12. september - Viimsi vald
12. september - Viimsi vald
12. september - Viimsi vald
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viimsi</strong>laste võitlused Harju omavalitsuste spordipäeval >> loe lk <strong>12.</strong>Tiraaž 7190nr 31 (260) 1. <strong>september</strong> 008Haldo Oravas valiti<strong>Viimsi</strong> vallavanemaks.loe lk 3.Õpime mõnuga –erinevad üheskoosXI täiskasvanud õppija nädal10.–17. oktoobril 2008<strong>Viimsi</strong> uued korrakaitsjad Riho Saar (vasakul) ja Rainer Lausing töökoha uksel. <strong>Viimsi</strong> konstaablipunkt asub teatavastivallamaja paremas tiivas.<strong>Viimsi</strong>s valvavad kordakaks uut konstaablit<strong>Viimsi</strong> politseijaoskonnas töötab alates 7. juulist kaks uut konstaablit:Rainer Lausing (22) ja Riho Saar (23). Mõlema mehe ametinimetuson Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna korrakaitsetalitusevanemkonstaabel.Rühmakaaslased Rainer Lausing jaRiho Saar lõpetasid tänavu suvelSisekaitseakadeemia kriminaalpolitseieriala ning suunati <strong>Viimsi</strong><strong>vald</strong>a korda tagama. Kooli ajalkäisid mehed kaks aastat patrullis,nii et reaalset töökogemust jagubsamuti.Riho Saar on pärit Pärnust, RainerLausing Tallinnast. Rainer tunneb<strong>Viimsi</strong> elu üsna hästi. „Mu elukaaslaneon <strong>Viimsi</strong>st, siin elavadnormaalsed toredad inimesed, nii etpole hullu,” kostab Riho küsimusepeale, kuidas <strong>Viimsi</strong>ga on kohanetudja kui suur on siin kuritegevus.„Ilus roheline kant,” lisab Riho.Mingeid eriti karme sündmusivõi juhtumeid nende <strong>Viimsi</strong>s töötamiseajal juhtunud pole. Kõigerohkem on tegemist liiklushuligaanidega.Vahel helistatakse ärevalt,et kuskil tulistatakse, ent kohalejõudes selgub, et tegu on ikkagiõhupüssiga ning reaalset ohtu inimestelepole.Mis on praegu <strong>Viimsi</strong> turvalisusesuurim murelaps? „Kõigetähtsam, millega <strong>Viimsi</strong>s tegelemapeab, on ikkagi alaealised, keskahjuks joovad ja suitsetavad võikihutavad rolleritega eeskirju rikkudesringi, vahel koguni eest ärapõgenedes,” räägib Rainer. Probleemeolevat siiski ka narkootikumidega.Kui keegi on narkojoobes,peetakse ta loomulikult kinni,ent vahendajate tasandiga tegelebjuba kriminaalpolitsei vastav üksus.Politseinikud soovitavad sügiselpimeda saabudes hoolikamalt omaautol silm peal hoida, sest just siispidid eriti sagenema veljevargusedning ka ärandamisi on rohkem.Riho kutsub üles autojuhte tähelepanelikumolema: „Suur hulk lapsiläks tänavu siin alles esimesseklassi, nemad pole ju veel liiklusegaharjunud.”<strong>Viimsi</strong> Teataja loodab, et kohalikulrahval kujunevad uute korrakaitsjategaigati toredad ja asjalikudsuhted. Erinevalt paljudestmuudest elualadest tuleb politseinikelesoovida, et neil oleks töödvõimalikult vähe, siis on asjadkoha peal korras.Jüri Leesment<strong>Viimsi</strong> politseijaoskond 606 6855valvetelefon (töö ajal) 5302 9907vastuvõtt T kl 16–18, N kl 10–12Sel aastal toimub 10.–17. oktoobril 11. kordatäiskasvanud õppija nädal. TÕNi eesmärk ontuua õppimisvõimalused ja informatsioon inimestelelähemale ning selgitada, et enese pidevameti- või huvialane täiendamine aitab elusedasi. Tunnustatakse ka neid inimesi, kes jubaend täiendanud on ning sellega teistele eeskujunäitavad.Täiskasvanud õppija nädal on rahvusvahelineettevõtmine, mis on elujõu saanud ligi poolesajasriigis üle maailma. Traditsiooniliselt toimubüritus Eestis igal aastal oktoobrikuu teiselnädalal. 2008. aasta TÕNi teema on „Erinevadüheskoos – kultuuridevaheline dialoog”.Nädala tegevused on osalejatele tasuta ja toimuvadkolmel tasandil: vabariiklikul (avaüritusja täiskasvanuhariduse foorum), maakondlikul(konverentsid, seminarid, teabepäevad, aastategijate pidulik tunnustamine) ja kohalikul(koolitusasutuste lahtiste uste päevad, töötoad,loengud, näitused, vestlusringid, kohviõhtudjm). Näiteks teist aastat järjest külastab väiksemaidasulaid populaarseks osutunud õpibuss,millega sõidavad kaasa tööturuameti ja täiendusõpetpakkuvate koolide esindajad ning teisedspetsialistid, kes oskavad inimestele jagadapersonaalseid õpisoovitusi.Ajakohast informatsiooni TÕNi üritustekohta leiab pidevalt uuenevalt aadressiltwww.andras.ee. Seal on olemas ka kohalikkeüritusi ohjavate maakondlike koordinaatoritekontaktid.Kõiki tegevusi toetavad Euroopa Sotsiaalfond,haridus- ja teadusministeerium ning hasartmängumaksunõukogu.TÕNi korraldaja on Eesti täiskasvanute koolitajateassotsiatsioon Andras, mis on 17 aastattagasi loodud mittetulundusühing. See ühendabEesti täiskasvanuhariduse eri <strong>vald</strong>kondining esindab täiskasvanuharidust Euroopas jamujal maailmas. Haridus- ja teadusministeeriumisotsiaalse partnerina osaleb Andras täiskasvanuharidusepoliitika kujundamisel. Õppidapole kunagi hilja!Kati KäppETKA Andras, meedia alaprojektijuht529 9632kati@andras.ee
<strong>12.</strong> <strong>september</strong> 2008Äkki saabki reformidega liikuma?Kirjutasin 7. augusti 2008. aasta Maalehes,et omavalitsusi ootavad põnevad ja ärevadajad, sest Toompea koalitsioonis on oodatakokkuleppeid haldusterritoriaalse reformivõi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseosas. Siis ei olnud IRLi vastavateleettepanekutele veel reageerinud Reformierakondning esitanud oma ettepanekuid jatingimusi 2009. aasta tasakaalus riigieelarvekoostamiseks. See juhtus 27. augustil.Hiljem on lisandunud erakondade intellektuaalselthuvitavad ideed suur-Tallinnast jaTallinnast kui ühest valimisringkonnast. Esimestsaaks arutada üldise reformi käigus, teineettepanek on aga hoopis valimisi reguleerivateõigusaktide teema.Suur-Tallinna idee huvitab viimsilasi otseseltehk kõige rohkem. Tänane <strong>Viimsi</strong> võimukoalitsioonon andnud valimislubaduse: koalitsioonei toeta Tallinnaga liitumise ideed. Sellegaongi meie suhtumine välja öeldud. Küll agaoleks mõistlik tegeleda pealinna regiooni kontseptsioonitaaselustamise ja selle edasiarendamisega.Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL)on selle protsessi elluäratamise oma lähimassetöökavva võtnud. On ju igaühele selge, et Tallinnja tema naabervallad on ühendusteedegakui nabanööriga seotud ja liiklus nendel teedelülivilgas. (Inimesed, kes on ilmas rännanud,teavad, et liiklusummikutest rääkides ei tasuTallinna kontekstis väga kõva häält teha. Alatisaab paremini ja ka Tallinna liiklusskeemeja ühistransporti annab paremaks muuta, kuidtunde kestvaid ummikuid meil õnneks siiski eiole.) Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.Harjumaa inimesed töötavad <strong>vald</strong>avalt Tallinnasja magavad naaber<strong>vald</strong>ades või veelgikaugemal. Sisseoste tehakse Tallinnas kuikohapeal korralikke kaubanduskeskusi ei ole.Lapsi veetakse Tallinna eliitkoolidesse ja lasteaedadesse,sest kohapeal kas kohti napib võiarvatakse, et pealinna haridus on parem. Ka isikuteenuseidkäiakse Tallinnast nõutamas, kuikohapealt ei saa. Need on suured väljakutsedToimetus ootab kaastöid ja reklaamee-posti aadressil vt@viimsivv.ee.Kaastöid võib tuua ka otse toimetussevõi saata postiga aadressile Nelgi tee 1,74001 <strong>Viimsi</strong>, Harju maakond.Toimetusel on õigus kaastöid nendeselguse huvides toimetada ja lühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus.Juulis lehte ei ilmu.Peatoimetaja: Jüri Leesment,tel 606 6833juri@viimsivv.eeToimetaja-reklaamikonsultant:Nele Šverns, tel 606 6864nele@viimsivv.eeToimetuse kolleegium: Urmas Arumäe,Anne Velliste, Leelo Tiisvelt, Kristo Kallasja Jan TreiTrükki toimetanud:Eesti Ekspressi Kirjastuse ASVäljaandja: <strong>Viimsi</strong> vallavalitsus<strong>Viimsi</strong> Teataja makett: OÜ DreamersAjalehe järgmine numberilmub 26. septembril.nii pealinna juhtidele kui ka vallaeluedendajatele, aga ka näiteksHOLile.Tallinna ja selle lähi<strong>vald</strong>adeliitmisele on mõistlik alternatiiv– koostöö. Soomes on seadusegapaika pandud, kuidas Helsingija tema lähivallad koostööd tegemapeavad. On <strong>vald</strong>kondi, mida linnvõi naabervallad üksinda lahendadaei saa, ja koostöö on hädavajalik.Seadusega saab paika pannakoostöö kohustuslikes küsimustes,vabatahtlikku koostööd tehaksenagunii.Reformierakond peab oma ettepanekutestasakaalustatud riigieelarvekoostamiseks muu hulgas hädavajalikuksveel sel aastal astudasamme, et kiiremas korras seadusetasemel ellu viia Vallo Reimaa ettevalmistatudja valitsuserakondadevahel sisuliselt kokku lepitud haldusreformikava,mis annab maaomavalitsustekoostööd koordineerivadülesanded üle omavalitsusliitudele.Kena, ootame põnevusega.Samas oleks üsna mõistlik ja eelnõudekoostajatele vägagi viljakasenne pliiatsi haaramist näiteksomavalitsusüksuste esindajate, haldusjuristideja akadeemilise pooleesindajatega ümarlaua taga kokkusaada ja asja sisuliselt arutada. Demokraatlikesriikides nii tehakse.Mis puudutab Vallo Reimaa ettevalmistatudja väidetavalt kooskõlastatudhaldusreformikava, siistahtmata mingilgi määral vähendadakolleeg Reimaa panust antudprotsessi, tuleb tõe huvides nimetada,et see kava eksisteerib praktiliseltmuutmatul kujul ja sõnastuseskui mitte varem, siis vähemaltaastast 2000. Reimaa reanimeerisTarmo Looduse nimelise kava,arendas seda edasi ja sai ka omaesimesed triibulised.Meenutagem, et aastal 2000,kui Eestil tuli Euroopa Liidu kandidaatriiginaEuroopa KohalikejaRegionaalsete OmavalitsusteKongressi eelistungil Strasbourg’isaru anda Eesti Vabariigi Valitsusetegevusest kohaliku demokraatiaarendamisel, kinnitas ja lubas tollaneEesti Vabariigi Valitsus muuhulgas, et haldusreformi teostamiseltuleb erilist tähelepanu pööratavõtme<strong>vald</strong>kondadele, mille reformiminetoob endaga kaasa kvalitatiivsearengu. Nendeks võtme<strong>vald</strong>kondadekspeeti muu hulgas avalikuteenistuse reformi, avaliku sektorifunktsioonide ja struktuurideoptimeerimist, kohaliku omavalitsusereformi, haldusterritoriaalsetreformi jt. Kogu reformide ettevalmistamineja elluviimine kavandatiaastateks 2000–2007 ning see pidihõlmama avaliku halduse kõiki tasandeid.Juba siis kinnitas Eesti riikEuroopa Liidule, tegelikult aga kakohalikele omavalitsusüksustele janende liitudele, et avaliku halduseümberkorraldamine regionaalseltasandil sõltub kohalike omavalitsustehaldusterritoriaalse ümberkorraldusetulemustest. Tollal oliRiigikogus esimesel lugemisel halduskorralduseseaduse eelnõu, missätestas avalik-õigusliku ühendusemõiste ja selle moodustamise põhimõtted.Sellest lähtuvalt olnuksvõimalik avalik-õigusliku ühenduselaiendamine regionaalseteleomavalitsusliitudele. Maavanematäidetavad ülesanded, mis ei olnudotseselt seotud riikliku järelevalveUrmas Arumäevõi keskvalitsuse huvide esindamisega,lubati anda regionaalseleomavalitsusliidule üle seadustega.(Eelmainitud kongressi Eestitpuudutavad materjalid ja VabariigiValitsuse lubadused on kättesaadavadSiseministeeriumi veebileheltwww.siseministeerium.ee/5946).On möödunud kaheksa aastat jaainsa Euroopale ja ka eesti rahvaleantud konkreetse lubaduse täitmisenaon Vabariigi Valitsus kohalikeomavalitsuste ettepanekul pikendanudvalla ja linna volikogu volitusteaega kolmelt aastalt neljale.5. aprillil 2007 ametisse astunudkoalitsioonivalitsuse praegu kehtivaksalusdokumendiks on Reformierakonna,Isamaa ja Res PublicaLiidu ning SotsiaaldemokraatlikuErakonna valitsusliidu programmaastateks 2007–2011. Selles toetabvalitsusliit muu hulgas riigi jakohalike omavalitsusliitude partnerlustning omavalitsusliitude tugevnemist.Kuni Reformierakonnaeelviidatud 27. augusti a<strong>vald</strong>usenipeeti selleteemalisi valitsusliidulubadusi mittetäidetavateks reformierakonnaväidetava vastuseidutõttu. Loodame, et olukord on tõestimuutunud.KOKS konstitutsiooniliste seadustekataloogiKui juba reformiks kisub, siistasuks ühtlasi läbi vaielda ka võimalikpõhiseaduse muutmine seoseskohaliku omavalitsuse korralduseseaduse (KOKS) lülitamisegakonstitutsiooniliste seaduste kataloogi(põhiseaduse § 104 lõikes 2nimetatud seaduste loetellu). Enneselle sammu tegemist vajab KOKSaga põhjalikku revideerimist. Selleküsimuse üle arupidamine ei takistakuidagi reformide elluviimist japigem tuleks see samm ette võttasiis, kui põhiseadust nagunii muutmahakatakse.Konstitutsioonilised seadusedon sellised seadused, mille vastuvõtmineon Riigikogule kohustuslikning mis võetakse vastuvähemalt kahe lugemise tulemuselja Riigikogu koosseisu häälteenamusega.Täna on neid põhiseaduse§-s 104 kirjas 17, sealhulgas kanäiteks vildakas sõnastuses kohalikuomavalitsuse valimise seadus(tegelikult sai selle seaduse nimekskohaliku omavalitsuse volikoguvalimise seadus, sest kohalikkuomavalitsust ei saa valida, aga seeon juba eraldi teema). Ekspertidearvates peaks sellesse loetellulisama ka Vabariigi Presidendi jaõiguskantsleri töökorda sätestavadseadused, samuti riiklikke maksesätestavad seadused. Kui nii, siisarutaks KOKSi lisamist ka.Omavalitsusüksused vajavadstabiilsust ja põhiseaduslikke garantiisidrohkem, kui seda tänaneõiguslik ja poliitiline ebastabiilsuspakkuda suudab. Kui KOKS olekskonstitutsiooniline seadus, ei saaksseda lihtsalt muuta ja täiendadaharilike seadustega (olgu siis üldvõierinormidega). See oleks lisakssisulisele võimatusele välistatudka protseduuriliselt, sest konstitutsioonilisteseaduste vastuvõtmisekskehtib erikord.Eeltoodud ettepaneku taustaksvõiks tuua näiteks kohaliku omavalitsuseja riigi funktsioonide täitmisetemaatika. Põhiline erinevuskohaliku omavalitsuse funktsioonidening temale seadustega pandudriiklike kohustuste vahel on see, etesimestega seotud kulud kaetaksekohalikust, teistega seotud kuludaga riigieelarvest. Kuna nii kohalikuomavalitsuse funktsioonid kuika riiklikud kohustused määratakseseadusega, siis esineb vaidlusi nendeeristamise ja kulude katmise küsimustes.Professor Arno Almanniseisukohalt tuleks sellisel puhul„ilmselt lähtuda formaalõiguslikustkriteeriumist – kõik teisedseadusega pandud funktsioonid jaülesanded, mis väljuvad kohalikuomavalitsuse korralduse seaduseraamidest, on riiklikud. Kui soovitaksekohaliku omavalitsuse funktsioone,ülesandeid ja volitusi piiratavõi laiendada, tuleb vastavalt kaKOKSi muuta, sest KOKSi võibkäsitleda kohaliku omavalitsusepõhiseadusena, mida eriseadusegamuuta ega täiendada ei saa.”Selline lähenemine kohalikeleomavalitsustele, aga ka maakondlikeleomavalitsusüksuste liitudeleriiklike kohustuste panemiselpeaks distsiplineerima ühtlasi kaseaduseandjat. Senise praktikapõhjal võib küll väita, et eriseadusegaon kohalikule omavalitsuselepandud eeskätt selliseid kohustusija ülesandeid, mille täitmine onkeskhaldusele tülikas, töömahukasja ebamugav. Pealegi unustatakseseejuures tihtipeale õigused üleandmata ja kulud katmata.Urmas Arumäe<strong>Viimsi</strong> vallavolikogu liige,Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees
<strong>12.</strong> <strong>september</strong> 2008Pranglis vilgas külaeluPranglis toimus suvelõpuüritusspordivõistluste ja VelloOrumetsaga.30. augustil korraldas Pranglisaarte külaühing suvelõpuürituse,mille käigus tehti mituspordivõistlust. Sama päevaõhtul esines rahvamajas VelloOrumets, kes pakkus peolistelenii kontserdielamust kui katantsulusti.Spordiüritusel toimus minimaratonijooksümber kirikuaia,mille distantsiks oli u 4,5 km.Start anti rahvamaja juurest,kust suure jooksuga minemakihutati. Rajaäärsed kaasaelajadpakkusid maratonistidelevett ja lahjasid vägijookening õhutasid võistlejaid kiireminiliikuma. Saarevanemakohus oli maratoni katkestajadturvaliselt stardipaika toimetada.Pärast finišeerimist taastatijõujoogiga jõuvarud ningalustati tagurpidijooksuga ajapeale. Spordipäev lõppes õhupüstolistlaskmisega 15 m distantsilt.Õhtul koguneti rahvamajjakontserti kuulama ja tantsima.Vello Orumets suutis ka kõigepassiivsemad peolised tantsimaja kaasa laulma panna. Tantsudevaheajal autasustati spordivõistlustelosalejaid, peetimeeles kohalikke inimesi, kesomal algatusel aasta ringi saartpuhtana hoiavad ja meie kodupaigakaunimaks muutnud on.Autasudega tänati tagantjärgika kevadtalgutel osalenuid.Alates selle aasta kevadeston Pranglis elavnenud külaelu.Märtsikuus loodi saaregaseotud aktivistide eestvedamiselMTÜ Prangli Saarte Külaühing,mis saarel hoogsalt töidja toimetusi teeb ning korraldab.Esimese suurema ettevõtmisenaühineti 3. mail üle Eestitoimunud heakorraaktsiooniga,et teha Prangli prahist puhtaks.Eelmiste talgute jätkukskorraldati 14. juunil vanarauakoristamise talgud. Aastakümnetejooksul on saarerahvasKopli neemele kogunud vanarauda,mis seal praeguseniseisis. Vanaraud viidi saareltmandrile kokkuostu ning selleeest saadud rahaga soetataksePrangli saarte külaühinguletarvilikke vahendeid kohalikeelanike eluolu paremaks ja kergemaksmuutmiseks ning saarearendamiseks.Eriti tähelepanuväärne onühingu algatus taastada saarepeateedeäärsed ajaloolisedkiviaiad. Saarekülade miljööväärtuson kõrge, paljude meeleston Prangli külamaastikudisegi ainulaadsemad ja väärtuslikumadkui näiteks Ruhnusaarel. Sellesuvise töö tulemuson kõigile külastajatele silmnähtav.Merilin Sepp-TammsaarVõidukad maratonijooksjad: Vilja ja Haldo Oravas,Kaido Lembinen, Roy Puustrom, Raimond Linholm jaReimo Pajusalu.MÜ Randvere Tarul suur töö tehtudNeli kuud tagasi, täpsemalt30. aprillil võttis MÜ RandvereTaru juhatus ehitajalt vastutellitud objekti.Pärisin juhatuse esimeheltJüri Tõntsilt, mis värk seeon ja kuidas see teoks sai.2005. aastal tekkis mõte rajadaühistule kanalisatsioon ja uusveevarustussüsteem. Kõigepealttellisime eelprojekti, etteada saada tööde orienteeruvmaksumus. Selle selgumisel(7,7 mln kr) veendusime, etühistu enda ressursid on ehituseksliiga väetid, ja otsustasimetaotleda toetust. Lisaks tegimemärkimisväärsel hulgal analüüsejoogiveest, heitveest jaka pinnaseveest.Kuhu seadsite sammudtoetuse hankimiseks?Otsustasime pöörduda toetusesaamiseks KeskkonnainvesteeringuteKeskuse (KIK) poole.Kuna KIK eraldab toetusikonkursi korras, siis esimeselkahel katsel meil toetust saadaei õnnestunud ja alles kolmandalkorral saime joogiveealamprogrammist finantseerimisekohta positiivse otsuse5,6 mln kr suuruses summas.Eeldan, et KIK toetust ainultsiniste silmade eest eianna. Mida selleks oli tarvisteha ja esitada?Toetuse saamiseks tuli koostadasellekohane projekttaotluskoos põhjenduste ja vastavatelisamaterjalidega, mis oli üprismahukas ja aega nõudev töö,kuid sellega saime hakkama,vaatamata varasemate kogemustepuudumisele.Kas toetussumma oli ehitusekspiisav?Ei olnud, omaosaluse kattekstuli võtta veel 1,4 mln kr pangalaenu,mis tuleb ühistul viieaasta jooksul koos intressidegatagasi maksta.Kuidas leidsite ehitusorganisatsiooni?Ehitaja leidmiseks kuulutasimevälja konkursi, kuhu laekus viispakkumist. Uurisime põhjalikultnende organisatsioonidetööde senist praktikat, ehitatudobjektide kvaliteeti ja finantsmajanduslikkutausta ning allesseejärel langetasime otsuse,kellega ehitustööde leping sõlmida.See otsus ei eelistanudsugugi odavaimat pakkumist,sest praktika on näidanud, etodavaima töö pakkuja ei suudapahatihti garanteerida töödevajalikku kvaliteeti, korralikkuehitusmaterjali ja tähtaegadestkinnipidamist.Kes siis osutus konkursivõitjaks?Võitjaks valisime OÜ Piperecija me ei kahetse seda valikut,sest kõik tööd tehti tõesti kvaliteetseltja õigeks tähtajaks.Kopp löödi maasse 15. jaanuarilja valmis ehitus anti üle30. aprillil.Kuidas oli korraldatudehitusjärelevalve?Kõigepealt tuli mul endal kogutööde käigu üle teraselt silmpeal hoida. Asjade kulgu jälgiska AS <strong>Viimsi</strong> Vesi ja iga kuukontrollis ehitust ning kuludeeelarvest kinnipidamist KIKispetsialist Kaja Riiberg, kes jäimeie eelarvedistsipliini, töödekorralduse ja kvaliteediga igatirahule. Lisaks kontrollifunktsioonileandis ta meile sagelika head nõu.Palun nimeta konkreetselt,mida siis ikkagi ühistulevälja ehitati?Valmisid uued kanalisatsiooni-ja joogiveetrassid, kaksheitveepumbajaama, seitse tuletõrjeveehüdrantija 71 veevarustuseja kanalisatsiooniliitumispunkti ühistu kinnistutetarbeks Vaablase teel, Taru teel,Taru põik teel ja Mesilase teel.Lisaks sellele ehitati projektikoosseisus välja uus elektrimadalpingealajaam,mis parandaselektriga varustatuse kvaliteetiühistus ja lahendas tänavavalgustuseprobleemid. Veel saimeAS Talteri jõududega asfaltidakõik ühistu siseteed.Sa ei nimetanud objektidehulgas puurkaevu, kas seeMÜ Randvere Taru juhatuse esimees Jüri Tõntsei vajanud uuendamist?Ei nimetanud seda seepärast, etkambriumi-vendi horisondistvett ammutav puurkaev uuendatitäielikult mõni aasta varemja sellega meil probleemeei ole, vee kvaliteet on hea.Kas ka radioaktiivsetenukleiidide osas?Tellisin Kiirguskeskuselt kanende analüüsid, vastuste saabumiselsaan sellele küsimuseleobjektiivselt vastata.Oled saanud hakkamatõesti suure tööga. Arvan,et juba mõne aasta pärastvõib ühistu piirkond edukaltkonkureerida kauniküla konkurssil.Sinna läheb veel aega, kui ühistukõik liikmed teevad korda omakinnistud, kinnistute piirdeaiadja aiatagused, pügavad regulaarselthekke ning teevad umbrohutõrjet.Seni on tehtud seda ebarahuldavalt.Õnnitlen ja soovin edu MÜRandvere Taru perele. Oleks hea,kui Randvere külas oleks rohkemselliseid hakkajaid mehi.Madis KaasikRandvere külavanem
<strong>12.</strong> <strong>september</strong> 2008Radoon – radioaktiivnegaas kodudesRadoon (Rn) on radionukliid,mis eraldab lagunemisel ioniseerivatalfakiirgust. Ta onüks vahelüli loodusliku uraanilagunemisel stabiilsekspliiks. Uraani leidub suuremalvõi vähemal määral kõikjalmaakoores, samuti kõikidesmineraalsetes ehitusmaterjalides.Seega, mida rohkem onpinnases uraani, seda rohkemleidub ka radooni. Radooni lagunemisetulemusena tekivadradioaktiivsed tütarisotoopid,mis võivad kinnituda õhusleiduvatele tolmuosakestelevõi mitmesugustele pindadele(seinad, kardinad jne). Tütarisotoobidemiteerivad kasalfa- või beetakiirgust.Radoon on värvitu, lõhnatu jainertne gaas, mis ei osale keemilistesreaktsioonides, kuid võib lahustudavees. Gaasiline olek soodustabradooni liikuvust pinnasesja ka poorses materjalis. Õhkujõudnud radoon hajub kiiresti.Looduslikest allikatest saadavastaastasest kiirgusdoosistsaab inimene Eestis umbes2 mSv aastas, millest moodustabpea poole radoonist põhjustatuddoos, kuni 1 mSv aastas. Joonis2 kirjeldab keskmist elanikukiiritusejaotumist maailmas.Αlfakiirgus neeldub mõnesentimeetri paksuses õhukihisega suuda läbida paberitvõi nahka. Sellest tulenevalt eikujuta radoon ohtu seni, kuniviibib väljaspool organismi. Organismisatub radoon peamiseltsissehingamise teel, kahjustadeseelkõige kopsukude ja suurendadeskopsuvähki haigestumiseriski. Mida suurem on radoonistja tema tütarisotoopidest saadavkiirgusdoos, seda suurem onvähioht. Radoonist põhjustatudkopsuvähi tekkimise risk onsuitsetajatel palju suurem kuimittesuitsetajatel (joonis 1).Leht 1.3.Radoonirisk <strong>vald</strong>adeskõrge sisaldusSoome lahtLoksamõõdukas sisaldusVihulaTALLINN <strong>Viimsi</strong>KundaNarva-JõesuuHaljalaAserinormaalne sisaldusJõelähtmeSillamäeKuusaluHarkuKadrinaSõmeruKiviõli Jõhvi Toila VaivaraKeilaRaasikuRakvere RägavereSaue KiiliAegviiduMaidlaSaksiVinniVasalemmaPadiseIllukaKoseNõvaKernu KohilaAlbu AmblaVäike-MaarjaNoarootsiNissiJuuruKõueTudulinnaJärva-JaaniAlajõeOru RistiRaplaAvanduseVormsiKaiu Roosna-AllikuAvinurmeKõrgessaareRakkeTaeblaVäätsaPaide KaredaKoeruPeipsi järvMärjamaaRidalaTormaKullamaaKehtna KäruKoigiKasepääEmmasteJõgevaJärvakandi Türi Oisu ImaverePajusiSaareVigalaKallasteKabalaPalamuseLihulaKaismaAlatskiviHanilaHalinga VändraKõo PuurmaniMuhuTabivereKoongaTootsiLeisiOrissaareAreSuure-JaaniPeipsiääreOlustvereMustjalaPöideLavassaareToriLaeva TartuKihelkonnaLaimjalaVarblaSaugaVastemõisa SaarepeediTähtvere Luunja PiirissaareAudruPuhjaKaarmaPaikuse Kõpu PärstiKärla PihtlaVõnnu MeeksiRannuLümandaHaaslavaPaistuSurjuELVAAhjaHallisteKambjaSaardeSalmePalupera Kõlleste RäpinaRiia lahtAbja Karksi PõdralaPÕLVAHäädemeesteTaliPuka OtepääMikitamäeTorguHelmeKanepi VerioraLahedaSangasteVärskaHummuliOravaLasvaKoostajad: L. Pahapill, R. Rajamäe, A. RulkovTõlliste Sõmerpalu VõruEESTI KIIRGUSKESKUS Tel (372) 660 3335Diktüoneema kilda ja fosforiidiAntslaMeremäeKopli 76Fax (372) 660 3352avamus kvaternaarisetete all ja klindil KarulaRõugeTallinn 10416 E-mail: info@ekk.envir.eeHaanjaEstoniaURL: http://www.envir.ee/kiirgus/Maetud orgTaheva Varstu0 15 30 60 kmMissoTopograafilise alusena on kasutatud Eesti kontuurkaarti mõõdus 1:200 000MõnisteProjektsioon: Gauss-Krügeri projektsioon, tsoon 5 (27° 5500 km; Pulkovo 1942)Suur turbasoo Mõõtkava 1:1 500 000LÄTI VABARIIKRADOON Eesti Kiirguskeskus,2004Radoon majade siseõhusRuumidesse satub radoonpeamiselt hoone aluspinnasest,ehitusmaterjalist, duši- ja kraaniveestning tehnoloogilistestavadest (joonis 2). Hoones onsageli ventilatsiooniga ja küttekolletekasutamisega tekitatudvähene alarõhk, mis soodustabradooni imbumist läbi vundamendiruumidesse.Radooni kontsentratsioonimõõtühik on üks radooni lagu-nemisakt ühe sekundi jooksulühes kuupmeetris õhus, sedatähistatakse 1 Bq/m³ (üks bekerellkuupmeetri kohta).Eesti standardi EVS 840:2003„Radooniohutu hoone projekteerimine”kohaselt peab uute hooneteelu-, puhke- ja tööruumidesaasta keskmine radoonisisaldusolema väiksem kui 200 Bq/m³.Rahvusvahelised soovitused(ICRP publication 103) anna-Joonis 2. ????????????????????????????????????????????????????????????????MAJADE SISEÕHUSJoonis 1. Kopsuvähi risk elu jooksul (%)302010VõrtsjärvSuitsetajadMittesuitsetajadVENE FÖDERATSIOONSisekiiritus Radoon –1,25 mSv/aqVäliskiiritus maa päritolu –0,48 mSv/aVäliskiiritus kosmiline –0,38 mSv/aSisekiiritus K-40 – 0,17 mSv/aSisekiiritus Po-210 ja Pb-210 –0,14 mSv/aSisekiiritus kosmogeenne –0,01 mSv/a0vad eluruumides soovituslikukspiirmääraks 600 Bq/m³ ning töökohtades1500 Bq/m³.Radooniohtu on võimalikvältida mitme meetodiga. Eelkõigeaga tuleks enne majaehitamist välja selgitada, kastegemist on kõrge radoonikontsentratsioonigapinnasegavõi mitte (kaart).Pinnase liigitus radoonisisalduse järgi pinnaseõhus(„Radooniohutu elamu” 2004):• madal – kontsentratsioonalla 10 kBq/m³;• normaalne – kontsentratsioon10-50 kBq/m³;200 400 600 800 1000Elamuõhu keskmine radoonisisaldus Bq/m³• kõrge – kontsentratsioon50-250 kBq/m³;• ülikõrge – kontsentratsioonüle 250 kBq/m³.Kui pinnase radoonisisaldusületab 50 kBq/m³, tuleks majaehitamisel võtta kasutuseleehitustehnilisi meetmeid, mistõkestaks radooni imbumistruumidesse läbi vundamendivõi juhiks radooni vundamendialt eemale, näiteks: radoonikile,-kaev, ventilatsioonitorudesüsteem vundamendi all.Kõrget radoonisisaldusthoones on võimalik vähendadaeri meetoditega, näiteks ventilatsiooniparandamise, kergeülerõhu tekitamisega hoones,radooni lekkekohtade väljaselgitamiseja nende hermetiseerimisega.Radooniohtu ennetavaidmeetmeid kõrge radoonisisaldusegapinnasel ja olemasolevatesmajades radoonisisaldustvähendavaid meetmeid leiabtäpsemalt trükisest „Radooniohutuelamu”, mida saab Kiirguskeskusekodulehelt www.kiirguskeskus.ee/radoon/radooniohutu_elamu.pdf.Kairi Tänavsuu
6 1. <strong>september</strong> 008<strong>Viimsi</strong> Muuseumide lehenäitusEnne: vaade Leppneeme sadama esisele platsile 1960. aasta paiku, lapataksekalasid (<strong>Viimsi</strong> Muuseumide fotokogu).Nüüd: vaade Leppneeme sadama esisele platsile 2008. aastal (Alar Miku foto).Eelmine kord jäime peatumaLeppneeme sadamas. Seekordsuuname pilgud sadamast külapoole, praeguse Leppneeme sadamateele ja sadamaesiseleplatsile.Viimase viiekümne aastaga onmaastikupilt palju muutunud. Vanakülatee lookles läbi taluhoovidemööda neemiku idakallast. Tee kulgesläbi Jaani ja Ääri talu hoovidepraeguse sadama alale, kus enne külasadamatekkimist seisid Jaani taluvõrgukuur ja kalapaat. Praegusesadamatee kohal näeme vanal fotollambakarjamaid, hiljem rajati pikiõhuliinide sihti tänane sadamassesiirduv asfalttee. Kunagist Ääri taluasukohta tähistavad juba vanal fotolvaid mahutid ja õunapuu. Jaanitalu on saanud peale uue valge lubikrohvija istub ikka samas kohas.Tee ääres on tänaseni näha vana talukelder.Kirovi kolhoosi ajal hakati külasadamatjõudsalt arendama. Aastatel1958–1960 ehitati sadamasse klubihoone– kalurite maja. Vastvalminudhoones olid ruumid kaluritele, tegutseskino ja kauplus. Hiljem rajatikompleksi juurde üle tee asuv suitsutsehhihoone.Eesti taasiseseisvumise aja järel onkalandus järk-järgult taandunud. Poleenam näha kalade lappamist, suitsutsehhon uute rangete sanitaarnõuetetõttu suletud, kalurite maja ei tegutsejuba aastaid, pole kalureidki enampalju jäänud.2002. aastal avati kalurite majasuus kauplus – Ankru pood.
<strong>12.</strong> <strong>september</strong> 2008Meenutusi suvest: naissaarlastemereretk kodusaareleJuuli lõpus toimusid järjekorraltjuba viieteistkümnendadNaissaare kirikupäevad. Selsuvepäeval asusid üle maailmakokku sõitnud 75 endistnaissaarlast ja nende järeltulijatPiritalt teele kunagiselekodusaarele. Saarelejõudes tuli natukene jalutadaning metsavahelt paistiskirong, mis viis Männikukülla. Edasi jaotati inimesedveoautodele ja algas sõitLõunakülla. Nii mõnigi olisaarel esimest korda ja väikeärevustunne sees: möödunudju üle 60 aasta, kui armsakssaanud kodu tuli mahajätta ning ülemereteekondette võtta. Mõned mäletasidseda sündmust ise, teisedolid sellest vanematelt kuulnud.Kuid tagasitulek oli kõigileeriline elamus.Pärast väikest kogunemistmindi kirikuhoonesse ja igaüksleidis endale mugava koha:kes palkide otsas, kes lauavirnaserval, kes tellingute vahel.Seekordse jumalateenistusegatähistati Naissaare kirikuseitsmekümnendat juubelit:Naissaare Maarja kirik pühitsetisisse 11. septembril 1938.Nii mõnigi kohalolija mäletasseda sündmust ajast, mil oli allespisike poisike või plikatirts.Kirikut jõuti kasutada vähemkui kaks aastat. 1940. juulissunniti saareelanikud Nõukogudeokupatsiooniga kodudestlahkuma. Mõni aasta kestnudSaksa okupatsiooni ajal lubatiinimesi kodudesse tagasi, kuid1944. aasta sügisel tuli taaslahkuda ja seekord väga pikaksajaks. Kirik on ainus hoone,mis okupatsiooniaja üle elas,kujunedes omamoodi sillakstolle ajastu ning tänapäeva vahel.Kunagised saareelanikudja nende järeltulijad kogunevadsiia igal suvel.Rootsi-Mihkli koguduseõpetaja Patrick Göransson pidasjumalateenistuse eesti jarootsi keeles. Kohal oli Jaanikoguduse naiskoor. Kokkupandi korjandus kirikuhoonerestaureerimise toetuseks. Teenistuseajaks oli kirik saanud kauued aknad ette. Need kinkistuntud ärimees Olari Gofman,kes samuti on Naissaare juurtega.Pärast jumalateenistustjalutati kalmistule, kus peetiväike mälestuspalve.Edasi suunduti saarele jalutama.Sammusime koos LennartJürgensoni ja tema Ameerikastkohale sõitnud sugulastening Margit Roseniga Väikeheinamaakülla Jürgensonidetalupaika. Rohtukasvanud teeviis läbi metsa rannaäärselelagendikule, kus nüüd võimutsesidkibuvitsad ja põõsad.Väikese otsimise peale leidsimevõsast majavundamendija veidi eemal keldrivaremed.Kõikjal vedeles Nõukogudesõjaväe praht.Lennart rääkis oma kodutalust:vanaisa ehitatud majaJumalateenistusel restaureeritavas Maarja kirikus.Naissaarlased saabuvad.eemal metsaservas, tema lapsepõlvekodukeset hoovi, talusadamaala. Talle meenus isegisee, kuidas ta väiksena kuulisüle mere, kuidas vabrikutesvahetuse lõpu märgiks kellahelistati. Olgu vahemärkusenasiinkohal lisatud, et saimeLennartiga hiljem kokku ningta annetas meie muuseumileväärtuslikke Naissaare ajaloogaseotuid esemeid. Suured tänudhärra Jürgensonile.Nüüd siis tagasi Naissaarele.Jätsime Margitiga sugulasedomakeski meenutama jaasusime teele Männiku külla.Külateel rääkis Margit, kus olivallamaja, kus paiknes koolihoone,milline vaade avaneskülale, kus oli külameeste ühinesadam ja võrkude kuivatamiseala, kuidas lõunaajal võrgud äravõeti ja lambad rohtu söömalasti – Margitil oli kõik selgeltmeeles. Tal oli ka kaasas emajoonistatud plaan, kuhu kõikkülatalud peale kantud olid.Külateel kohtusime üheseltskonnaga, kes, kaart käes,mööda heinamaad ringi jalutas.Nad otsisid esivanemate talukohta,maastikupilt oli aga niipalju muutunud, et leidmine olipäris pingutav. Margit, kes paljudenaissaarlaste maade tagastamiseasju on ajanud, vaatasnatukene kaarti ja hakkas koheseletama, kust läks ühe talupiir, kes oli naabertalu, kust teinepiir läks jne. Margit Rosen onaastaid olnud Rootsis tegutsevaNaissaare seltsi tegemiste eestvedaja.Möödunud aastal a<strong>vald</strong>as taraamatu „Naissaare lood”. Teguon erakordse inimesega, omakodukoha suure patrioodiga, keson alati osaline: kas vajatakse abikiriku restaureerimisel või mõneürituse korraldamisel.Jalutasime mööda külateededasi ja Margit muudkui jutustas.Ta mäletas, kus oli sõjaväeala(lõunakomandantuuri)piir ja suured väravad. Kuimõnikord olid väravad lahti,sai territooriumilt läbi jalutada,muidu mindi sadamasse möödametsateed. Jah, ka sõjaväelasteMänniku küla on tal meeles.Jõudsimegi sihtpunkti, kuskokkutulnuile on kaetud supilaud.Selle juures saime kokkuSilvia Joonega. Silvial on niiNaissaare kui ka Prangli juured.Tal on valminud raamatukäsikiri, mida plaanitakse muuseumiabiga trükki saata. Heaõnne korral ilmub teos talvel.Sealgi tuleb juttu Naissaarest,kuid lähemalt saame teada siis,kui raamat poeletti ilmub.Varsti viis rong meid tagasisadamasse, astusime laeva jasõitsime mandrile. Pirital jätsimehüvasti: järgmisel aastalNaissaarel!Alar MikSA <strong>Viimsi</strong> MuuseumidToimumas on fotovõistlus „Maavalla hiied 10221”Jätkub fotovõistlus „Maavallahiied 10221”, milleeesmärk on jäädvustadameie rahva looduslike pühapaikadeilu ja valu ningsuunata inimesi märkamaesivanemate väekohtadevarjatud väärtusi. Sügiskuualgusest saavad osavõtjadoma pilte võrgus üles laadidakorraldaja Maavalla kojapildilehel.Võistlusele oodatakse kõikihiiesõpru. Fotode esitamiseviimane tähtaeg on selle aasta31. oktoober. Tulemusedkuulutatakse välja ja auhinnadantakse kätte novembri lõpusTartus Eesti Kirjandusmuuseumisaalis.Noorte (kuni 16 a kaasa arvatud)ja vanemate arvestusesantakse välja esimesed auhinnad.Eriauhindade teemad on:puu(d), kivi(d), veekogu, kaitstavadliigid pühapaigas, annid,hiietavad, hiie valu.Võistluse hindamiskogussekuuluvad Mall Hiiemäe EestiKirjandusmuuseumist, MarjuTorp-Kõivupuu Tallinna Ülikoolist,Elo Liiv Eesti Kunstiakadeemiast,Sulev Oll Maalehest,loodusfotograaf Arne Ader ningAhto Kaasik Maavalla kojast.Võistluse auhinnafondion kogunenud 8500 kr raha,3000 kr eest fotovarustusekinkekaarte, loodusajakirjade,Maalehe ja LoFo aastatellimusi.Auhinnatud piltide autoridsaavad veel raamatu „Looduslikudpühapaigad, väärtused jakaitse” ning 10221. a sirvikalendri.Võistlust on seni toetanudKehrwieder, Turu Foto,Overall, Loodusfotovarustus,Maaleht, Eesti Loodus, Horisont,Loodusesõber ja LoFo.Hiied, üksikud pühad puud,kivid, allikad, ristipuud ja muudpõlised pühapaigad kätkevadendas loonalisi (looduslikke)ning asise ja vaimse elma (kultuuri)väärtusi, mis ootavadtaasavastamist ja uuesti mõtestamist.Märkamist vajab seegi,kuidas inimene pühapaiku hoiabja kasutab, olgu siis esivanemateheade tavade vaimus või hoopisteadmatult ja hoolimatult.Fotovõistlusest lähemalt:www2.maa<strong>vald</strong>.ee/pildidPilte pühapaikadest(need pole näitusele saadetudpildid):www2.maa<strong>vald</strong>.ee/pildid/?tee=algus&album=7Lisateavet:tel 5668 6892,e-post koda@maa<strong>vald</strong>.eeAhto KaasikMaavalla koja vanem
SEPTEMBER 2008<strong>Viimsi</strong> vallavalitsuse määrused22. august 2008 nr 42Piirnormist suurema õpilaste arvu kehtestaminePüünsi Kooli 1.-4. klassisVõttes aluseks “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse”§ 25 lg 12 ning arvestades Püünsi Kooli14.08.2008. a ettepanekut (reg.nr 12-7/2507) jaPüünsi Kooli hoolekogu nõusolekut:§ 1. Kehtestada Püünsi Kooli 1. - 4. klassitäituvuse ülemiseks piirnormiks 26 õpilast.§ 2. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong>Teataja ning valla veebilehel.§ 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse Kantseleis.Haldo Oravas, vallavanema ktMerit Saar, jurist vallasekretäri ülesannetes22. august 2008 nr 43Aadresside määramine Rohuneeme külasVõttes aluseks Kohanimeseaduse, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogupoolt 09.11.2004.a. määrusega nr22 kehtestatud “Kohanime määramise korra” ja<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse 01.07.2008.a korralduseganr 451 kehtestatud “Rohuneeme küla, Puuri52 maaüksus” detailplaneeringu ning SvenViileberg´i 07.08.2008.a a<strong>vald</strong>use aadressi määramisekohta:§ 1. Määrata Puuri 52 maaüksusest moodustatavateleelamukruntidele alljärgnevad aadressid:1) detailplaneeringu järgsele krundile nr 9 aadressiksRohuneeme tee 1272) detailplaneeringu järgsele krundile nr 10 aadressiksRohuneeme tee 1313) detailplaneeringu järgsele krundile nr 8 aadressiksViigi tee 64) detailplaneeringu järgsele krundile nr 6 aadressiksViigi tee 105) detailplaneeringu järgsele krundile nr 5 aadressiksViigi tee 126) detailplaneeringu järgsele krundile nr 4 aadressiksViigi tee 147) detailplaneeringu järgsele krundile nr 3 aadressiksViigi tee 16§ 2. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teatajaning valla veebilehel.§ 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse Kantseleis.Haldo Oravas, vallavanema ktMerit Saar, jurist vallasekretäri ülesannetes22. august 2008 nr 44Tee nimetuse ja aadresside määramineTammneeme külasVõttes aluseks Kohanimeseaduse, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogupoolt 09.11.2004.a määrusega nr 22kehtestatud “Kohanime määramise korra” ja<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 10.06.2008.a otsusega nr50 kehtestatud “Tammneeme küla maaüksusedSilla, Silla I, II ja III” detailplaneeringu ning JaanusAavik´u 07.08.2008.a a<strong>vald</strong>use aadressi määramisekohta:§ 1. Määrata Tammneeme külas, Silla III maaüksusestmoodustatud teele, mis algab Tammneemeteelt, nimetuseks Ehala põik.§ 2. Määrata Silla, Silla I, II ja III maaüksustestmoodustatud elamukruntidele alljärgnevad aadressid:1) detailplaneeringu järgsele krundile nr 11 aadressiksTammneeme tee 142) detailplaneeringu järgsele krundile nr 7 aadressiksTammneeme tee 17b3) detailplaneeringu järgsele krundile nr 6 aadressiksTammneeme tee 17c4) detailplaneeringu järgsele krundile nr 9 aadressiksTammneeme tee 18a5) detailplaneeringu järgsele krundile nr 4 aadressiksTammneeme tee 196) detailplaneeringu järgsele krundile nr 5 aadressiksTammneeme tee 19a7) detailplaneeringu järgsele krundile nr 3 aadressiksTammneeme tee 19b8) detailplaneeringu järgsele krundile nr 2 aadressiksTammneeme tee 19c9) detailplaneeringu järgsele krundile nr 1 aadressiksTammneeme tee 19d10) detailplaneeringu järgsele krundile nr 13 aadressiksEhala põik 211) detailplaneeringu järgsele krundile nr 8 aadressiksEhala põik 4§ 3. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teatajaning valla veebilehel.§ 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse Kantseleis.Haldo Oravas, vallavanema ktMerit Saar, jurist vallasekretäri ülesannetes29. august 2008 nr 45Koolieelse eralasteasutuse toetamise finantseerimislepingu, toetuse kasutamise aruandening õppe- ja kasvatustegevuse tulemustearuande vormide kinnitamineMäärus kehtestatakse <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu11.03.2003. a määrusega nr 11 kinnitatud “Koolieelseteeralasteasutuste toetamise kord” alusel:§ 1. Kinnitada koolieelse eralasteasutuse finantseerimislepinguvorm, vastavalt lisale 1.§ 2. Kinnitada eralasteasutuse toetamisekseraldatud toetuse kasutamise aruande vorm, vastavaltlisale 2.§ 3. Kinnitada eralasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusetulemuste aruande vorm, vastavaltlisale 3.§ 4. Tunnistada kehtetuks <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse28.03.2003.a määrus nr 13.§ 5. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong>Teataja ning valla veebilehel.§ 6. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse Kantseleis.Haldo Oravas, vallavanema ktKristo Kallas, vallasekretärMääruse lisad on a<strong>vald</strong>atud valla veebilehel www.viimsi<strong>vald</strong>.ee29. august 2008 nr 46Aadresside määramine Kelvingi külasVõttes aluseks Kohanimeseaduse, Vabariigi Valitsuse20.<strong>12.</strong>2007. a. määruse nr 251 „Aadressiandmetesüsteem“, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu poolt09.11.2004. a. määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanimemääramise korra” ja <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse16.05.2008. a. korraldusega nr 288 kehtestatud“Kelvingi küla, Koidu tee 40” detailplaneeringuning Ilmar Link ja Aivar-Oskar Saar 30.06.2008.a. esitatud a<strong>vald</strong>use aadresside määramise kohta.§ 1. Määrata Koidu tee 40 maaüksusest moodustatavateleelamukruntidele alljärgnevad aadressid:1) Koidu tee 40 detailplaneeringu järgne kruntpositsiooniga 22) Koidu tee 42 detailplaneeringu järgne kruntpositsiooniga 1§ 2. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teatajaning valla veebilehel.§ 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse Kantseleis.Haldo Oravas, vallavanema ktKristo Kallas, vallasekretär05. <strong>september</strong> 2008 nr 47<strong>Viimsi</strong> Raamatukogu eriteenuste ja lugejapiletihinna kehtestamineMäärus kehtestatakse “<strong>Viimsi</strong> valla põhimääruse”§ 64 lõike 4, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 25.04.2007. amäärusega nr 17 kinnitatud „Munitsipaalasutuse<strong>Viimsi</strong> Raamatukogu põhimääruse“ § 2 punkti 4,„Rahvaraamatukogu seaduse“ § 15 lõike 3, Munitsipaalasutuse<strong>Viimsi</strong> Raamatukogu juhatajaKristiina Puura 25.08.2008. a ettepaneku nr 12-11/2570 alusel:§ 1. Kinnitada Munitsipaalasutuse <strong>Viimsi</strong>Raamatukogu eriteenuste ja lugejapileti hinnakirialljärgnevalt:(1) Mustvalge valguskoopia:1) formaat A4, ühepoolne 2 krooni.2) formaat A4, kahepoolne 3 krooni.3) formaat A3, ühepoolne lehekülg 4 krooni.4) formaat A3, kahepoolne lehekülg 5 krooni.(2) Mustvalge väljatrükk:1) formaat A4, ühepoolne lehekülg 2 krooni.(3) Faksi saatmine:1) formaat A4, lehekülg 2 krooni.(4) <strong>Viimsi</strong> valla pensionäridele ja üldhariduskooliõpilastele rakendatakse soodushinda50% ulatuses lõigetes1–3 kehtestatud hindadest.(5) Lugejapileti hind:1) esmase lugejapileti hind 25 krooni.2) esmane lugejapilet õpilastele ja pensionäridele15 krooni.3) lugejapileti asendamine kaotamise või rikkumisekorral 50 krooni.4) lugejapileti väljavahetamine vöötkoodi kulumisevõi tehnilise vea tõttu tasuta.§ 2. <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsusel on õigus omakorraldusega teha soodustusi käesoleva määrusegakehtestatud hinnakirjast.§ 3. Tunnistada kehtetuks <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse09.04.2002 määrus nr 31 „<strong>Viimsi</strong> Vallaraamatukoguavaliku internetipunkti kasutamise eeskirjakinnitamine“ ning 16.08.2005 korraldus nr430 „<strong>Viimsi</strong> Vallaraamatukogu lugejapileti hinnakehtestamine“.§ 4. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong>Teataja ning valla veebilehel.§ 5. Määrus jõustub 3.päeval pärast avalikustamist<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse Kantseleis.Haldo Oravas, vallavanema ktKristo Kallas, vallasekretär<strong>Viimsi</strong> vallavolikogu 09.09.2008istungi õigusaktid09.09.2008 istungi otsusednr 69Vallavanema valiminenr 70 Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuurikinnitaminenr 71Vallavalitsuse liikmete kinnitaminenr 72 <strong>Viimsi</strong> valla arengukava, strateegiaastani 2030, investeeringute kava 2007-2013täitmine ja arengukava muutminenr 73 Altmetsa teede riigihankes edukapakkujaga lepingu sõlmimiseks nõusolekuandmineAS <strong>Viimsi</strong> Haigla aktsiate võõranda-nr 74minenr 75 Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesandekinnitamine: Leppneeme küla,maaüksusedLännemäe tee 27/Lännemäe, Lännemäe tee24/Kivineeme I, Kivineeme II, Neeme,Lännemäe tee 22/Mäe, Mäe 2 ja Mäe 1nr 76 Detailplaneeringu vastuvõtmine jaavalikule väljapanekule suunamine: Pranglisaar Kelnase küla maaüksus Ülesaarenr 77 Detailplaneeringu vastuvõtmine jaavalikule väljapanekule suunamine: Tammneemeküla, maaüksus Mereääre tee 50/Jaagunr 78 Detailplaneeringu kehtestamine:<strong>Viimsi</strong> alevik maaüksused Andrese V ja MadiseInr 79 Detailplaneeringu kehtestamine:Lubja küla maaüksus Krillimäe tee 5nr 80 Detailplaneeringu kehtestamine:Haabneeme alevik, Randvere tee 9, 9B ja lähialanr 81 Detailplaneeringu kehtestamine:Haabneeme alevik, Karulaugu tee 5nr 82 <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu fraktsiooni registreerimine9. <strong>september</strong> 2008 nr 69Vallavanema valimineJuhindudes „Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse“ § 22 lõike 1 punktist 15 ja § 27 ning„<strong>Viimsi</strong> valla põhimääruse“ § 18 lõike 1 punktist15, § 31 lõikest 2 ja lõikest 7 ning võttes alusekssalajase hääletamise tulemused, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikoguotsustab:1. Valida <strong>Viimsi</strong> vallavanemaks Haldo Oravas.2. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja<strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.3. Otsus jõustub vastuvõtmisest.4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvateskorralduse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees9. <strong>september</strong> 2008 nr 70Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuurikinnitamineJuhindudes „Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse“ § 22 lõike 1 punktist 16 ning „<strong>Viimsi</strong>valla põhimääruse“ § 18 lõike 1 punktist 16,<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsustab:1. Kinnitada <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsus 4-liikmelisenaalljärgneva struktuuriga:1.1. vallavanem;1.2. 2 abivallavanemat;1.3. vallavalitsuse liige.2. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja<strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.3. Otsus jõustub vastuvõtmisest.4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvatesotsuse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees9. <strong>september</strong> 2008 nr 71Vallavalitsuse liikmete kinnitamineJuhindudes „Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse“ § 22 lõike 1 punktist 17, § 28 lõigetest1 ja 2 ning § 50 lõike 1 punktist 5, „<strong>Viimsi</strong> vallapõhimääruse“ § 18 lõike 1 punktist 17, § 29 lõikest2, § 30 lõike 2 punktist 2 ning § 32 lõigetest 2ja 7, arvestades vallavanema esitatud ettepanekutning võttes aluseks salajase hääletamise tulemused,<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsustab:
SEPTEMBER 20081. Kinnitada vallavalitsuse liikmeteks ning nimetadaabivallavanema ametikohale:2.1. Endel Lepik;2.2. Jan Trei.2. Kinnitada vallavalitsuse liikmeks Tähve Milt.3. Vallavolikogu kantseleil teha otsus teatavakspunktis 1 ja 2 loetletud isikutele ning a<strong>vald</strong>adaajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja <strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvateskorralduse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees9. <strong>september</strong> 2008 nr 75Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesandekinnitamine:Leppneeme küla maaüksused Lännemäe tee 27/Lännemäe, Lännemäe tee 24/Kivineeme I, Kivineeme II, Neeme, Lännemäetee 22/Mäe, Mäe 2 ja Mäe 1„Planeerimisseaduse“ § 10 lõike 5 ja lõike 7,<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu <strong>12.</strong>04.2005 määrusega nr19 kehtestatud „<strong>Viimsi</strong> valla ehitusmääruse“ § 2punkti 2 ja § 9 lõike 7 alusel, lähtudes Arvo Raja14.06.2007 taotlusest nr. 281, Leppneeme külaseltsi<strong>12.</strong>02.208 a<strong>vald</strong>usest nr. 6, Margit Järvsaare04.04.2008 taotlusest nr. 006, Annika Järvsaare04.04.2008 taotlusest nr. 006, Janne Vahuri29.02.2008 taotlusest nr. 011, Heldur Karjaherm´i28.02.2008 taotlusest nr. 010 ja arvestades <strong>Viimsi</strong>Vallavalitsuse ettepanekut, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogumaa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoninõustuvaid seisukohti, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikoguotsustab:1. Algatada detailplaneering <strong>Viimsi</strong> vallas Leppneemekülas maaüksustel Lännemäe tee 27/Lännemäe,Lännemäe tee 24/Kivineeme I, KivineemeII, Neeme, Lännemäe tee 22/Mäe, Mäe 2 ja Mäe1 üldplaneeringu kohase maakasutuse sihtotstarbemuutmiseks maatulundusmaast osaliselt väikeelamutemaaks, maa-ala kruntideks jaotamiseks jakrundi ehitusõiguse määramiseks üksikelamuteja abihoonete püstitamiseks Lännemäe teega piirnevalalal, vastavalt käesolevale otsusele lisatudskeemile (lisa 1).2. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne nr281 vastavale lisale 2.3. Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule vastuvõtmiseks hiljemaltkahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamisekuupäevast arvates. Vallavolikogu võibpõhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringuesitamise tähtaega. Taotlus detailplaneeringuesitamise tähtaja pikendamiseks tulebesitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringuesitamise tähtaja lõppemist. Kui detailplaneeringei ole tähtaegselt esitatud, kaotab detailplaneeringulähteülesanne kehtivuse.4. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja<strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.6. Otsus on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvateskorralduse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaa, volikogu esimeesNB! Otsuses nimetatud lisadega on võimalik tutvuda<strong>Viimsi</strong> valla veebilehel (www.viimsi<strong>vald</strong>.ee)või <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu kantseleis, Nelgi tee 1.9. <strong>september</strong> 2008 nr 76Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikuleväljapanekule suunamine:Prangli saar Kelnase küla maaüksus Ülesaare„Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu<strong>12.</strong> aprilli 2005.a määrusega nr. 19kehtestatud „<strong>Viimsi</strong> valla ehitusmääruse” § 2punkti 4 alusel, arvestades, et detailplaneeringon kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele ningdetailplaneeringu koostamisel on arvestatud HarjuMaavanema 20.06.2005 kirjas nr. 2.1-13/2973esitatud märkustega, samuti arvestades Vallavolikogumaa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoniseisukohti, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikoguotsustab:1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 11.02.2003 otsusega nr. 43algatatud, <strong>Viimsi</strong> vallas Prangli saarel Kelnase külasmaaüksuse Ülesaare detailplaneering (<strong>Viimsi</strong>Valla Arenduskeskuse OÜ projekt nr. 40-2003),millega Kelnase külas asuvale 1,0 ha suuruselemaa-alale on kavandatud kaks ärimaakrunti jaüks transpordimaa krunt. Detailplaneeringuga onkavandatud ehitusõiguse andmine 15 kämpingu,puhkeküla teenindusmaja ja kõlakoja rajamiseks.2. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja<strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitadavaie <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksularvates otsuse teatavakstegemisestAarne Jõgimaa, volikogu esimees9. <strong>september</strong> 2008 nr 77Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikuleväljapanekule suunamine:Tammneeme küla, maaüksus Mereääre tee 50/Jaagu„Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu<strong>12.</strong> aprilli 2005 määrusega nr. 19kehtestatud „<strong>Viimsi</strong> valla ehitusmääruse” § 2punkti 4 alusel, arvestades, et detailplaneeringon kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele ningdetailplaneeringu koostamisel on arvestatud HarjuMaavanema 20.06.2008 kirjas nr. 9-12/3551esitatud märkustega, samuti arvestades Vallavolikogumaa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoniseisukohti, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikoguotsustab:1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 15.05.2007.a otsusega nr.46 algatatud, <strong>Viimsi</strong> vallas Tammneeme külasmaaüksuse Mereääre tee 50/Jaagu detailplaneering(aktsiaseltsi Pöyry Entec töö nr. 799/07), millegaTammneeme külas asuvale 2,5 ha suuruselemaa-alale on kavandatud kaks elamukrunti ja ükshaljasmaa sihtotstarbega katastriüksus. Detailplaneeringugaon kavandatud ehitusõiguse andmine2 korruseliste üksikelamute ja abihoonete rajamiseks,suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 300m² ja kõrgusega 8,5 m.2. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja<strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitadavaie <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksularvates otsuse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees9. <strong>september</strong> 2008 nr 78Detailplaneeringu kehtestamine:<strong>Viimsi</strong> alevik maaüksused Andrese V ja Madise IKäesoleva otsusega kehtestatav detailplaneeringon kehtiva <strong>Viimsi</strong> valla mandriosa üldplaneeringugamääratud maakasutuse juhtfunktsiooni- maatulundusmaa - muutev ja osaliselt üldplaneeringuteemaplaneeringut „<strong>Viimsi</strong> valla üldisteehitustingimuste määramine. Elamuehitusepõhimõtted” muutev. Maaüksuste Andrese V jaMadise I detailplaneeringu koostamise eesmärkidekson Nelgi tee ja Tulbiaia tee liiklussõlmelahendamine, Tulbiaia tee teemaa laiendamineristmikualas eraomandis oleva kinnistu arvel.Kuna eelpoolkirjeldatud eesmärgid aitavad lahendadaühistranspordi ohutuks liiklemiseks vajalikuteekoridori laiuse ja seega omavad laiematühiskondlikku huvi, siis tasakaalustamaks üldisthuvi teenivaid eesmärke erahuviga, nõustus kohalikomavalitsus nimetatud kinnistutele lisakseelpoolkirjeldatud eesmärkidele määrama ehitusõiguseka ühe kaksikelamu püstitamiseks.Detailplaneeringu tutvustamiseks korraldati<strong>Viimsi</strong> vallamajas 01.04.2008–15.04.2008 avalikväljapanek. Avalikul väljapanekul ei esitatuddetailplaneeringu kohta kirjalikke ettepanekuidega vastuväiteid. Planeerimisseaduse § 23 kohastjärelevalvet teostades andis Harju maavanem28.05.2008 kirjaga nr. 2.1-13/3007 detailplaneeringuleoma heakskiidu ning nõustus muudatustegaüldplaneeringus.Võttes aluseks „Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse” § 22 lõike 1 punkti 33, “Planeerimisseaduse”§ 23 lõike 6 ning § 24 lõike 3 ja lõike 5,<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu <strong>12.</strong> aprilli 2005 määruseganr. 19 kehtestatud „<strong>Viimsi</strong> valla ehitusmääruse” §2 punkti 7 ning arvestades eeltoodud asjaolusid jakaalutlusi, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsustab:1. Kehtestada <strong>Viimsi</strong> alevikus maaüksuste AndreseV ja Madise I detailplaneering (Tiit KaljundiProjektgrupp OÜ koostatud töö), millega planeeritakseüks transpordimaa krunt ja üks kaksikelamukruntja määratakse ehitusõigus ühe 2-korruselisekaksikelamu püstitamiseks. Suurim lubatudehitusalune pindala on 250 m² ja suurim lubatudkõrgus 8,5 meetrit.2. Kehtestada vastav muudatus <strong>Viimsi</strong> vallamandriosa üldplaneeringus ja üldplaneeringu teemaplaneeringus“<strong>Viimsi</strong> valla üldiste ehitustingimustemääramine. Elamuehituse põhimõtted”.3. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja <strong>Viimsi</strong>valla veebilehel.4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitadavaie <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksularvates otsuse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees9. <strong>september</strong> 2008 nr 79Detailplaneeringu kehtestamine: Lubja külamaaüksus Krillimäe tee 5Käesoleva otsusega kehtestatav detailplaneeringon kehtiva <strong>Viimsi</strong> valla mandriosa üldplaneeringugamääratud maakasutuse juhtfunktsiooni– maatulundusmaa (kaitsemets) – osaliseltmuutev ja üldplaneeringu teemaplaneeringut„<strong>Viimsi</strong> valla üldiste ehitustingimuste määramine.Elamuehituse põhimõtted” osaliselt muutev.Arvestades üldplaneeringu mastaape ning üldistiseloomu võib käesoleva otsusega kehtestatavaplaneeringuga tehtavat ettepanekut pidada pigemüldplaneeringut täpsustavaks, mitte muutvaks,sest üldplaneeringu mõte on olnud konkreetselalal elamumaana käsitada elamu juurde kuuluvatkatastriüksust tervikuna, mitte ainult osa sellest.Lisaks on moodustatavate kruntide alune maa olnudaastakümneid kasutusel põllumaana, seal eiole metsa kasvanud ega kasva ka praegu, mistõttuseda kaitsemetsaks lugeda ei saa. Üldplaneeringukaardil antud hetkel väikeelamumaana tähistatudmaa-ala Krillimäe elamupiirkonnas on aja jooksuljuba looduses muutunud, sest tegelikkuseson kahe elamumaa juhtfunktsiooniga alade vahele,mis üldplaneeringu kohaselt on tähistatudkaitsemetsana, <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse 17.09.2004korraldusega nr. 603 kehtestatud detailplaneeringelamukrundi moodustamiseks. Sellest tulenevalton vajalik juhtida tähelepanu asjaolule, et üldplaneeringei ole oma liigilt ega üldistusastmeltselline planeering, mille järgi saaks konkreetseidkruntide piire ja nendega seotud maakasutusefunktsioone leida ning seda tulebki täpsustadadetailplaneeringutes.Tulenevalt eeltoodust teeb käesoleva otsusegakehtestatav detailplaneering ettepaneku täpsustadakehtivat üldplaneeringut planeeritava maaalamaakasutuse juhtfunktsioonide osas ning viiaväikeelamumaa juhtfunktsiooni piirid vastavusseväikeelamualal asuva kinnistu piiridega. Sellegakehtestatakse lagedale alale määratud osalisekaitsemetsa maakasutuse juhtfunktsiooni asemelkogu planeeringuala ulatuses väikeelamumaajuhtfunktsioon ning likvideeritakse vastuolumaakatastris ja kinnistusraamatus registreeritudkinnistu sihtotstarbe ja üldplaneeringu vahel.Väikeelamumaa juhtfunktsiooni piiride korrigeeriminevastavalt kinnistu piiridele ei muudaüldplaneeringu põhimõtteid ega ole üldplaneeringugavastuolus, vaid viiks üldplaneeringusfikseeritud maakasutuse juhtfunktsioonid planeeritavaala osas vastavusse tegeliku, aastakümneideksisteerinud situatsiooniga.Detailplaneeringu tutvustamiseks korraldati<strong>Viimsi</strong> vallamajas 30.05.2008 – 13.06.2008 avalikväljapanek. Avalikul väljapanekul ei esitatuddetailplaneeringu kohta kirjalikke ettepanekuidega vastuväiteid. Planeerimisseaduse § 23 kohastjärelevalvet teostades andis Harju maavanem24.07.2008 kirjaga nr. 2.1-13/4033 detailplaneeringuleoma heakskiidu ning nõustus muudatustegaüldplaneeringus.Võttes aluseks „Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse” § 22 lõike 1 punkti 33, „Planeerimisseaduse”§ 23 lõike 6 ning § 24 lõike 3 ja lõike 5,<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu <strong>12.</strong> aprilli 2005.a määruseganr. 19 kehtestatud „<strong>Viimsi</strong> valla ehitusmääruse” §2 punkti 7 ning arvestades eeltoodud asjaolusid jakaalutlusi, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsustab:1. Kehtestada Lubja külas maaüksuse Krillimäetee 5 detailplaneering (AS Pöyry Entec töö nr.764/06), millega planeeritakse neli üksikelamukruntija määratakse ehitusõigus nelja kahekorruseliseüksiksikelamu ja nelja ühekorruseliseabihoone püstitamiseks. Kruntide suurim lubatudehitusalune pindala on vahemikus 240 m² kuni600 m², suurim lubatud kõrgus elamutel on 8,5meetrit ja abihoonetel 5,0 meetrit.2. Kehtestada vastav muudatus <strong>Viimsi</strong> vallamandriosa üldplaneeringus ja üldplaneeringu teemaplaneeringus“<strong>Viimsi</strong> valla üldiste ehitustingimustemääramine. Elamuehituse põhimõtted”.3. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja<strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitadavaie <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksularvates otsuse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees9. <strong>september</strong> 2008 nr 80Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneemealevik, Randvere tee 9, 9B ja lähialaVõttes aluseks „Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse” § 22 lõike 1 punkti 33, „Planeerimisseaduse”§ 23 lõike 6 ning § 24 lõike 3 ja lõike 5,<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu <strong>12.</strong> aprilli 2005 määruseganr. 19 kehtestatud „<strong>Viimsi</strong> valla ehitusmääruse” §2 punkti 7 ning arvestades alljärgnevaid asjaolusidja kaalutlusi:- Planeeringu kehtestamisega hõlmatud maa-alaasub Haabneeme alevikus kinnistutel nr. 4983902(Randvere tee 9), nr. 8745702 (Randvere tee 9A)
SEPTEMBER 2008ja nr. 9773302 (Randvere tee 9B), mille maakasutusejuhtfunktsiooniks <strong>Viimsi</strong> valla mandriosaüldplaneeringuga on määratud osaliselt ärimaa jaosaliselt sotsiaalmaa – üldkasutatavate hoonetemaa. Detailplaneeringuga kavandatu on osaliseltkooskõlas <strong>Viimsi</strong> valla mandriosa üldplaneeringuga.- Planeeritavate kinnistute nr. 4983902 (Randveretee 9) ja nr. 8745702 (Randvere tee 9A) on<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr. 134ja <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse 11.06.2003 korralduseganr. 168 kehtestatud detailplaneeringud, mille aluselon mõlemad kinnistud hoonestatud ja nendelasuvad kaubanduskeskus ja automaattankla.- Planeeritavale krundile kavandatava kaasaegsekaubanduskeskuse ja büroohoone rajamine aitabmitmekesistada piirkonnas pakutavate teenustevalikut ja vastab elanikkonna kasvavale nõudluselesaada kohapeal kvaliteetseid isikuteenuseid.- Parandab ettevõtluskeskkonna arenguks vajalikketingimusi ja loob soodsad võimalused tööhõiveparandamiseks kohalikele elanikele.- Loob soodsad konkurentsieeldused pakutavateteenuste kvaliteedi ja hinnatasemete reguleerimisel.Kaubanduskeskuse ehitamisega paraneb sotsiaalneinfrastruktuur, ümbruskonna elukvaliteet, korrastublinnaruum ning luuakse eeldused piirkonnajärjepidevaks arenguks.<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsustab:1. Kehtestada Randvere tee 9, 9B ja lähiala detailplaneering(K-Projekt aktsiaseltsi töö nr.07377), millega Haabneeme alevikus asuvale 1,1ha suurusele maa-alale on kavandatud kaks ärimaakrunti. Detailplaneeringuga on kavandatudRandvere tee 9 ja 9b kruntide liitmine ja selleleehitusõiguse andmine ühe 3 korruselise, tehniliseneljanda korrusega, kaubanduskeskuse ja ühe 15-korruselise ärihoone rajamiseks. Detailplaneeringueesmärgiks on määrata kinnistu ehitusõigus,anda heakorrastuse põhimõtteline lahendus ningkorraldada haljastuse, parkimise, liikluskorralduseja tehnovõrkudega varustamise küsimused.2. Kehtestada vastav muudatus <strong>Viimsi</strong> vallamandriosa üldplaneeringus.3. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja <strong>Viimsi</strong>valla veebilehel.4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitadavaie <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksularvates otsuse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 09.09.2008 otsuse nr 80LisaSeletuskiri<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsuse „Detailplaneeringukehtestamine: Haabneeme alevik, Randveretee 9, 9B ja lähiala” juurdeKehtestada Randvere tee 9, 9B ja lähiala detailplaneering,millega Haabneeme alevikus asuvale1,1 ha suurusele maa-alale on kavandatud kaksärimaa krunti. Detailplaneeringuga on kavandatudRandvere tee 9 ja 9B kruntide liitmine jasellele ehitusõiguse andmine ühe 3 korruselise,tehnilise neljanda korrusega, kaubanduskeskuseja ühe 15-korruselise ärihoone rajamiseks. Detailplaneeringueesmärgiks on määrata kinnistuehitusõigus, anda heakorrastuse põhimõttelinelahendus ning korraldada haljastuse, parkimise,liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamiseküsimused.Haldusakti põhjendusedPlaneeritav ala asub Haabneeme alevikus, piirnedesRandvere tee ja Rohuneeme tee liiklussõlmega.Põhjast piirneb planeeritav maa-ala Haabneemestaadioni kinnistuga ja idast Randvere teega,lõunast Rohuneeme teega ning läänest kinnistugaHotelli I. Planeeritava ala kontaktvöönd on hoonestatudühiskondlike hoonetega, kus paiknevadhotellid, SPA, haigla, kool, kauplused ja teisedkesksele linnaruumile iseloomulikud ehitised.Planeeritavast alast ca 200 meetri kaugusel idasja 300 meetri kaugusel põhjas asuvad ulatuslikudkorterelamute alad. Arhitektuurselt on antud piirkonnahoonestus mitmekesine ja pärit eri ajastutest.Randvere tee ja Rohuneeme tee kaudu on heatranspordiühendus nii valla teiste asumitega kuika Tallinna linnaga. Siin liigub ka planeeringualalähim ühistransport.Planeeringuala kontaktvööndis on algatatud jakehtestatud järgmised detailplaneeringud:<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse korraldusega nr. 547 algatatudRavi tee 1 detailplaneering; <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu18.08.1998 otsusega nr. 430 kehtestatudAS Same Sport osaline detailplaneering; <strong>Viimsi</strong>Vallavolikogu 13.02.2001 otsusega nr. 31 kehtestatudAS Same Sport detailplaneering; <strong>Viimsi</strong>Vallavolikogu 11.09.2001 otsusega nr. 189kehtestatud Platsi maaüksuse detailplaneering;<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr.134 kehtestatud Randvere tee 9 detailplaneering;<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse 11.06.2003 korraldusega nr.168 kehtestatud Randvere tee 9 detailplaneering;<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse 04.03.2008 korraldusega nr.146 kehtestatud <strong>Viimsi</strong> Haigla kinnistu ja lähialadetailplaneering; <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsuseganr. 110 kehtestatud Karulaugu tee 1 detailplaneering;<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 09.04.2002 otsuseganr. 72 kehtestatud Karulaugu tee 1 detailplaneering;<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 14.01.2003 otsuseganr. 9 kehtestatud Karulaugu tee 1 osaline detailplaneering;<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse 27.06.2006juuni korraldusega nr. 397 kehtestatud AstanguIa, Astangu I, II, Astangu alajaama ja Karulaugutee detailplaneering; <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse29.<strong>12.</strong>2004 korraldusega nr. 819 kehtestatud Pargitee 22 detailplaneering; <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse15.08.2008 korraldusega nr. 488 kehtestatud Keskusemaaüksuse ja lähiala detailplaneering jt.<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 13.02.2007 otsuse nr. 11,millega käesolev detailplaneering algatati, punktis1 märgiti, et detailplaneering sisaldab <strong>Viimsi</strong>valla mandriosa üldplaneeringu osalise muutmiseettepanekut. Osaliselt ulatub planeeritav piirkondalasse, mille maakasutuse juhtfunktsiooniks kehtivaüldplaneeringu kohaselt on määratud sotsiaalmaa– üldkasutatavate hoonete maa – mis onmõeldud riigi- ja omavalitsusasutuste ning üldkasutusesolevate sotsiaal-, haridus-, tervishoiu-,kultuuri- ja spordiehitiste rajamiseks. KinnistuidRohuneeme tee 9 ja 9A hõlmav osa vastab kehtivaüldplaneeringuga määratud maakasutusele.Praegusel hetkel on planeeritav ala osaliselthoonestatud – kinnistul Randvere tee 9 paiknebkauplus <strong>Viimsi</strong> Market, kinnistul Randvere tee9A automaattankla. Ülejäänud planeeringualalasub nõukogude ajal rajatud, kuid tänaseks halvasseisukorras olev staadion. Staadioni endinetribüünhoone on käesolevaks ajaks ümber ehitatudhotelliks, ligikaudu ¼ staadionirajatise alusestmaast on jagatud iseseisvaks kinnistuks ningvõõrandatud eraõiguslikule isikule, mistõttu onstaadioni (kaasa arvatud jooksuraja) terviklik kasutaminekomplitseeritud. <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu15.04.2003 otsusega nr. 55 algatati Haabneemealevikus Kesk tee, Kolhoosi tee, Rohuneeme teeja Randvere tee vahelisel maa-alal detailplaneering,millega kavandati Haabneeme staadioniümberplaneerimist uueks alevikukeskuseks jaehitusõiguse andmist äripindade ja kuni 8-korruselistekorterelamute rajamise eesmärgil, kuid seejäi lõpuni viimata.Käesoleva otsusega kehtestatava detailplaneeringugatehakse ettepanek liita kinnistud Randveretee 9 ja 9B üheks krundiks (planeeringus pos. nr.1) ja määrata kinnistu sihtotstarbeks 100 % ärimaa.Randvere tee 9A on iseseisev ärimaa sihtotstarbegakrunt (planeeringus pos. nr. 2) ja sellepiirid ning sihtotstarve jäävad samaks.Krundi pos. 1 suurus on 11 124 m². Planeeringugaantakse krundile ehitusõigus ühe maapealse3-korruselise (tehnilise neljanda korrusega, maksimaalsekõrgusega 20 meetrit) kaubanduskeskuseja ühe maapealse 15-korruselise (maksimaalsekõrgusega 45 meetrit) ärihoone rajamiseks. Planeeringugaon lubatud rajada ka 1 maa-alune korrus.Suurim lubatud maapealne ehitusalune pindalaon 7200 m², sealhulgas 15-korruselisel hoonelmaksimaalselt 450 m². Maa-aluse osa ehitusalunepindala on 7700 m² ja on mõeldud parkimiskorralduselahendamiseks.Krundi pos. 2 suurus on 710 m². Kinnistul paiknebolemasolev automaattankla, mis planeeringugasäilitatakse ning läbi kinnistu lahendatakse juurdepääslisaks kaubanduskeskusele ka Haabneemestaadioni kinnistule kavandatavale spordihooneparkimismajale.Krundi suurim lubatud ehitusalunepindala on 150 m² ja kõrgus 3,0 meetrit.Arvestades planeeringuala keskset asukohta linnaruumisuhtes ja selle kontaktvööndis paiknevatehoonete kasutusotstarbeid, on planeeringugakavandatavad funktsioonid igati põhjendatud.Planeeringuga hõlmatud maa-ala asub <strong>Viimsi</strong>poolsaarele sisenemise peaväila teljel tähtsalteede hargnemisel. Asukoht on <strong>Viimsi</strong> elanikeleväravaks kodurajooni sisenemisel ja sealt lahkumiselning <strong>vald</strong>av osa elanikest väisab asukohtavähemalt paar korda päevas. Haabneeme alevikon <strong>Viimsi</strong>le ka sümboolselt tähtis – siit on alanudareng ihaldatavaks töö- ja elukohaks.Linnaruumiliselt vajab asukoht maamärki – sisulistja vormilist kohta loovat keskpunkti, milleksklassikalisi linnaehitusreegleid järgides on teljelinevertikaal (obelisk, torn) ja linnaväljak (turuplats).Linnageograafiliselt on <strong>Viimsi</strong> elanikelevaja keskset avalikku ruumi, mis asuks elanikeliikumisteede ristumispunktis.Traditsiooniliselt on Eesti külades-alevikes vertikaaliülesannet täitnud kirikutornid, mis asuvadasumitesse viivate teede teljel ning kogukonnaavaliku ruumina töötav asumi keskne plats, milleääres on kõrtsid, poed. Külapoed on tänapäevalgikogunemiskohtadeks.Kaasaegne kaubakeskus, mis on väikelinna keskusemudel, rahuldab nii olulise krundi hoonestamiseksesitatud nõuded avalikule ruumile ningdetailplaneeringus on hoonestusele fikseeritudtingimused, mis muudavad hoone maamärgiks.Detailplaneeringus on ette nähtud olulistele suundadelevastavad sissepääsud, mis „nihutavad“risttee hoone sisse, luues kaetud linnaväljaku– avaliku ruumi. Ning rahuldamaks vajadust arhitektuursevertikaali järgi on bürooruumide javäikekontorite maht, mis tavapäraselt on kaubakeskusteviimasel korrusel, „vormitud“ saledaksvertikaaliks, mille asukoht asub tee teljel vahetultringtee ääres. Luuakse maamärk – terekäsi <strong>Viimsi</strong>poolsaarele sisenejatele.Planeeringuala kõrghaljastus koosneb <strong>vald</strong>avaltmändidest, Randvere tee ääres kasvavad ka üksikudkased ja lehised. Planeeringu elluviimiselväärtuslik kõrghaljastus säilitatakse, sinna on kavandatudka täiendavat madalhaljastust.Kuna samaaegselt on koostatud ka Haabneemestaadioni detailplaneering, siis on liikluskorralduselahendus koostatud ühtse tervikuna, arvestadesmõlemaid detailplaneeringuid.Juurdepääs planeeritavale alale on nii Randvereteelt kui ka Rohuneeme teelt. Nõutav parkimiskohtadearv on tagatud. Planeeringu lahendusekoostamisel on arvestatud <strong>Viimsi</strong> valla üldplaneeringuteemaplaneeringuga „<strong>Viimsi</strong> valla teedevõrgustik,sõidu- ja kergliiklusteed“. Teemaplaneeringuson tõdetud, et elamuarenduse ja rahvaarvukasvu tulemusena on <strong>Viimsi</strong> vallas teedekasutamise intensiivsus pidevalt kasvanud, sedaeriti vallast Tallinnasse suunduvatel Rohuneemeja Randvere teedel, sest enamus igapäevases pendelrändesosalejatest kasutab liiklusvahendinasõiduautot, millega on suurenenud teede liikluskoormus.Tööalase mobiilsuse üheks tagajärjekson liiklusummikud hommikuse ja õhtuse tipptunniajal, mis muudavad valla elanikele Tallinnas tööl,koolis ja poes käimise aeganõudvaks ning vähendavad<strong>Viimsi</strong> valla väärtust elukeskkonnana.Elanike arvu kasv ja suur territoriaalne mobiilsustingib olukorra, kus <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong> peab pööramaolulist tähelepanu autostumise kriisi vältimisele.Et pidurdada intensiivset autokasutust, ongi käesolevaotsusega kehtestavas detailplaneeringus käsitletavalealale ette nähtud multifunktsionaalnepiirkondlik keskus, mitte kortermajad, sest sellegapaljud piirkonna elanikud leiavad töökohasamas piirkonnas ning igapäevased sisseostud onteostatavad samas keskuses.Detailplaneeringu menetlusDetailplaneering algatati ja lähteülesanne detailplaneeringukoostamiseks kinnitati <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu13.02.2007 otsusega nr. 11. Arvestades,et tegemist on linnaehituslikult olulise piirkonnaga,korraldati detailplaneeringu eskiislahenduse jalähteseisukohtade tutvustamiseks avalik arutelu.Detailplaneering koostati koostöös kinnisasjadeomanikega, olemasolevate ja kavandatavatetehnotrasside <strong>vald</strong>ajatega ning teiste huvitatudisikutega, misjärel kooskõlastati vastavalt kinnitatudlähteülesandele. <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse27.02.2008 kirjaga nr. 10-7/699 paluti Harju maavanemalmäärata teiste riigiasutustega või HarjumaaKeskkonnateenistusega kooskõlastamise vajadus.Harju maavanem oma 13.03.2008 kirjaganr. 2.1-13k/1278 ei pidanud vajalikuks määratateiste riigiasutustega täiendavaid kooskõlastusi,kuid esitas detailplaneeringu korrigeerimiseksmitmeid ettepanekuid. Pärast Harju maavanemakirjas esitatud nõuete täitmist võeti detailplaneering<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 08.04.2008 otsusenr. 22 alusel vastu ja ajavahemikul 18.04.2008.– 02.05.2008 korraldati avalik väljapanek. Avalikustväljapanekust teavitati avalikkust vastavaltseadusega ettenähtud korrale. Avalikul väljapanekulesitati planeeringu kohta kolm kirjalikkuvastuväidet, milles vastuväiteid esitanud isikudei nõustunud detailplaneeringu kehtestamisegaosaliselt staadioni maa-alale kaubanduskeskuserajamise eesmärgil. Vastuväited esitasid AdvokaadibürooAlaver & Partnerid (esindasid OÜdToom Kauplused ja AS-i Same Sport), KaidoMetsma ja 10 kodaniku ühiskiri, millele olid allakirjutanud M. Severin, R. Paabut, E. Siim, T. Nairis,A. Klemmer ning teised, kes allkirja juurdeoma nime ei kirjutanud.Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestellaekunud ettepanekute arutamiseks ja osaliseltkorrigeeritud detailplaneeringu tutvustamisekskorraldati 16. juunil 2008 <strong>Viimsi</strong> vallamajas avalikuarutelu. Avalikul arutelul kohalik omavalitsusja vastuväiteid esitanud isikud kokkuleppeleei jõudnud.Võttes arvesse, et keegi ettepanekuid ja vastuväiteidesitanud isikutest oma vastuväiteid tagasiei võtnud ja et detailplaneering sisaldas osaliseltüldplaneeringu muutmise ettepanekut, palus<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsus, juhindudes Planeerimisseaduse§ 23, Harju maavanemal läbi viia järelevalvemenetlusja anda heakskiit detailplaneeringukehtestamiseks. Vastavalt Planeerimisseaduse§ 23 lg 3 punktile 5 korraldas Harju maavanemHarju Maavalitsuses 19.08.2008 nõupidamise.Nõupidamisel osalenud kohaliku omavalitsuseesindaja ja vastuväiteid esitanud isik ei jõudnudkokkuleppele vastuväidetega arvestamises ningjäid oma seniste seisukohtade juurde. Ülejäänudavalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikudarutelule ei ilmunud.
SEPTEMBER 2008Analüüsinud planeeringu materjalide ning esitatudseisukohtade vastavust seadustele ja teisteleõigusaktidele, andis Harju maavanem 27.08.2008kirjaga nr. 2.1-13/1278 oma seisukoha vastuväidetekohta. Samas kirjas asus maavanem muuhulgas seisukohale, et Randvere tee 9, 9B ja lähialadetailplaneeringu koostamisel ei ole rikutudseadusi ja norme ega neid vaidlustajate seadusesttulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalveteostaja poolt tagamisele ja et detailplaneeringukoostamisel on arvestatud Planeerimisseadusessätestatud planeeringu avaliku menetluse nõueteganing lähtutud Planeerimisseaduse §-s 9 detailplaneeringusisule esitatavatest nõuetest. Samakirjaga andis Harju maavanem Planeerimisseaduse§ 23 lg 6 kohase heakskiidu Randvere tee 9, 9Bja lähiala detailplaneeringule.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees9. <strong>september</strong> 2008 nr 81Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneemealevik, Karulaugu tee 5Võttes aluseks „Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse” § 22 lõike 1 punkti 33, „Planeerimisseaduse”§ 23 lõike 6 ning § 24 lõike 3 ja lõike 5,<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu <strong>12.</strong> aprilli 2005 määruseganr. 19 kehtestatud „<strong>Viimsi</strong> valla ehitusmääruse” §2 punkti 7 ning arvestades alljärgnevaid asjaolusidja kaalutlusi:- Planeeringu kehtestamisega hõlmatud maa-alaasub Haabneeme alevikus kinnistul nr. 7981102(Karulaugu tee 5), mille maakasutuse juhtfunktsiooniks<strong>Viimsi</strong> valla mandriosa üldplaneeringugaon määratud osaliselt perspektiivne väikeelamute-ja korruselamute maa ning osaliseltmaatulundusmaa – metsamaa. Kuna detailplaneeringugakavandataval krundil pos. 2 säilitataksemetsafunktsioon ja sihtotstarbeks määrataksekaitsealune maa – looduskaitsemaa, on detailplaneeringugakavandatu osaliselt kooskõlas <strong>Viimsi</strong>valla mandriosa üldplaneeringuga ja üldplaneeringuteemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikudalad ja rohevõrgustik“ püstitatud eesmärkidega.- Planeeritava kinnistu vahetus naabruses paiknevadharidusasutused – <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu11.<strong>12.</strong>2001 otsusega nr. 258 kehtestatud endisemaaüksuse <strong>Viimsi</strong> A-79 osalise detailplaneeringuja <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr.129 kehtestatud maaüksuse <strong>Viimsi</strong> A-79 detailplaneeringualusel rajatud lasteaed „Päikeseratas“ja <strong>Viimsi</strong> Keskkool. Seega jäävad käesolevaotsusega kehtestatava detailplaneeringuga kavandatavadharidusasutused sobivalt olemasolevateharidusasutuste teljele.- Planeeritavale krundile kavandatava algkoolija lasteaia rajamine võimaldab leevendada <strong>Viimsi</strong>vallas aastatega probleemiks kujunenud lasteaiajakoolikohtade defitsiiti ja vastab elanikkonnaootustele saada kohapeal kvaliteetseid haridusteenuseid.Planeeringu kehtestamisega suurenebharidusteenuste kättesaadavus valla elanikele.- Algkooli ja lasteaia ehitamisega paraneb piirkonnasotsiaalne infrastruktuur, ümbruskonnaelukvaliteet ja luuakse eeldused piirkonna järjepidevaksarenguks.- Planeeringuga tõstetakse piirkonna turvalisustja tuuakse kogu ümbritsevasse keskkonda uutelu.<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsustab:1. Kehtestada Karulaugu tee 5 detailplaneering(K-Projekt aktsiaseltsi töö nr. 07460), millegaHaabneeme alevikus asuvale 5,16 ha suuruselemaa-alale on kavandatud üks ärimaa krunt jaüks kaitsealuse maa sihtotstarbega katastriüksus.Detailplaneeringuga on kavandatud ehitusõiguseandmine kuni 3 korruselise algkooli, lasteaia jaspordihoone rajamiseks. Detailplaneeringu eesmärgikson määrata kinnistu ehitusõigus, andaheakorrastuse põhimõtteline lahendus ning korraldadahaljastuse, parkimise, liikluskorralduseja tehnovõrkudega varustamise küsimused ningmäärata klint kaitsealuseks maaks.2. Kehtestada vastav muudatus <strong>Viimsi</strong> vallamandriosa üldplaneeringus.3. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja<strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitadavaie <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksularvates otsuse teatavakstegemisest.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 09.09.2008 otsuse nr 81LisaSeletuskiri<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsuse„Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneemealevik, Karulaugu tee 5” juurdeKehtestada Karulaugu tee 5 detailplaneering(K-Projekt aktsiaseltsi töö nr. 07460), millegaHaabneeme alevikus asuvale 5,16 ha suuruselemaa-alale on kavandatud üks ärimaa krunt jaüks kaitsealuse maa sihtotstarbega katastriüksus.Detailplaneeringuga on kavandatud ehitusõiguseandmine kuni 3 korruselise algkooli, lasteaia jaspordihoone rajamiseks. Detailplaneeringu eesmärgikson määrata kinnistu ehitusõigus, andaheakorrastuse põhimõtteline lahendus ning korraldadahaljastuse, parkimise, liikluskorralduseja tehnovõrkudega varustamise küsimused ningmäärata <strong>Viimsi</strong> klint kaitsealuseks maaks.Haldusakti põhjendusedPlaneeritav ala asub Haabneeme alevikus korterelamutekvartali ja klindi vahelisel alal. Põhjastpiirneb planeeritav maa-ala kinnistuga Allika-1,idast kinnistutega Kõrgemäe I ja Raimo, lõunastkinnistutega Karulaugu tee 4, Veere tee 1 ja3 ning läänest Randvere teega. Planeeritava alakontaktvöönd on lõunast hoonestatud ühiskondlikehoonetega, kus paiknevad haridusasutused– lasteaed „Päikeseratas“, <strong>Viimsi</strong> Keskkool – jakaubanduskeskus. Ida- ja põhjapoolne ala on kaetudkõrghaljastusega, mis on üldplaneeringuteemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad jarohevõrgustik“ kohaselt kavandatud Haabneemeklindiastangu maastikukaitsealaks. Planeeritavastalast üle Randvere tee läänes asuvad ulatuslikudkorterelamute alad.Kontaktvööndi hoonestuse arhitektoonikas ontooniandvaks peamiselt kahele ajastule iseloomulikudarhitektuurisuunad – endise S.M. Kirovinimelise näidiskalurikolhoosi töötajatele, peamiselt1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel rajatudkorterelamute kvartal, lisaks postmodernistliklasteaed „Piilupesa“, vanadekodu, haigla ja kolhoosikeskusehoonestus ja kaasaegne, peamiselt1990-ndatel ja 2000-ndatel aastatel ehitatudkorterelamute kvartal, lasteaed „Päikeseratas“ ja<strong>Viimsi</strong> Keskkool.Randvere tee naabrus võimaldab väga hea juurdepääsetavusekavandatavatele haridusasutusteleja loob hea transpordiühenduse valla teiste asumitega.Siin liigub ka planeeringuala lähim ühistransport.Planeeringuala kontaktvööndis on algatatud jakehtestatud järgmised detailplaneeringud:<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse korraldusega nr. 547 algatatudRavi tee 1 detailplaneering; <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse04.03.2008.a korraldusega nr. 146 kehtestatud<strong>Viimsi</strong> Haigla kinnistu ja lähiala detailplaneering;<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 11.<strong>12.</strong>2001.a otsuseganr. 258 kehtestatud endise maaüksuse <strong>Viimsi</strong> A-79 osaline detailplaneering; <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu11.06.2002.a otsusega nr. 129 kehtestatud maaüksuse<strong>Viimsi</strong> A-79 detailplaneering jt.Praegusel hetkel on planeeritav ala hoonestamata– kinnistu on puudegruppidega ja põõsastegaosaliselt kaetud tasase reljeefiga maa, mida läbibkillustikkattega tee ning sademete- ja pinnaveteärajuhtimise kraavide süsteem. Kinnistu idaosaläbib kahetasandiline klindiastang, astangu madalamalplatool paikneb kolm endisele Nõukogudearmeele kuulunud tänaseks amortiseerunudkütusemahutit.<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 11.<strong>12.</strong>2007.a otsusega nr.112 algatati käesolev detailplaneering. <strong>Viimsi</strong>Vallavolikogu <strong>12.</strong>02.2008.a otsusega nr. 8, millegamuudeti 11.<strong>12.</strong>2007.a otsust nr. 112, punktis 1märgiti, et detailplaneering sisaldab <strong>Viimsi</strong> vallamandriosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut.Planeeritav ala on <strong>Viimsi</strong> valla mandriosa üldplaneeringukohaselt perspektiivne väikeelamute- jakorruselamute maa ning osaliselt maatulundusmaa– metsamaa. Käesoleva otsusega kehtestatavadetailplaneeringuga tehakse ettepanek jagadakinnistu ja määrata ühe moodustatava katastriüksusesihtotstarbeks 100 % ärimaa (planeeringuspos. nr. 1), teise moodustatava katastriüksusesihtotstarbeks 100 % kaitsealune maa (planeeringuspos. nr. 2).Krundi pos. 1 suurus on 32010 m². Planeeringugaantakse krundile ehitusõigus ühe 3 korruseliseärihoone rajamiseks, millesse kavandatakse eraldihoonemahtudena rajatavad algkool, lasteaed jaspordihoone ning neid ühendav ja tervikuks liitevterrass/varikatus. Hoone suurim lubatud kõrguson 13 meetrit. Planeeringuga on lubatud rajada ka1 maa-alune korrus. Suurim lubatud maapealneehitusalune pindala on 10000 m², maa-aluse osaehitusalune pindala on 4000 m² ja on mõeldudvajadusel parkimiskorralduse lahendamiseks.Krundile on planeeritud 70 parkimiskohta, hoonesse118.Krundi pos. 2 suurus on 19676 m² ja see on planeeringugakavandatud võtta kaitse alla – kohalikultasandil kaitstava loodusobjektina – vastavaltLooduskaitseseaduse § 10 lõikele 7.Käesoleva otsusega kehtestatud detailplaneeringugaon kavandatud Karulaugu tee 5 kinnistule120 kohalise lasteaia ja ligi 400 kohalise algkoolirajamine.Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse§ 6 lg 2 on omavalitsusüksuse ülesandekskorraldada antud vallas või linnas koolieelsetelasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumite jne.ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuseomanduses. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse§ 17 lg 2 sätestab, et riik ja kohalikud omavalitsusedpeavad tagama soovijatele võimaluse keskhariduseomandamiseks. Koolieelse lasteasutuseseaduse § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsusloob kõigile ühe- kuni seitsmeaastastele lastele,kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumilning kelle vanemad seda soovivad,võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.<strong>Viimsi</strong> ja teiste pealinna ümbritsevate omavalitsusteüheks probleemiks on viimastel aastatelsaanud lasteaiakohtade nappus. Vaatamata sellele,et <strong>Viimsi</strong> vallas valmis 2006. aastal uus kool,on <strong>Viimsi</strong> vallas puudu ka koolikohtadest. Ligi240 last käib Tallinna ja teiste kohalike omavalitsustelasteaedades ning ligi 500 last õpib Tallinnaja teiste kohalike omavalitsuste koolides.23. jaanuaril 2007. aastal kinnitas <strong>Viimsi</strong> Vallavolikoguoma määrusega nr. 5 <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuseja MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HAREDkoostöös valminud „<strong>Viimsi</strong> valla koolivõrgu jakoolieelsete lasteasutuste võrgu arengukava“.Ülalnimetatud arengukava näeb ette uute koolideja lasteaedade rajamise. Töös hinnati kaks aastattagasi tehtud prognooside paikapidavust, sellesttulenevalt viidi sisse korrektiivid ning koostatiuued prognoosid, seekord aastani 20<strong>12.</strong>Selles arengukavas leiavad kajastamist koolieelsedlasteasutused ning nende vajaduse prognoosvallas. Hetkeolukorra ülevaadet ning vallas toimuvaiddemograafilisi protsesse arvesse võttes onkoostatud ülalnimetatud töös uuendatud analüüsvalla kooli- ja koolieelsete lasteasutuste võrgusaastatel 2004 – 2012 aset leida võivatest muutustestning pakutakse välja ettepanekud haridusasutustevõrgu korrastamiseks ja arendamiseks.Arengukava strateegias nähakse ette uute algkooliderajamine <strong>Viimsi</strong> ja Haabneeme alevikus.Arengukavast tulenevalt kasvab I ja II kooliastmelõppivate laste arv. Viimase kolme aasta sündivusnäitab, et vallas tuleb lähiajal avada 10 I klassi.<strong>Viimsi</strong> Keskkooli uus maja on projekteeritud jaehitatud arvestusega neljale algklassi paralleelile.Kaks viimast õppeaastat on kool vastu võtnud agakuus esimest klassi.<strong>Viimsi</strong> vallavalitsus ja volikogu on viimased aastadtegutsenud aktiivselt, et tagada kooli- ja lasteaiakohtadedefitsiidi vähendamine. Vallavalitsuson pidanud aastaid läbirääkimisi AS-i Esmaromandis oleva koolihoone üürimiseks ja omandamiseks.14. novembril 2006. aastal andis <strong>Viimsi</strong>Vallavolikogu oma otsusega nr. 106 vallavalitsuseleõiguse üürida ja osta AS-i Esmar koolimajaHaabneemes aadressil Männi tee 2. Kahjuks,vaatamata eelnevale kokkuleppele, kooli üüri- jaostulepingut ei sõlmitud.Aastaid on vallavalitsus riigilt taotlenud Haabneemealevikus Randvere tee ääres olevat nn.vaba riigimaad. Kahjuks ei ole riik seda maad,vaatamata meie korduvatele taotlustele, vallaleandnud. Samale maa-alale on samuti koostamiseldetailplaneering.<strong>Viimsi</strong> alevikus on <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 13. aprilli2004. aasta otsuse nr. 43 alusel algkool-lasteaiaplaneerimiseks läbi viidud detailplaneeringuprotsess, kuid kahjuks ei ole riik neid eesmärkeseni toetanud ja vallale maad eraldanud. Detailplaneeringuleriigi kooskõlastust ei saadud.Koolivõrgu arengukava ja kehtiv detailplaneeringnäevad ette algkooli ehitamise Randvere külasOja maaüksusel. Tänane analüüs aga näitab, etkooli ehitamine Randverre ei lahenda koolikohtadedefitsiiti kuna selles piirkonnas ei ela täna piisavaltkooliealisi lapsi. Randveres alustaks kooliteedkokku maksimaalselt 195 kooliealist last.Tegelikkus on aga see, et piirkonna koolis hakkabõppima ca 60 % lastest, see on 117 last. Seetõttuei ole otstarbekas ehitada koolimaja piirkonda,kus ei ole tagatud kooli täituvus.Võrdluseks Püünsi Põhikoolis õpib täna ca 40%piirkonna õpilastest. Seega kooli ehitamiselRandverre saab täidetud 1/3 kooli kohtadest. Lisakssellele kaasnevad täiendavad kulud õpilasliinidekäivitamiseks, et nn. koolipiirkonna lapsedhommikul kooli jõuaksid.Pidades silmas ülaltoodut otsustati alustada koostöödAS-iga E.L.L. Kinnisvara. Antud detailplaneeringkatab meie lähiaja vajadused ning vähendabsurvet <strong>Viimsi</strong> Keskkoolile.Kui langetatakse otsus reorganiseerida <strong>Viimsi</strong>kool progümnaasiumiks, rahuldaks kahe esimesekooliastme õpilaskohtade vajaduse kahe uue algkooliasutamine. Üks oleks mõttekas rajada <strong>Viimsi</strong>ja teine Haabneeme alevikku.Mõlemas koolis võiksid töötada kuni 2 paralleelklassià 24 õpilasega. See teeks kummagi koolikoolitusvõimsuseks 280 õpilast, kokku kahelkoolil 560.Ühe algkooli toimimiseks on tarvis vähemalt 24klassiruumi, sööklablokki, polüfunktsionaalset(aula ja võimla) saali, raamatukogu koos lugemissaaliga,arvutiklassi, 3-4 ruumi klassivälisetegevuse harrastamiseks ning olmeruume koolitöötajatele. Raamatukogu, saali ning arvutiklassi,samuti huvitegevuseks mõeldud ruume saaksidõppetööst vabal ajal kasutada ka piirkonnas elavadinimesed.Sellise hoone ehituslik maksumus jääks sõltuvaltvalitud arhitektuursest ja tehnilisest lahendusestvahemikku 55 kuni 70 miljonit krooni. Uute koolimajadeehitamine võib toimuda järk-järgult, sa-
SEPTEMBER 2008Kinnisvara OÜ-ga (endine nimetus OÜ Maavõlur).Maa senine planeeritav sihtotstarve – elamumaa– muudeti kinnistu omaniku nõusolekulkäesoleva otsusega kehtestatava detailplaneeringugaärimaaks, kuivõrd <strong>vald</strong> ei pidanud põhjendatuksplaneeritavale kinnistule väikeelamute- jakorterelamutemaa sihtotstarvete määramist. Sõltumatakinnistule rajatava ehitise kasutusotstarbeston Karulaugu Kinnisvara OÜ jaoks tegemistäriprojektiga, mistõttu maa sihtotstarbe fikseerimineärimaana on konkreetsel juhtumil maaomanikukui kasumit taotleva äriühingu jaoks ainuseesmärgipärane lahendus. Kuna Karulaugu KinnisvaraOÜ ja <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong> on eelnevalt pidanudläbirääkimisi lasteaed-algkooli rajamiseks nimetatudkinnistule, lisati sihtotstarbele täiendavaselgitusena optsioon lasteaed-algkooli rajamisekohta. Käesoleva otsusega kehtestatava detailplaneeringugamääratud ehitusõigus baseerub niiplaneeringuliselt (ehitusala), mahuliselt kui kaliikluskorralduslikult lasteaed-algkooli eskiisprojektil.Vastavalt varasematele pikaajalistele läbirääkimisteleja <strong>Viimsi</strong> vallaga 6. mail 2008. a sõlmitudüürilepingule kohustub Karulaugu KinnisvaraOÜ rajama Karulaugu tee 5 kinnistule lasteaedalgkooli.Selle lepingu sõlmimisega järgib KarulauguKinnisvara OÜ täielikult detailplaneeringueesmärki.Kuna detailplaneeringu kehtestamine on vastuväideteesitamise tõttu viibinud, samas on õppetööalustamine uues lasteaed-algkoolis 2009. aasta 1.septembril <strong>Viimsi</strong> elanike jaoks olulise tähtsusega,alustas Karulaugu Kinnisvara OÜ üürilepingukohaselt, osaliselt ka omal riisikol juba ennedetailplaneeringu kehtestamist lasteaed-algkooliprojekteerimistöid. Tänaseks on põhiosas valmispõhiprojekti staadium ning korraldatud riigihangeprojekteerimis-ehitustöödele. Seega on KarulauguKinnisvara OÜ, hoolimata detailplaneeringukehtestamise viibimisest, teinud omalt poolt kõikvõimaliku, tagamaks 6. mai 2008. a üürilepingugavõetud kohustuste täitmine.Ülaltoodust nähtub, et kuigi detailplaneeringugamääratud Karulaugu tee 5 maa sihtotstarveon ärimaa, mida võib tõlgendada väga laialt, onKarulaugu Kinnisvara OÜ pidanud kinni sõlmitudkokkulepetest ja on valmis detailplaneeringukehtestamise järel viivitamatult rajama kinnistulelasteaed-algkooli.Samas jäävad kuni detailplaneeringu kehtestamisenija ehitusloa väljastamiseni arendaja jaoksüles olulised riskid äriplaani realiseerumise osas,samuti kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamiseosas. Seetõttu on Karulaugu Kinnisvara OÜ jaoksoluline, et kehtestatav detailplaneering ei seakslõplikke piiranguid arendatava objekti kasutusotstarbele.<strong>Viimsi</strong> vallale jääb samas alati kontrollkinnistule projekteeritava ehitise sobivuse üle antudkohta ning vastavuse üle valla arenguplaanidele.Samuti on üürilepingu kohaselt <strong>Viimsi</strong> vallalläbi talle kuuluva äriühingu OÜ <strong>Viimsi</strong> Haldusõigus igal ajal kinnistu omandada.Kiirguskeskuselt telliti õhu radoonisisaldusemõõtmised planeeritava alaga piirneval kinnistulVeere tee 3 asuva lasteaia „Päikeseratas“ siseruumides.Mõõtmised teostati mõõteperioodil02.09.2008 – 04.09.2008 hoone I korrusel klindipoolsetiiva õpitoas. Vastavalt „Õhu radoonisisaldusehinnangule nr. 100-08“, välja antud05.09.2008 nr. 6-1.2/2580, oli radoonisisaldus nimetatudruumis 48 ± 2* (* väljendab 95% usaldusväärsuselevastavat mõõtemääramatust). Eelpoolnimetatud tulemusele tuginedes tegi Kiirguskeskusjärelduse: Mõõteperioodil radooni keskminekontsentratsioon esimese korruse õpitoa õhus eiületanud standardi EVS 839:2003 „Radooniohutuhoone projekteerimine“ poolt kehtestatud aastakeskmist piirväärtust 200 Bq/m³.Harju maavanem oma 01.09.2008.a kirjas nr. 2.1-13/2307 asus muuhulgas seisukohale, et Karulaumaaegselt<strong>Viimsi</strong> keskkooli progümnaasiumiksreorganiseerimisega.Haabneeme kooli hoonena oleks põhimõtteliseltvõimalik kasutusele võtta ka <strong>Viimsi</strong> Keskkoolivana hoone. Sellesse majja võiks kavandada lisaksalgkoolile ka ruume muusika- ning kunstikoolile,samuti muuks laste ja noorte (aga mitteainult) huvitegevuseks. Nagu aga eelpool kirjeldatud,ei ole valla läbirääkimised hoone omanikugatänaseni positiivseid tulemusi andnud.Tänasel päeval pakub <strong>Viimsi</strong> vallas alusharidustMLA <strong>Viimsi</strong> Lasteaiad, kus käib hetkel 24 rühmaskokku 483 last. Lisaks <strong>Viimsi</strong> valla haridusasutustelekäib <strong>Viimsi</strong> valla lapsi ka 5 <strong>Viimsi</strong> ja5 Tallinna linna eralasteaias. Teiste omavalitsusüksustemunitsipaallasteaedades käib käesolevalajal 199 <strong>Viimsi</strong> last, kellest 175 käib Tallinna munitsipaallasteaedades.Eelmise aasta augustis avatiRandvere Lasteaed, kus tänasel päeval on kohti124 lapsele. 2007. aasta lasteaiakohtade kasv võrreldeseelmise perioodiga, arvestades uue lasteaiaavamisega ning rühma täituvuse tõstmisega 2007.aastal oli 127 kohta. <strong>Viimsi</strong> valla eralasteaedadeskäib käesoleval aastal 288 last. Tallinna eralaseaiaskäimist kompenseerib <strong>vald</strong> 61 lapsele. ( Kokkuseega 349 last ).Käesoleval hetkel on <strong>Viimsi</strong>s lasteaiajärjekorras680 lasteaiaealist last. (Lisaks 295 last, kes ei oleveel lasteaiaealised, kokku 975 last).Täna kajastuvad MLA <strong>Viimsi</strong> Lasteaiad järjekorras146 last, kes käivad täna Tallinna või <strong>Viimsi</strong>eralasteaias ja kelle eest omavalitsus tasub, lisaks46 last, kelle eest omavalitsus maksab lastehoiuteenuseeest tasu. Seega on reaalne lasteaiakohtadevajadus 488 lapsele. Samas on teada, et lapsevanemadeelistavad munitsipaallasteaiakohta <strong>Viimsi</strong>seralasteaedadele ning Tallinna lasteaedadele.<strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong> on paralleelselt Karulaugu tee 5 planeeritavalelasteaiale alustanud läbirääkimisi kariigiga nn. Pringi kordonisse ca 100 kohaliselelasteaiale krundi saamiseks, lisaks püütakse saavutadariigiga kokkulepet lasteaia planeerimiseksjätkuvalt riigi omandis olevale maale Randveretee ja Tammepõllu tee äärsele alale.Lasteaiakohtade defitsiidi vähendamiseks on <strong>vald</strong>teinud ka Siseministeeriumile korduvalt ettepanekuid,anda tühjalt seisvad kordoni ruumid vallale.Kahjuks on riik Siseministeeriumi isikus valla ettepanekutkeeldunud toetamast.Arvestades eelpool nimetatud olukorda, peab 2009.aasta sügisel valmima uus 120 kohaline lasteaedkinnistul Karulaugu tee 5. See leevendab valla lasteaiakohtadevajadust oluliselt, kuid samas ei lahendaveel lasteaia järjekorra probleemi tervikuna.Loe täiendavat materjali:Maakondlik alusharidust käsitlev dokument“Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering“Maakonna sotsiaalne infrastruktuur”. AlgatatudVabariigi Valitsuse 31.01.2005.a korraldusega nr48” on valmimisjärgus ning konkreetseid viiteidei ole võimalik sellele dokumendile esitata, kuidHarju Maakonna Haridusosakonna kinnituse kohaseltkäsitleb see dokument Harjumaa alusharidusearengu perspektiive.Harjumaa kohalike omavalitsuste investeerimisvajadusteloetelu aastani 2015 – <strong>Viimsi</strong> Vald - sotsiaalneinfrastruktuur - haridus, kultuur, noorsootöö,sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisusja avalik kord;punkt 12: Haabneeme aleviku lasteaia ehitamine120 lapselehttp://www.harju.ee/public/Arenguosakond/Arendusdokumendid/investeerimisvajadused_4.pdfMaakondlik alusharidust käsitlev dokument“Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering“Maakonna sotsiaalne infrastruktuur”. AlgatatudVabariigi Valitsuse 31.01.2005.a korraldusega nr48” on valmimisjärgus ning konkreetset viiteid,ei ole võimalik sellele dokumendile esitata, kuidHarju Maakonna Haridusosakonnast öeldi, et seedokument käsitleb Harjumaa alushariduse arenguperspektiive.Harjumaa kohalike omavalitsuste investeerimisvajadusteloetelu aastani 2015 – <strong>Viimsi</strong> Vald - sotsiaalneinfrastruktuur - haridus, kultuur, noorsootöö,sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisusja avalik kord;punkt 12: Haabneeme aleviku lasteaia ehitamine120 lapselehttp://www.harju.ee/public/Arenguosakond/Arendusdokumendid/investeerimisvajadused_4.pdfDetailplaneeringu menetlusDetailplaneering algatati ja lähteülesanne detailplaneeringukoostamiseks kinnitati <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu11.<strong>12.</strong>2007.a otsusega nr. 1<strong>12.</strong> <strong>Viimsi</strong>Vallavolikogu <strong>12.</strong>02.2008 otsusega nr. 8 muudeti11.<strong>12.</strong>2007.a otsust nr. 1<strong>12.</strong> Arvestades, et tegemiston linnaehituslikult olulise piirkonnaga, korraldatidetailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadetutvustamiseks avalik arutelu.Detailplaneering koostati koostöös kinnisasjaomanikega, olemasolevate ja kavandatavate tehnotrasside<strong>vald</strong>ajatega ning teiste huvitatud isikutega,misjärel kooskõlastati vastavalt kinnitatudlähteülesandele. <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse 15.04.2008kirjaga nr. 10-7/1220 paluti Harju maavanemalmäärata riigiasutustega kooskõlastamise vajadus.Harju maavanem oma 13.03.2008.a kirjaganr. 2.1-13/2307 ei pidanud vajalikuks määratateiste riigiasutustega täiendavaid kooskõlastusi.Detailplaneering võeti vastu <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu13.05.2008.a otsusega nr. 41 ja ajavahemikul23.05.2008 – 06.06.2008. a korraldati planeeringulahendusetutvustamiseks avalik väljapanek.Avalikust väljapanekust teavitati avalikkust vastavaltseadusega ettenähtud korrale. Avalikul väljapanekulesitati planeeringu kohta viis kirjalikkuvastuväidet, milles vastuväiteid esitanud isikudei nõustunud detailplaneeringu kehtestamisegaKarulaugu tee 5 maa-alale algkooli ja lasteaia rajamiseeesmärgil. Peamiseks põhjenduseks toodipiirkonna kõrge radoonitase. Vastuväited esitasidKaido Metsma, Rein Hanberg, Robert Herman,Tanel Timmusk ja ühiskiri, mille allkirjastasidAnts-Hembo Lindemann ja Jüri Martin.Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel laekunudettepanekute arutamiseks korraldati 20.juunil 2008.a <strong>Viimsi</strong> vallamajas avalik arutelu.Avalikul arutelul kohalik omavalitsus ja vastuväiteidesitanud isikud kokkuleppele ei jõudnud.Võttes arvesse, et keegi ettepanekuid ja vastuväiteidesitanud isikutest oma vastuväiteid tagasiei võtnud ja et detailplaneering sisaldas üldplaneeringumuutmise ettepanekut, palus <strong>Viimsi</strong>Vallavalitsus, juhindudes Planeerimisseaduse §23, Harju maavanemal läbi viia järelevalvemenetlusja anda heakskiit detailplaneeringu kehtestamiseks.Vastavalt Planeerimisseaduse § 23lg 3 punktile 5 korraldas Harju maavanem HarjuMaavalitsuses nõupidamise. Nõupidamisel osalenudkohaliku omavalitsuse esindaja ja vastuväiteidesitanud isikud ei jõudnud kokkuleppele vastuväidetegaarvestamises ning jäid oma senisteseisukohtade juurde.Analüüsinud planeeringu materjalide ning esitatudseisukohtade vastavust seadustele ja teistele õigusaktidele,andis Harju maavanem 01.09.2008.a kirjaganr. 2.1-13/2307 oma seisukoha vastuväidete kohta.Harju Maavanem tegi vallavalitsusele ettepanekuenne Karulaugu tee 5 detailplaneeringu kehtestamistkaaluda vajadust antud kinnistule sotsiaalmaasihtotstarbe määramist ja ära oodata Kiirguskeskusepoolt lasteaia „Päikeseratas“ siseruumides läbiviidavaradoonitaseme mõõtmise tulemused.Vallavalitsus kaalus planeeritava kinnistu sihtotstarbemuutmise võimalikkust ja kaalumise tulemusenaotsustas sihtotstarvet mitte muuta.Karulaugu tee 5 detailplaneeringu tellis <strong>Viimsi</strong>Vald kokkuleppel kinnistu omaniku Karulaugugu tee 5 kinnistu detailplaneeringu koostamiselei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vaidlustajateseadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksidjärelevalve teostaja poolt tagamisele ja et detailplaneeringukoostamisel on arvestatud Planeerimisseadusessätestatud planeeringu avaliku menetlusenõuetega ning lähtutud Planeerimisseaduse§-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatestnõuetest. Sama kirjaga andis Harju maavanemPlaneerimisseaduse § 23 lg 6 kohase heakskiiduKarulaugu tee 5 kinnistu detailplaneeringule.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees09.09.2008 istungi määrused9. <strong>september</strong> 2008 nr 18Munitsipaalasutuse <strong>Viimsi</strong> Raamatukogu kasutamiseeeskiriMäärus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse“ § 6 lõike 2, § 22 lõike 1 punkti6, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 13.<strong>12.</strong>2005. a määruseganr 38 kehtestatud ning 09.05.2006. a määruseganr 17 muudetud „<strong>Viimsi</strong> valla põhimääruse“ § 18lõike 1 punkti 6, „Rahvaraamatukogu seaduse“ §16, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 25.04.2007. a määrusenr 17 „Munitsipaalasutuse <strong>Viimsi</strong> Raamatukogupõhimääruse kinnitamine“ alusel.§ 1. ÜldsättedKäesoleva määrusega sätestatakse <strong>Viimsi</strong> Raamatukogu(edaspidi - raamatukogu) ning tema haruraamatukogusPrangli Raamatukogus teenindusekorraldus, sisekord, lugejate õigused, kohustusedja vastutus.§ 2. Raamatukogu teenused(1) Raamatukogu põhiteenused on teavikutekohalkasutus ja kojulaenutus ning avalikuleteabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudujuurdepääsu võimaldamine. Raamatukogu põhiteenusedon tasuta.(2) Eriteenused (valguskoopiad, printeriväljatrükid jm) on tasulised. Eriteenuste loeteluja eriteenuste eest võetava tasu suuruse kehtestab<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsus.(3) Raamatukogu lahtiolekuajad kinnitab<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsus.§ 3. Raamatukogu sisekord(1) Raamatukogu külastamisel jäetakse kotid(v. a. sülearvutikott), mis on suuremad formaadistA4 (30x21 cm) laenutusletti. Kaasavõetavateesemete jaoks antakse vajadusel laenutusletistkilekott.(2) Raamatukogus tuleb säilitada korda javaikust. Lubamatu on igasugune tegevus, mishäirib teisi lugejaid, s.h. mobiiltelefonidega rääkimine.(3) Teavikute kahjustamise vältimiseks eiole lubatud lugemissaalis söömine ja joomine.§ 4. Lugejaks registreerimine(1) Raamatukogu lugejaks registreeritakseisikut tõendava dokumendi alusel.(2) Eelkooliealisi registreeritakse lugejaksvanema (eestkostja) kirjalikul nõusolekul.(3) Lugejaks registreerimisel tehakse lugejaleteatavaks käesolev eeskiri.(4) Lugejaks registreerimisel kantakse raamatukoguandmebaasi järgmised lugeja andmed:perekonna- ja eesnimi; isikukood; elukoha aadress;telefon; e-posti aadress, õppurite puhul õppeasutus.(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodudandmeid kasutatakse:1) lugeja tuvastamiseks raamatukoguteenusteosutamisel, sh meeldetuletuste jm teadete edastamiseks;2) raamatukogu tegevuse statistiliseks analüüsiks,seostamata andmeid konkreetse isikuga.(6) Lugejale väljastatakse lugejapilet:
SEPTEMBER 20081) lugejapileti eest tasutakse vastavalt <strong>Viimsi</strong>Vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirjale;2) lugejapiletil kinnitab lugeja allkirjaga esitatudandmete õigsust ja antud eeskirja täitmise kohustustning teadlikkust oma isikuandmete töötlemisesteeskirjas sätestatud ulatuses.(7) Lugejapiletit tohib kasutada ainult selleomanik.§ 5. Teavikute laenutamine(1) Teavikute tagastamistähtaeg on <strong>Viimsi</strong>Raamatukogus üldjuhul 21 päeva ja Prangli Raamatukogus30 päeva, sealjuures:1) perioodikaväljaannete tagastamistähtaeg on 7päeva.2) teavikuid, mis on lugejate seas väga nõutavad,võib raamatukogu laenutada ka lühemaks ajakskui 21 päeva ilma tagastustähtaja pikendamisevõimaluseta.3) perioodikaväljaannete viimaseid numbreid,auviseid ja eriti väärtuslikke teavikuid saab kasutadaainult kohapeal.(2) Tagastustähtaega on võimalik pikendadakohapeal, telefoni ja e-posti teel või e-teenindusekaudu.(3) Kui lugeja andmete hulka on sisestatud e-postiaadress, saadab programm automaatselt lugejaleteate tagastamistähtpäeva saabumise kohta.(4) Lugeja soovil pannakse ta teda huvitava,kuid laenutatud teadmiskirjanduse ja kooli pooltsoovitatud ilukirjanduse järjekorda:1) Teaviku raamatukogusse saabumisel teavitataksesellest lugejat.2) Teavikut hoitakse lugejale viis tööpäeva.(5) Raamatukogus puuduvad teavikud tellitakseraamatukogudevahelise laenutuse (RVL)teel lugeja soovil ja kulul teistest Eesti raamatukogudest.(6) Lugejalt võib nõuda teaviku kojulaenutamiseltagatist, kui:1) lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukohaksei ole <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong>;2) see on vajalik teaviku väärtuse tõttu;(7) Tagatissumma ei tohi olla suurem kuilaenutatud teavikute hind või väärtus;(8) Välja võtmata tagatissummad laekuvadaasta möödumisel <strong>Viimsi</strong> valla eelarvesse.§ 6. Lugeja vastutus(1) Lugeja vastutab tema poolt kasutatavateaviku, seadme või muu vara rikkumise eest ningon kohustatud raamatukogule selle läbi tekitatudkahju hüvitama.(2) Teaviku saamisel peab lugeja kontrollimaselle korrasolekut, avastatud puudustest koheseltteatama.(3) Kui teaviku puudused avastatakse tagastamisel,vastutab teaviku eest selle tagastanudlugeja.(4) Alla 18-aastase isiku tekitatud kahju hüvitabvanem (hooldaja).(5) Tähtpäevaks tagastamata teaviku eestvõtab raamatukogu viivist 50 senti iga viivitatudpäeva eest ühe teaviku kohta, sealjuures:1) esimesed tagastamistähtpäevast möödunudseitse päeva on viivisevabad.2) iga kuu teisel teisipäeval tagastatud teaviku(te)eest viivist ei võeta.3) täiendavatest viivisevabadest päevadest teatabraamatukogu meedia vahendusel.(6) Teaviku rikkumise või tagastamata jätmisekorral on lugeja kohustatud selle asendamavõi tasuma selle hinna kolmekordses suuruses.(7) Enne 1992. aastat ilmunud teaviku minimaalnehind on 50 krooni juhul, kui teavikustei ole ilmunud uuemat trükki, mille hinda aluseksvõtta.(8) Erandkorras võib lugeja teaviku asendadaka teavikuga, mille raamatukogutöötaja onsamaväärseks tunnistanud.(9) Lugejalt, kes on keeldunud käesolevaparagrahvi lõike 6 täitmisest, võib raamatukogukojulaenamise õiguse üheks aastaks ära võtta.§ 7. Rakendussätted(1) Tunnistada kehtetuks <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu<strong>12.</strong>06.2007.a. määrus nr 20 „Munitsipaalasutuse<strong>Viimsi</strong> Raamatukogu kasutamise eeskirjaja raamatukogude lahtiolekuaegade kinnitamine“.(2) Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong>Teataja ning valla veebilehel.(3) Määrus jõustub 01. oktoobril 2008. a.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees9. <strong>september</strong> 2008 nr 19Naissaare sadama jäätmekava vastuvõtmineMäärus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsusekorralduse seadus“ § 22 lõike 1 punkti 364,„Jäätmeseadus“ § 42 lõike 1, „Sadamaseadus” §12 lõike 3, teede- ja sideministri <strong>12.</strong> juuli 1999.a määruse nr 40 „Harrastusmeresõitjatele teenuseidosutavate sadamate klassifikatsioon janendes sadamates osutatavate teenuste üld- jamiinimumnõuded” punkti 7.3, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi2. detsembri 2002.a määruse nr 19 „Laevadelt pilsivee, fekaalvee,prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord”(muudetud majandus- ja kommunikatsiooniministri21. detsembri 2004. a määrus nr 215) § 5lõike 4 alusel.§ 1. Üldsätted ja eesmärk.(1) Kavas sätestatakse väikelaevadelt NaissaareSadamas vastuvõtmisele kuuluvate jäätmetekäitlemise kord. Kava ei käsitle jäätmeid võisaasteaineid, mis tekivad sadamaalal tegutsevateettevõtjate töö käigus, samuti reostuse või välisõhusaaste tulemusel ning juhtudel, mis on sätestatud„Jäätmeseaduse“ § 1 lõikes 2.(2) Kava eesmärgiks on reguleerida laevaheitmetevastuvõtutingimused, tagada väikelaevadelevajalike vastuvõtuseadmete kättesaadavus,kehtestada selge ja põhjendatud laevaheitmetevastuvõtu eest tasumise kord.(3) Jäätmed nimetatakse ja kodeeritakse VabariigiValitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr.102„Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“järgi.(4) Kava maht vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi2. detsembri 2002.a määruse nr 19 „Laevadelt pilsivee, fekaalvee,prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord“(21. detsembri 2004. a määruse nr 215 redaktsioonis)§ 5 lõikele 6.§ 2. Laevaheitmete vastuvõtuseadmete vajadusehinnang.(1) Naissaare sadamat külastatavate väikelaevadeheitmete liigid ja kogused.1) Prügi (segaolmejäätmed) jäätmekood2003012) Segapakendid jäätmekood 1501063) Paber ja papp jäätmekood 2001014) Pilsivesi jäätmekood 130402*5) Sünteetilised mootori-, käigukastija määrdeõlid jäätmekood 130206*(2) Laevaheitmete ligikaudsed kogused kalendriaastajooksul.1) Laevaheitmete koguse määramisel kasutataksestatistilist analüüsi Naissaare sadama külastatavusel2003-2007 aastate jooksul.2) Naissaare Sadamas külastab sadamat aastaskeskmiselt 1400 väikealust.Prügi ja segaolmejäätmed hinnanguliselt3,8 tonniSegapakendid hinnanguliselt 1,6 tonniPaber ja papp hinnanguliselt 2,7 tonni*Märkus: Ohtlike jäätmete vastuvõttu (radioaktiivsedained, nakkusohtlikud ained, pilsi, mootoriõlide,pliiakude) vastuvõttu käsitletakse paragrahvis5.§ 3. Naissaare sadama vastuvõtu seadmed. Jäätmeidvastuvõtvad ettevõtted.(1) Naissaare Sadam korraldab laevaheitmetevastuvõtu, tagades järgmised vastuvõtuseadmed.Jäätmeliik Vastuvõtuseadmedja vahendid <strong>vald</strong>ajaVahendiJäätmejaam (7tonni)1. Prügi, segaolmejäätmed2. Paber ja papp 0,6 m ³ – 1 tk3. Segapakendid 2,5 m ³ – 1 tk4. Klaastaara 0,8 m ³ – 1 tk2,5 m ³ – 1 tk <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong>on omanik jasadama operaator<strong>vald</strong>abseadmeid javahendeid(2) Jäätmeid vastuvõtvad ettevõtjad:Jäätmed Vastuvõtja Reg. KoodPrügi, segaolmejäätmed,paber, papp,segapakendid.<strong>Viimsi</strong> vallasj ä ä t m e v e o g ategelev ettevõte:AS CLE-ANAWAY10814608§ 4. Väikelaevade heitmete vastuvõtmise ja kogumiseprotseduuride kirjeldus.Prügi (segaolmejäätmed, paber ja kartong plastpakendid,klaastaara).1) Prügi segaolmejäätmed, paber ja kartong,plastpakendid, klaastaara võetakse NaissaareSadamas vastu sadama territooriumile paigaldatudprügikonteineritesse. Konteineritel on vastavmärgistus sinna kogutavate jäätmete osas. Väikelaevameeskond peab prügi ise konteinerisse viima.2) Sadam jälgib prügikonteinerite täituvust ningkorraldab prügi äraveo saarelt tellides <strong>Viimsi</strong> vallastegutsevalt jäätmekäitlusettevõttelt selle äraveo.Suuremate regattide ja ürituste ajaks tagabsadam lisa konteinerite tellimise. (Lisakonteineriteeest tasumine toimub kokkuleppel sadama jaürituse korraldaja vahel).3) <strong>Viimsi</strong> vallas tegutsev prügiveoettevõte edastabsadamale jooksva aasta lõpus tõendi prügivastuvõtu kohta, milles peab olema märgitud vastuvõetudprügi kogused tonnides.4) Fekaalvett Naissaare sadamas vastu ei võeta.§ 5. Väikelaevade heitmete töötlemise ja eelkäitlemisekirjeldus. Erakordsete jäätmete vastuvõttja pilsi, fekaalvee, mootoriõlide, pliiakude vastuvõtt.(1) Naissaare Sadam ei töötle väikelaevadeheitmeid.(2) Väikelaevad annavad prügi segaolmejäätmetena.Segaolmejäätmed veetakse laevagaMiiduranna sadamasse ning antakse üle prügiveoettevõtjale,kellel on õigus tegutseda <strong>Viimsi</strong>vallas. Prügiveoettevõtja viib prügi Tallinna Prügilasse.(3) Pilsi, fekaalvee, mootoriõlide ja pliiakudevastuvõtt toimub Leppneeme sadamas.§ 6. Tasudesüsteemi kirjeldus.Tasudesüsteem lähtub järgmistest põhimõtetest.1) Eraldi tasu prügi, paberi kartongi, plastpakendite,klaastaara, pliiakude, fekaalvee ja pilsiveevastuvõtmise eest väikelaevadelt ei võeta, sestseda arvestatakse sadama kaitasus ning selle suurusei sõltu vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest.2) Jäätmetasu parv- ja reisilaevadel 500 krooni/kuus.3) Pilsivee vastuvõtt parvlaevalt Leppneeme sadamas800 krooni/tonn.4) Kui sadama kulutused mingi laeva jäätmetevastuvõtuks on erakordselt suured, võib sadamkulude katmata osa katta, nõudes kõrgendatudkaitasu.§ 7. Jäätmearuandlus.(1) Jäätmearuandlus käsitleb Naissaare Sadamajäätmealast tegevust eelmisel kalendriaastalning sadam esitab selle Harjumaa Keskkonnateenistuseleja Veeteede Ametile 20. jaanuariks.(2) Jäätmearuanne esitatakse keskkonnaministri23. detsembri 2004. a. määruse nr 138 lisa 1toodud vormil.(3) Jäätmete liik ja kood peavad jäätmearuandesvastama Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a. määruse nr. 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlikejäätmete nimistule”.§ 8. Naissaare sadama vastuvõtuseadmete puudustestteatamise kord.Naissaare Sadama vastuvõtuseadmete puudustestpeab väikelaevaomanik informeerima koheseltsadamakaptenit ja Keskkonnainspektsiooni.§ 9. Naissaare sadama kasutajate, jäätmekäitlejateja teiste huvitatud isikutega konsulteerimisekord.(1) Naissaare sadamat külastavad väikelaevadsaavad teavet laevaheitmete vastuvõtmise,käitlemise ja tasustamise kohta sadamakaptenilt.(2) Harjumaa Keskkonnateenistusele jaVeeteede Ametile saadetakse käesoleva kava projektheakskiitmiseks. Vastavalt toimitakse ka hilisematemuudatuste korral.§ 10. Laevaheitmete üleandmist reguleerivate õigusaktideja protseduuride kokkuvõte.Õigusakt Nõutavad protseduurid KokkuvõteJäätmeseadus Jäätmehoolduse üldnõuded:kohustus käidelda jäätmeid ise või andma needkäitlemiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.Jäätmearuandlus.Kava sisaldab sadama käitlusviisivõi teistele käitlejatele jäätmete üleandmist.Kava sisaldab aruandluse korda.Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi02.<strong>12.</strong>2002.a. määrus nr.19 “Laevadelt pilsivee,prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord”.Peamised <strong>vald</strong>konda reguleerivad protseduurid.Kava sisaldab kõiki üksikasju, mis on nõutudmääruse lõikes 6: “Kavas kirjeldatakse järgmisiüksikasju (p.1-13)”.Vabariigi Valitsuse 06.04.2004.a. määrus nr. 102“Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu”.Määrusega kehtestatakse jäätmete nimistu jaotisekoodidja jäätmete koodnumbrid. Kavas märgitudpeamised jäätmed omavad määrusega kehtestatudkoodnumbreid.Keskkonnaministri 23.<strong>12.</strong>2004.a. määrus nr. 138“Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatusja aruande esitamise kord”. Kehtestatakse igaaastasearuande esitamise vorm ja kord.Kava peatükk VII sätestab aruande esitamise korda.§ 11. Kava rakendamise ja järelvalve eest vastutavadisikud ja kontaktandmed.Kava rakendamise eest Naissaare sadamas vastutabsadamakapten. Operatiivset tegevust laevaheitmetevastuvõtmisel juhib ja toimingute kontrolliteostab sadamavalve töötaja.§ <strong>12.</strong> Rakendussätted.(1) Kava rakendatakse tagasiulatuvalt alates01. juunist 2008. a.(2) Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong>Teataja, <strong>Viimsi</strong> valla veebilehel ja elektroonilisesRiigi Teataja andmebaasis.(3) Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist.Aarne Jõgimaa, volikogu esimees
14 <strong>12.</strong> <strong>september</strong> 2008Randvere lasteaia sünnipäev PipigaJ u b e , m i s t o r m ü k s k o r d m ä s s a s .I s e g i k a l a d o l i d m e r e h a i g e d j at a h t s i d k u i v a l e m a a l e .M a i s e n ä g i n ü h t h a i d ,k e s o l i n ä o s t r o h e l i n e ,j a ü h t t i n d i k a l a ,k e s i s t u s j a h o i d i s o m ap a l j u d e k ä t e g a p e a s t k i n n i … .29. augusti hommikul, Õnne ja Õnnela nimepäeval,ootas lasteaiaväravas lapsi üllatus: PipiPikksukk isiklikult oli otsustanud Randverre tullaja lasteaia aastast sünnipäeva tähistada, sesttal oli juba magades pähe tulnud, et sel päevalpeab kindlasti juhtuma midagi väga vahvat.Tuleb välja, et Pipi sõnul olla lapsed totaalsessuureks kasvamise ohus: vaja oli ilmtingimatamedukamenti. Õnneks olid tal kaasas Väänikupillidja nende mõju oli kohene.Pipi enda kommentaarid peo jalasteaia kohta olid järgmised:- Teie voodid siin on väga väikesed, aga mugavad.- Padjad on täiesti vale koha peal.- Tuju paistab olevat liiga hea, kõik kogu aegnaeratavad ja tahavad hirmsasti mängida.- Imelikult palju kohtab mini-Pipisid.Mida koos Pipiga ette võetiSaalis, mis kangesti Pipi Segasummasuvilatuba meenutas, saadi üksteisega tuttavaks, ennetatisuureks kasvamise ohtu, mängiti koos vägalõbusaid Pipi lemmikmänge ja puhuti mullitajagaseebimulle.Edasi toimusid rühmade kaupa sportlikud tegevusedõues. Maja ees prooviti osavust Kimakärarajal ja Politseinikega kula mängides. Üllatusenaoli Pipi seenel käies avastanud täiesti uuesordi. Tema väitel kasvavat Randvere metsasnüüd Pipi-nukud, mida ta lahkesti üles korjas jaigale rühmale kinkis. Päev päädis pärast lõunauinakutmõnusa pannkoogitordi söömisega.Õnnelik Randvere lasteaia pereMLA <strong>Viimsi</strong> Lasteaiadkuulutab välja konkursijärgmiste ametikohtade täitmiseks:<strong>Viimsi</strong> lasteaed PiilupesaabiõpetajaPargi lasteaedabiõpetajaRandvere lasteaedabiõpetajaabiõpetaja(al jaan 2009)logopeed(al jaan 2009)A<strong>vald</strong>us koos CV-ga palume esitada:MLA <strong>Viimsi</strong> LasteaiadKaluri tee 10, 74001 Haabneeme, <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong>Info:tel 606 6930, 960 6932www.viimsilasteaiad.ee
<strong>12.</strong> <strong>september</strong> 200815<strong>Viimsi</strong> vallas registreeritud sünnidseisuga 22. august 2008<strong>Viimsi</strong> valla kultuurikalender<strong>12.</strong> <strong>september</strong> – 5. oktooberjaan–dets 200815. <strong>september</strong> kl 1924. <strong>september</strong> kl 19Tere tulemast!Terle Jaaksool ja MirkoViigil sündis 28.juulil tütar ChrystalLizbet.Janne ja Taivo Kendlalsündis 31. juulilpoeg Tobias Oskar.Ingrid Veigelil jaAndres Tiigil sündis4. augustil tütarAleksandra.Ehtel ja Meelis Laanemetsalsündis 22.augustil poeg Fred.Inga Ufeldil ja JanisKurgpõllul sündis 24.augustil tütar Mirtel.Kristy ja Anti Kaljumäelsündis 31. augustiltütar Mirtel.Kindral Johan Laidoner – VabadussõjavõitjaEesti Vabadussõda 1918–1920Eesti ja külm sõdaAvatud: K–L 11–17, giid tel 621 7410Kindral Laidoneri muuseumiskuni 15. <strong>september</strong>Raamatunäitus „Eesti Vabariigi juubeliaasta.Mõeldes koolile”<strong>Viimsi</strong> raamatukoguskuni 30. <strong>september</strong><strong>Viimsi</strong> kunstniku Anne Vaasa maalinäitusAvatud: N–L 12–17<strong>Viimsi</strong> koduloomuuseumisNoorteõhtu „Tõehetk”<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus15.–29. <strong>september</strong>Raamatunäitus „Eesti Vabariigi juubeliaasta.Mõeldes pagulaspõlvele”<strong>Viimsi</strong> raamatukogus16. <strong>september</strong> kl 20Teatrietendus„Kuidas dresseeridameest?” Merle PalmistePilet 200 krooni.Jussi Õlletoas16.–19. <strong>september</strong>Sügisandide näitusPüünsi koolisKoguduse koolJuhatab Matt Edminster<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus24. <strong>september</strong> kl 18<strong>Viimsi</strong>laste tervisetund: kepikõndInfo ja reg: Tiia Tamm tel 609 0980,5196 5243 või tiia@viimsi<strong>vald</strong>.ee<strong>Viimsi</strong> spordihall – Soosepa25. <strong>september</strong> kl 19Tervitame sügist vene romanssidegaEsinevad Leena ja Margarita Anstal.Sissepääs tasuta!Info ja broneerimine: tel 5554 2588,info@jussikas.eekuulutab välja konkursi järgmiseleametikohale (osaline tööaeg):heli- javalgustehnikkuni 30. <strong>september</strong>Nora Raba metallkompositsioonidenäitus „Värvides on väge”Avatud: N–L 12–17<strong>Viimsi</strong> koduloomuuseumisalates 30. septembristSoome keele kursused algajateleT kl 18.30, info Pauli Haakanatel 5837 6790Randvere päevakeskuses<strong>12.</strong> <strong>september</strong> kl 10.30Väikelaste rannajooksHaabneeme rannas<strong>12.</strong> <strong>september</strong> kl 21Wismari poisidSissepääs tasuta.Jussi Õlletoas17. <strong>september</strong> kl 17Kuulsuse jutuõhtuRandvere noortekeskuses17. <strong>september</strong> kl 19Meeste osadusõhtu kaminasaalisJuhatab Raido Oras<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus18. <strong>september</strong> kl 19Noorte piiblitund<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus18. <strong>september</strong> – 15. oktooberRaamatunäitus „Kui Arno isaga…”<strong>Viimsi</strong> kooli raamatukogus19. <strong>september</strong> kl 13<strong>Viimsi</strong> päevakeskuse hooaja avamineJussi Õlletoas28. <strong>september</strong> kl 11JumalateenistusJutlus Raido Oraskl 18Peregrupp<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus28. <strong>september</strong> kl 13Jumalateenistus armulauagaKoguduse õpetaja Mikk LeedjärvEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobi kirikus28. <strong>september</strong> kl 14.30Perejumalateenistus. Mihklipäev:inglite ja laste püha tähistaminePauli ja Leena HaakanaEELK Randvere Peetri kirikusEdukal kandidaadil on:• kogemus aulatehnika kasutamisel• meeskonnatöö oskus• arvutioskus13. <strong>september</strong> kl 10Perepäev: sulgpall<strong>Viimsi</strong> spordihallis14. <strong>september</strong> kl 11JumalateenistusJutlustab Raido Oras, töötab lastehoid.<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikusPäevakeskuse saalis20. <strong>september</strong> kl 12VII kindral J. Laidoneri olümpiateatejooks<strong>Viimsi</strong>s J. Laidoneri mõisa pargis21. <strong>september</strong> kl 11Pühapäevakooli avajumalateenistusJutlus Raido Oras29. <strong>september</strong> – 13. oktooberRaamatunäitus „Eesti Vabariigi juubeliaasta.Mõeldes õpetajale”<strong>Viimsi</strong> raamatukogus3. oktooberÕpetajate päeva tähistaminePüünsi koolisKonkursist osavõtuks esitada:• a<strong>vald</strong>us• elulookirjeldusDokumendid palun esitage hiljemalt30.09.2008 aadressileannika.remmel@viimsi.edu.ee või Randveretee 8, 74001 Haabneeme, Harjumaa.Lisainfo telefonil 623 5108.14. <strong>september</strong> kl 13Jumalateenistus armulauagaKoguduse õpetaja Mikk LeedjärvEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobi kirikuskl 14.30Leerikursuse algus (eelregistreerimine:viimsi@eelk.ee või5661 7247)EELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobi kirikus14. <strong>september</strong> kl 14.30JumalateenistusTeenib koguduse hooldajaõpetajaAare Kimmel.EELK Randvere Peetri kirikus<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus21. <strong>september</strong> kl 13Jumalateenistus armulauagaKoguduse õpetaja Mikk LeedjärvEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobi kirikus21. <strong>september</strong> kl 14.30Jumalateenistus armulauagaPauli ja Leena HaakanaEELK Randvere Peetri kirikus22. <strong>september</strong> kl 16SügiskohvikRandvere noortekeskuses5. oktoober kl 13Jumalateenistus armulauagaKoguduse õpetaja Mikk LeedjärvEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobi kirikuskl 16Jumalateenistus armulauagaKoguduse õpetaja Mikk LeedjärvRohuneeme kabelisInfo: Marje Plaan, <strong>Viimsi</strong> valla kultuuritöökoordinaatortel 606 6866e-post marje@viimsivv.eewww.viimsi<strong>vald</strong>.ee
1. <strong>september</strong> 0081Hea spordisõber!Palun tule koos perega osalema sportlikul ja lõbusal jalgrattavõistlusel.„Jüri R atase IV jalgrattavõistlus” t oimub l aupäeval,20.09.2008 algusega k ell 11.00 P irita Velodroomi esiselplatsil. Võistlus toimub neljandat aastat järjest. Üritus on suunatudkogu perele. Jalgrattavõistlusele järgneb õpetuslik pool.Võistluse koostööpartneriteks on Põhja - Eesti Politseiprefektuurkoos Lõvi Leoga ning Põhja - Eesti Päästekeskus koos Nubluga.Lõvi Leo õpetab lastele ohutut liiklemist koos oma abilistegaPolitseist. Nublu annab head nõu, kuidas oma kodu kaitsta õnnetusteeest. Kohapeal on ka päris tuletõrjeauto.Võistlusest:Võistluse arvestus toimub 4 kategoorias:• Naised, distants 8 km• Mehed, distants 8 km• Lapsed (kuni 12a.), distants 1 km• Perearvestus (arvesse läheb ema ja isa summaarne aegning lapse osalus)Kõigi osalejate vahel loositakse v älja k aks j algratast. Meesteja naiste parematele on auhinnad. Kõik lastedistantsi läbinudsaavad väikese meene. Perearvestuse võitjale on Tallinki pooltperereis Rootsi.Võistlustel osalejatel on kiivri kandmine kohustuslik!Üritus on kõigile tasuta.Toetavad:Kõige austusegaJüri RatasHawaii Express laienes <strong>Viimsi</strong>sseBaltimaade suurim jalgrattavarustusemüüjaHawaii Expressi poekettsai täiendust: üle Eesti toimivale1 kauplusele onlisandunud <strong>Viimsi</strong> HawaiiExpressi pood.Vastavatud poe juhatajaTarmo Kopli sõnul oli <strong>Viimsi</strong>svajadus spordipoe järeleüsna suur. „<strong>Viimsi</strong>st on saanudn-ö keskmist mõõtu linn:siin elab üle 20 000 inimese.<strong>Viimsi</strong>lased on väga sportlikudja kasutavad aktiivseltsiinset sportimiseks loodudsuurepärast infrastruktuuri,”ütleb Kopli.„Usun, et vaatamata praeguselekeerulisele majandusolulesaab <strong>Viimsi</strong> kauplusesthea jätk Hawaii Expressi seniseleedukale käekäigule,”lisab ta.320 m² suurusel poepinnalhakkab Hawaii Expressi brändiportfellirattaid, rulluiske,-suuski, spordirõivaid, vabaajarõivaid,jalanõusid ningvajalikku lisavarustust müümakuus töötajat. Talvehooajallisandub kaubavalikusseka suusa- ja lumelauavarustus.Lisaks pakutakse poesratta-, rulluisu-, suusa- ja lumelauahoolduseteenust.Hawaii Express on suurimjalgrataste ja lisavarustusemüüja Baltikumis. Ettevõteesindab muu hulgas kaubamärkeScott, Schwinn jaClassic. Peale rattavarustusetegeleb Hawaii Expressrulluiskude, lumelaudade,mäe- ja murdmaasuuskade,purjelauavarustuse, spetsiaalriietusening trenažööridemüügiga.
18 <strong>12.</strong> <strong>september</strong> 2008KUULUTUSED Müüa otse omanikult4toaline korter Haabneemes,95 m², 2/5, valminud1988. a, renov. 2005,plan. läbi maja, lodža 5 m²,garderoob, saun, keldriboks,trepikoda remonditud.Hind 1,73 mln kr.Tel 529 3105. Töötan välja, dokumenteerinja rakendan teie ettevõttesISO 9001, 14001ja OHSAS 18001 standarditelevastava juhtimissüsteemi,kindlustan sertimisauditiedukuse. Pakunkvaliteedijuhi ja töökeskkonnaspetsialistipüsiteenust.Tel 5344 4025, e-posthain.heinla@mail.ee. Kõrghariduse ja pikaajalisetööstaažiga raamatupidajaosutab raamatupidamisteenustalgdokumendist bilansini.Töö kiire ja korralik.Olemas raamatupidamisprogramm.Tel 502 8137. RaamatupidamisteenusedOÜ-lt Annraam. Septembrikuushinnasoodustused.Info: 515 7524 võianne@annraam.ee. Elexdre OÜ on <strong>Viimsi</strong>sasuv mitmesugusteelektritöödega tegelevfirma. Meilt saab tellidanii elektriseadmete pro-jekteerimist, elektriinstallatsioonitöidkui ka kontrollmõõtmisi.Täpsemainfo saamiseks külastagekodulehte www.elexdre.eevõi saatke e-kiri aadressileelexdre@elexdre.ee. <strong>Viimsi</strong> sulgpalliklubi ootabtreeningutele noorisulgpallihuvilisi. Info tel5690 2481. Müüa soodsalt kuuseistikuidpikkuses 0,5–1,3 m.Transpordivõimalus. Tel5345 9351, 512 1421. Üürile anda ladu (u 2300 m²)aadressil Rohuneeme tee 1/ 1–7. Tel 502 6983. Kirjatarvete kauplusKnopka <strong>Viimsi</strong>s vajabaktiivset klienditeenindajat.Tel 5665 0385, e-posteriina@charlot.ee. Ära anda mustad kassipojadHaabneemes (4kuused).Info tel 604 1504,Eerik Pakosta. Kvaliteetsete ja töökindlateõhksoojuspumpademüük ja paigaldus <strong>Viimsi</strong>vallas. Võimalus vahetadavana küttesüsteem säästlikumavastu talvehooaja eelvõi paigaldada lisasoojusallikas.Torulukksepatööd.Info, paigalduse registreerimineja konsultatsioonkeskkonnatehnika eksperdilttel 5645 7099. Perefirma müüb lõhutudküttepuid 2 m² konteineris.Kohaletoomine hinnasees. Küsige lisainfot tel503 8134, Ivar. Otsin lapsehoidjat. Rohkeminfot tel 512 9451,Kaie. Avatav kohvik <strong>Viimsi</strong>s pakubtööd kokale ja klienditeenindajale.Tööaeg E–Rkl 9–18. Tel 5666 5557. Üürin ruumid <strong>Viimsi</strong>s,mis on sobilikud autoteeninduseavamiseks. Tel557 7475 (Olaf), e-postolafipost@gmail.com. Ehitus-, remondi ja siseviimistlustööd.Sauna puitosadja terrassid. Kerghaagisrent.Tel 5664 6709. T ä n a v a k a t t e k i v i d e s tteed ja platsid. Tel553 9221 (Rainer), e-postkivikatted@hot.ee. Liuguksed ja garderoobid.Hinnad soodsad. Garantii.Tel 502 9075.Vaata sügistilma prillideta!Femtolasiklaseroperatsioonid100-protsendilisetulemusegaRegistreeru testideletelefoninumbril:626 4270www.laservisioon.eeTel: (372) 626 4270www.laservisioon.eeAdmirali Maja, Ahtri 6A10151 TallinnTööülesanded:• Klientide teenindaminekassas ja müügisaalis,• kaupade väljapanek,• müügisaali ja kauplusekorrashoidVIIMSI SÄÄSTUMARKETkutsub tööleMÜÜJASäästumarket pakub:• põhipalka 7350 krooni +lisatasu kuni 2500 krooni,• palju arenemisvõimalusi• väljaõpet ja huvitavaid koolitusi,• erinevaid sportimisvõimalusi• toredat väikest meeskondaVajalik eesti keeleoskus vähemaltsuhtlustasandil.OTSIMEMAJAPIDAJATPakume tööd kohusetundlikulemajapidajale eramajas Kelvingis.Palk korralik. Helista 5344 1127.Täname kõiki häid inimesi, kes jagasid meiekaotusvalu ja olid toeksStiiv GregorSkripnikoviärasaatmisel.Ema ja isaInfo juhatajalt telefonil 6 056 132 või värbamistelefonil 6 844 041Oma soovia<strong>vald</strong>us saada cv.smarket@rimibaltic.com
<strong>12.</strong> <strong>september</strong> 200819Dr. KatrinKrüün<strong>vald</strong>ilukirurgProfessionaalne ilukirurgiakonsultatsioonidprotseduurid• Rindade plastilised operatsioonid• Liposuktsioon e. rasvaimu• Silmapiirkonna plastilised operatsioonid• Näo ja kaelapiirkonna plastilised operatsioonid• Kõrvade plastilised operatsioonid• Kõhu eesseina plastika• Täiteaine Restylane süstimine• Botuliintoksiini süstidja palju muudArs Medica Tel: 6011770ilukirurgia erakliinik <strong>Viimsi</strong> SPA Tervisekeskusese-post: arsmedica@hot.eewww.arsmedica.eeJussi Grupp OÜLiilia tee 2Ootame<strong>Viimsi</strong> 74001TeidHarjumaaJussi lletuppatel/faks: +372 601 0317baar/köök tel: +372 623 8696e-post: info@jussikas.eewww.jussikas.eemõnusalt aega veetma,tähtpäevi pidama,elavat muusikat ja teatriõhtuid nautima.Pakume maitsvaid roogasid ja hubastmeeleolu!Info:5554 2588www.jussikas.ee<strong>Viimsi</strong>, Liilia tee 2Alla Prima kunstistuudioPirital, Merivälja tee 24jätkab sügisel uute kursustega.Vaata: www.allaprima.eutel 5558 9048<strong>Viimsi</strong>s asuv jalasalong Jalg@Tervisotsib meeldivat müüjat. Töö on osaliseajaga ning sobib ka tudengile võipensionärile. Kairi, tel 5664 9571.Tulejoogavõimlema!Oodatud on noored ja vanad,endised olijad ja uued tulijad!Aeg: T ja N kell 19.30Koht: <strong>Viimsi</strong>, Pargi lasteaia saalKaasa matt!Speli Kõuhkna, tel 5667 8266. Aedade, väravate,lehtlate, terrasside,jäätmemajade ehitusja müükTel 509 6158www.kraugon.eeMULDMüüa sõelutud mulda,täitepinnast, liiva ja killustikku.Transpordivõimalus.Tel: 509 6546www.rauning.ee-ehitusmaterjalidmaaletoojalt!AIAMATERJALLaivalikvõrke, postid,klambrid(ningsoovikorralehitusmees)Kõikvajalikaiaehitamiseks!EHITUSVÕRGUD Keevisvõrgud- kaPVCkattega, krohvivõrgud: metallningklaaskiudvõrk, sõelavõrgud, keevispaneelRaunteksGEOTEKSTIILKlass2Väikepakendid, suuredrullid2 2 2100g/m , 130g/m , 150g/mRauningOÜRaplatänav8/10 TALLINNTel: 6556403 e-mail: rauning@rauning.eeTrendi-ja vabaajarõivastekauplusAlati originaalhindadest 50-60% soodsamad!Haabneeme, Kaluri tee 5, I korrusAvatud T-R 11-17 & L 11 -15VERO MODA, ESPRIT, le coq sportif, MORRISON, STREET ONE, PAULINE B., SANDWICH, CNBKalastajagaNorrassekalale!28. <strong>september</strong> – 4. oktoober 2008Lisainfo: www.kalastaja.eeInfo telefonil: 53 329 770Tantsuline aeroobika<strong>Viimsi</strong> kooli spordihoonesTreeningud toimuvad kaks korda nädalasE ja K kl 19.Kuumaks: 500.–Ühekordne treening: 80.–Treener: Mariel LaabanLisainfo: 518 0946, mariel.laaban@gmail.com
01. <strong>september</strong> 008 LiuguksedLiugustega kapidGarderoobidProjektist paigalduseniRohuneeme tee 1, Haabneeme. Tel 504 9719,faks 623 2656, e-post info@liuguksed.ee,www.liuguksed.eeAlexela annab Sulle suurepärase võimaluse omandadaSOODUSKAART TASUTA!Kaart tagab püsiva soodustuse kõikides Alexela tanklates üle Eesti.LUMENKaluri tee 5HaabneemeTel. 60 11 812 53 416 072www.lumenerakliinik.eeHammastelaservalgendusKaardi saamiseks lõika välja kupong, täida see ning pane <strong>Viimsi</strong> Alexela tanklapostkasti või saada oma andmed e-mailile: klient@alexela.ee märgusõnaga «<strong>Viimsi</strong>».Juba varsti leiad oma postkastist personaalselt just Sulle valmistatud sooduskaardi.Lisainformatsioon tel. 650 8534.HAMBARAVIPROTEESIMINENimi:Aadress:Tel. nr:e-mail:* Kampaania kehtib kuni 30.<strong>september</strong> 2008.
Change language