12 <strong>Eesti</strong> psühholoogid Web of Science ajakirjades 1980-<strong>2009</strong> EPL-i laualehtMärkus: N = artiklite (kaasa arvatud konverentsi ettekanded) arv ajakirjades, mida indekseerib Web of Science vahemikus 1. jaanuar1980 – 23. jaanuar <strong>2009</strong>; Cit = tsiteeringute arv (ainult need artiklid, mis on ilmunud indekseeritud ajakirjades); N/Cit = keskmine viidetearv ühe artikli kohta; H-indeks = Hirschi indeks e artiklite arv, mida on viidatud vähemalt h korda; Cit 2007 = viidete arv 2007. aastal;Cit 2008 = viidete arv 2008. aastal; Cit 2007/8 = viidete arv viimasel kahel aastal.Oluline on lisada, et mitmed kummaskinimekirjas toodud psühholoogidkaotavad üsna palju viidetes, kunamärkimisväärne osa viiteid on nendetöödele, mis ei ole ilmunud WoS-isindekseeritud ajakirjades (näiteksmonograafiad ja raamatu peatükid).Kõige rohkem kaotab raamatuteleviidetes Risto Näätänen, kellemonograafiat Attention and brainfunction (1992) on viidatud 1279 kordaja Endel Tulving, kelle Elements ofepisodic memory (1983) on viidatud2111 korda. Kaotavad ka TalisBachmann, kelle Psychophysiology ofvisual masking (1994) on viidatud 74korda ja Peeter Tulviste, kelle Thecultural-historical development ofverbal thinking (1991) on viidatud 43korda. Proportsionaalselt kaotab kõigerohkem ilmselt aga Jaan Valsiner, keson avaldanud paarkümmend monograafiat,mida on kokku viidatudvähemalt 1000 korda.Kaotsi lähevad ka viited, kus autoridon peidetud grupiautori nime taha.Näiteks 2005. aastal ilmunud artiklitMcCrae, Terracciano, and 78 Membersof the Personality Profiles of CulturesProject (2005), Universal features ofpersonality traits from the observer’sperspective: Data from 50 cultures,
EPL-i laualeht 2008. aasta psühholoogia eriala vastuvõtust 13Journal of Personality and SocialPsychology, 88, 547-561, on viidatud 23.jaanuari <strong>2009</strong>. aasta seisuga 75 korda(kuulub sellega Essential ScienceIndicators andmetel 1% psühhiaatria/psühholoogia enim tsiteeritud töödehulka). Kuna Ameerika PsühholoogiaAssotsiatsioon (APA) seab omaajakirjades piiri autorite arvule, siis onkaks <strong>Eesti</strong> psühholoogi (Anu Realo jaJüri Allik) nähtamatud grupi nimetusetaga. Muidugi on viidete koguarv ja H-indeks ebaõiglane nooremate suhtes.Vanematel tegijatel on paarikümne aastajooksul ilmunud suur hulk artikleid, miskõik viiteid koguvad. Viimased kakstulpa näitavadki seda, kui suur onolnud viidete juurdekasv viimase kaheaasta jooksul. Selle põhjal võib tehaesialgse prognoosi, milliseks võibkujuneda viidete koguarv lähiaastatel.Juhendi „Nõuded Tartu Ülikooliõppejõu või teadustöötaja ametikohtadetaotlejate hindamisel” (27.<strong>aprill</strong> 2007) kohaselt eeldatakseprofessoriks kandideerijalt kõrgetasemelistteadustööd vähemalt 15rahvusvahelisel tasemel eelretsenseeritavateaduspublikatsiooni mahusning loodus-, reaal- ja meditsiiniteadustesning eksperimentaalsetessotsiaal-teadustes eeldatakse kandideerijaltvähemalt 50 rahvusvahelisttsiteeringut. Publikatsioonide arvumõttes rahuldab seda nõuet 15 jatsiteeringute osas 20 <strong>Eesti</strong> psühholoogi.Kuigi need nõuded on üsnatagasihoidlikud pole ometi ühtegiteist <strong>Eesti</strong> sotsiaalteaduste valdkonda,kus nii palju uurijaid olekslähedal või üle professori miinimumnõuetest.2008. AASTA PSÜHHOLOOGIA ERIALA VASTUVÕTUSTesitasid ühe kirjaliku katsedisainiMargus Tõnissaaruurimuse probleemi lahendamiseks jakõige lõpuks läbisid intervjuu, misIgal aastal võetakse psühholoogia baseerus eelnevalt täidetud laiendatuderialale vastu uusi üliõpilasi, millest on CV vormile. Kandidaadi lõpphindestka aeg-ajalt EPL ajalehes tehtud moodustas 40% akadeemilise võimekusetesti tulemus, 15% kirjandiülevaade. Viimased minule teadaolevadartiklid ilmusid aga peaaegu 15 aastat tulemus, 15% kandidaadi enda valitudtagasi, mistõttu on paras aeg sellel teise riigieksami tulemus ja 30% erialateemal jälle sõna võtta ja kui jätkame testi tulemus. Riigi poolt oli 2008.vastuvõtu tulemuste kajastamist ka aastal tellitud 15 kohta neile, kesedaspidi iga 15 aasta järel, võime suisa võimalikust 100 punktilisest lõpphindestsaid vähemalt 75 punkti ehkrääkida nende regulaarsest jakorrapärasest kajastamisest.ületasid lävendi. Nende kohtadepärast astus võistlustulle 279 kandidaati.Seega kujunes konkursiks 18,6inimest ühele riigi poolt finantseeritavalekohale. Täiendavalt oli 60-punktilise lävendi ületanutel agavõimalus asuda õppima oma raha eest.Ühtekokku võeti 2008. aastal vastu 15uut üliõpilast riigieelarvelisele ja 15riigieelarvevälisele kohale.Vastuvõtukatsed on väga sportliküritus, sest higi ja pisaraid valataksepalju. Tundub, et komisjon valabrohkem higi ja kandidaadid enampisaraid. Vastuvõtt 2008. aasta juunistoimus väga rasketes ilmastikutingimustes.Palavad rannailmad eiolnud niivõrd rasked kandidaatidele,kellel ei olnud tegelikult mingitkohustust eksamiteks valmistuda, küllaga komisjoni liikmetele, kes mahukaidteste ja intervjuusid pidid läbi viima.Lisaks leidub alati kandidaate, kesvajavad enam personaalset lähenemistkui teised. Näiteks saabub mõnivestlustele viimaste seas ja üritab pealetööpäeva lõppu erinevatelt komisjoniliikmetelt nuruda lisaküsimusi, sestintervjuu aeg on meil lühike.Nüüd vastuvõtu protseduurist javalimist lähemalt. Kõik kandidaadidpidid läbima akadeemilise võimekusetesti ja ületama 40 punkti künnise, etpääseda järgmisele – eriala testile.Psühholoogia erialal vastasid kandidaadiderialatestis kirjalikult 10-lepsühholoogia valdkonna küsimusele,Kandidaatide valimi analüüs näitas, etkeskmine vanus oli 20 aastat, noorim18 ja vanim 32 aastane. Psühholoogiaeriala on jätkuvalt naiste hulgaspopulaarsem: 279 kandidaadist 210 olidneiud ja 69 noormehed ehk ainult 25%.Võiks öelda, et tegemist on suhteliseltnaiseliku erialaga, aga sarnaseltpsühholoogia erialale, on ka näitekspolitsei erialale politseikoolis naissoostkandidaatide osakaal olnudvarasematel aastatel kõvasti üle 50%.Tõenäoliselt maskuliinsed reklaamid,aga ka eelneva sõjaväe teenistuskohustusetäitmise kaotamine onnoormeeste osakaalu tõstnud politseierialal 50%-ni. Võib-olla peaksime kameie hakkama relvis psühholoogeteleviisoris näitama?Akadeemilise võimekuse testisooritanud 279-st kandidaadistpääses eriala testile edasi 119, neistnoormeeste osakaal oli tõusnud 29%-le, kuid statistiliselt ei sooritanudnoormehed akadeemilise võimekusetesti neidudest paremini. Erinevusi eiolnud ka psühholoogia eriala testisoorituses, aga neiud olid oluliseltparemad kirjandi kirjutamisel ja saidparemaid hindeid laiendatud CV-svastatud küsimuste eest. Ma usun, eterinevused CV-s vastatud küsimusteeest oleks esinenud ka siis, kui CVtäitnud kandidaatide sugu olekskomisjoni liikmetele olnud teadmataehk tüdrukute hulgas oli lihtsaltnende testide sooritamine parem.Ilmselt seetõttu pääses tasutakohtadele ainult 20% ehk kolmnoormeest ja isegi neist kaks onpraeguseks psühholoogia erialalõppimisest loobunud. Olukord olisarnane ka tasulise õppe valinudtudengite hulgas, kus vastu võetisamuti ainult kolm noormeest, kellestüks on praeguseks hetkekspsühholoogia erialal õppimisestloobunud. Linnadevaheline võrdlusnäitas, et Tallinnas akadeemilisevõimekuse testi teinud kandidaadidosutusid konkursil oluliseltedukamateks võrreldes Tartus testiteinud kandidaatidega. Ja võib ollapakub mõnele huvi, et kõigepopulaarsem nimi 2008. aastapsühholoogia erialale kandideerinutehulgas oli Kadri – meile kandideeris 8Kadrit, 5 Liinat, Kristjanit ja Helenit,kuid suuremat edukust ükski nimikonkursil kaasa ei toonud.
Change language