2009 aprill nr 44 - Eesti Psühholoogide Liit

EPL-i laualeht Juhan Tork ja eesti laste vaimsed võimed 7seda väiksemad kippusid olema lapseIQ skoorid (lk 265). Kuid vanematevanusest palju olulisem oli vanemateharidustase. Torki uurimuse üksolulisimaid järeldusi oli see, et eestilaste IQ korrelatsioon vanemateharidusega on märgatavalt suurem kuikorrelatsioon vanemate varanduslikuseisuga (lk 293). Kuigi haridus jamajanduslik seis on üksteisega seotud,on lapse vaimse arengu peaminemõjutaja ikkagi vanemate, nii ema kuika isa haridus. Huvitaval kombel olikorrelatsioon lapse IQ ning tema emaja isa haridusega praktiliselt ühesugune:ema puhul 0,29-0,30 ja isapuhul 0,30–0,31 (lk 290–291).On selge, et vanemate haridus ei saaavaldada lapse vaimsetele võimeteleotsest mõju, kui pärandatud geenidvälja arvata. See mõju peab ilmnemakonkreetsete tegevuste kaudu. Näitekspalus Tork hinnata õpetajatel kõikiõpilasi vastavalt sellele, kas „õpilaneon korralikult riietatud, toidetud,varustatud õppevahenditega”. Naguoleks võinud arvatagi, ilmnes lapseeest hoolitsemise ja tema intelligentsusevahel selge positiivnekorrelatsioon: hästi riietatud, toidetudja õppevahenditega varustatud lapsedolid intelligentsemad (lk 294). Nendeseoste põhjal üksinda polnud Torkilvõimalik otsustada, kas laste eesthoolitsemisel on lapse IQ-le täiendavmõju lisaks vanematelt päritudgeenidele ja nende haridusele.Märkimisväärne on aga see, et Tork,erinevalt paljudest hilisematesturijatest, mõtles kanalitele, mille kauduvanemate mõju võiks kandudalapsele.Intelligentsuse geograafiaPaljud mõtlejad on vaevanud omapead küsimusega, miks pole maailmvõrdselt arenenud? Miks on üks riikmajanduslikult edukas, samal ajal kuisarnase kliima ja maavaradega teineriik on vaene? 2002. aastal pakkusidkaks uurijat, psühholoog Richard Lynnja politoloog Tatu Vanhanen, väljaoletuse, et riigi majandusliku edukusekõige olulisemaks põhjuseks on selleriigi elanike keskmine intelligentsusetase (Lynn & Vanhanen, 2002).Kuidas üldse saavad tekkida vaimsetevõimete geograafilised erinevused?Juhan Tork oli kindlasti üks esimesi,kellel oli vastus sellele küsimusele jubaolemas – migratsioon. Esiteks oli vajaseletada seda, miks maakooliõpilastekeskmine IQ tase oli madalamlinnakoolide õpilaste omast. Tork tegioletuse, et „linn selekteerib enesessejärjekindlalt intelligentsema osa rassist,linn kurnab maalt intelligentsema osavälja” (lk 296). Kuidas oleks võimaliksellise intelligentsuspumba olemasolutõestada? Juhan Torki põhiliseksJoonis 15. Eesti maakondade keskmine IQ tase (Eesti laste intelligents, lk 299).Heledamad piirkonnad vastavad madalamale ja tumedamad piirkonnad kõrgemaleintelligentsusgrupile.katsematerjaliks olid Tartu koolilapsed.Kõigepealt selgitas Tork välja, kuipaljude laste vanemad olid kolinudlinna Tartu maakonna kihelkondadest.Näiteks suurim arv oli Tartulelähedastest kihelkondadest Nõost(N=240) ja Kambjast (N=233). Seevastukaugematest kihelkondadest, naguTorma (N=34) ja Rannu (N=49), olilinna kolinuid märksa vähem.Vastavast kihelkonnast pärit laste IQ jasealt linna kolinud emade või isadearvu korrelatsioon oli märkimisväärseltnegatiivne: r = –0,61. Selle põhjal tegiTork järelduse: „Mida enam inimesi onkuskilt kihelkonnast linna sisserännanud, seda enam on see kihelkondintelligentsi poolest välja kurnatud,seda madalamaks on üldiselt jäänudselle kihelkonna „intelligents”” (lk307).Paljude laste vanemad olid kolinudTartusse teistest maakondadest. Et kanende arv oli piisavalt suur, siis võisTork kokku seada kaardi Eesti maakondadekeskmisest intelligentsusekohta (joonis 15). Kõige „heledamad”sellel kaardil on Harjumaa ja Tartumaa,kus paiknevad Eesti kaks suurematlinna, Tallinn ja Tartu. See näibkinnitavat Torki ideed suurest linnastkui migratsiooni-pumbast, mis imeblähiümbrusest endasse vaimseltvõimekamaid inimesi. Järgnevalt esitasTork küsimuse, kas joonisel 15kujutatud geograafilisel mustril võiksolla veel mingi tähendus? Samal ajaltöötas Eestis teine inimene, kes käisväsimatult mööda Eestit ja kogusandmeid. See oli hilisem Tartu ülikooliprofessor Juhan Aul (1897–1994), kesmõõtis eestlaste antropoloogilisitunnuseid. Nende ridade kirjutajakuulas ülikoolis Juhan Auli loenguid jateab esmaallikast, et omaantropoloogiliste mõõtmete poolestjaguneb Eesti ida- ja läänepoolsekstüübiks. Lisaks kolju kujule (läänes oninimeste pead piklikumad) on väikevahe ka pikkuses. LäänepoolsetesEesti maakondades on inimesed veidipikemad kui idapoolsetes. Samuti olidkõige paremad IQ-testi tulemusednendel lastel, kelle vanemad olidpärit kas Saaremaalt, Läänemaalt võiPärnumaalt. Kõige madalamad olid aganende laste tulemused, kelle üks võimõlemad vanemad olid pärit