2009 aprill nr 44 - Eesti Psühholoogide Liit

6 Juhan Tork ja eesti laste vaimsed võimed EPL-i laualehtTestimine kestis mitu aastat jalõpuks kogunes 151 200 vastuselehte,millest enamus oli Juhan Torki endakorjatud (Tork, 1993, 128). Testidekodeerimine oli aeganõudev, kestesmõnikord 18 tundi järjest. Torkmeenutab, et sageli ei olnud aega isegikoju magama minna ja koos abilistega,kelleks olid vanemate klasside õpilased,rahuldas ta unevajadust, magadesotse koolipinkide peal. KonstantinRamuli pealekäimisel kirjutas Torklõpuks valmis oma venima kippuvadoktoritöö teksti, mahutades selletäpselt ette antud 400 lehekülje peale.Tööl oli ulatuslik inglisekeelnekokkuvõte (lk 377–388), kuid ka see eiaidanud palju kaasa tulemuste laiemalelevikule ja tuntusele.Kui targad olid eesti lapsed?Üks põhjus, miks haridusministeeriumTorkile sellise ülesande üldse andis,oli soov teada saada, milline on eestikoolilaste vaimne tase, võrreldesteiste maadega. Tork andis selleleväga selge ja ülima põhjalikkusegadokumenteeritud vastuse: eesti lastekeskmised intelligentsusskoorid ei oleAmeerika eakaaslastest allpool, naguilmselt kardeti, vaid hoopis pisutkõrgemad (Tork, 1940, 222). See oliväga oluline teadmine, millel kitsaltutilitaarne väärtus puudus. Pigem olisee moraalne sõnum, mis ütles, et eestilapsed pole vähem võimekad kui teistekultuurriikide lapsed.Praktiline väärtus, eriti hariduspoliitikakujundamisel, oli aga näiteks teistelTorki kogutud tulemustel, mis näitasid,et näiteks maakooliõpilased (täpsemaltkaks „karjalaste kooli”, kus õppetööoli korraldatud nii, et lapsed saaksidsuvel karjas käia) olid IQ tasemeltkeskmiselt ühe klassi võrra madalamaltasemel, võrreldes linnakoolilastega(lk 230). 1973. aastal ilmus ajakirjasScience artikkel, mille autorid olidLillian Belmont ja Francis Marolla.Selles töös raporteerisid nad ligi 400tuhande 19-aastase Hollandi kutsealuseIQ tulemusi sõltuvalt perekonnasuurusest ja sünnijärjekorrast(Belmont & Marolla, 1973). Kuigi seepolnud ei esimene ega ainus sellinetöö, oli valimi suurus märkimisväärne(praktiliselt kogu sünnikohort), mismuutsid selle töö tulemused erititähelepanuväärseks. Pole teada, kasTorkini selle töö tulemused jõudsid,kuid vaevalt oleks need teda vägaüllatanud. Tema palju varem kogutudandmed näitasid samuti, et laste arvusuurenemisega perekonnas väheneska laste IQ skoor (lk 268). See langusoli eriti märkimisväärne alates kolmandastlapsest. Negatiivne korrelatsioonlaste arvu ja IQ skoori vahel polnudkuigi suur (r = 0,151-0,156), kuidtestitute suure arvu tõttu statistiliseltoluline ja üsna heas kooskõlas nendekirjanduse andmetega, mis olid Torkiletöö kirjutamise ajal kättesaadavad.Tork ise arvas, et vaevalt onperekonna suurusel iseseisev mõju japalju tõenäosem seletus on vanemateharidustase, mis omakorda mõjutabpere suurust.Kuidas mõjutas eesti laste sünnijärjekordnende vaimseid võimeid?Torki kogutud andmed näitasid, et polevahet esimesena ja teisena sündinudlaste IQ-l (lk 278). Kuid kolmanda,neljanda ja viiendana sündinud lastekeskmine IQ tase on veidi madalam kuiesimesena või teisena sündinud lasteoma. Seda, kas sünnijärjekorra ja IQvaheline negatiivne korrelatsioon jääbpüsima, kui on arvesse võetudperekonna varaline ja hariduslik seis, eisuutnud Tork välja selgitada. Lugejaletasuks meelde tuletada, et kõikliitmised ja korrutamised tuhandetearvudega tegi Tork käsitsi. See, mistänapäeva uurijal on ühe klahvivajutusekaugusel, võis toona võttatäispika töönädala tõsist arvutamist.Kas õed-vennad on sarnasemad kuikaks suvaliselt valitud last? Vägaasjatundliku uurijana järjestas Torkklassi tähestikulised nimekirjad juhuslikessepaaridesse ja leidis, et selliseltmoodustatud paaride omavahelinekorrelatsioon on lähedal nullile.Seevastu õdede ja vendade IQskooride korrelatsioon oli 0,5-0,6ringis. Torki testitud laste hulka sattuska 13 paari kaksikuid, kelle IQ skooridekorrelatsioon oli B-testi põhjal 0,74 jaA-testi põhjal natuke väiksem (lk 289).Torkile ei jätnud selline korrelatsioonidejärjestus mingit kahtlust:mida bioloogiliselt sarnasemad ja midarohkem on kahel inimesel ühiseidgeene, seda sarnasemad on ka nendevaimsed võimed. Järelikult peabmärkimisväärne osa vaimsetestvõimetest olema pärilik. Nüüd, rohkemkui pool sajandit hiljem teame, et Torkijäreldus oli täiesti õige: ulatuslikudkaksikute uuringud paljudes maadeson veenvalt tõestanud, et kuni 80% IQskooride variatiivsusest võib ollaseletatav pärilikkuse mõjuga. Elujooksul pärilikkuse mõju vaimsetelevõimetele kasvab: noorukieas on seetüüpiliselt 40% ringis, kuid elu teisespooles küünib tavaliselt 80%-ni(Plomin, DeFries, McClearn &McGuffin, 2001). Seega pole vaimsetevõimete pärilikkus fikseeritud, vaid elujooksul pidevalt kasvav suurus:kaksikud muutuvad vanusegateineteisega sarnasemaks, vähemalt,mis puudutab taibukust ja oskustlahendada keerulisi ülesandeid.Miljöö mõju intelligentsuseleNeed „Eesti laste intelligentsi” osad,mis kõnelesid miljöö mõjust lastevaimsetele võimetele, olid marksistideleeriti ärritavad. Näiteks tabelist115 selgus, et kodus olevate akendearv korreleerus positiivselt (0,18-0,20)laste intelligentsusega (lk 260).Loomulikult tähendab see, etjõukamatest peredest lapsed elavadsuuremates korterites, millel oli karohkem aknaid. Et kõrgema sotsiaalsepositsiooniga peredest pärit lastel onreeglina paremad IQ tulemused, siistekib ka ootuspärane korrelatsioonakende arvu ja vaimse võimekusevahel. Kuid mitte kõik korteriolude javõimekuse seosed ei seletu nii lihtsalt.Näiteks korteriolusid selgitavasküsimustikus paluti lastel hinnata omakorteri puhtust 5-punktilisel skaalal(tabel 114). Selgus, et ka puhtusehinnang on tugevas positiivseskorrelatsioonis IQ skooriga (0,27-0,34),isegi suuremas kui oli akende arv (lk260). Seega hindasid keskmisesttargemad lapsed oma kodu puhtamakskui need, kelle skoorid jäid allakeskmise. Pole kahtlust, et miljöö –ükskõik millisel viisil seda defineerida– kõige olulisemaks kujundajaks onvanemad. Tork leidis, et mitte kõikvanemate omadused pole olulised.Näiteks vanemate vanusel pole lasteintelligentsusele erilist mõju: ema võiisa vanus lapse sünnimomendil eimõjuta märkimisväärselt lapse IQ-d (lk264). Väike, kuid oluline mõju näisolevat vanemate vanusevahel. Midasuurem oli vanemate vanusevahe,