14 „Paukpadrunitega” ajju tulistades: lühiülevaade transkraniaalsest magnetstimulatsioonist EPL-i laualehtTestide põhjalikum analüüs tekitasmitmeid huvitavaid aruteluküsimusi.Nimelt toimus psühholoogia eriala testitäitmine küll samal päeval, aga kahesosas: kell 10.00 ja kell 14.00.Kandidaadid olid jaotatud testideleregistreerumise alusel ehk varemregistreerunud tegid testi hommikul,hiljem registreerunud peale lõunat.Hommikul testi täitnud pälvisid paljukõrgemad hinded kolmest osastkoosnenud eriala testi eest võrreldespeale lõunat sooritanud rühmaga. Võibolla muutub vaimse võimekuse taseööpäeva jooksul sellisel määral, misomakorda võib olla sõltuv näiteksajavahemikust ärkamise ja testi võilõunapausi ja testi sooritamise vahel.Kuid põhjus võib olla ka selles, etenne ja peale lõunat kasutati testimiselerinevaid küsimusi ja uurimisteemasid,mis võisid osutuda raskusastmelt liigaerinevaks. See oleks aga minu arvatesliiga lihtne ja igav seletus. Sellesthoolimata võiks proovida järgmiselkorral testid ära vahetada või kasutadahoopis ainult ühte ja mahukamattestiversiooni, mille küsimusi olekskeerulisem pähe õppida.Nüüd lähemalt komisjoni enda tööst.Sisemine reliaablus hindajate vahel oliüsna kõrge (r=0,42-0,71 uurimisülesandele,r=0,69-0,80 CV-dele), kuidsiiski esines teatud anomaaliaid:komisjoni liikmete hinnangud uurimuseleja CV-le kippusid korreleerumaeelnevate testide tulemustega.Kusjuures mõju ei olnud ühesugune:mõne liikme hinnangud CV-le korreleerusidtugevalt korreleerusid tugevaltakadeemilise võimekuse testiga.Tänu ülekuulamise tehnikate rakendamiseleõnnestus mul tuvastada, eteelnevate testide tulemused ei olnudhindajatele täiesti tud tulemusi võrreldaka vastuvõetud tudengite õpi- jateadustöö sooritustega, saab täpsemaltöelda, millise komisjoni liikmegaülejäänud konsulteerida võiksid.Kuluefektiivse valiku protseduurijaoks ei ole mõtet kasutada mitut testisama võimekuse hindamiseks. Antudjuhul korreleerusid kõik valikumeetodidomavahel. Korrelatsioon olikõige madalam akadeemilise võimekusetesti, kirjandi ja kolmest osastkoosneva eriala testi vahel (r=0,20-0,26, p
EPL-i laualeht „Paukpadrunitega” ajju tulistades: lühiülevaade transkraniaalsest magnetstimulatsioonist 15lähedal kindlas kohas olles seemagnetväli põhjustab bioelektrilisekunstliku protsessi nendes ajupiirkondades, mis mõjutusele lähedalon ning kui sellega kaasneb mingimuutus subjektiivsetes kogemustes,kognitiivse ülesande täitmises,afektiivses seisundis või liigutusaktiivsuses,saab järeldada sellepiirkonna vastavat olulist rolli sellesfunktsioonis. Esialgu kasutati üksnesrõngakujulisi poole, mis võimaldasidmagnetvälja, mis pole ruumis vägatäpselt piiritletud. Nüüd onlisandunud 8-kujuliste poolidekasutamine, mille eeliseks on võimalusmagnetvälja kitsast püramiidjat vihkusuunata täpsemini ja väiksemael alale,sinna kuhu soovitakse. (Kahe ringjapooli juhtmete ühisalal tekib tugevamja kitsam väli.) Tavaliselt on impulsikestus mõõdetav alla-millisekundidiapasoonis. Kasutatakse monofaasilisija bifaasilisi impulsse ningkaheks peamiseks stimulatsioonirezhiimikson üksikimpulsside rezhiimja kiiresti üksteisele järgnevateimpulsside rezhiim (rTMS). Uuemad 8-kujulised poolid võimaldavadstimulatsiooni selgesti väiksemal alalkui 1 cm 2 . TMS-stimulatsioonileligipääsetavad on suur hulk psüühikafunktsioonideseisukohalt olulisiajukoore keskusi ja piirkondi:praktiliselt suurem osa otsmikusagarast(orbitofrontaalkorteks jaeesmine tsingulaarkorteks kui paljudesolulistes funktsioonides osalevadpiirkonnad kahjuks siiski mitte),enamus kiirusagarast, ülemine osaoimusagarast ning suur osa kuklasagarast.Hippokampus ja kuklasagaraning oimusagara alumised piirkonnadon rasked või võimatud stimuleerida,kuna jäävad varju või on lähedalstruktuuridele ja organitele, millestimuleerimine kutsub esile ebasoovitavaidkõrvalefekte või ebamuga-vust.(Kaelalihased, sisekõrv, väikeaju, …)Küllaltki efektsed ja veenvad onsellised TMS rakendused, kus efekton selgesti nähtav või vahetultkogetav. Motoorset keskust tsentraalvaoees stimuleerides on võimalikkatseisiku tahtest sõltumatult esilekutsuda tema jäsemete liikumist. Niinäiteks on standardseks testiks nnpöidlatõmbluse test. Kõigepealtleitakse pöidlapiirkond (muuseas,mõnel inimesel leiab selle mõnehetkega, kuid meie laboris on olnudjuhtumeid, kus selleks läheb üle tunniaja). Selle leidmisest annab tunnistustsee, et TMS esitamisel tõmbleb pöial,kuid samas käelaba ja ükski teine sõrmei liigu. Seejärel vaadatakse, milline onvähim impulsi tugevus, mille puhultõmblus kergelt tekib. See on nnpöidlalävi ja enamiku aparaatide puhulmoodustab vastav impulsi tugevusumbes 40-60% võimalikust impulsimaksimumtugevusest. (Huvitav onsee, et konkreetse isiku pöidlaläve jasensoorsete reageeringute läve vahelkindlat seost pole leitud.) Somatosensoorsetpiirkonda stimuleerides onvõimalik kutsuda esile kunstlikkepuuteaistinguid. Nägemis-piirkondistimuleerides saab esile kutsudafosfeene (kunstlikud nägemisaistingud)ja skotoome (kontrastsusetuhmistumine tajutava objekti mingispiirkonnas). Ka liikumisaistinguidpiirkonna V5 mõjutamisel. Kiiru- jaotsmikusagara ning kõrgematetemporaalsagara teatud alade TMSpõhjustab sageli mitte just otseseltkogetavaid fenomene, aga mõjutabsooritust tähelepanuülesannetes, lühimäluülesannetes, objektide äratundmises,otsuste vastuvõtmisel jne.Tavaliselt kutsub rTMS, kui sedarakendada minuteid, esile kas vastavastimuleerimispiirkonna stimuleerimisjärgseväsimise või pärssimise (sedajust madalama sagedusega, nt 1-Hzstimulatsiooni korral) või siis hoopisergastamise (pikaajaline potentsiatsiooniefektsaabub sagedamini justkõrgema sagedusega rTMS kasutamisel,nt 10 Hz). Lisaksneuroteaduslikele ja psühhobioloogilistelefundamentaaluuringutelekasutatakse TMSmeetodeid neuroloogilises rehabilitatsioonis,diagnostikas, aga üha enamka ravis. On saavutatud eduliikumisfunktsiooni taastamisel, üldisetoonuse tõstmisel, peavalude ravis,psüühikahäirete leevendamises jm.Vägagi kasulik on TMS aju erinevatepiirkondade funktsionaalse sidususe jaühenduvuse uurimisel ja kindlakstegemisel.Selles suunas on oluliseksedasiminekuks olnud TMSkombineerimine EEG ja MEGmeetoditega. TMS impulsi esitamisejärel nähakse ära, kui kiiresti, millisejõuga, kui kaugele ja millise mustri järgiTMS poolt esile kutsutud häiritusedasi levib. (Selline TMS+EEG on kameie laboris kasutusel. ValmistatudSoome ettevõtte Nexstim poolt. Nii etNokia pole ainus asi, midapõhjavennad maailmaturul müüvad –lisaks <strong>Eesti</strong>le USA, Jaapan, Saksama,jne. Aparatuuri põhimoodulid onTMS aparaat koos pooliga, EEGaparaat koos elektroodmütsiga, impulsiruumilise täpse navigeerimise süsteeminfrapuna-stereokaamera, kiirelttöötava arvutitarkvara ning erimeetodilvalmistatud reflektorite-orientiiridebaasil, tarkvara ja kuvamismeetodidpea+aju MRI kujutise baasilimpulsi fokuseerimiseks.) MoodsateTMS-aparaatide oluliseks osaks onsaanud MRI-põhine impulsi navigeerimine.See võimaldab suuremattäpsust vanade „mõõdan-pöidlaotsaga”meetoditega võrreldes ning,mis eriti oluline, konkreetsekatseisiku ajustruktuuride eripäratäpset arvestamist. Või-olla lugeja eiusu, aga iga inimese aju onhämmastavalt suurel määral individuaalneoma proportsioonides,käärude ja vagude mustris jalooklemistes, kihtide sügavuselt jne.Selle ilusa jutu juures on agairooniline, et TMS toimemehhanismon senini täpselt teadmata. Vägagiüldiselt arvatakse olevat kahekspeamiseks pärssiva või pidurdavamõju mehhanismiks (i) lokaalseneuronaalse müra tekitamine (a la
Change language