20 SÜNDMUSED EPL-i laualehtSÜNDMUSEDMeenutusi 14. Euroopa Isiksusepsühholoogia konverentsistLiisi Kööts2.a. doktorant, TÜ psühholoogiainstituutMöödunud suvel vallutasid Tartukodumaised ja veidi eksootilisemadpsühholoogid, kokku üle 300 inimeseneljakümnest riigist. Selle saginapõhjustajaks oli 16.-20. juulil 2008. a.toimunud 14. EuroopaIsiksusepsühholoogia konverents(ECP14), mida korraldasid EuroopaIsiksusepsühholoogia Assotsiatsioon(EAPP) ning Tartu Ülikoolipsühholoogia instituut, eesotsas JüriAlliku ja Anu Realoga. Minul õnnestussamuti kaasa lüüa, sest Jüri ja Anuusaldasid mulle konverentsipeasekretäri ameti. Kuna olinkorralduse juures kokku ligi kaksaastat, saan kirjeldada vaid mõndaüksikut killukest, mis sellest eriti meeldejäid.Poolteist aastat enne konverentsitoimumist külastas Tartut kõigepealtECP14 teaduskomitee, et arutadakonverentsiga seonduvat ningkülastada ürituse toimumiskohti.Komiteesse kuulusid professoridSaksamaalt, Belgiast, Hollandist jaItaaliast. Tähtsad külalised pidid keskkärkivat pakast elu ja tervise juuresõigesse linna jõudma, seega sõitsinneile Tallinna lennujaama vastu, et nadmikrobussis otse Tartusse eskortida.Kahjuks pidi aga Itaaliast saabuvaprofessori lennuk teistest palju hiljemmaanduma ning ülejäänud lõbusseltskond asus mikrobussis ilmatemata Tartu poole teele. Mina jäinlennujaama professorit ootama, et siisüheskoos liinibussiga Tartusse sõita.Pärast üksluiseid lennujaamatunde oliigavlemisel ka lõpp. Lennuk maandusküll plaanipäraselt ning leidsimeprofessoriga teineteist kohe üles. Kuiaga soovisime lennujaamast kiiresti jamugavalt taksoga bussijaama sõita,jõudsimegi mugavalt, kuid kiirusest oliasi kaugel. Nimelt, lennujaamas olipolitsei taksodele reidi korraldanud,ükski sõiduk ei tohtinud lahkuda ennekui seadusesilm oli selle põhjalikult läbiuurinud. Olles lõpuks ekspluateerinudühe igati seadusliku takso,maandusime keset uimast reedeõhtustummikut Tartu maanteel.Pool tundi hiljem bussijaama jõudessüttis lootuskiir –Tartu buss oli kohaltjust lahkumas ning lasi peale viimaseidinimesi –, kuid ainult selleks, etkustuda, sest bussi peale mahtusidkõik peale meie. Jäime siis järgmistootama, mis osutus aga toredakskogemuseks. Vestluses selgus, etprofessori suhtumine meie seiklusesseon mõnusalt rahulik ning isegihumoorikas. Edasi läks kõik jubalepase reega, aeg lendas kuni bussiväljumiseni, ja juttu jätkus veel sõidupealegi. Jõudsime ka planeeritudõhtusöögile Wernerisse, kus Jüri, Anuja välismaised professorid olid külljuba kohvini jõudnud.Pärast seda külaskäiku võttisettevalmistus tuurid üles, korraldusegaühines ka Frens Konverentsiteenused.Jüri ja Anu nägid palju vaevateadusliku programmi kokkupanekul,mille tulemusena saabusidki lõpuks<strong>Eesti</strong>sse tõelised pärlid, eesotsasDavid Watsoni, Shalom Schwartzi jaLee Anna Clarkiga. Samal ajal läks agaminul ja Frensi assistendil väga paljuhingeauru just psühholoogiakaugeteinimeste peale. Alguses registreeruskonverentsile müstilises koguses justnigeerlasi ning ghanalasi, igasugupõllumajandusministeeriumitest ja-kõrgkoolidest. Kuna saatsinsoovijatele rutiinselt ametlikkeviisakutseid, tegi see tähelepanelikuks.Keegi neist isikutest ei soovinudosalemise eest õigeaegselt tasuda, misoli aga üheks viisakutse saamisetingimuseks. Kaugel ei olnudkikahtlus, et nad võivad ainult ühe asjapeale väljas olla. Muidugi viisa! Mõneljuhul pidime pärast väikesttaustauuringut ka kutse saatmisestkeelduma. Kuigi keeldumistele järgnesalati viisakaid ja vähem viisakaid
EPL-i laualeht KAITSTUD DOKTORIKRAADID 21kaugekõnesid Aafrikast, ei tekkinudmeil ikkagi üllast eesmärki toetadakahe mandri vahelist üldistmigratsiooni.Kõike tuli ette ka konverentsistpäriselt huvitatud inimestega. ÜksIndiast pärit psühholoogiaprofessoroli juba varasematel konverentsidelsilmapaistvalt esinenud ning soovismeie heameeleks ka <strong>Eesti</strong>sse sõita.Ühtäkki kirjutas mees siira murega: taotsis paaniliselt lendu meie riiki,agaükski reisifirma lendusid siiakantiei pakkuvat. Kuidas ta peaks siiskohale jõudma?! Probleem õnnekslahenesruttu, sest ilmnes, et professorotsis reisifirmadest järjekindlaltvõimalusi hoopis Astoniassesõitmiseks. Keegi polnud siianipidanud oluliseks mainida, et Astoniapoole ei suundu ükski lennuk vaidseepärast, et sellist kohta olemas eiole.Loodan siiski, et vähemalt enamiksoovijatest leidis <strong>Eesti</strong> gloobuselt ülesenne teele asumist. Ühel Iraaninoormehel päris sekeldusteta see pikkreis siiski ei läinud. Mostafa oliülirõõmus, kui ECP14 teaduskomiteetema ettekande teesid vastu võttisning ootas enda sõnul <strong>Eesti</strong>ssesõitmist õhinaga. Juhtus aga nii, etenne <strong>Eesti</strong> tabamist seikles ta ka niiSaksamaal kui Soomes. Edasistesekelduste vältimiseks võttis MostafaTallinnasse jõudnuna aga takso japõrutas sellega otse Tartusse, ülikoolipeahoone ukse ette. Tõmmu noormeesjõudis Tartusse konverentsieelviimaseks päevaks. See kõik eisuutnud karvavõrdki tema optimismiväärata. Iraanlane nautis järelejäänudprogrammi täiel rinnal. Sellest ajaluguvaikib, kas tagasitee oli samasündmusterohke, kuid nädalaid pärastkonverentsi saatis Mostafa mulle e-kirjas sooje tervisi ning ka ühe endatehtud foto minust ja Leelostregistreerumislaua taga.Kellele ei meeldiks käiakonverentsidel... Usun aga, et miski eisarnane päriselt siiski sellega, kui ollaise ühe korraldamise keerises –esimesest arglikust e-kirjast kunipiduliku lõputseremooniani. Kui kaheaasta ühiselt tehtud töö lõpukspisisekeldustest vürtsitatuna peatäiuslikult kulmineerub, on see pärisvõimas tunne, ühtaegu närvesööv jasuurepärane.KAITSTUD DOKTORIKRAADIDDialoogiline muutumine: psühholoogiatudengite erialase identiteedi kujunemineKatrin KullaseppVäitekirjas keskenduti psühholoogiatudengitekutselise identiteedikujunemisele bakalaureusõppe ajal.Uurimisküsimuse püstitamisel lähtutiarusaamast, mille kohaselt võibülikoolis õppimist käsitleda uue minaaspektiintensiivse kujunemisperioodina.Väitekirja aluseks olevkvalitatiivne uurimus lähtusidiograafilisest perspektiivist ningkeskendus intra-individuaalsetelemuutustele. Muutuste uurimiseksmina-struktureerituses kutselisse rollisisenemisel lähtuti töössotsiokultuurilisest perspektiivist.Intrapsühholoogilise dünaamikauurimiseks rakendati uurimusesdialoogilise mina mudelit. Otsitivastuseid küsimustele, mis puudutasididentiteedi arenguliste muutustemehhanismi, sotsiaalsete japersonaalsete representatsioonide rollija interpersonaalsete interaktsioonideosa kutselise identiteedi kujunemisel.Saadud tulemused viitasid, etliikumisega uude sotsiaalseteinstitutsionaalseterepresentatsioonidekeskkonda ja uuele sotsiaalselepositsioonile kujunes kutselineidentiteet, mis peegeldus tudengitemuutunud suhtumises iseendasse,teistesse ja arengulistessemuutustesse. Nii näiteks leiti, etvõrreldes varasemaga ollaksetolerantsem. Iseloomulik oli ka endaeristamine teistest oskuste jateadmiste aluse, mis viitasMinaTeised alasüsteemideeristumisele.Muutust mina-struktureeritusespeegeldasid ka tudengite reageeringudsündmustele – emotsionaalsedkognitiivsedvastused interaktsioonideajal. Üheks tüüpiliseks kogemuseks olipingete kogemine vastusena niiisiklikele kui ka tajutud teiste ootustele(nt. “Mulle ei meeldi mõnikord, kuisõbrad küsivad igasuguseid küsimusi.Näiteks küsisid nad kord kohvikus,miks see inimene asotsiaalon...Ütlesin neile, et olen psühholoogkella kaheksast kuni kella viieni.Peale seda tahan ma olla normaalneinimene, kes nähes asotsiaali tahab,et too ära läheks”).Ilmnes ka mitteformaalsete suhete osakutselise identiteedi kujunemisel.Tudengid tajusid neile suunatudootuseid, milles väljendus nendeerinevaks pidamine teatud omadusteoskusteosas (nt. “Sina kuipsühholoog peaksid ... (oskama,olema)”). Lisaks pakkusidmitteformaalsed suhted tudengitelevõimalust psühholoogiaalasteteadmiste rakendamiseks.Longitudinaalne uurimus näitas kasemiootilise märgistamise rolli (olenpsühholoog; ta on psühholoog).Peegeldades nii isiklikke ootuseid jasisaldades isiklike ülekandestrateegiatearendamise aluseksvõetud informatsiooni, muutuspsühholoog kui märk arengu allikaks.Seega, psühholoog kuiprofessionaalne roll väljendub isikupsühholoogilise funktsioneerimisesuunamises subjektiivse rollistarusaama kaudu, kuid karolliootustega vastavusse seatudkäitumises.Longitudinaalne uurimus andisvõimaluse ka arengutrajektooridekaardistamiseks läbi kolme õppeaasta.Selgusid kolm põhilistarengutrajektooride suunda: minaprofessionaliseerumisesuund (selfprofessionalizing),minapersonaliseerumisesuund (selfpersonalizing),mina-säilitamise suund(self-maintance). Trajektooreiseloomustas mittelineaarsus,unikaalsus ning neile oli iseloomulikmuutumine läbi erinevate aastatedemonstreerides professionaalse rolli“tärkamise” (emerging) dünaamilistolemust.
Change language