Jõhvi Gümnaasiumi arengustrat<strong>ee</strong>gia aastani 2015 ja arengukava 2005-200712.3.10. Vaja on v<strong>ee</strong>l järgmisi ruume:12.3.10.1. rahunemisruumi hüperaktiivsetele lastele;12.3.10.2. ruumi sotsiaalpedagoogile;12.3.10.3. ruumi direktori asetäitjale erivajaduste alal;12.3.10.4. ruumi kasvuraskustega klassile;12.3.10.5. ruumi toimetulekuklassile;12.3.10.6. ruume abiklassidele;12.3.10.7. kaldauditooriumit gümnaasiumiastmele;12.3.10.8. serveriruumi;12.3.10.9. täiendavat ruumi garderoobile, et üle minna lukustatavateleriidekappidele;12.3.10.10. praegusest suuremat ruumi õpilasomavalitsusele.12.3.11. Välja tuleb ehitada tulekahjusignalisatsioon ning muretseda juurdetuleohutusvahendeid.12.3.12. Juurde on vaja kaasaegset esitlustehnikat.12.3.13. K<strong>ee</strong>leõppeklasside tehniline varustus tuleb viia tänapäevasele tasemele.12.3.14. Uuendamist vajab k<strong>ee</strong>mia, füüsika ja bioloogia jt kabinettideõppeinventar ning nende kabinettide sisekujundus vajab kaasajastamist.12.3.15. Poiste tööõpetuses on vaja universaalseid tööpinke, mis sobiksid niipuutööle kui metallitööle.12.3.16. Vaja on muretseda aulale valgustehnika ning täiendada ja uuendadahelitehnikat.12.3.17. Vaja on muretseda vähemalt üks arvuti igasse klassi. Lisaks üheleolemasolevale mobiilsele videoprojektorile (teine videoprojektor paiknebstatsionaarselt arvutiklassis) on vaja juurde v<strong>ee</strong>l vähemalt kahte.13. Õpilased13.1. Muutused 2002-200413.1.1. Viimastel aastatel on saavutatud järgmised tendentsid:13.1.1.1. suurenenud on õpilaste omavalitsusliku tegevuse toetamine ning õpilasteosa Kooli elu kujundamisel ja juhtimisel;13.1.1.2. varasemast rohkem soodustakse õpilaste erinevaid (peam kultuurilisi)eneseväljendusvorme;13.1.1.3. välja on kujunenud tegutsemistahteline õpilasaktiiv, kes on võimelineõpilaselu korraldama.13.2. Tänane olukord13.2.1. Kooli õpilasomavalitsus on üks toimivamaid kogu maakonnas.13.2.2. Kooli õpilaste esindajad osalevad juhtivalt linna noorteparlamendi töös.13.2.3. Õpiraskuste ilmnemisel on õpilasel võimalus saada vastavalt vajaduselelogop<strong>ee</strong>dilist abi, parandusõpet, koduõpet, individuaalse õppekava rakendamist,õpet abiklassis, pikapäevarühmas osalemist.13.2.4. Õpilane, kelle hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda õppetöösvastavalt Kooli päevakavale, võib haridust omandada kodus õppides, vastavalt HTMipoolt kehtestatud koduõppe korrale.13.2.5. Kool moodustab vastavalt vajaduse ettevalmistusrühmi kooli<strong>ee</strong>likutelealushariduse omandamise võimaldamiseks.13.2.6. Õpilase tervishoiut<strong>ee</strong>nuse korraldab Kool sotsiaalministri kehtestatud korras.13.2.7. Koolis tegutsevad tugiõpilased,kuid nende kasuteguri tõstmiseks on v<strong>ee</strong>l suurireserve.12
Jõhvi Gümnaasiumi arengustrat<strong>ee</strong>gia aastani 2015 ja arengukava 2005-200713.2.8. Probl<strong>ee</strong>miks on riskirühma kuuluvate noorte andmebaasi puudumine. Ainsaksväljapääsuks on koostöö tihendamine politsei ja sotsiaalosakonnada.13.2.9. Ediselt, kuigi vähenevaks probl<strong>ee</strong>miks on õpilaste suhtumine koolivarasse.13.2.10. Nitmed koolisisesed küsitlused näitavas, et kooolikiusamise peamiseksallikaks on kaasõpilased. Lastekaitse Liidu 2001.a uurimuse kohaselt toimubkoolikiusamist kõige sagedamini koridoris (25,8%), klassis (22,8%) ning garderoobis(14,2%) ja alles s<strong>ee</strong>järel koolit<strong>ee</strong>l (12,8%), kooliõuel (12,5%) jm. Järelikult osutubkõige efektiivsemaks ennetustegevuseks korrapidamissüst<strong>ee</strong>mi tõhustamine.Lahendustena pakutakse v<strong>ee</strong>l: sotsiaaltöötaja ja psühholoogi t<strong>ee</strong>nuse toomine kooli;vaba aja v<strong>ee</strong>tmise võimaluste parandamist; õpetajate koolitust ning täiendõpet;suurkoolide liigendamist väiksemateks allüksusteks; politseipatrulli toomist kooliümbrusse; tugiõpilaste t<strong>ee</strong>nuste arendamist.13.2.11. Probl<strong>ee</strong>me esineb õpilane-õpetaja suhtlustasandil.13.3. Arenguvajadus.13.3.1. Edaspidi on vaja:13.3.1.1. arvestada rohkem õpilaste vanuse, huvide ja individuaalsete vajadustega;13.3.1.2. leida m<strong>ee</strong>tmeid Kooli “poistesõbralikumaks” muutmiseks;13.3.1.3. luua õpilastele täiendavaid võimalusi loovaks tegevuseks;13.3.1.4. tagada õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisusening tervise kaitse, rakendada m<strong>ee</strong>tmeid vaimse ja füüsilise vägivallaennetamiseks, tehes vajadusel koostööd lastevanemate (<strong>ee</strong>skostjate,hooldajate), Kooli pidaja ning;13.3.1.5. arendada ja tõhustada Kooli korrapidamissüst<strong>ee</strong>mi;13.3.1.6. võtta tarvitusele täiendavad m<strong>ee</strong>tmed koolikiusamise ärahoidmiseks;13.3.1.7. arendada edasi logop<strong>ee</strong>dilist abi, individuaalse õppekava rakendamist jttugim<strong>ee</strong>tmeid.13.3.2. Ühe m<strong>ee</strong>tmena on vaja rakendada parandusõppe rühmi.13.3.3. Peab avama klasse kasvatusraskustega lastele, et aidata säilitada tavaklassideskorralikku õpikeskkonda ning ennetada kasvatusraskustega laste koolistväljalangevust.13.3.4. Vaja on luua koolitusvõimalusi õpilasomavalitsuse liikmetele.14. Hariduslikud erivajadused14.1. Muutused 2002-200414.1.1. Erivajaduste olemasolu on varasemast rohkem teadvustunud nii ühiskonnas kuiKoolis.14.1.2. Teadvustunud on, et Kool ei ole sotsiaalse kriisi tekitaja, vaid et siin saavadkokku ja võimenduvad kõik ühiskonnas tekkinud sotsiaalprobl<strong>ee</strong>mid („Kool kuiühiskonna lakmuspaber“).14.1.3. Kooli võeti 2003.a tööle sotsiaalpedagoog. Lisandus 0,5 logop<strong>ee</strong>di kohta, millegatulemusena tavaklasse t<strong>ee</strong>nindab üks täiskohaga spetsialist. Erivajadustega töökoordin<strong>ee</strong>rimiseks lisandus 2004.a direktori asetäitja erivajaduste alal.14.2. Tänane olukord14.2.1. Kooli abiklassid on kujunenud maakonna erivajadustega töö sisuliseksmetoodiliseks keskuseks.14.2.2. Kool osaleb arvukates koostööprojektides, konverentsidel, koolitustel, millet<strong>ee</strong>maks on erivajadused ning korraldab kõiki neid ka ise.14.2.3. Endiselt on puudulik erivajaduste varajase ära tundmise süst<strong>ee</strong>m ning oskused.14.2.4. Puudulik on eriõppe vahenditega varustatus (mitte ainult Koolis vaid kogu Eestis).13