JÕHVI GÜMNAASIUMI - Opetaja.edu.ee

„Parim viis tulevikku ennustada on ise tulevikku kujundada“Alan KayJÕHVI GÜMNAASIUMIARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2015 jaARENGUKAVA 2005 – 2007JÕHVI 2004

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-2007SissejuhatusJõhvi Gümnaasiumi seekordse (järjekorras kolmanda) arengukava eesmärgiks onfikseerida visioonid 2015 ja 2010, eesmärgid 2007 ning tegevuskava aastateks 2004-2007,et tagada kooli järjepidev areng.Kooli esimese arengukava valmimise käivitas 1998.a veebruaris Jõhvi Linnavalitsusekorraldatud arengukavateemaline seminar-nõupidamine linna haridusjuhtidele, milletulemusena Jõhvi Gümnaasiumi direktor U.Kõiv moodustas koolis vastava töörühma ningviis läbi SWOT-analüüsi. Veel samal aastal valmis “Jõhvi Gümnaasiumi arengukava 1999-2003”.U.Kõivu lahkumise järel esitas 1. jaanuaril 1999 tööd alustanud uus direktor V.ReimaaJõhvi Linnavalitsuse istungil 1999.a juunis kooli edasiste arengusuundade väljatöötamisekava ja esialgse visandi ning arendas neid ideid edasi perioodil 1999-2001.Arengusuundade täpsustamiseks koostati mitmeid SWOT-analüüse nii õpilaste kuiõpetajate hulgas.“Arengukavas 1999-2003” püstitatud eesmärgid täideti põhiosas 2001. aastaks, stkaks aastat enne tähtaega kusjuures lahendatud olid ka mitmed küsimused, midatookordne arengukava ei püstitanud või käsitles deklaratiivselt.2001.a kevadel valmis “Jõhvi Gümnaasiumi arengukava 2002-2004”, milles formuleeritikooli misioon, visioon aastani 2010, arengueesmärgid perioodiks 2002-2004 ningtegevuspoliitika (prioriteedid) valdkonniti.Strateegiliseks peaeesmärgiks püstitati liidripositsiooni saavutamine Ida-Virumaaeestikeelsete gümnaasiumite hulgas, mis vajadusena esines esmakordselt 1998.a väljatöötatud „Jõhvi linna arengukavas 1999-2000“ (pikendatud ca 2003). Nimelt jätkubJõhvi linna eestikeelsetest õpilastest vaid ühe paralleelklassiga ja vähem kui 60õpilasega gümnaasiumiks, mis jääb allapoole riigi poolt kehtestatud gümnaasiumiastmealampiiri. Kooli ees seisvat küsimust „olla või mitte olla“ on võimalik lahendadapositiivselt vaid konkureerides teistest omavalitsustest pärit õpilastele. Viimaneomakorda eeldab regionaalse eesmärgi seadmist.„Arengukava 2002-2004“ võeti Jõhvi linnavolikogu poolt vastu 2001.a ning sellepõhiideed (sh algklasside maja + spordihoone) kajastuvad 2003. aastal koostatud ja vastuvõetud “Jõhvi linna arengukavas 2004-2007”. Muuhulgas sisaldab linna arengukavamitmeid tegevusi, mis täiendavad või arendavad edasi kooli arengukava.Strateegiliste vahekokkuvõtetena valmisid 2003. aasta sügisel “Jõhvi Gümnaasium - 21.sajandi kool” (esitati 2003.a sügisel Haridus- ja teadusministeeriumile) ning 2004. aastakevadel “Jõhvi Gümnaasiumi arenguvõimalused 2004” (ettekanne Jõhvi Gümnaasiumipartnerite tänuõhtul 28. aprillil 2004).Olemasoleva arengukava toimeperioodi lõppemine 2004.a detsembris ning “21. sajandihariduse programmiga” seotud muutused haridusmaastikul tingisid vajaduse uuearengukava järele. Lisaks on kooli arenguga seotud strateegilised protsessid kiirenenudsedavõrd, et senine visioon 2010 tuleb tuua tegevuseesmärgiks 2007 (st kolme aastavõrra varasemaks). Samuti on vajalik integreerida Kooli arengukavaga “Jõhvi linnaarengukava 2004-2007” need tegevused, mis käsitlevad üldharidust Jõhvi linnas. Kooliuue arengukavaga on vaja siduda ka Hariduse tn hariduskompleksi tervikmudel, mille2

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-2007esialgne idee esitati linnavalitsusele 1999.a juunis ning mis terviklikumalt kujundativälja detailplaneeringu arutelude käigus 2004. aastal.Kooli uue arengukava koostamise lähtealuseks on „Jõhvi Gümnaasiumi arengukava 2002-2004 täitmise aruanne“, Haridus- ja teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt koostatud„21. sajandi hariduse programm“ ja selle rakendusdokumendid ning „Jõhvi linnaarengukava 2004-2007“, samuti viimaste aastate Eesti Vabariigi haridusstrateegilisedbaasdokumendid (sh „Õpi-Eesti“).Võimaluse piires püütakse järgida järjepidevust kooli eelmiste arengukavadega.Ülesehituspõhimõtted tuginevad Jõhvi linna arengukavale 2004-2007. Arengukavas on kamõningaid põhimääruse elemente (ptk I „Üldandmed“), kui need vajavad täpsustamistvõi lahti seletamist hariduspoliitika uutest suundadest lähtudes.Kooli seniseid arengunäitajaid kajastab ptk IV „Situatsiooni analüüs“, kus iga alateemaliigendub kolmeks: „muutused 2002-2004“, „tänane olukord“ ning „arenguvajadused“.Peatükkides II („Muutused keskkonnas“) ja III („Kooli kajastumine arengukavades“)sisaldub kooli arengustsenaarium, mis kaardistab peamiselt väliskeskkonnast tulenevaidtegevusvajadusi ning ülesandeid. Üldeesmärke kirjeldavad visioonid 2015 ja 2010 ningmissioon (ptk V „Arengumudel“ alapeatükid 25, 26, ja 27). SWOT-analüüsid toimusidpidevalt kogu lõppeva arengukava perioodi vältel ning on aluseks eeskätt situatsioonianaüüsile ning sellest tulenevale arengumudelile, mis on V peatüki sisuks.Arengukava lisadest tähtsaim on tegevuskava 2005-2007.Arengukava põhimõtteid tutvustati lastevanemate üldkoosolekul, õppenõukogus jahoolekogu koosolekutel ning linnavolikogu hariduskomisionis. Arengukava sisulise tuumamoodustavad haridusreformist tulenevad tegevusvajadused, mida tutvustatiõppenõukogu koosolekul 27.08.2004. Arengikava kiitis heaks hoolekogu (25.11.2004),Jõhvi Linnavalitsus (07.12.2004) ja võttis vastu Jõhvi Linnavolikogu (16.12.2004).3

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-2007SisukordSissejuhatusSisukordI Üldosa1. Järjepidevus2. Tegevuse lähtealused3. Rahalised vahendid4. Asend5. TeeninduspiirkondII Muutused keskkonnas6. Eesti regionaalarengu suundumused7. Haridusreformi põhiseisukohad8. Koolivõrgu arengutendentsidIII Kooli kajastumine arengukavades9. Ida-Virumaa arengukava10. Jõhvi linna tööhõivepoliitika11. Jõhvi linna arengukava 2004-2007IV Situatsiooni analüüs12. Materiaalne keskkond13. Õppevahendid ja inventar14. Õppe- ja kasvatustöö15. Õpilased16. Hariduslikud erivajadused17. Huvitegevus ja noorsootöö18. Kool kohaliku vaba aja keskusena19. Personaliarendus20. Info ja koostöövõrgustik21. Organisatsioon, juhtimine22. Arendustegevus ja mainekujundusV Arengumudel23. Kooli missioon24. Visioon 201525. Keskpikk visioon 201026. Eeldused visiooni realiseerumiseks27. Kooli strateegilised peaeesmärgid 2007VI RakendussättedLisad1. Põhimõisted2. Kooli komplekteerimine3. Eelarve muutused 2000-20054. Väljavõte detailplaneeringust5. Väljavõte algklasside maja lähteülesandest6. Kooli spordihoone eskiisprojekt7. Jõhvi Gümnaasiumi arengukava 2002-2004 täitmise aruanne8. Jõhvi Gümnaasiumi arengukava 2002-20044

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-20073.3. Riigilt, Jõhvi Linnavalitsuselt ja teistelt omavalitsustel sihtotstarbeliseltlaekuvate summade kujunemise põhialuseks on õpilase pearaha arvestus.3.4. Kool on Jõhvi Linnavolikogu poolt talle kinnitatud eelarve piires oma otsustustesiseseisev.4. Asend4.1. Kool asub nn “Jõhvi mikrorajoonis”, mis on tüüpiline nõukogudeaegne 60. aastatekorruselamute rajoon, mille keskele projekteeriti haridus- ja teenindusasutused.4.2. Ümbritsev amortiseerunud elamufondiga linnakeskond ei toeta Kooli imago jastaatuse tõusu. Eelnevast tuleneb vajadus koos Kooliga arendada kaümbritsevat elamurajooni. Tõsiseks probleemiks on Hariduse tänavaliiklusohutus tipptundidel ning tänava sadevetekanalisatsiooni olukord, mismõlemad mõjutavad otseselt õpilaste kooliteed.4.3. Pikas perspektiivis on Kooli asukoha eeliseks paiknemine Jõhvi-Ahtme kaksiklinnatulevase peatee ääres. Antud teega seotud linnasisese teedevõrgu muutused (shHariduse tn) kajastuvad 2005.a algul valmivas detailplaneeringus.2005.a algabJõhvi liiklussõlme projekteerimine, mille ehitustööd on kavandatud 2007.-2008.aastasse.4.4. Tulevase Jõhvi-Ahtme tee vastasküljel arendatakse linna üldplaneeringu aluselvälja Jõhvi spordi- ja kultuurikeskus, millest oktoobris 2005 valmib esimesenamultifunktsionaalne Jõhvi Kontserdimaja, kuhu kolivad üle Jõhvi Muusikakool jaJõhvi Koolinoorte Maja (seega lähemale Koolile kui praegu). Samasse lähedussejääb ka linna puhkepark, mis toimib juba praegu Kooli kehalise kasvatuse ühebaasina.4.5. Jõhvi-Ahtme tulevase peatänava ja Hariduse tn vahelisesel alal kujuneb väljaterviklik hariduskompleks, mille detailplaneering valmib 2004.a lõpul.4.6. Nimetatud hariduskompleksi keskseks osaks on Jõhvi Gümnaasium koos omajuurdeehitustega (spordihoone – koos Jõhvi Spordikooliga, algklasside maja, abijatoimetulekukool - koos vastava nõustamiskeskusega). Kompleksi täiendavadlasteaed “Kalevipoeg” (koos juurdeehitusega ja kavandatava koolieelse haridusenõustamiskeskusega), Jõhvi Kunstikool, haruraamatukogu, nukuteater“Lepatriinu” ning skulptuuripark. Hariduskompleksi ühendab tervikuks Haridusetänav, mida Jõhvi-Ahtme tulevase peatänavaga ühendab kunstikooli jaspordihoone vahele rajatav tänav.4.7. 2006.-2007.a renoveeritakse nn KOIT-programmi raames Kooli ümbritsevaelamurajooni tänavavalgustus, millega oluliselt paraneb õpilaste kooliteeturvalisus ja ümbritseva elukeskkonna kvaliteet.4.8. 2007.a renoveeritakse struktuurifondide rahastamisel Hariduse tänavasadevetekanalisatsioon. Tänav ise renoveeritakse samal aastal Jõhvi linnaeelarvelistest vahenditest vastavalt detailplaneeringule.4.9. 2004.a algas Kooli ümbritseva elamurajooni haljastuse korrastamine.5. Teeninduspiirkond5.1. Kooli ametlik teeninduspiirkond on vastavalt põhimäärusele Jõhvi linnahaldusterritoorium.5.2. Jõhvi vallaga liitumise järel laieneb teeninduspiirkond ka valla praeguseleterritooriumile.6

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-20075.3. Sisuliselt teenindab Kool praeguseks veel suurt osa Kohtla-Järve Ahtme linnaosaeestikeelsest elanikkonnast.5.4. Gümnaasiumiastme teenust pakub Kool kõikide ümberkaudse omavalitsustepõhikoolide lõpetajatele.II Muutused keskkonnas6. Eesti regionaalarengu suundumused6.1. Elukvaliteedi ja atraktiivse elukeskkonna üldise tähtsustumise tõttu muutuvadolulisteks regionaalarengut kujundavateks teguriteks haridus-, kultuuri- jalinnakeskkonnaalased piirkondlikud erinevused.6.2. Siirdeperioodil välja kujunenud arengutasemete erinevustel (sh hariduslikel) onkalduvus edaspidigi kasvada.6.3. Ida-Virumaa arengu üheks tunnusjooneks on Jõhvi kui keskuse (shhariduskeskuse) tugevnemine, mis mõjutab positiivselt arengut valdaval osalmaakonnast (va Narva regioon, mis moodustab iseseisva piirkonna). Selgelt onvälja kujunenud Jõhvi, Toila, Ahtme kasvutelg, mida tugevdavad Sillamäe, Vana-Ahtme ja Järve tööstusalad.6.4. Jõhvi kui regionaalkeskuse areng vähendab Kooli tulevikuriske annab lootust,et püstitatud eesmärgid on saavutatavad.7. Haridusreformi põhiseisukohad7.1. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) viib läbi haridusreformi, mis seniseakadeemilise haridusmudeli asemel juurutab postakadeemilist haridusmudelit,kus konkurents on muudetud haridussüsteemi loomulikuks osaks. Reformipõhiseisukohad on formuleeritud dokumendis “21. sajandi hariduse program”.Sellega püstitatakse Koolile järgmised eesmärgid ning tegevusvajadused:7.1.1. Õppekorralduses ja õppekavade koostamisel arvestada iga lapse võimeid jaindividuaalset arengut. Individuaalse õppekava rakendamine.7.1.2. Õppekorralduses viia otsustusõigus ja vastutus eelkõige kooli tasandile.7.1.3. Töötada välja õpetajate kutsestandard ja käivitada õpetaja kutseomistamisesüsteem.7.1.4. Luua hariduse kvaliteedi hindamise süsteem. Välishindamine hakkab põhinemasisehindamisel.7.1.5. Koolide otsustuspädevuse suurendamiseks võimaldada omanikel koolid kujundadaümber iseseisvateks juriidilisteks isikuteks ning suurendada koolide õigusi javastutust.7.1.6. Suurendada lastevanemate osalust koolide õppetööd ja korraldust puudutavateotsustuste langetamisel.7.1.7. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis.7.1.8. Koolide rahastamisel võtta aluseks diferentseeritud pearahasüsteem.Investeeringukulusid finantseeritakse pearaha koosseisus, millega on võimalikjaotada investeeringukulud pika perioodi peale (järelmaksuna). Klassitäituvusepiirnormi vähendamine põhikoolis kuni 24 õpilaseni. Üleminek algas 1. klassikomplekteerimisel 2004./05.õa ning laieneb igal õppeaastal ühe klassiastme võrra.7

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-2007vaderettevõtete metoodika kasutamiseks ettevõtlusalaste teamisteomandamisel”.11. Jõhvi linna arengukava 2004-2007 sõnastab linna visiooni 2013 järgmiselt:”Aastal 2013 on Jõhvi tunnustatud kiire arengu ja hea mainegaregionaalkeskus, kes suudab ühendada teisi piirkonna omavalitsusi ja omadaEestis ja Euroopa Liidus võrdväärset mõju teiste regionaalsete keskustega.“„Aastal 2013 on Jõhvi kõiki haridustasemeid hõlmav ja ühendavhariduskeskus. Alus- ja üldhariduse korraldus tagab kvaliteetse ja mitmekesiseõppetöö. Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi gümnaasiumiastmetebaasil on kujunenud üks terviklik gümnaasium (koos progümnaasiumiastmega).Sellele lisanduvad eestikeelne algkool (I - VI kl) ja venekeelne põhikool (I - IXkl). Valminud on esimene kaasaegne lasteaiahoone”.11.1. Arengut takistavad tegurid vastavalt Jõhvi linna arengukavale:11.1.1. Koolide hooned ei vasta tänapäeva hariduskeskkonna nõuetele, eriti algklassideosas.11.1.2. Jõhvi Gümnaasiumi, osaliselt ka Jõhvi Vene Gümnaasiumi kehalise kasvatuseruumid ei mahuta olemasolevaid õpperühmi.11.2. Jõhvi linna arengukava prioriteetsed investeeringud 2004-2007:11.2.1. Spordihalli rajamine koos Jõhvi Gümnaasiumi renoveerimisega.11.3. Arengut toetavad tegevused Jõhvi linna arengukava tegevuskavas 2004–2007:11.3.1. Kasvatusraskustega laste klasside loomine koostöös Jõhvi Ametikooliga.11.3.2. Kaasaegsete õpetamismetoodikate juurutamine keeleõppes.11.3.3. Õpetajate täiendkoolitus keeleõpetamise meetodite alal.11.3.4. Koolide keeleõppealase tehnilise varustatuse parandamine.11.3.5. Kutse-eelse õppe rakendamine Jõhvi Gümnaasiumis koostöös Jõhvi Ametiooliga,vastavalt sõlmitud lepingule.11.3.6. Majandusõppe ja õpilasfirmade arendamine Jõhvi Gümnaasiumis ning sellekogemuse viimine Jõhvi Vene Gümnaasiumisse. Meediaharu käivitamine JõhviGümnaasiumis.11.3.7. Erialaõpetajate toetusskeemi loomine: lepingute süsteemi väljatöötamine kõrgekonkurentsivõimega õpetajatele lisatöö pakkumiseks ja nende oskuste täielikumaksrakendamiseks.11.3.8. Jõhvi gümnaasiumite raamatukogudele (iga-aastane) täiendav raamatuostkaasaegse kirjanduse muretsemiseks.11.3.9. Jõhvi gümnaasiumite õpilasvahetuse toetamine.11.3.10. Jõhvi linna haridusobjektide tuleohutus- ja signalisatsioonisüsteemidekaasajastamine.11.3.11. Haridusobjektidel inventari ja õppevahendite kaasajastamine.11.3.12. Kaasaja nõuetele vastava koolimaja ehitamine algklassidele.11.3.13. Jõhvi gümnaasiumite keeleõppealase tehnilise varustatuse parandamine.11.3.14. Jõhvi Gümnaasiumi spordihoone projekteerimine ja ehitamine.11.3.15. Jõhvi Gümnaasiumi hoone renoveerimise jätkamine: elektri-, vee- jakanalisatsioonivõrkude, valgustuse väljavahetamine.9

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-2007IV Situatsiooni analüüs12. Materiaalne keskkond12.1. Muutused 2002-200412.1.1. Perioodil 1999-2004 toimusid järjepidevad renoveerimis- ja ümberehitustöödolemasolevas koolihoones. 1999.a lõppes ujula renoveerimine ning remonditifuajee. 2000.a valmis köögibloki eskiisprojekt. 2001.a uuendati fassaad, vahetatiaknad, renoveeriti õppekorpuse tualetid, köögiblokk ja aula. 2003.a renoveeritiujula ja spordisaali riietus- ja duširuumid ning ventilatsioon. 2004.a renoveeritisöögisaal.12.1.2. Ruumipuuduse leevendamiseks ehitati koridorides välja terve rida uusi ruume.Osa II korruse koridorist ehitati ümber raamatukogu lugemissaaliks (2001.a). IVkorrusel ehitati välja kaks väikest keeleklassi (2003.a) ja logopeediklass (2003.a), IIIkorrusel huvijuhi ruum (2004.a) ning I korrusel algklasside direktori asetäitja kabinet(2004.a).12.1.3. Koolisisese liiklusskeemi ümberkujundamist alustati 2000. aastal, taasavades Ikorruse väljapääsud ning renoveerides fuajee.12.1.4. 2003.a valmis uue sportmängude halli eskiisprojekt. Tehnilise projektifinantseerimistaotlus esitati 2004.a kevadel struktuurifondide ettevalmistusfondi(PPF) ning selle rahastamine otsustati positiivselt sama aasta novembris. Spordihalliteisele korrusele on kavandatud uued ruumid Jõhvi Sportmängude Koolile.12.1.5. HTM investeeringute programmist (RIP) eraldati 2004.a 1,2 milj krooni algklassidehoone projekteerimiseks. Valmis hoone ideelahendus ja lähteülesanne. Välja onkuulutatud riigihange. Projekt valmib aprillis 2005. Alanud on läbirääkimised AS RiigiKinnisvaraga finantseerimisskeemi välja töötamiseks ning ehitustööde alustamiseks2005.a suvel.12.1.6. Algas koolimööbli uuendamine. 2002.a uuendati aula toolistik ning 2003.asöögisaali lauad-toolid. Aastatel 2003-2004 muretses Kool 9 uut komplektiklassimööblit, 2004.a pingid ning lillepostamendid õppekorpuse koridoridesse.12.1.7. Raamatukogu lugemissaal, fuajee ning õppekorpuse koridorid sisustatitoataimedega. Raamatukogu nn väikesesse lugemissaali on muretsetud kolm arvutit,mida õpilased saavad pidevalt kasutada.12.1.8. 2004.a saadi Jõhvi Kultuurikeskuselt aula jaoks uus kontsertklaver, mis võimaldabhakata Kooli aulas korraldama muusikakontserte. Senine klaver läks ülemuusikaklassi ja muusikaklassi pianiino raamatukogu lugemissaali väiksematekammerlike ürituste korraldamiseks.12.1.9. 1995. aastal uuendatud õppekorpuse katusekate on hakanud viimastel aastatelläbi laskma.12.1.10. Soojusvõrgu amortisatsioon ning avariide arv kasvab aasta-aastalt.12.1.11. Pidevalt halveneb peakilbi ja –kaabli seisund.12.2. Tänane olukord12.2.1. 1966.a ehitatud Jõhvi Gümnaasiumi hoones (kogupindalaga 6 667 m² jamahtuvusega 18 000 m²) on praegu kokku 37 klassiruumi (sh poiste- ja tüdrukutetööõpetus ja arvutiklass). Lisanduvad teenindavad ruumid: võimla, aula, ujula,söökla, puhvet, raamatukogu, muuseum, garderoob jmt.12.2.2. Tõsiseks ja üha süvenevaks probleemiks on klassiruumide ja teenindavateruumide v’hesus. I korrusel on võimalus veel välja ehitada algklasside õpetajatepuhkeruum, mis teostatakse 2005.a algul. Seejärel on koridoride arvel täiendavateruumide väljaehitamise võimalus ammendatud.10

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200712.2.3. Algklasside tingimused ei vasta tänapäevastele rahvusvahelistele nõuetele,kusjuures neid nõudeid ei võimalda täita ka olemasoleva õppekorpuserenoveerimine. Ainsaks lahenduseks on uue algklasside hoone ehitaminejuurdeehitusena.12.2.4. Koolihoone ei vasta invanõuetele.12.2.5. Kooli võimla on vähendatud mõõtmetega ja sellesse ei mahu isegitäismõõtmetega korvpalliväljak (võimla põrand vahetati 1995.a alul ning selleolukorda võib pidada rahuldavaks). Võistlusmängude pidamine pole väljakualamõõtmelisuse ja pealtvaatajate ruumi puudumise tõttu võimalik. Võimlas onselle väiksuse tõttu võimalik korraga tundi pidada ainult ühel kehalise kasvatusegrupil (üheaegselt on vaja aga ruumi 2-4 grupi jaoks, ülejäänud peavad oma tundipidama mujal).12.2.6. Koolistaadion on vähendatud mõõtmetega (ring 250 m). 2003.a lõpetati staadionaiaga ümbritsemine ning paigaldati senisele jäigale asfaltrajale kummiplaatidestrajakate.12.2.7. Õppekorpuse keldris asub nn maneež, mis võimaldab hädapäraselt tegeledasisekergejõustikuga.12.2.8. Üks keldriruum on kohandatud kasutamiseks jõusaalina.12.2.9. Põhilised tehnilised vahendid vahendid on Koolis olemas, kuid osa neistmoraalselt vananenud.12.2.10. Arvutiklasse on üks, mis saadi kahe klassiruumi kokkuehitamisetulemusena. Lisaks arvutiklassile on arvutid kantseleis, õpetajate toas,raamatukogus, õpilasomavalitsuse ruumis, huvijuhil, õppealajuhatajatel ningmitmetes klassides.12.2.11. Kõik arvutid on võrgus.12.2.12. Mobiilse videoprojektori abil saab digitaalseid õpiprogramme rakendadaka väljaspool arvutiklassi. Vajadus on kasvanud suuremaks, kui üks projektor suudabrahuldada.12.3. Arenguvajadus12.3.1. Algklasside hoone investeeringuvajadus ~ 26 milj EEK. Rahastamine toimubpearaha investeeringukomponendi abil ja esialgsete kavade kohaselt AS RiigiKinnisvara vahendusel. Toetust sisustuse muretsemiseks on vaja taotledahasartmängude fondist ning abiklasside sisustust Hollandi tugifondist. Abiklassideehitustööde täiendavat finantseerimist taotleda Lions-liikumiselt, kellega on selleksloodud esimesed kontaktid.12.3.2. Spordihalli investeeringuvajadus ~ 27 milj EEK. Rahastamine struktuurifondidekaudu. Sisustuse taotlus esitada hasartmängude fondi.12.3.3. Õppekorpuse tehnovõrkude amortisatsioon on jõudnud piirini, mis püstitabvajaduse kiirete investeeringute järele. Välja vahetamist vajavad nii soojavarustuskuielektrisüsteemid.12.3.4. Õppekorpusse on vaja projekteerida ja paigaldada sundventilatsioon.12.3.5. Probleemiks on õppeklasside amortiseerunud põrandad, mis vajavad vahetamistkõikides klassides (a´ ~ 20 000 EEK põrand).12.3.6. Uuendamist vajab õppekorpuse katusekate.12.3.7. Tuleb välja töötada ideelahendus ja projekteerimise lähteülesanne koolihoonekohandamiseks invanõuetele vastavaks.12.3.8. Senisest sobivam ruum tuleb leida koolimuuseumile, milleks parim lahendus onpragune puhvetiruum. Puhvet omakorda paikneks ümber poiste tööõpetuseruumidesse, mis vabanevad pärast algklasside maja valmimist.12.3.9. Edaspidi on vaja ümber ehitada Hariduse tn poolne peasissepääs, et võimaldadasealt otsepääs keldrikorruse garderoobidesse. See muudaks hommikusel tippajaltrepikojad ühesuunaliseks ja vähendaks ummikuid. Lisaks puudub antud väljapääsulpraegu tuulekoda, mis raskendab selle kasutamist.11

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200712.3.10. Vaja on veel järgmisi ruume:12.3.10.1. rahunemisruumi hüperaktiivsetele lastele;12.3.10.2. ruumi sotsiaalpedagoogile;12.3.10.3. ruumi direktori asetäitjale erivajaduste alal;12.3.10.4. ruumi kasvuraskustega klassile;12.3.10.5. ruumi toimetulekuklassile;12.3.10.6. ruume abiklassidele;12.3.10.7. kaldauditooriumit gümnaasiumiastmele;12.3.10.8. serveriruumi;12.3.10.9. täiendavat ruumi garderoobile, et üle minna lukustatavateleriidekappidele;12.3.10.10. praegusest suuremat ruumi õpilasomavalitsusele.12.3.11. Välja tuleb ehitada tulekahjusignalisatsioon ning muretseda juurdetuleohutusvahendeid.12.3.12. Juurde on vaja kaasaegset esitlustehnikat.12.3.13. Keeleõppeklasside tehniline varustus tuleb viia tänapäevasele tasemele.12.3.14. Uuendamist vajab keemia, füüsika ja bioloogia jt kabinettideõppeinventar ning nende kabinettide sisekujundus vajab kaasajastamist.12.3.15. Poiste tööõpetuses on vaja universaalseid tööpinke, mis sobiksid niipuutööle kui metallitööle.12.3.16. Vaja on muretseda aulale valgustehnika ning täiendada ja uuendadahelitehnikat.12.3.17. Vaja on muretseda vähemalt üks arvuti igasse klassi. Lisaks üheleolemasolevale mobiilsele videoprojektorile (teine videoprojektor paiknebstatsionaarselt arvutiklassis) on vaja juurde veel vähemalt kahte.13. Õpilased13.1. Muutused 2002-200413.1.1. Viimastel aastatel on saavutatud järgmised tendentsid:13.1.1.1. suurenenud on õpilaste omavalitsusliku tegevuse toetamine ning õpilasteosa Kooli elu kujundamisel ja juhtimisel;13.1.1.2. varasemast rohkem soodustakse õpilaste erinevaid (peam kultuurilisi)eneseväljendusvorme;13.1.1.3. välja on kujunenud tegutsemistahteline õpilasaktiiv, kes on võimelineõpilaselu korraldama.13.2. Tänane olukord13.2.1. Kooli õpilasomavalitsus on üks toimivamaid kogu maakonnas.13.2.2. Kooli õpilaste esindajad osalevad juhtivalt linna noorteparlamendi töös.13.2.3. Õpiraskuste ilmnemisel on õpilasel võimalus saada vastavalt vajaduselelogopeedilist abi, parandusõpet, koduõpet, individuaalse õppekava rakendamist,õpet abiklassis, pikapäevarühmas osalemist.13.2.4. Õpilane, kelle hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda õppetöösvastavalt Kooli päevakavale, võib haridust omandada kodus õppides, vastavalt HTMipoolt kehtestatud koduõppe korrale.13.2.5. Kool moodustab vastavalt vajaduse ettevalmistusrühmi koolieelikutelealushariduse omandamise võimaldamiseks.13.2.6. Õpilase tervishoiuteenuse korraldab Kool sotsiaalministri kehtestatud korras.13.2.7. Koolis tegutsevad tugiõpilased,kuid nende kasuteguri tõstmiseks on veel suurireserve.12

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200713.2.8. Probleemiks on riskirühma kuuluvate noorte andmebaasi puudumine. Ainsaksväljapääsuks on koostöö tihendamine politsei ja sotsiaalosakonnada.13.2.9. Ediselt, kuigi vähenevaks probleemiks on õpilaste suhtumine koolivarasse.13.2.10. Nitmed koolisisesed küsitlused näitavas, et kooolikiusamise peamiseksallikaks on kaasõpilased. Lastekaitse Liidu 2001.a uurimuse kohaselt toimubkoolikiusamist kõige sagedamini koridoris (25,8%), klassis (22,8%) ning garderoobis(14,2%) ja alles seejärel kooliteel (12,8%), kooliõuel (12,5%) jm. Järelikult osutubkõige efektiivsemaks ennetustegevuseks korrapidamissüsteemi tõhustamine.Lahendustena pakutakse veel: sotsiaaltöötaja ja psühholoogi teenuse toomine kooli;vaba aja veetmise võimaluste parandamist; õpetajate koolitust ning täiendõpet;suurkoolide liigendamist väiksemateks allüksusteks; politseipatrulli toomist kooliümbrusse; tugiõpilaste teenuste arendamist.13.2.11. Probleeme esineb õpilane-õpetaja suhtlustasandil.13.3. Arenguvajadus.13.3.1. Edaspidi on vaja:13.3.1.1. arvestada rohkem õpilaste vanuse, huvide ja individuaalsete vajadustega;13.3.1.2. leida meetmeid Kooli “poistesõbralikumaks” muutmiseks;13.3.1.3. luua õpilastele täiendavaid võimalusi loovaks tegevuseks;13.3.1.4. tagada õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisusening tervise kaitse, rakendada meetmeid vaimse ja füüsilise vägivallaennetamiseks, tehes vajadusel koostööd lastevanemate (eeskostjate,hooldajate), Kooli pidaja ning;13.3.1.5. arendada ja tõhustada Kooli korrapidamissüsteemi;13.3.1.6. võtta tarvitusele täiendavad meetmed koolikiusamise ärahoidmiseks;13.3.1.7. arendada edasi logopeedilist abi, individuaalse õppekava rakendamist jttugimeetmeid.13.3.2. Ühe meetmena on vaja rakendada parandusõppe rühmi.13.3.3. Peab avama klasse kasvatusraskustega lastele, et aidata säilitada tavaklassideskorralikku õpikeskkonda ning ennetada kasvatusraskustega laste koolistväljalangevust.13.3.4. Vaja on luua koolitusvõimalusi õpilasomavalitsuse liikmetele.14. Hariduslikud erivajadused14.1. Muutused 2002-200414.1.1. Erivajaduste olemasolu on varasemast rohkem teadvustunud nii ühiskonnas kuiKoolis.14.1.2. Teadvustunud on, et Kool ei ole sotsiaalse kriisi tekitaja, vaid et siin saavadkokku ja võimenduvad kõik ühiskonnas tekkinud sotsiaalprobleemid („Kool kuiühiskonna lakmuspaber“).14.1.3. Kooli võeti 2003.a tööle sotsiaalpedagoog. Lisandus 0,5 logopeedi kohta, millegatulemusena tavaklasse teenindab üks täiskohaga spetsialist. Erivajadustega töökoordineerimiseks lisandus 2004.a direktori asetäitja erivajaduste alal.14.2. Tänane olukord14.2.1. Kooli abiklassid on kujunenud maakonna erivajadustega töö sisuliseksmetoodiliseks keskuseks.14.2.2. Kool osaleb arvukates koostööprojektides, konverentsidel, koolitustel, milleteemaks on erivajadused ning korraldab kõiki neid ka ise.14.2.3. Endiselt on puudulik erivajaduste varajase ära tundmise süsteem ning oskused.14.2.4. Puudulik on eriõppe vahenditega varustatus (mitte ainult Koolis vaid kogu Eestis).13

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200714.2.5. Olemasolevate võimaluste (näiteks individuaalse õppekava) vähene ärakasutamine. Kuna riik pole loonud vastavat tugisüsteemi eeldab see õpetajavabatahtlikku omaalgatust. Õpetajad aga on muutunud tunnikesksemaks kui varemja vähenenud on nende kasvatuslik roll koolikeskkonnas tervikuna.14.2.6. Lisaks logopeedile ja psühholoogile töötab koolis ka sotsiaalpedagoog, kes tegelebkoolikohustuse mittetäitjate, probleemse käitumisega õpilastega ja asotsiaalseteperede lastega.14.2.7. Andekate lastega tegelemise vormid (olümpiaadid, ringid, huvikoolid,õpilasomavalitsus/õpilasparlament) ei ole süsteemselt ära kasutatud.14.2.8. Kool osaleb integratsiooniprojektides, mis on suunatud kahe rahvusgrupiomavahelisele lähendamisele.14.2.9. Kool võtab vastu venekeelsetest peredest pärit lapsi eesti keele baastasemeolemasolul, mis võimaldab õppetööd ilma lapse psüühikat kahjustamata.14.3. Arenguvajadus14.3.1. Senisest toimivamaks peab muutma koolisiseseid rehabilitatsiooniteenuseid:eripedagoogi, logopeedi, abiõpetajaid, psühholoogi, sotsiaalpedagogi nõustamist jaabi. Vastavate spetsialistide tööd koordineerib alates 2004.a sügisest direktoriasetäitja erivajaduste alal.14.3.2. Jätkuma peab Kooli osalemine õpilaskonna sotsioloogilistes uuringutes jakoostööprojektides, et saada paremat tagasisidet erivajaduste olemusest.14.3.3. Pedagoogiline kaader vajab jätkuvalt koolitust erivajaduste võimalikultvarajaseks äratundmiseks.14.3.4. Vaja on senisest rohkem ja süsteemsemalt tegeleda andekate lastega.14.3.5. Vaja on laiendada abiklasse.14.3.6. Vaja on avada toimetulekuklassid.14.3.7. 2005.a kevadeks peab olema valmis abi- ja toimetulekuiklasside laienemise kavaning pikaajaline tegevusplaan.14.3.8. Luua tuleb õpiabi- ja nõustamiskeskus (abiklasside uute ruumide baasil).14.3.9. Senisest rangemalt peab jälgima venekeelste õpilaste riigikeele oskusebaastaseme olemasolu Kooli võtmisel.14.3.10. Vaja on tõsta õpetajate kvalifikatsiooni muukeelse õpilaste pädevaksõpetamiseks eestikeelses koolis.15. Õppe- ja kasvatustöö ning õppekava15.1. Muutused 2002-200415.1.1. 2002.a koostati ja võeti vastu Kooli uus õppekava.15.1.2. Riigieksamite analüüs näitab, et võtmeainetes (inglise keel, eesti keel) ontulemus vabariigi keskmisest stabiilselt kõrgem. Suhteliselt nõrgemad on reaalained,kuid nende tulemused paranevad iga aastaga ja senine murelaps matemaatikajõudis 2004.a esmakordselt vabariigi keskmise tasemeni.15.1.3. Kooli lõpetajate jätkamine kõrghariduses on püsivalt 70-80%, kusjuures viimastelaastatel väheneb kiiresti erakõrgkoolidesse ja kasvab riiklikesse kõrgkoolidesseastujate osakaal.15.2. Tänane olukord15.2.1. Õppetöö korraldus toimub vastavalt kehtivale Kooli õppekavale.15.2.2. Gümnaasiumiastmes jaguneb õppetöö harudeks. Majandusharu arendatakse Rootsiettevõtlusgümnaasiumi mudeli alusel. Meediaharu alles otsib sobivat välispartnerit.15.3. Arenguvajadus14

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200715.3.1. Kooli õppekavaarendus peab senisest rohkem toetuma õppe- ja kasvatustegevusetulemuslikkuse analüüsile.15.3.2. Vaja on uuendada Kooli õppekava, järgides uusi muutusi riiklikusõppekavakorralduses.15.3.3. Vajadus on senisest suuremat tähelepanu pöörata õpilastes loovusearendamisele.15.3.4. Ellu tuleb viia 2001.a Jõhvi Kutsekeskkooliga sõlmitud kutse-eelse haridusekoostööleping, milleks on toimunud ettevalmistustöö Eesti-Soome maakondade 3+3koostööprojekti raames.15.3.5. Gümnaasiumiastmes tuleb üle minna perioodõppele.15.3.6. Vaja on lisaks õppekavale koostada ka klasside tegevuskavad, mis lähtuvad lasteeripärast ning nende individuaalsete võimete välja arendamise vajadusest.15.3.7. 21. sajandi hariduse program püstitab vajaduse jõuda iga õpilase individuaalsearengukavani, milleks tuleb sisse viia toimiv arenguvestluste süsteem.15.3.8. Vaja on tagada senisest tõhusam õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadeintegreeritus.15.3.9. Arvutiõpetuse algkursus peab toimuma juba algklassides.15.3.10. 2007. aastaks peavad olema rakendatud uue riikliku õppekavapõhimomendid:15.3.10.1. üldosa ja ainekavade senisest suurem sidustamine;15.3.10.2. õpitulemuste täpsustamine;15.3.10.3. rõhuasetus üldoskuste omandamisele sh sotsiaalsete oskusteomandamisele.16. Huvitegevus ja noorsootöö16.1. Muutused 2002-200416.1.1. 2003.a kasvas huvijuhi koht 1-lt 1,6-le, lähtudes arengukavalisest prioriteedistüks huvijuhikoht 500 õpilase kohta. Huvijuhtidest üks tegeleb rahvuskultuurihoidmisega ning teine Kooli noorsootööga.16.2. Tänane olukord16.2.1. Klassiväline tegevus on Kooli üks tugevamaid ja hinnatumaid külgi.16.2.2. Suhteliselt tugeva õpilasomavalitsuse kõrval on nõrgalt välja arenenud erinevatenoorsoo-organisatsioonide tegevus Koolis.16.3. Arenguvajadus16.3.1. Suurenema peab huviringide arv ja nende finantseerimise osa eelarves.16.3.2. Edasine klassivälise tegevuse areng peab toimuma eeskätt õpilasomavalitsuse rollitõstmise kaudu.16.3.3. Soodustada tuleb noorsooorganisatsioonide allorganisatsioonide teket Koolis.16.3.4. Arendada seikluskasvatust koostöös Jõhvi Noortekeskusega.16.3.5. Korraldada suvelaagreid koostöös Jõhvi Noortekeskusega.17. Kool kohaliku vaba aja keskusena17.1. Muutus 2002-200417.1.1. Pidevalt suureneb Kooli ruumide kasutamine linnakogukonna teenindamiseks.17.1.2. 2004.a sügisel tekkis söögisaali renoveerimise tulemusena juurde uus teenuse liik.15

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200717.2. Tänane olukord17.2.1. Kooli taidluskollektiivid esinevad pidevalt ülelinnalistel ja maakondlikelkultuuriüritustel.17.2.2. Kool korraldab mitmeid ülelinnalisi kultuuriüritusi nagu iga-aastanerahvatantsupäev jt. Kool algatas Jõhvis maakondliku emakeele päeva tähistamisetraditsiooni, mille korraldamise põhiraskus anti hiljem üle kultuurikeskusele.17.2.3. Kool on Eesti ühe suurima noorte korvpalliturniiri “Jõhvi Cup” keskuseks (toimubigal aastal kevadvaheajal).17.2.4. Koolis toimub oluline osa Jõhvi Spordikooli treeningtööst.17.2.5. Kooli ruume võimaldatakse regulaarselt kasutada Jõhvi elanike kultuurialaseksteenindamiseks, eriti koostöös Jõhvi Kultuurikeskusega.17.2.6. Linna ja ümbruskonna kollektiivid kasutavad regulaarselt Kooli spordisaali, ujulatja aulat.17.2.7. Kooli ruume kasutavad mitmed erakõrgkoolid, muud koolitusasutused ja JõhviSpordikool.17.3. Arenguvajadus17.3.1. Kasutada ära seoses kontserdimaja ehitusega tekkinud olukord, kus 2005. aastalpaljud Jõhvi Kultuurikeskuse tegevused toiumivad Koolis, selleks et harjutadaelanikkonda senisest veelgi enam kasutama Kooli kohaliku kultuurikeskusena.18. Personaliarendus18.1. Tänane olukord18.1.1. Tänu õpilaste arvu kasvamisele jätkus 2004.a palgavahendeid 12%-lise palgatõusuteostamiseks, mis polnud võimalik kõikides Ida-Virumaa koolides. Selle tulemusenahakkasid õpetajad erinevates koolides saama erinevalt palka, mis on senisegavõrreldes täiesti uus olukord. Nee Ida-Virumaa koolid, mis ei suuda üle-eestilisepalgatõusuga kaasas käia, võivad sattuda edaspidi raskustesse.18.1.2. Haridus- ja teadusministeeriumis on välja töötatud õpetaja kutsestandard, missätestab järgmised põhimõtted:18.1.2.1. Õpetaja:18.1.2.1.1. tegutseb aktiivse meeskonnaliikmena, õppides teistelt ning jagadesoma teadmisi, oskusi ning õnnestumisi kolleegidega;18.1.2.1.2. teeb tihedat koostööd kolleegidega, lahendamaks õppijate, õpirühmavõi organisatsiooni probleeme;18.1.2.1.3. arendab ainekava koostöös kolleegidega, kooskõlastab töökava,teavitab kolleege õppetöös üles kerkinud probleemidest;18.1.2.1.4. küsib õppijatelt tagasisidet oma tegevusele, arvestab õppijateettepanekutega õpieesmärkide seadmisel, õpikeskkonna kujundamisel jaõppetöö korraldamisel, kaasab õppijaid ja lapsevanemaid probleemidelahendamisse ja ühistegevuse planeerimisse;18.1.2.1.5. selgitab välja lastevanemate ootusi ja küsib tagasisidet oma tööle,informeerib lapsevanemaid õppe-eesmärkidest, sisust, õppekorraldusest,hindamispõhimõtetest, annab tagasisidet õppija arengust, nõustablapsevanemat lapse kasvatamise küsimustes.18.1.2.1.6. küsib kolleegidelt hinnangut oma tööle ning analüüsib konstruktiivseltkolleegide tööd;18.1.2.1.7. osaleb aktiivselt koolisiseste ja –väliste ürituste organiseerimisel kooskolleegidega;16

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200718.1.2.1.8. osaleb ja/või algatab õppeasutuse ja kogukonna ühistegevusi,projekte eesmärgiga toetada õppijate arengut;18.1.2.1.9. teeb ettepanekuid Kooli arendamiseks;18.1.2.1.10. teeb koostööd Kooli sise- ja väliste tugisüsteemidega (logopeed,sotsiaalpedagoog,omavalitsuse haridus- ja sotsiaalspetsialistid jt),aidates õppijal ületada õpi-, käitumis- ja kodusest kasvukeskkonnasttingitud sotsiaalseid raskusi.18.1.2.2. Klassijuhataja:18.1.2.2.1. Klassijuhataja peab läbi viima arenguvestlusi, kaasates vestlusseõpilase vanemad ning vajadusel teisi Kooli töötajaid, sotsiaaltöötaja jne.Arenguvestlused peavad aitama kaasa usalduslikuma õhkkonna loomiseksKooli, kodu ja erinevate spetsialistide vahel.18.1.2.3. Praegu Koolis töötavad õpetajad saavad viieks aastaks kutsetunnistuseolemasoleva atesteerimise tunnistuse alusel. Ülemine peab olema lõppenud 1.jaanuriks 2007.18.1.2.4. Personali koolitusvõimalused on viimastel aastatel tagatud küllalt hästieelarveliselt (vastava pearahasüsteemi abil), kuid puudu jääb selleeesmärgipärasusest.18.2. Arenguvajadus18.2.1. Peaeesmärgiks on saavutada 2007. aastaks Kooli õpetajate vastavuskutsestandardi nõuetele, tagades selleks vahendid nii eelarveliselt kui vajaliketugiteenuste osas.18.2.2. Selleks on vaja on toetada töötajate enesearengut ja kutsealase pädevuse kasvuvastavalt sisehindamise tulemustele ning selle põhjal koostatud õpetajatekoolitusvajaduse analüüsile.18.2.3. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb üles ehitada mudel, kus jätkukspalgavahendeid. See eeldab õpilaste arvu stabiilsust või kasvu suhteliselt kõrgeklassitäituvuse juures. Olulise palgafondi lisa annavad erivajaduste koefitsendid.18.2.4. Vaja on tõmmata õpetajaid senisest aktiivsemalt arvutikasutamisse.Infotehnoloogias tuleb näha vahendit kokkuhoiuks inimtöö, õppematerjalide,kommunikatsiooni- ja koolituskulude jm arvelt.18.2.5. Vaja on saavutada olukord, kus õpetaja:18.2.5.1. analüüsib järjepidevalt oma tööd (õppetundi, tegevusi, õpitulemusi,püstitatud eesmärkide saavutamist);18.2.5.2. kasutab oma tegevuse kohta erinevaid tagasiside saamise meetodeid;18.2.5.3. püstitab analüüsi tulemustest lähtuvalt oma isiksuliku ja kutsealasearengu eesmärke, kavandab ning realiseerib eesmärkide saavutamiseksvajalikke tegevusi;18.2.6. Vaja on luua ühe tugiteenusena õpetajale raamatukogu lugemissaalis metoodilisekirjanduse osakond.18.2.7. Eesmärgiks tuleb seada Kooli õpetaja identeeditunde tekkimine ühisepedagoogilise kollektiivi liikmena ning „oma kooli tunde“ arendamine.19. Info- ja koostöövõrgustik19.1. Tänane olukord19.1.1. Jõhvi huvikoolid (Jõhvi Koolinoorte Maja, Jõhvi Muusikakool, Jõhvi Kunstikool,Jõhvi Spordikool) ja Jõhvi Keskraamatukogu pakuvad Kooli õpilastele võimalustlaiaulatuslikuks enesearendamiseks ning Kool ise ei pea antud tegevusi dubleerima.19.1.2. Mittetulundusühingutest on Kooli koostööpartneriteks „Ida-Virumaa PuuetegaInimeste Koda“, spordiklubid „Muskel“, „Aksel“ jmt.17

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200719.1.3. Koostööd linna sotsiaalosakonna, noorsoopolitseiga, noorsoospetsialisti jttugistruktuuridega koordineerib direktori asetäitja hariduslike erivajaduste alal.19.1.4. Koolil on sõprussidemed Saksamaa, Rootsi ja Soome koolidega, kellega toimuvadühisprojektid või sõprusdelegatsioonide vahetused. Loomisel on sidemed Kingissepalinna koolidega.19.1.5. Hea koostöö on 2001.a asutatud Jõhvi Noorekeskusega.19.1.6. Info koolisiseste ja muude ürituste kohta kajastub koduleheküljel jainfostendidel, kuid see ei ole alati operatiivne ega kajasta kogu vajalikku infot.19.1.7. Internetiühendus annab Kooli käsutusse täiendava ja pidevalt laienevainforessursi, tehnoloogilise lahenduse koostööprojektidele, reklaamikanali,majasisese infovahetuse süstematiseerimisvahendi jpm.19.1.8. Käimas on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kasutuselevõtt, mis täiel määralrakendub 2005.a algul.19.1.9. Raamatukogus on kasutusel programm Kirjasto 3000.19.1.10. Kutsevaliku ja edasiõppimise info on lugemissaalis. Kooli teenindabvastava teenusega Ida-Virumaa Info- ja Nõustamiskeskus, mis asub JõhviNoortekeskuse ruumides.19.1.11. Ajalehed ja ajakirjad on õpilastele ning õpetajatele kättesaadavadlugemissaalis.19.1.12. Üldharu ülesandeks on koolilehe väljaandmine.19.2. Arenguvajadus19.2.1. Koostöö erinevate sidusgruppidega peab toetama õpilaste sujuvat üleminekutühest kooliastmest teise.19.2.2. Kool peab osalema erinevates koostöövõrgustikes:19.2.2.1. kogemuste vahetamise võrgustik, mille eesmärgiks on kvaliteediparandamine (näit koostöö Tervislike Linnade võrgustiku raames);19.2.2.2. sektoreid ühendav ennetav koostöövõrgustik, kus erinevad sektoridkooskõlastavad oma tegevuse (näit Kool, sotsiaalsektor, tervishoid ja politsei);19.2.2.3. probleemi lahendamise võrgustik, kus lähtutakse juhtumikorraldusepõhimõttest.19.2.3. Vaja on välja töötada võrgustiku töö konkreetsed eesmärgid, samuti selle tööhindamine, võrreldes püstitatud eesmärkidega.19.2.4. Võrgustiku töö tulemused peavad olema muudetud nähtavaks.19.2.5. Vaja on luua Kooli infolist, mis ühendab nii õpilasi kui õpetajaid.19.2.6. Tuleb jätkata Kooli infosüsteemi väljaarendamist, pöörates erilist tähelepanuarvutivõrgu arendamisele ja infoedastuse turvalisuse tagamisele.19.2.7. Koolisisese info kajastumine koduleheküljel ja infostendidel tuleb muuta senisestoperatiivsemaks ning süsteemsemaks.19.2.8. Vaja on lülituda Tervist Edendavate Koolide liikumise tegevusse, millepõhimõtteid Kool on oma viimaste aastate tegevustes püüdnud järgida.20. Organisatsioon ja juhtimine ja arendustegevus20.1. Muutused 2002-200420.1.1. Moodustati mitmed uued töökohad: logopeed (0,5), huvijuht (0,6),sotsiaalpedagoog (1,0), raamatukoguhoidja (0,5), dir aset erivajaduste alal (1,0).20.1.2. Toimus üleminek tugiteenuste sisseostmisele, mis vähendas vajadust tehnilisepersonali järele (söökla osas 2001.a septembris ning koristuspersonali osas 2002.asuvel).18

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200720.1.3. Uue töö- ja puhkeaja seaduse rakendumine tekitas terve rea koolikorralduslikkeprobleeme, kuna nimetatud seaduse loogika ja igapäevane koolielu on omavahelvastuolus.20.2. Tänane olukord20.2.1. Koolil on juba praegu olemas kogu tugipersonal, mille uus PGS kohustuslikuksteeb.20.2.2. Kooli töökorraldus on fikseeritud töösisekorraeeskirjades, kodukorras,ametijuhendites ja kollektiivlepingus. Probleemiks on vastava seadusandluse pidevmuutumine, mistõttu koolisisesed normdokumendid vananevad väga kiiresti.20.2.3. Koolil on hästi toimiv hoolekogu, mis ei ole tänases Eestis veel sugugi hariliknähtus. Seoses uue PGS-iga suureneb hoolekogu roll 1. jaanuarist 2006 veelgi.20.2.4. HTM poolt on püstitatud järgmised Kooli sisehindamise eesmärgid:20.2.4.1. tagada Kooli eesmärgistatud tegevus;20.2.4.2. analüüsida Kooli põhitegevuste tulemuslikkust;20.2.4.3. kaasata enesehindamisse sidusgrupid;20.2.4.4. tagada Kooli ressursside otstarbekas kasutamine.20.2.5. Alates 2005.a lisandub riiklikule pearahale investeeringukomponent (millesuuruse üle läbirääkimised rahandusministeeriumis alles kestavad ~ 1400 EEK)).20.2.6. Maakondlikult on probleemiks suutmatus asuda koostama Ida-Virumaa koolivõrguarengukava.20.3. Arenguvajadus20.3.1. Seadusandluse pideva muutumise tõttu tuleb Kooli rakenduslikud dokumendid(ametijuhendid jm) uuesti üle vaadata ja viia vastavusse tänaste nõuetega.20.3.2. Kooli juhtimises tuleb lähtuda põhjendatud otsustustest ja otsustusõigusedelegeerimisest allüksustele, sätestades asjaomaste juhtide personaalse vastutuseneile antud õiguste piires.20.3.3. Sisehindamise tulemused tuleb võtta Kooli arendustegevuse üheks põhialuseks.20.3.4. Iga õppeaasta alguseks on vaja koostada Kooli eelmise õppeaastategevusnäitajate analüüs, mis on aluseks Kooli pidajale (Jõhvi linnale) ja HTMileesitatavatele aruannetele.20.3.5. Kool tegeleb eneseanalüüsiga ja arvestab oma arengu planeerimisel ajaloolistjärjepidevust ning ühiskonna vajadusi.20.4. Netokulu järgimine ei tohi tähendada ainult kulude piiramist. Vahel toob kuludekasv kaasa ka tulude kasvu, mille tulemusena netokulu võib jääda samaks või isegiväheneda. Vahe on eeskätt sisuline – kas sama netokulu kõrgemal või madalamalkvaliteedi- ning kliendi rahulolu tasemel.20.5. Investeeringute eesmärgiks peab olema teenuse kvaliteedi tõstmine, et selle läbisaavutada konkurentsieelis ning suurem teenuse müük väljapoole omavalitsuseterritooriumit. Tänu Jõhvi erakordselt soodsale asendile on selleks suured võimalused.21. Mainekujundus21.1. Tänane olukord21.1.1. Kool teadvustab endale, et edukas mainekujundus on üheks edu aluseks ühateravamaks muutuvas koolidevahelises konkurentsis, kus pidevalt kasvablapsevanema vabadus ja teadlikkus koolivalikul.21.1.2. Maine üheks eelduseks on hea koostöö kohaliku kogukonna ja lapsevanematega.21.1.3. Kooli “avatus”, st ruumide võimaldamine nii sporditegevusele, kultuuriüritustele,kultuurikollektiividele kui koolitusasutustele mõjutab soodsalt Kooli imagot.21.1.4. Kooli on oma sümbolid:19

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200721.1.4.1. Kooli sümboliks on kotkas. Vanim kujutis sellest on säilinud Kooli 1942.a.lõpetajate märgil. Kotkas on kujutatud Kooli lipul ja kõikidel kooli pooltomistatavatel dokumentidel, sh diplomid, aukirjad, tänukirjad jne.21.1.4.2. Gümnaasiumiastmel on tunnistuse asemel Kooli sümboolikaga matrikkel.21.1.4.3. Koolil on oma laul (hümm), mille sõnad kirjutas V.Berelkovski ja viisiautoriks on M.Mardi.21.1.4.4. Koolil on ilmunud kaks CD-plaati.21.1.4.5. Lisaks on Koolil oma ajaleht, õpilastööde almanahhid, reklaamvoldik ningKooli ajalugu.21.2. Arenguvajadus21.2.1. Vaja on jätkuvalt publitseerida Kooli tegevust tutvustavaid materjale ning muutaüha atraktiivsemaks Kooli kodulehekülge.21.2.2. Tuleb olla aktiivne kõikvõimalikes projektides osaleja, tunnustatud partnerkoostööprojektides ja koostöövõrgustikes.21.2.3. Kooli mainele peab senisest rohkem kaasa aitama meediaharu tegevus.V Arengumudel22. Kooli missioon22.1. Kooli missiooniks on luua Ida-Virumaa õpilastele üldhariduskeskkondkonkurentsivõimelise, kaasaegse ning võimetekohase eestikeelse põhi- jagümnaasiumihariduse omandamiseks, iga õpilase loovuse, võimete ja eeldusteväljaarendamiseks, et tagada Kooli lõpetajatele sotsiaalne toimetulek edasiseselus ning konkurentsivõime haridustee jätkamisel või tööjõuturul.23. Kooli visioon 201523.1. Kool on integreerunud Jõhvi Kutseõppekeskusega ja kohalikekõrgkoolidega terviklikuks ja hästitoimivaks regionaalseks hariduse võrgustikuks,mis suudab edukalt konkureerida teiste Eesti hariduskeskustega.23.2. Õppetöö Koolis vastav uuneva ühiskonna ootustele.23.3. Kooli lõpetajad on ette valmistatud eluks tulevases kiiret ümberõppimisjakohanemisvõimet ning loovust nõudvas ühiskonnas.23.4. Ette on valmistatud Kooli juurde- ja ümberehituste järgmine etapp, ettagada vastavus hariduskeskkonnale esitatavatele üha muutuvatele nõudmistele.24. Kooli keskpikk visioon 201024.1. Kool vastab avatud, kaasava ja osaleva kooli tunnustele. Välja onkujunenud meeskonatöö põhimõttel toimivad erinevad töörühmad,projektimeeskonnad, toimib pidev tagasiside ja tunnustamine, arvestatakseõpilaste arvamust.24.2. Integreerumine Jõhvi Kutseõppekeskusega ja Tehnikaülikooli VirumaaKolledžiga on jõudnud uuele sisulisele tasemele, vastavalt Jõhvi linnaarengukavas 2004-2007 püstitatud eesmärkidele.20

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200724.3. Lõppenud on integreerumisprotsess Vene Gümnaasiumiga.24.4. Kooli gümnaasiumiaste on üle võtnud Ahtme linnaosa eestikeelseteõpilaste teenindamise (kui seda eeldab koolivõrgu arengkava).24.5. Kooli igapäevatöö orgaaniliseks osaks on muutunud õpilaste loovuse,suhtlemisoskuse, paindlikkuse, initsiatiivikuse, meeskonnatööks valmidusesuurendamisele suunatud (aktiiv)õppemeetodite rakendamine õppetöös jaõppekavas.24.6. Kool suudab mõõta õpilase arengut. Õpilase arengu mõõtmuse ja selletulemuste arvestamine on muutunud Kooli igapäevatöö lahutamatuks osaks.24.7. Terviklikuks süsteemiks on muutunud huvihariduse sidustamiseüldharidusega.24.8. Individuaalõppe võimalusi pakutakse ka andekatele lastele.24.9. Hariduse tn hariduskompleksi baasil on loodud nõustamiskeskus, mishaarab koolide eripedagoogilist nõustamist ja õpetajate täiendkoolitusterivajadustega lastega toimetulekuks.24.10. Loodud on eripedagoogilise abi süsteem, et algklasside õpilased oleksidkindlustatud võimalikult varajase eripedagoogilise abiga, vähendamaks keskastmeõpilaste koolist väljalangemist.24.11. Lõpule on viidud koolihaldustarkvara süsteemne kasutuselevõtmine.24.12. Aktiivselt osaletakse erinevates (sh rahvusvahelistes) haridusprojektides.24.13. Kool on muutunud puuetega inimestele füüsiliselt ligipääsetavaks ning ontagatud vastavad eritingimused.25. Eeldused visiooni realiseerumiseks25.1. Kooli kollektiivi soov misiooni ja visiooni ellu viia.25.2. Kooli kollektiivi võime mõelda, tajuda ja aktiivselt tegutseda visiooniteostumise nimel ning oskus näha igas olukorras võimalusi, mitte takistusi.25.3. Jõhvi linna omavalitsuse tahe Kooli arendada.25.4. Jõhvi linna areng Ida-Viru maakonna, Virumaa toimepiirkonna ningEuroopa Liidu piiriregioon keskusena.26. Kooli strateegilised peaeesmärgid 200726.1. Eesmärgid, mis tulenevad Kooli arengukavast 2002-2004:26.1.1. Kool on omandanud liidrirolli Ida-Virumaa eestikeelsete koolide hulgas, misväljendub vastavas maines ning õppetöö kvaliteeti iseloomustavates statistilistesnäitajates.26.1.2. Kooli majanduslik baas vastab kaasaja nõuetele.26.1.3. Valminud on algklasside maja Kooli ja lasteaed “Kalevipoeg” vaheliselterritooriumil.26.1.4. Valminud on kaasaegsetele nõuetele vastav spordihoone praeguse võimlajuurdeehitusena.26.1.5. Kooli juhtimine on ühendatud praeguse Jõhvi Vene Gümnaasiumi juhtimisega.26.1.6. Õpetajate kaader on kõrge kvalifikatsiooniga ning integreerunud kohalikukutsekõrgaridus- ja kutseharidussüsteemiga.26.1.7. Lähtudes käesoleva arengukavaga püstitatud missioonist ja visioonist Kool:26.1.7.1. pakub kaasaegsele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale tuginevatpaindlikku ja avatud õpet;21

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200726.1.7.2. reageerib paindlikult ühiskonna vajadustele, kohandades selleksõppekavasid;26.1.7.3. suurendab interdistsiplinaarsuse osakaalu õppetöös lõpetajatekonkurentsivõime tagamiseks;26.1.7.4. töötab välja koolisisese õppetöö kvaliteedi tagamise järjepidevasüsteemi;26.1.7.5. kaasab õppetöö kvaliteedi hindamisse õpilasi;26.1.7.6. suurendab koostööd rakenduskõrgharidust ja kutseharidust pakkuvateharidusasutustega.26.1.8. Igapäevases tegevuses tuleb lähtuda põhimõttest, et Kool on ühiskonnaorgaaniline osa ning ei vastandu sellele. Sellest tulenevalt Kool:26.1.8.1. reageerib paindlikult ühiskonna ootustele ja vajadustele;26.1.8.2. teeb koostööd Eesti ja naabermaade koolidega teostades ühisprojekte;26.1.8.3. osaleb aktiivselt rahvusvahelistes programmides;26.1.8.4. toetab õpilaste erinevaid loomingulise eneseväljenduse vorme ja teebselle nimel koostööd kultuuri- ja noorsootööasutuste ning -organisatsioonidega;26.1.8.5. lähtub rahvustevahelise integratsiooni ning EL-ga integreerumisepõhimõtetest;26.1.8.6. loob püsisidemeid Kooli ja lastevanemate ning Kooli ja vilistlaste vahel;26.1.8.7. teadvustab traditsioonide tähtsust, väärtustab Kooli ajaloo uurimist,propageerimist ja talletamist;26.1.8.8. rõhutab ja kujundab oma õpilastes eetilistel tõekspidamistel põhinevaidväärtushinnanguid.26.2. Eesmärgid, mis tulenevas Jõhvi linna arengukavast 2004-2007:26.2.1. Kasvatusraskustega laste klasside loomine koostöös Jõhvi Ametikooliga.26.2.2. Kaasaegsete õpetamismetoodikate juurutamine keeleõppes ning õpetajatetäiendkoolitus keeleõpetamise meetodite alal.26.2.3. Kooli keeleõppealase tehnilise varustatuse parandamine.26.2.4. Kutse-eelse õppe rakendamine koostöös Jõhvi Ametiooliga, vastavalt sõlmitudlepingule.26.2.5. Majandusõppe ja õpilasfirmade arendamine ning selle kogemuse viimine JõhviVene Gümnaasiumisse. Meediaharu arendamine.26.2.6. Erialaõpetajate toetusskeemi loomine: lepingute süsteemi väljatöötamine kõrgekonkurentsivõimega õpetajatele lisatöö pakkumiseks ja nende oskuste täielikumaksrakendamiseks.26.2.7. Kooli raamatukogule (iga-aastane) täiendav raamatuost kaasaegse kirjandusemuretsemiseks.26.2.8. Õpilasvahetuse toetamine.26.2.9. Kooli tuleohutus- ja signalisatsioonisüsteemide kaasajastamine.26.2.10. Kooli inventari ja õppevahendite kaasajastamine.26.2.11. Kaasaja nõuetele vastava koolimaja ehitamine algklassidele.26.2.12. Kooli keeleõppealase tehnilise varustatuse parandamine.26.2.13. Kooli spordihoone projekteerimine ja ehitamine.26.2.14. Koolihoone renoveerimise jätkamine: elektri-, vee- jakanalisatsioonivõrkude, valgustuse väljavahetamine.26.3. Eesmärgid, mis tulenevas HTM koolikorralduslikest dokumentidest:26.3.1. Õppekavas ning õppe- ja kasvatustöös on õppeainepädevuse kõrvalkasvanud üldpädevuse (õpipädevus, tegevuspädevus, väärtuspädevus,enesemääratluspädevus jne) tähtsus.26.3.2. Oluliselt on kasvanud Hea alguse õppeprintsiipide kasutamine tavaklassideõppeprotsessis.26.3.3. Üldharidus on seotud huvihariduse ja eelkutseõppega.22

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200726.3.4. Vähenenud on põhikoolist väljalangevus.26.3.5. Vähenenud on põhjuseta puudumised.26.3.6. Rakendunud on koolitusvajaduse süstemaatiline hindamine, et tagadakaasaegsete õppemeetodite sisuline kasutamine ja ainealane kompetents.26.3.7. Paranenud on noorte õpetajate juhendamine ja toetamine Kooli tasandil.26.3.8. Tõusnud on Kooli juhtkonna professionaalsus kaasaegse kooli juhtimisel jaarendamisel.26.3.9. Hoolekogu, lapsevanemad ja sidusrühmad on senisest rohkem kaasatudKooli arendamisse.26.3.10. Saavutada tuleb olukord, kus õppeprotsess on lahutamatukasvatusest. Õppeprotsessis on oluline õpetaja isiksus ja eeskuju, mispõhineb hoiakutel ja väärtustel. Õpetaja järgib üldinimlikke eetilisipõhimõtteid ja austab õppija individuaalsust ning inimväärikust.26.3.11. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsiliseturvalisuse ning tervise kaitse. Kool rakendab abinõud vaimse ja füüsilisevägivalla ennetamiseks, tehes vajadusel koostööd lastevanemate(eeskostjate, hooldajate), kooli pidaja ning politseiga. Kogu koolipersonalil,eriti õpetajatel, on kohustus tagada laste turvalisuse Koolis ning võttatarvitusele meetmed koolikiusamise ärahoidmiseks.26.3.12. Kooli eesmärgiks on hariduslike erivajadustega lastele võrdsetevõimaluste tagamine ja kaasava hariduskorralduse põhimõtete järgimine.26.3.13. Peatähelepanu tuleb aastail 2005-2007 pöörata individuaalõppe japarandusõppe arendamisele.26.3.14. Hariduslike erivajadustega õpilase jaoks koostatakse vajaduselindividuaalne õppekava (vastavalt HTMi kehtestatud korrale), lähtudesõpilase arenguvajadustest.26.3.15. Õpilasele arenemiseks ja võimetekohaseks õppimiseks tingimusteloomiseks tagab Kool õpilasele logopeedilise, psühholoogilise,eripedagoogilise ja sotsiaalpedagoogilise nõustamise ja muu spetsialisti abirakendamise võimaluse.26.3.16. Kool pakub õpetajale tuge hariduslike erivajadustega õpilaseõpetamisel.26.3.17. Kool rakendab õpilaste paindlikku tasemerühmitamist, etvõimaldada kõikidele õpilastele eduelamust ning hariduslike erivajadusteilmnemisel vajalikku tuge. Vajadusel moodustab Kool lisaks abiklassile(kerge vaimupuudega laste õpetamiseks) ja toimetulekuklassi (mõõdukavaimupuudega laste õpetamiseks) ja tasandusklasse (õpiraskustega lasteõpetamiseks) ja kasvatusraskustega õpilaste klasse (põhikoolis), samutiparandusõpperühmi (õpiraskustega õpilastele õpiabi osutamiseks) japikapäevarõhmi.26.3.18. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus õpetaja:26.3.18.1. lähtub õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel laste individuaalsusest ninglaste arengust;26.3.18.2. innustab lapsi koostööle;26.3.18.3. annab õpilaste arengust pidevat ja pädevat tagasisidet lastevanematele;26.3.18.4. tagab õpilasel kindlustunde, et õpetaja temast hoolib ja talle saabusaldada oma muresid;26.3.18.5. valdab õppesisu (ainet), tunneb õpetatava valdkonna arengutrende,eristab õppesisus olulist vähemolulisest, lõimib õppesisu teiste23

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-2007ainevaldkonnaga, pidades silmas õpitulemuste saavutamist, üldoskusteomandamist ning tervikliku maailmapildi kujundamist;26.3.18.6. valib sobiva tegutsemismudeli sõltuvalt õpiolukorrast;26.3.18.7. oskab toimida töökollektiivi ja töörühma liikmena, on valmis osalemahariduselu edendamisel nii õppeasutuses kui väljaspool. Osaleb Kooli õppekavavaljatöötamisel ja viib selle taotlusi ellu;26.3.18.8. teeb koostööd lapsevanematega ning Kooli sise- ja välistetugisüsteemidega ja spetsialistidega, aidates õppijatel ületada õpi-, käitumis-,ja kodusest kasvukeskkonnast tingitud raskusi.26.4. Käesoleva arengukava situatsioonianalüüsi arenguvajadustest tulenevadeesmärgid:26.4.1. Pidevalt juurde soetada kaasaegseid õppevahendeid.26.4.2. Kooli ruumide esteetilise väärtuse tõstmine.26.4.3. Kooli raamatukogu täiendamine kaasaegse ilu-, populaar- jaõppekirjandusega, audio ja videosäilikutega.26.4.4. Koolis arvutite ja multimeediavõimaluste pidev kaasajastamine.26.4.5. Sobiva koostöövormi väljatöötamine teenindamaks maakonna keskregioonihariduslike erivajadustega lapsi, samuti lapsevanemaid jaõpetajaid/kasvatajaid: nõustamis- ja õpiabikeskus.26.4.6. Väljaspool Jõhvi linna haldusterritooriumit elavate laste osakaal tõuseb2007. aastaks 55%-ni õpilastest (koos Jõhvi vallaga).26.4.7. Luua ainetunni arvutiklassis pidamise võimalus (tõstes arvutite arv 30-ni).Selleks peab olemasoleva arvutiklassi pindala suurendama kahekordseks, mison saavutav ainult täiendava klassiruumiga.26.4.8. Kooli strateegiline prioriteet on õpetajate koolitus ning nendeettevalmistuse viimine vastavaks ühiskonna muutunud nõuetele, eeskättõpetaja kutsestandardi nõuetele.26.4.9. Vaja on edasi arendada Kooli abiklasse ning valmistada nad ettelaienemiseks uutes ruumides.26.4.10. Valmistada ette ja viia läbi erivajadustega laste integreerumineKooli tavaklasside õpilastega. Valmistada ette vastav kava.26.4.11. Vaja on välja arendada haridusliku erivajaduse väljaselgitamisesüsteem (erivajaduse märkamine, tugisüsteemi loomine jaellurakendamine).26.4.12. Erispetsialistide nõustamine peab olema lapsevanemalekättesaadav.26.4.13. Kool lähtub tugisüsteemide korrigeerimisel nende mõjususeanalüüsist.26.4.14. Muukeelse õpilase erivajaduste toetamine.26.4.15. Andekate laste arengu toetamise süsteemsemaks muutmine.26.4.16. Koostatud on võrgustiku töö arendamise ja rakendamise kava.26.4.17. Kool tähtsustab osalemist kõikvõimalikes programmides ja -projektides, et vähendada koormust Jõhvi linna eelarvele ning kiirendadaKooli arengut.26.4.18. Aktiivne, mõistev ja vastuvõtlik suhtumine kõikidesse uutesseideedesse ja partnerlusettepanekutesse peab saama lahutamatult omaseksigale Kooli töötajale. Ükski potensiaalne koostööpartner ei tohi Koolitöötajaga suhtlemisel kohata passiivset, tahtlikult mõistmatut võinegativistlikku suhtumist.24

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-200726.4.19. Kooli arengukava on seotud linna arengukavaga ja tagatud selletäitmise pidev seire.VI Rakendussätted27. Kooli arengukava on arendustöö strateegiline alusdokument, millest lähtudestöötatakse välja allvaldkondade arengukavad ning formuleeritakse iga õppeaastaarendusülesanded.28. Arengukava täitmist arutatakse Kooli hoolekogus ja õppenõukogus iga õppeaastaviimasel istungil. Arengukava täitmise, muudatuste ja järgmise õppeaastaarendusülesannete kohta teeb ettekande direktor.29. Arengukava muudatusettepanekud kiidab heaks Kooli hoolekogu ning kinnitabJõhvi Linnavolikogu, vastavalt kehtestatud korrale.30. Arengukava avalikustatakse linna ja Kooli koduleheküljel.31. Arengukava mõõdikuks on järgmised tegevusnäitajad, mida arvestatakse Koolisise- ja välishindamisel 1 :31.1. Koolilõunat söövate õpilaste arvu suhe õpilaste koguarvu.31.2. Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste protsent toetust vajavate õpilastekoguarvust.31.3. Individuaalsete õppeplaanide järgi õppivate õpilaste protsent individuaalset õpetvajavate õpilaste koguarvust.31.4. Siseriiklikes ja rahvusvahelistes projektides osalevate õpilaste % õpilastekoguarvust.31.5. Põhikooli osas õppivate õpilaste protsent kohaliku omavalitsuse registris olevatestkoolikohuslike õpilaste arvust.31.6. Gümnaasiumiosas õppivate teiste omavalitsuste õpilaste protsent(gümnaasiumiosa) õpilaste koguarvust.31.7. Keskmine õpilaste arv klassis.31.8. Puudutud tundide arv ühe õpilase kohta.31.9. Nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust.31.10. Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust.31.11. Siseriiklikes ja rahvusvahelistes projektides osalevate pedagoogide protsentpedagoogide üldarvust.31.12. Pedagoogide arv vanusegruppides protsentides: 50.31.13. Lahkunud töötajate protsent töötajate üldarvust.31.14. Õpilasi ühe pedagoogi ametikoha kohta.31.15. Klassikursuse kordajate protsent õpilaste koguarvust.31.16. Riigieksamite tulemused (aineti ja valinute protsent lõpetajate arvust).31.17. Põhikooli lõpueksamite tulemused (aineti ja valinute protsent lõpetajateüldarvust).31.18. 9. klassi lõpetajate protsent sama lennu alustanutest 7. klassis.31.19. 12. klassi lõpetajate protsent sama lennu alustanutest 10. klassis.31.20. Õpilasi ühe arvuti kohta.31.21. Pedagooge ühe arvuti kohta.31.22. Õpperuumide ruutmeetreid õpilase kohta.31.23. Õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta.31.24. Õpilaskoha maksumus.125