JÕHVI GÜMNAASIUMI - Opetaja.edu.ee

Jõhvi Gümnaasiumi arengustrateegia aastani 2015 ja arengukava 2005-20075.3. Sisuliselt teenindab Kool praeguseks veel suurt osa Kohtla-Järve Ahtme linnaosaeestikeelsest elanikkonnast.5.4. Gümnaasiumiastme teenust pakub Kool kõikide ümberkaudse omavalitsustepõhikoolide lõpetajatele.II Muutused keskkonnas6. Eesti regionaalarengu suundumused6.1. Elukvaliteedi ja atraktiivse elukeskkonna üldise tähtsustumise tõttu muutuvadolulisteks regionaalarengut kujundavateks teguriteks haridus-, kultuuri- jalinnakeskkonnaalased piirkondlikud erinevused.6.2. Siirdeperioodil välja kujunenud arengutasemete erinevustel (sh hariduslikel) onkalduvus edaspidigi kasvada.6.3. Ida-Virumaa arengu üheks tunnusjooneks on Jõhvi kui keskuse (shhariduskeskuse) tugevnemine, mis mõjutab positiivselt arengut valdaval osalmaakonnast (va Narva regioon, mis moodustab iseseisva piirkonna). Selgelt onvälja kujunenud Jõhvi, Toila, Ahtme kasvutelg, mida tugevdavad Sillamäe, Vana-Ahtme ja Järve tööstusalad.6.4. Jõhvi kui regionaalkeskuse areng vähendab Kooli tulevikuriske annab lootust,et püstitatud eesmärgid on saavutatavad.7. Haridusreformi põhiseisukohad7.1. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) viib läbi haridusreformi, mis seniseakadeemilise haridusmudeli asemel juurutab postakadeemilist haridusmudelit,kus konkurents on muudetud haridussüsteemi loomulikuks osaks. Reformipõhiseisukohad on formuleeritud dokumendis “21. sajandi hariduse program”.Sellega püstitatakse Koolile järgmised eesmärgid ning tegevusvajadused:7.1.1. Õppekorralduses ja õppekavade koostamisel arvestada iga lapse võimeid jaindividuaalset arengut. Individuaalse õppekava rakendamine.7.1.2. Õppekorralduses viia otsustusõigus ja vastutus eelkõige kooli tasandile.7.1.3. Töötada välja õpetajate kutsestandard ja käivitada õpetaja kutseomistamisesüsteem.7.1.4. Luua hariduse kvaliteedi hindamise süsteem. Välishindamine hakkab põhinemasisehindamisel.7.1.5. Koolide otsustuspädevuse suurendamiseks võimaldada omanikel koolid kujundadaümber iseseisvateks juriidilisteks isikuteks ning suurendada koolide õigusi javastutust.7.1.6. Suurendada lastevanemate osalust koolide õppetööd ja korraldust puudutavateotsustuste langetamisel.7.1.7. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis.7.1.8. Koolide rahastamisel võtta aluseks diferentseeritud pearahasüsteem.Investeeringukulusid finantseeritakse pearaha koosseisus, millega on võimalikjaotada investeeringukulud pika perioodi peale (järelmaksuna). Klassitäituvusepiirnormi vähendamine põhikoolis kuni 24 õpilaseni. Üleminek algas 1. klassikomplekteerimisel 2004./05.õa ning laieneb igal õppeaastal ühe klassiastme võrra.7