Seletuskiri

Autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiriI. SissejuhatusKäesolev autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu onette valmistatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.Autoveoseadus (RT I 2000, 54, 346; 2010, 44, 261) jõustus 1. oktoobril 2000. aastal ningselle aja jooksul on seadust viieteistkümnel korral muudetud. Ulatuslikumad muudatused tehtiautoveoseaduses 2004. aasta aprillis, seoses Euroopa Liidu autoveoalaste õigusaktideülevõtmisega ja 2008. aasta oktoobris, kui seaduse muutmise tulemusena vähendati oluliselttasuliste rahvusvaheliste autovedudega tegelevate ettevõtjate autoveoseadusest tulenevathalduskoormust.Käesoleva eelnõu alusel planeeritakse autoveoseaduses teha järgmisi muudatusi:• sätestada muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste(EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtjategevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogudirektiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), (EÜ) nr 1072/2009rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta(ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) ja (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvaheliselebussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millegamuudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105)kohaldamisest alates 4.12.2011;• sätestada seaduse tasemel vedaja tegevusalale juurdepääsu tingimuste osaserisusi, mille kehtestamise õigus tuleneb määrustest (EÜ) nr 1071/2009 ja(EÜ) nr 1072/2009;• ühtlustada ja lihtsustada autovedude korraldamiseks antavate tegevuslubadesüsteemi;• kaotada kehtivast seadusest tulenevad piirangud tasulisele rahvusvaheliseleautoveoturule juurdepääsuks;• liberaliseerida autovedudel kasutatavate renditud sõidukite kasutustingimusi,tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2006/1/EÜ, ilma juhitarenditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (ELT L 33, 4.2.2006, lk82);• täpsustada vastutusalas sätestatud karistusi autoveoseaduse ja määruste (EÜ) nr1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 nõuete rikkumiste eest;• täpsustada mõningate autoveoseaduse sätete sõnastust, et tagada õigusselgusning kooskõla teiste seaduste ja Euroopa Liidu õigusega.Riigilõivuseaduses tehtavad muudatused tulenevad autoveoseaduses tehtavatest muudatustestja liiklusseaduses tehtavad muudatused tulenevad nii autoveoseaduses tehtavatestmuudatustest kui määruse (EÜ) nr 1071/2009 tingimuste osas rakendussätete kehtestamisevajadusest siseriikliku seadusega (liiklusjärelevalve infosüsteemi loomine, karistustekehtestamine Euroopa Liidu õigusaktide rikkumise korral).Seaduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiteede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Eda Rembel (eda.rembel@mkm.ee, tel. – 6 256

427). Eelnõu koostamisest võtsid osa teede- ja raudteeosakonna talituse juhataja Priit Vene(priit.vene@mkm.ee, tel. – 6 256 334) ja teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Jaak Ideon(jaak.ideon@mkm.ee, tel. – 6 256 499). Eelnõu koostamise käigus on küsitud ja arvestatudEesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretäri Toivo Kuldkepa(toivo@eraa.ee, tel. – 6 062 042) ja infoosakonna juhataja Ermo Perolaineni (ermo@eraa.ee,tel. – 6 062 060) ning Autoettevõtete Liidu direktori Villem Tori(villem.tori@autoettevoteteliit.ee, tel. – 6 412 511) ettepanekute ja arvamustega.Eelnõu õigusliku ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiõigusosakonna juhataja Eva Vanamb (eva.vanamb@mkm.ee, tel. 6 397 648) ja peaspetsialistHindrek Allvee (hindrek.allvee@mkm.ee, tel. 6 397 670; E-post: hindrek.allvee@mkm.ee).Eelnõu ei ole läbinud keelelist toimetamist.Eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogus poolthäälte enamust.II. Seaduse eesmärkSeaduse olulisemaks eesmärgiks on sätestada autoveoseaduse (edaspidi ka AutoVS)muudatused, mis tulenevad määruste (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr1073/2009 (edaspidi kõik koos ka „maanteepakett“) kohaldamisest alates 4.12.2011. Eelkõigepuudutavad need muudatused AutoVS-s sätestatud tingimusi autoveo-ettevõtja (edaspidivedaja) tegevusalale juurdepääsuks, mis tulenevad nõukogu direktiivist 96/26/EÜ siseriiklikeja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalalelubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidevastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamisekohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1—10), mis määruse (EÜ) nr 1071/2009 alusel alates4.12.2011 kehtetuks tunnistatakse. Lisaks sellele tehakse AutoVS-s muudatusi, mis tulenevadnõukogu määruse (EMÜ) nr 881/92 turulepääsu kohta sellise ühenduses toimuva kaupadeautoveo puhul, mille algus- või lõpp-punkt asub liikmesriigi territooriumil või mis läbib ühevõi mitme liikmesriigi territooriumi (EÜT L 95, 9.4.1992, lk 1) kehtetuks tunnistamisest jaasendamisest määrusega (EÜ) nr 1072/2009 alates 4.12.2011 ning nõukogu määruse (EMÜ)nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise sõitjateveo ühiseeskirjade kohta ((EÜT L 74,20.3.1992, lk 1) kehtetuks tunnistamisest ja asendamisest määrusega (EÜ) nr 1073/2009alates 4.12.2011. Arvestades, et vedaja tegevusalale juurdepääsu ja sellele tegevusalaltegutsemise osas on eelpool nimetatud otsekohalduvate määruste alusel liikmesriikidel õiguskehtestada siseriiklike õigusaktidega erisusi, mis peavad olema proportsionaalsed jamittediskrimineerivad, on käesolevas eelnõus sätestatud mõningaid Eesti autoveoturgu jaseadusandlust arvestavaid erisusi (tegevusloa kohustuseta vedude kehtestamine seadusetasemel, tegevusloa andmise menetlusaeg, vedaja andmete kandmise nõue äriregistrisse võiteise registrisse jm). Lisaks sellele täpsustatakse AutoVS-s tehtavate muudatuste võitäiendustega „maanteepaketist“ tulenevate nõuete rakendamise korda. Näiteks kehtestataksekäesoleva eelnõu alusel AutoVS 5. peatükis juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveosertifikaadi taotlemise ja andmise tingimused ja mille tõttu on otstarbekas esitada eelnõus 5.peatükk tervikuna.Teiseks oluliseks muudatuste tegemise eesmärgiks on ühtlustada ja lihtsustada autovedudekorraldamiseks antavate tegevuslubade süsteemi. Kehtiva seaduse alusel on hetkel kasutuselautoveo tegevuslubade süsteem, mille kohaselt antakse tasulise rahvusvahelise veoseveokorraldamiseks ühenduse tegevusluba ja iga sõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatudärakiri ning tasulise riigisisese veoseveo korraldamiseks riigisisese autoveo tegevusluba ja iga

sõiduki kohta riigisisese autoveo sõidukikaart. Arvestades, et 4.12.2011 rakenduva määruse(EÜ) nr 1071/2009 alusel hakkavad kehtima ühtsed reeglid vedaja tegevusalale juurdepääsuksja vedaja tegevusalal tegutsemiseks, mille tõttu ei ole enam otstarbekas säilitada hetkelAutoVS alusel kehtivaid piiranguid ühenduse tegevusloa taotlemiseks (kaheaastane riigisisesetasulise autoveo kogemuse nõue ühenduse tegevusloa taotlemiseks), kaob ära sisuline vajadussäilitada tegevusload ja sõidukikaardid tasulise riigisisese autoveo korraldamiseks. Seetõttuplaneeritakse käesoleva eelnõu alusel alates 4.12.2011 loobuda tasulise riigisisese autoveotegevuslubade ja sõidukikaartide väljastamisest ning väljastada alates nimetatud kuupäevasttasulise veoseveo korraldamiseks vaid ühenduse tegevuslubasid ja sõidukite kohta ühendusetegevusloa kinnitatud ärakirju (nimetatud dokumendid tulenevad määrusest (EÜ) nr1072/2009). Kirjeldatud muudatuse realiseerimiseks käesoleva eelnõu alusel jäetakse seaduse§-st 5 välja lõikes 6 toodud kaheaastase riigisisese tasulise autoveo kogemuse nõue ühendusetegevusloa taotlemiseks ning § 13 lõikest 1 jäetakse välja punktis 6 toodud nõue esitadaühenduse tegevusloa taotlemiseks vähemalt kaks aastat kehtinud riigisisese tasulise autoveotegevusluba. Nimetatud muudatus hõlmab ligikaudu 1500 ettevõtjat, kes hetkel omavadkehtivat riigisisese tasulise autoveo tegevusluba, kuid kes nimetatud tegevusloa kehtivusajalõppedes peavad taotlema ühenduse tegevusloa ning ligikaudu 4800 veokit, mille kohta tulebriigisisese sõidukikaardi kehtivusaja lõppedes taotleda ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri.Lisaks sellele planeeritakse AutoVS muudatuste kohaselt loobuda oma kulul rahvusvaheliseautoveo tegevuslubade ja sõidukikaartide väljastamisest, mis on tingitud määruste (EÜ) nr1072/2009 artikli 1 lõike 5 ja määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõike 5 sätetest, mis näevadette oma kulul rahvusvahelise veose- ja sõitjateveo korraldamise vabastamise ühendusetegevusloa ja mis tahes veoloa olemasolu nõudest. Nimetatud muudatuse tulemusenavähendatakse AutoVS-st tulenevat halduskoormust ettevõtjatele, kes veose- või sõitjateveoksettenähtud sõidukeid kasutades teostavad autovedusid vaid oma muu majandustegevusetarbeks. Hetkel omab oma kulul korraldatava rahvusvahelise veose- ja sõitjateveo tegevusluba166 ettevõtjat, kelle kasutuses olevate sõidukite kohta on väljastatud 320 kehtivatsõidukikaarti.Lisaks mainitule on eelnõuga ettenähtud muudatuste eesmärgiks liberaliseerida renditudsõidukite kasutusvõimalusi nii tasulisel kui oma kulul korraldataval veoseveol. Renditudsõidukite kasutamine rahvusvahelistel veosevedudel Euroopa Liidus on reguleerituddirektiiviga 2006/1/EÜ, millega kehtestatakse renditud sõiduki kasutamise tingimused janõutav dokumentatsioon. Kui kehtiva seaduse kohaselt saab ühenduse tegevusloa kinnitatudärakirja taotleda vaid Eesti Vabariigis registreeritud mootorsõidukile, siis käesoleva eelnõualusel seaduses tehtavate muudatuste kohaselt planeeritakse, et tegevusloa kinnitatud ärakirjasaab taotleda ka Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides registreeritudmootorsõidukitele, kui neid sõidukeid kasutatakse rendilepingu alusel. Nimetatud muudatusvõimaldab eelkõige rahvusvahelist veosevedu korraldavatel vedajatel suurendadaautoveoteenuste eksporti eelpool nimetatud liikmesriikide vahelistel vedudel. Muudatustekohaselt on võimalik Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigisregistreeritud mootorsõidukile saada kinnitatud ärakiri kehtivusajaga, mis ei tohi olla pikem,kui sõiduki rendilepingu kehtivusaeg ega pikem kui üks aasta. Eestis mitteregistreeritudmootorsõidukile kinnitatud ärakirja andmisel mitte pikemaks ajaks kui aasta on arvestatudsõidukite rendilepingute sõlmimise üldist praktikat ja seda, et välisriigis registreeritudmootorsõidukeid saaks kasutada rahvusvahelistel vedudel eelkõige suurenenud nõudlusekatmiseks, milleks pikemas perspektiivis ei ole otstarbekas soetada sõidukeidliisingulepingute alusel. Välisriigis registreeritud sõidukite pikemaajalise kasutamise soovi

korral on Eesti ettevõtjal võimalik Euroopa Liidus kehtivate ühtsete tingimuste alusel asutadaveondusettevõte mis tahes liikmesriigis.III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüsAutoVS § 1 täiendatakse lõigetega 1 1 , 1 2 ja 1 3 , milles on toodud viited 4.12.2011otsekohalduvatele määrustele (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009.Lõigetes 1 1 , 1 2 ja 1 3 sätestatakse, et lisaks nimetatud määruste sätetele kohaldatakse vedajategevusalale lubamise ja sellel tegevusalal tegutsemise, veose rahvusvahelise autoveo,sealhulgas kabotaažvedude korraldamise ja sõitjate oma kulul rahvusvahelise autoveokorraldamise alustena ka käesoleva seaduse erisusi. Siseriikliku õigusaktiga erisustekehtestamist nimetatud valdkondades võimaldavad ka otsekohalduvad määrused tingimustel,et siseriiklike õigusaktidega kehtestatavad erisused oleksid proportsionaalsed jamittediskrimineerivad.AutoVS § 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „kaitsejõudude ja“ sõnadega „kaitseväe ja kaitseliiduning“, millega viiakse sätte sõnastus vastavusse kaitseväe korralduse ja kaitseliidu seaduseskasutatavate terminitega.AutoVS § 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse viitega määruste (EÜ) nr 1071/2009 artiklis2 ja (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 2 toodud mõistetele, mida kasutatakse ka autoveoseaduses.Viide nimetatud määruste mõistetele on vajalik, kuna määrustes toodud mitmeid mõisteidkasutatakse läbivalt ka autoveoseaduses („veokorraldaja“, „kabotaažveod“ jne) ning neidmõisteid ei ole otstarbekas autoveoseaduses taasesitada.AutoVS § 2 punktis 1 muudetakse autoveo mõistet. Mõistest on välja jäetud sõidukitiseloomustavad sõnad „kehtestatud korras registreeritud“. Muudatus on tingitud sellest, etkäesoleva eelnõuga täpsustatakse seaduse §-s 25 toodud nõudeid autoveol kasutatavalesõidukile, kaasa arvatud sõiduki registreerimisele. Nimetatud täpsustuste selgitused on toodudkäesoleva eelnõu seletuskirja § 25 juures. Lisaks sellele on mõistet täiendatud lauseosaga,mille alusel kuulub autoveo mõiste alla ka sõitjate või veoseveoga seotud tühisõit. Sellelauseosa lisamise tõttu jäetakse kehtivast autoveo mõistest välja teine lause. Mõistetäiendusega viiakse mõiste sõnastus vastavusse määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 2 lõike 2punktis d toodud sättega, mis kirjeldab rahvusvahelise veo raames tehtavaid tühisõite.Eelnõuga muudetakse AutoVS § 2 punktis 6 toodud vedaja mõistet. Mõiste esimeseslauseosas tehtud muudatuse kohaselt on vedaja ühenduse tegevusluba omav äriregistrissekantud ettevõtja. Nimetatud muudatus on tingitud käesoleva eelnõu eesmärgist ühtlustada jalihtsustada autoveo tegevuslubade süsteemi, mille kohaselt alates käesolevaseadusemuudatuse rakendumisest väljastatakse vedajatele tasulise veoseveo teostamiseks vaidühenduse tegevuslubasid, mille alusel on õigus teostada nii riigisisest kui rahvusvahelisttasulist veosevedu. Mõiste teisest lauseosast on välja jäetud tingimus, et ettevõtja peab olemaäriseadustikus nimetatud. Nimetatud muudatus tehakse mõiste täpsustamise eesmärgil, kunaäriregistrisse kantakse ettevõtja äriseadustiku kohaselt. Veel täpsustatakse mõistet selliselt, etvedajaks saab olla seaduse alusel teise registrisse kantud isik vaid sel juhul, kui ta onjuriidiline isik. See võimaldab ühenduse tegevusluba taotleda juriidilistel isikutel, kes onseaduse alusel kantud teise registrisse (näiteks mittetulundusühingud) ja kes vastavaltseadustele võivad tegeleda äritegevusega. Füüsiline isik saab olla vedaja vaid juhul, kui tafüüsilisest isikust ettevõtjana on kantud äriregistrisse. Mõistest jäetakse välja lauseosa, millepuhul loetakse vedajaks ka oma kulul autovedu korraldav kohalik omavalitsusüksus. Seemuudatus on tingitud eelnõu eesmärgist lihtsustada autoveol kasutatavate tegevuslubade

süsteemi, mille kohaselt alates käesoleva seadusemuudatuse rakendumisest ei väljastatategevuslubasid ja sõidukikaarte oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamiseks (vt kaAutoVS § 8 1 muudatuste selgitusi).AutoVS § 2 täiendatakse uue punktiga 7, millega lisatakse seadusesse renditud sõidukimõiste. Mõiste lisamise vajadus tuleneb käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 22 lõikes 2tehtavatest muudatustest, millega reguleeritakse renditud sõiduki kasutamist veoseveol.Mõiste sõnastamisel on kasutatud direktiivi 2006/1/EÜ artikli 1 punktis b toodud renditudsõiduki mõistet arvestades AutoVS erisustega.AutoVS § 3 lõike 2 teise lause sõnastust muudetakse õigusselguse eesmärgil ningtäiendatakse sättes toodud paragrahvide loetelu §-dega 21 1 ja 22, kuna ka nendesparagrahvides käsitletakse sõitjate tasulisel autoveol kasutatavaid dokumente (EMÜ veoloakinnitatud ärakiri, rahvusvahelistest autoveo kokkulepetest tulenevad veoload sõitjatejuhuvedude teostamiseks, autojuhi ametikoolituse tunnistus).AutoVS § 4 pealkirjas ja lõigetes 1—4 tehtavate muudatuste ning lõigete 5—8 paragrahvistvälja jätmise tõttu on otstarbekas paragrahv esitada tervikuna. Paragrahvi pealkirjast ningolemasolevatest lõigetest 1 ja 4 jäetakse välja riigisisese autoveo tegevusloa ja sõidukikaardinimetus, kuna tasulise autoveo tegevuslubade süsteemi ühtlustamise eesmärgil väljastataksealates käesoleva eelnõu jõustumisest tasulise veoseveo teostamiseks ühenduse tegevuslubasidja nende kinnitatud ärakirju. Muudatuse põhjendused on toodud käesoleva seletuskirja II. osastoodud seaduse eesmärkides. Õigusselguse eesmärgil asendatakse lõigetes 1—4 sõna„autovedu“ sõnaga „veosevedu“ vastavas käändes, kuna AutoVS § 3 lõike 1 kohaseltkohaldatakse 2. peatüki sätteid veose tasulise veo korral.Lõiget 1 täiendatakse lauseosaga, mis viitab erisustele ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatudärakirja olemasolu nõude kohta, kui käesoleva seaduse, rahvusvaheliste kokkulepete võiEuroopa Liidu õigusaktidega on sätestatud teisiti. Kehtiva seaduse alusel on ühendusetegevusloa kohustuseta veod sätestatud paragrahvi 1 lõikes 2 ning käesoleva eelnõu aluselsätestatakse ühenduse tegevusloa kohustuseta veod seadust täiendavas paragrahvis 4 1 .Lõigetes 2 ja 3 tehtavad muudatused on tingitud sellest, et ühenduse tegevusloa ja sellekinnitatud ärakirja puhul muutub viide Euroopa Liidu õigusaktile. Olemasolev viide määruse(EMÜ) nr 881/92 vastavale artiklile asendatakse viitega määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklile4, millega sätestatakse ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja kasutamise kohustusEuroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vaheliste tasuliste veosevedudekorraldamiseks. Lõikes 2 nimetatud ühenduse tegevusluba (seaduse tekstis edaspidi kategevusluba) tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu ja lõikes 3 nimetatudühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa kinnitatud ärakiri) tõendabühenduse tegevusloa omaja õigust kasutada tegevusloa kinnitatud ärakirjale kantudregistreerimismärgiga sõidukit ühenduse tegevusloaga lubatud tasulisel veoseveol.Lõikes 4 toodud olemasolev säte, mis puudutab riigisisese autoveo tegevusluba ja milleAutoVS-st väljajätmise põhjused on toodud käesoleva seletuskirja II. osas toodud seaduseeesmärkides, asendatakse käesoleva eelnõu alusel uue sättega, millega kehtestataksejuhitunnistuse kohustuslikkus Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidevaheliste veosevedude ja määruses (EÜ) nr 1072/2009 defineeritud kabotaažvedudeteostamiseks. Nimetatud vedude teostamisel peab määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5kohaselt olema juhitunnistus autojuhil, kes ei ole Euroopa Liidu ja EuroopaMajanduspiirkonna liikmesriigi kodanik või nimetatud liikmesriigi pikaajaline elaniknõukogu direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses. Otsekohalduvast määrusest tuleneva

juhitunnistuse kohustuslikkuse sätte sissetoomine AutoVS-sse on vajalik seetõttu, etmääratleda selle dokumendi olemasolu vajadus vaid Euroopa Liidu ja EuroopaMajanduspiirkonna liikmesriikide vahelise tasulise veoseveo teostamisel ühenduse tegevusloaalusel. Riigisiseste ja kolmandatesse riikidesse veoseveo korraldamisel, mille puhul peabvedajal olema küll ühenduse tegevusluba ja sõiduki kohta tegevusloa kinnitatud ärakiri,juhitunnistuse olemasolu ei ole nõutav.Lõige 5 jäetakse §-st 4 välja, kuna puudutab riigisisese autoveo sõidukikaarti ja milleAutoVS-st väljajätmise põhjused on toodud käesoleva seletuskirja II. osas toodud seaduseeesmärkides.Lõige 6 jäetakse §-st 4 välja sama §-i lõikes 1 tehtavate muudatuste tõttu, mille kohaselt mistahes tasulise veoseveo (nii rahvusvahelise kui riigisisese) teostamiseks peab vedajal olemaühenduse tegevusluba ja iga kasutatava sõiduki kohta tegevusloa kinnitatud ärakiri.Lõige 7 jäetakse §-st 4 välja, kuna samasisuline säte on toodud määruse (EÜ) nr 1071/2009artikli 1 lõikes 5.Lõige 8 jäetakse §-st 4 välja, kuna selles lõikes nimetatud vedude loetelu, mis kehtivaAutoVS alusel on kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega, sätestataksekäesoleva eelnõu alusel AutoVS-st täiendavas §-s 4 1 .AutoVS § 4 1 puhul on tegemist seadusesse lisatava uue paragrahviga, milles sätestatakseühenduse tegevusloa kohustuseta veod.Lõikes 1 viidatakse määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõikes 5 toodud rahvusvahelistelevedudele, mille korraldamiseks ei ole vaja ühenduse tegevusluba ega selle kinnitatud ärakirja.Nimetatud viite äratoomine autoveoseadus on vajalik õigusselguse eesmärgil, võimaldadesteavet tegevusloa kohustuseta rahvusvaheliste veosevedude kohta. Lõikes 2 sätestatakseriigisiseste vedude loetelu, mille korraldamiseks ei pea vedajal olema autoveoseadusekohaselt nõutavat ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakirja. Kehtiva AutoVS § 4 lõike8 alusel on tegevusloa kohustuseta vedude loetelu kehtestatud majandus- jakommunikatsiooniministri määrusega, mis algselt kehtestati AutoVS alusel 16.08.2001 ninguuendati majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.12.2008 määrusega nr 109 „Ühendusetegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja ning tasulise riigisisese autoveo tegevusloa jasõidukikaardita korraldatavate vedude loetelu“. Arvestades, et tasulise veoseveokorraldamiseks vajaliku ühenduse tegevusloa nõue on kehtestatud AutoVS-ga, onõiguskindluse eesmärgil vajalik ka tegevusloa kohustuseta veod kehtestada seaduse tasemel.Tegevusloa kohustuseta vedude puhul on tegemist vedudega, mis veo iseloomust ja pikkusesttingituna ei oma autoveoturul olulist tähtsust ning nimetatud alustel erisuste kehtestamisevõimalus nähakse liikmesriikidele ette ka määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 1 lõikega 5.Vedude loetelu väljatöötamisel on kasutatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat,eeskätt on arvestatud Hollandi, Belgia ja Soome õigusaktides sätestatud tegevusloakohustuseta riigisiseste vedudega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.12.2008määrusega nr 109 kinnitatud tegevusloa kohustuseta riigisiseste vedude loetelu sätestataksekäesoleva eenõu alusel seadust täiendavas paragrahvis 4 1 täies ulatuses. Nimetatud loetelustoodud riigisisesed veod on tegevusloa kohustusest vabastatud viimase 10 aasta jooksul ninghetkel puudub vajadus seda loetelu sisuliselt muuta. Täpsustamist vajab vaid punktis 5 toodudveo kirjelduse sõnastus. Võrreldes määruses tooduga täiendatakse punktis 5 toodud jäätmeteja prügi vedu heit- ja reovee vedudega. Punkti 5 täiendamine on vajalik seetõttu, et heit- jareovett ei defineerita jäätmeseaduses otseselt jäätmetena, kuid sellised veod on autoveoturulenamjaolt kohaliku tähtsusega ning nende korraldamiseks ei ole otstarbekas kohaldadategevusloa nõuet.

AutoVS § 5 pealkirjas ja lõigetes 1—6 tehtavate muudatuste ning uute lõigete 7—9 lisamisetõttu on otstarbekas paragrahv esitada tervikuna. Paragrahviga 5 kehtestatakse nõudedühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja taotlejale ja nimetatud dokumendi omajale.Paragrahvi 5 pealkiri sõnastatakse parema loetavuse eesmärgil ümber ning tasulise autoveotegevusloa nimetus asendatakse ühenduse tegevusloa nimetusega ning pealkirja täiendataksetegevusloa kinnitatud ärakirja nimetusega.Lõike 1 sõnastust muudetakse, mille kohaselt peab tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja võiselle omaja finantssuutlikkus vastama määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõigetes 1 ja 3 või2 ja 3 sätestatud nõuetele. Viite tegemine määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 vastavatelelõigetele on vajalik andmaks vedajale teada, et tema finantssuutlikkus peab vastama kasmääruse artikli 7 lõikele 1 või lõikele 2. Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõike 1 kohaselton vedajal võimalik oma vastavust finantssuutlikkuse nõudele tõendada raamatupidamiseaastaaruannetega, mille kohaselt peab vedaja käsutuses olema igal aastal omakapitalivähemalt 9000 euro väärtuses ainult ühe kasutatava sõiduki kohta ning 5000 euro väärtusesiga järgneva tema kasutuses oleva sõiduki kohta. Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõike 2kohaselt võib vedaja oma vastavust finantssuutlikkuse nõudele tõendada ka sellise tõendiganagu pangatagatis või kindlustus, sealhulgas kutsealane vastutuskindlustus finants- võikindlustusasutuselt, kes annavad eespool nimetatud summade (9000 eurot ainult ühekasutatava sõiduki kohta ning 5000 eurot iga järgneva kasutatava sõiduki kohta) kohtavedajale tagatise.Lõike 2 esimese lause sõnastust täpsustatakse, mille kohaselt peab tegevusloa taotleja võiselle omaja määrama vähemalt ühe veokorraldaja, kes juhib vedaja veotegevust ja vastabmääruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 lõikes 1 või 2 ja autoveoseaduse paragrahvis 7 sätestatudnõuetele. Muudatuse kohaselt on kehtiva lõike 2 sõnastusest välja jäetud teine lause mitmeveokorraldaja määramise võimaluse kohta, kuna lõikes tehtava täpsustuse kohaselt peabvedaja olema määranud vähemalt ühe veokorraldaja ning sellise sõnastuse alusel võib vedajavajaduse korral määrata ka mitu veokorraldajat. Lõikes 2 tehtav teine täpsustus tulenebmääruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 sõnastusest, mille kohaselt veokorraldaja juhib vedajaveotegevust ning lisaks kehtiva seaduse §-s 7 toodud nõuetele peab vastama ka otsekohalduvamääruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele.Lõike 3 sõnastust täpsustatakse, mille kohaselt peab tegevusloa omaja veokorraldajavahetumise korral määrama uue veokorraldaja, kes vastab paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatudnõuetele. Muudatus on vajalik andmaks teada, et ka uus veokorraldaja peab vastama seadusestoodud nõuetele. Veokorraldaja vahetumisest peab vedaja teatama kehtivas seaduseredaktsioonis toodud 30 kalendripäeva asemel 28 kalendripäeva jooksul. Täpsustus on tehtudtähtaegade ühtlustamise eesmärgil määruses (EÜ) nr 1071/2009 toodud analoogsetetähtaegadega. Lõikes 3 tehtud viimane täpsustus on tingitud käesoleva eelnõu aluselparagrahvi 13 lõikes 1 tehtavatest muudatustest, mille puhul täiendatakse tegevusloataotlemiseks esitatavaid veokorraldaja määramist tõendavaid dokumente. Nimetatuddokumendid peab tegevusloa omaja esitama tegevusloa andjale ka veokorraldaja vahetumisekorral.Lõiget 4 täiendatakse lauseosaga, mille kohaselt võib tegevusloa omaja mitte üle kuue kuutegutseda ilma veokorraldajata, kui veokorraldaja on lisaks muudele lõikes toodud asjaoludeletunnistatud hea maine nõudele mittevastavaks. Nimetatud täienduse tegemisel on arvestatudmääruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõike 1 punktis a toodud sättega, millega määratletaksevõimalik kuuekuuline tähtaeg hea maine nõuetele vastava uue veokorraldaja määramiseks, kuisenine veokorraldaja on tunnistatud hea maine nõudele mittevastavaks.

Lõike 5 kolmandat lauset täiendatakse lauseosaga, mille kohaselt tegevusloa taotleja ja selleomaja karistatuse osas võetakse arvesse ka välisriikidest saadud määruse (EÜ) nr 1071/2009artikli 6 lõikes 2 nimetatud raskete rikkumiste, mille kohta tehtud otsuse jõustumisest onmöödunud kuni üks aasta, karistusandmeid. Nimetatud täiendus on vajalik eelkõigeõigusselguse eesmärgil, määratlemaks kindlaks, milliste rikkumiste eest ja millisejõustumistähtajaga kohaldatavad karistused, mille kohta saadakse välisriikidest teavet,mõjutavad tegevusloa taotleja või tegevusloa omaja vastavust hea naine nõudele.Lõikes 6 toodud olemasolev säte, mis puudutab ühenduse tegevusloa taotlemiseks vajalikukaheaastase riigisisese tasulise autoveo kogemuse nõuet ja mille AutoVS-st väljajätmisepõhjused on toodud käesoleva seletuskirja II. osas toodud seaduse eesmärkides, asendataksekäesoleva eelnõu alusel uue sättega, mille alusel peab ühenduse tegevusloa taotleja ja selleomaja olema kantud äriregistrisse või teise registrisse, kui tegemist on juriidilise isikuga.Nimetatud sätte kehtestamine on vajalik tagamaks, et nii autoveoalase äritegevusega alustavettevõtja kui autoveoturul tegutsev vedaja oleks enne autoveo tegevusloa taotlemist ja kategevusloa kehtivusajal kantud äriregistrisse või teise registrisse, kui tegemist on juriidiliseisikuga.Paragrahvi täiendatakse lõikega 7, mille alusel peab tegevusloa taotleja ja selle omaja teatamategevusloa andjale Eesti asukoha aadressi, kus hoitakse vedaja dokumente, mida nimetataksemääruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a. Nimetatud nõude sätestamine AutoVS-s ontingitud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a toodud otsekohalduva sättetäpsustamise vajadusest. Vedaja asukoha aadressi teatamine tegevusloa andjale on vajalik, etpädev asutus saaks vajadusel kontrollida, kas vedaja vastab kehtestatud nõuetele. Sätte teiselausega täpsustatakse, et nimetatud aadressi muutumisest peab vedaja tegevusloa andjatvähemalt 28 kalendripäeva jooksul teavitama. Teavitamise tähtaeg on ühtlustatud käesolevasseaduses ja määruses (EÜ) nr 1071/2009 toodud analoogsete tähtaegadega.Paragrahvi täiendatakse lõikega 8, mille sätestamine on tingitud määruse (EÜ) nr 1071/2009artikli 5 punktis b toodud otsekohalduva sätte täpsustamise vajadusest. Nimetatud täpsustustekohaselt peab vähemalt kuue kuu möödumisel ühenduse tegevusloa saamisest vedajakasutuses olema vähemalt üks sõiduk, mille tõendamiseks peab vedaja vähemalt kuue kuumöödumisel olema taotlenud ja saanud tegevusloa kinnitatud ärakirja. Määruse (EÜ) nr1071/2009 vastava sätte täpsustusega AutoVS-s määratakse kindlaks ajavahemik, millejooksul pärast tegevusloa saamist peab vedaja kasutuses olema vähemalt üks sõiduk.Nimetatud ajavahemiku (kuus kuud) kindlaksmääramisel on arvestatud määruse (EÜ) nr1071/2009 artikli 13 punktis b toodud kuuekuulise tähtajaga kehtestatud nõudele vastamiseks.Paragrahvi täiendatakse lõikega 9, milles toodud sätte puhul on tegemist kehtiva seaduse § 13lõikes 2 sätestatud nõuetega mootorsõidukile seoses tegevusloa kinnitatud ärakirjataotlemisega. Kuna tegevusloa kinnitatud ärakirja taotlejale ja selle omajale kehtivad nõudedon sätestatud §-s 5, siis on otstarbekas ka nimetatud nõue sätestada §-s 5. Võrreldes § 13lõikes 2 toodud redaktsiooniga asendatakse sätte esimeses ja teises lauses sõidukikaardinimetus tegevusloa kinnitatud ärakirja nimetusega, mis on tingitud käesoleva eelnõueesmägist ühtlustada autoveo tegevuslubade süsteemi, mille tulemusena kogu AutoVS-sasendatakse tasulise riigisisese autoveo sõidukikaardi nimetus tegevusloa kinnitatud ärakirjanimetusega. Lisaks sellele muudetakse sätte esimest lauset, mille kohaselt saab kinnitatudärakirja taotleda mootorsõidukile, mis võib olla kehtestatud korras registreeritud nii EestiVabariigis kui mõnes teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.Nimetatud muudatuse eesmärgiks on võimaldada Eesti vedajatel rahvusvaheliste autovedudeteostamiseks kasutada ka teistes Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonnaliikmesriikides registreeritud sõidukeid. Sellisel juhul on tegemist renditud

mootorsõidukitega, mida kasutatakse autovedudel rendilepingu alusel. Renditud sõidukitekasutamise reeglid Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas on reguleeritud EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiividega 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamisekohta kaupade autoveol. Muudatusega laiendatakse Eesti vedajate rahvusvahelisteautoveoteenuste pakkumise võimalusi Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaliikmesriikide vahelistel vedudel. Kolmanda muudatusena sätestatakse, et mootorsõiduk peabvastama kehtivatele tehnonõuetele. See muudatus sõnastuses tehakse õigusselguse eesmärgil,kuna kehtivas redaktsioonis toodud tehnoülevaatuse läbimise nõue ei ole iga sõiduki puhulõigustatud (näiteks esmaregistreeritud uus sõiduk). Õiguspärasem on kasutada, et sõiduk peabvastama kehtivatele tehnonõuetele, mis Eestis on kehtestatud liiklusseaduse alusel. Sõidukitehnonõuetele vastavust tõendab tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja selleks ettenähtuddokumentidega.AutoVS §-ga 5 1 kehtestatakse nõuded juhitunnistuse taotlemiseks. Nõuete kehtestamisel onarvestatud määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 toodud sätetega juhitunnistuse andmiseeesmärkide kohta.Lõigetes 1–4 toodud nõuete sätestamine on vajalik eelkõige määruse (EÜ) nr 1072/2009artikli 5 lõikes 1 toodud nõuete täpsustamiseks. Lõigetes 1–4 toodud nõuete kohaselt peabjuhitunnistuse taotlejal olema kehtiv ühenduse tegevusluba ning autojuht, kellelejuhitunnistust taotletakse peab töötama vedaja juures töölepingu või muu lepingulise suhtealusel. Autojuhil peab olema kehtiv juhiluba ja sõlmitud Eestis kehtiv kohustuslikuravikindlustuse leping. Lisaks eelnevale peab autojuht olema läbinud AutoVS-st tulenevaautojuhi ametikoolituse kursuse ning saanud juhitava sõiduki liigile vastava kutsetunnistusevõi vastava märke juhiloale. Nimetatud nõuete kehtestamise aluseks on määruse (EÜ) nr1072/2009 artikli 5 lõike 1 punktist b tulenev nõue, et kolmanda riigi kodanik võib töötadaliikmesriigis asutatud vedaja juures autojuhina ning teostada Euroopa Liidu ja EuroopaMajanduspiirkonna liikmesriikide vahelist veosevedu, kui täidetakse liikmesriigis kehtivaidtööhõive- ja kutseõppetingimusi. Lõigetes 2–4 toodud nõuete kehtestamise eesmärgiks on, etkolmanda riigi kodanikest autojuhtidele kehtiksid Eesti vedaja juures töötamisel samaväärsedtööhõive- ja kutseõppetingimused, kui Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikest autojuhtidele.AutoVS § 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna ühenduse tegevusloa taotleja ja selle omajafinantssuutlikkuse nõuete osas rakendatakse otsekohalduva määruse (EÜ) nr 1071/2009artiklis 7 sätestatud nõudeid, millele viidatakse käesoleva eelnõu alusel muudetud § 5 lõikes1.AutoVS § 7 pealkirjas ja lõigetes asendatakse sõnad „vedude eest vastutav isik“ sõnaga„veokorraldaja“. Nimetatud muudatus on tingitud sellest, et veokorraldaja mõiste ondefineeritud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 2 punktis 5 ning sellest tulenevalt on vajalikviia AutoVS-s kasutatav mõiste vastavusse määruses toodud mõistega.AutoVS § 7 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna otsekohalduva määruse (EÜ) nr 1071/2009artikli 4 lõigetes 1 ja 2 on määratletud, millistel tingimustel veokorraldajana töötamisterinevate vedajate juures piiratakse. Määruse kohaselt ei piirata veokorraldaja töötamisterinevate vedajate juures, kui veokorraldaja on otseselt vedajaga seotud, näiteks töötab vedajajuures töölepingu alusel või on ettevõtte direktor, omanik, juhatuse liige või on füüsilisestisikust vedaja ise. Juhul kui määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 lõike 2 kohaseltveokorraldaja ei ole vedajaga otseselt seotud, vaid täidab veokorraldaja ülesandeid vedaja

juures lepingu alusel, võib selline veokorraldaja juhtida kuni nelja vedaja vedusid, midateostatakse ühtekokku mitte üle 50 sõidukiga.AutoVS § 7 lõike 2 punkti 2 viimases lauses tehtava muudatuse kohaselt võetakseveokorraldaja karistatuse osas arvesse ka välisriikidest saadud määruse (EÜ) nr 1071/2009artikli 6 lõikes 2 nimetatud raskete rikkumiste, mille kohta tehtud otsuse jõustumisest onmöödunud kuni üks aasta, karistusandmeid. Nimetatud muudatus on vajalik eelkõigeõigusselguse eesmärgil, määratlemaks kindlaks, milliste rikkumiste eest ja millisejõustumistähtajaga kohaldatavad karistused, mille kohta saadakse välisriikidest teavet,mõjutavad veokorraldaja vastavust hea maine nõudele.AutoVS § 7 lõike 2 punktis 4 tehtav muudatus on redaktsiooniline.AutoVS § 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6, mille sätestamine on tingitud määruse (EÜ) nr1071/2009 artikli 11 lõike 4 eesmärkidest ning on vajalik ära tuua ka AutoVS-s, kunaveokorraldaja hea maine nõudele vastavuse kontrollimise kohustus mis tahes Euroopa Liiduvõi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist on oluliseks signaaliks ka Eestiveokorraldajatele.AutoVS § 7 täiendatakse lõikega 5 1 , mille kohaselt ei ole veokorraldajal vaja läbida AutoVSgaette nähtud koolituskursust ja sooritada lõpueksamit, kui ta tõendab, et ta on enne 4.detsembrit 2009 eelneva 10 aasta jooksul pidevalt juhtinud mis tahes Euroopa Liidu võiEuroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vedaja veotegevust. Nimetatud sätte AutoVS-gakehtestamisel on arvestatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 9 alusel liikmesriikidele antudvõimalusega vabastada veokorraldaja eksami sooritamise nõudest isikud, kes enne nimetatudmääruse jõustumist on eelneva 10 aasta jooksul juhtinud vedaja veotegevust Euroopa Liiduvõi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis. 10 aasta jooksul vedaja veotegevuse juhtimistvõib lugeda piisavaks, mille jooksul omandatud kogemused võimaldavad edasist töödveokorraldajana eelpool nimetatud mis tahes liikmesriigis.AutoVS § 8 1 lõigete sõnastust muudetakse ning paragrahvi täiendatakse kahe uue lõikega.AutoVS lõigete 1 ja 2 sõnastuse muutmise tulemusena asendatakse lõigetes toodud oma kululveo teostamise tingimused viidetega määruste (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009vastavatele sätetele, milles on toodud tingimused nii oma kulul veoseveo kui sõitjateveokorraldamiseks. Kuna määruste (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 vastavates sätetestoodud oma kulul veo tingimused rakenduvad alates 4.12.2011 vaid rahvusvahelistelevedudele, siis on otstarbekas sätestada paragrahvi 8 1 lõigetes 1 ja 2, et määrustes (EÜ) nr1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 toodud tingimusi oma kulu vedude teostamiseks peab täitmaka riigisiseseid oma kulul veose- või sõitjatevedusid korraldav ettevõtja. Arvestades, etmääruste (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 vastavates sätetes toodud oma kulul veotingimused rakenduvad eeskätt Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidevahelistel oma kulul korraldatavatel autovedudel ning AutoVS kohaselt ka riigisisestel omakulul autovedudel, siis on nii lõiget 1 kui 2 täiendatud lauseosaga, mille kohaselt Eesti jakolmandate riikide vaheliste oma kulul korraldatavate autovedude teostamisel tuleb lähtudarahvusvahelistest kokkulepetest.AutoVS § 8 1 täiendatakse lõigetega 3 ja 4. Lõikes 3 sätestatakse määruse (EÜ) nr 1073/2009artikli 5 lõikest 5 tuleneva oma kulul sõitjateveo sertifikaadi olemasolu kohustus, kui omakulul rahvusvahelisest sõitjatevedu teostatakse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaliikmesriikide vahel. Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi olemasolu kohustuslikkusesätestamine seaduses on vajalik õigusselguse eesmärgil, kuna käesoleva eelnõu aluseltäiendatakse seaduse järgnevaid paragrahve oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemist,andmist ja andmisest keeldumist käsitlevate sätetega. Lõikes 4 määratakse kindlaks, millistele

tingimustele vastavale mootorsõidukile saab oma kulul sõitjateveo sertifikaati taotleda. Sättekohaselt võib oma kulul sõitjateveo sertifikaati taotleda Eestis registreeritud ja kehtivateletehnonõuetele vastavale mootorsõidukile, kusjuures sertifikaadi taotleja peab olemamootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel.Nimetud nõuete kehtestamise eesmärgiks on, et oma kulul sõitjateveo sertifikaat antaksetingimustel, kui sõiduk vastab registreerimise, õiguspärase kasutamise ja tehnonõuete osaskehtivatele reeglitele.AutoVS §-d 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks. Olemasolevate §-ga 9 ja 10 on kehtestatud omakulul rahvusvahelise autoveo tegevusluba ja sõidukikaarti käsitlevad sätted. Arvestades, etseaduse muutmise üheks eesmärgiks on lihtsustada kehtivat autoveo tegevuslubade süsteemining vähendada ettevõtjate halduskoormust, siis muudatuse tulemusena ei väljastata alateskäesoleva seadusemuudatuse jõustumisest oma kulul rahvusvaheliste autovedudekorraldamiseks tegevuslubasid ja sõidukikaarte. Nimetatud muudatuse tegemisel onarvestatud määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 ja määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2lõike 5 sätteid, mille kohaselt on oma kulul rahvusvahelise veose- ja sõitjateveo korraldaminevabastatud ühenduse tegevusloa või mis tahes muu veoloa nõudest Euroopa Liidus.AutoVS 5. peatüki pealkirja muudetakse, mille tulemusena täiendatakse pealkirjas tooduddokumentide loetelu juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi nimetusega, kunaviienda peatüki paragrahvides käsitletakse ka juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveosertifikaadi andmist. Lisaks sellele asendatakse viienda peatüki pealkirjas autoveo tegevusloanimetus ühenduse tegevusloa nimetusega ja sõidukikaardi nimetus tegevusloa kinnistatudärakirja nimetusega, mis on tingitud käesoleva eelnõu alusel §-s 4 tehtavatest muudatustestveoseveo tegevuslubade süsteemis. 5. peatüki kõikides paragrahvides tehtavate muudatuste jatäienduste tõttu on otstarbekas 5. peatükk esitada tervikuna.AutoVS § 13 pealkirja muudetakse analoogselt viienda peatüki pealkirjas tehtavatemuudatustega.AutoVS § 13 lõike 1 punkti 1 täiendatakse lauseosaga, mille kohaselt ühenduse tegevusloataotlemiseks esitatavas avalduses peab sisalduma ka tegevusloa taotleja Eesti asukoha aadress,kus tegevusloa taotleja hoiab määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a nimetatuddokumente. Nimetatud täiendus tehakse käesoleva eelnõu alusel § 5 täiendamisest lõikega 7,mille kohaselt on vedaja kohustatud tegevusloa andjale teatama oma asukoha aadressi Eestis,kus ta hoiab oma dokumente, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktisa.AutoVS § 13 lõike 1 punktis 2 võrreldes kehtiva redaktsiooniga muudatusi ei tehta.AutoVS § 13 lõike 1 punkti 3 olemasolev säte jäetakse seadusest välja, kuna käesoleva eelnõualusel § 5 lõikes 1 tehtava muudatuse kohaselt kontrollitakse määruse (EÜ) nr 1071/2009artiklis 7 toodud finantssuutlikkuse nõuetele vastavust mitte ühenduse tegevusloa, vaid sellekinnitatud ärakirjade taotlemisel. Sellest tulenevalt sätestatakse finantssuutlikkust tõendavatedokumentide esitamine käesoleva eelnõu alusel § 13 lõike 2 punktis 3. Lõike 1 punkti 3olemasoleva sätte seadusest väljajätmise tõttu muutub lõikes 1 toodud punktide numeratsioon.Sellest tulenevalt asendatakse punkti 3 olemasolev säte kehtiva redaktsiooni punkti 4 sättega,milles mõiste „vedude eest vastutav isik“ asendatakse mõistega „veokorraldaja“, millepõhjendus on toodud käesolevas seletuskirjas AutoVS § 7 muudatuste selgituses . Analoognemuudatus tehakse punkti 4 uues redaktsioonis – toodud mõiste „vedude eest vastutav isik“asendatakse mõistega „veokorraldaja“.

AutoVS § 13 lõike 1 punkti 5 uue redaktsiooni kohaselt peab veokorraldaja määramistkinnitavale dokumendile olema kantud või lisatud andmed veokorraldaja ja vedaja vahelsõlmitud lepingu liigi (kas tööleping või muu leping), lepingupoolte, lepingu sõlmimisekuupäeva ja kehtivusaja kohta. Andmed veokorraldaja ja vedaja vahel sõlmitud lepingu kohtaon vajalikud selleks, et tegevusloa andjal oleks võimalik kindlaks teha, kas isik on määratudveokorraldajaks määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 lõike 1 või lõike 2 kohaselt. Kui lepinguandmetest selgub, et veokorraldaja ei ole vedajaga otseselt seotud, on selle isiku tegutsemineveokorraldajana EL määrusest tulenevalt piiratud – ta võib juhtida kuni nelja vedaja vedusid,mida teostatakse ühtekokku mitte üle 50 sõidukiga. Määrusest tulenevalt peab tegevusloaandja kirjeldatud nõude täitmist kontrollima.AutoVS lõike 1 punkt 6 jäetakse seadusest välja käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 5 lõike 6kehtiva redaktsiooni seadusest väljajätmise tõttu (selgitused on toodud käesoleva seletuskirjaII. osas toodud seaduse eesmärkides).AutoVS § 13 lõike 2 kehtiv redaktsioon sätestatakse mõningate muudatustega käesolevaeelnõu alusel AutoVS § 5 lõikes 9 (selgitused toodud käesoleva seletuskirja § 5 lõike 9juures). Sellest tulenevalt muutub § 13 järgnevate lõigete numeratsioon.AutoVS § 13 lõike 2 uue redaktsiooni sissejuhatavas lauses ning punktis 2 asendataksesõidukikaardi nimetus tegevusloa kinnitatud ärakirja nimetusega, mis tulenebseadusemuudatuse eesmärgist ühtlustada autoveo tegevuslubade süsteemi. Lõike 2 punktis 1võrreldes kehtiva redaktsiooniga muudatusi ei tehta. Punktis 2 tehtava muudatuse kohaseltasendatakse kehtivas redaktsioonis toodud tegevusloa esitamise nõue mootorsõidukitehnonõuetele vastavust tõendava dokumendiga, kui on tegemist mõnes teises Euroopa Liiduvõi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud mootorsõidukiga. Tegevusloaesitamise nõue kinnitatud ärakirja taotlemisel ei ole enam otstarbekas, kuna ühendusetegevusloa kinnitatud ärakirja taotlemine eeldab igal juhul ühenduse tegevusloa olemasolu,millele kantud andmeid on tegevusloa kinnitatud ärakirja andjal võimalik kontrollidamajandustegevuse registrist. Tegevusloa esitamise nõude asemel kehtestatav nõue sõidukitehnonõuetele vastavust tõendava dokumendi esitamise kohta tuleneb aga käesoleva eelnõualusel AutoVS § 5 lõikes 9 sätestatust, mille kohaselt peab mootorsõiduk, millele taotletaksetegevusloa kinnitatud ärakirja, vastama kehtivatele tehnonõuetele. Lõike 2 punkti 3 esimeseslauseosas tehtav muudatus on tingitud käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 5 lõikes 1 tehtavastmuudatusest, mille kohaselt kinnitatud ärakirja taotleja finantssuutlikkus peab vastamamääruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõigetes 1 ja 3 või 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Sellekohaselt peab kinnitatud ärakirja taotleja esitama kas määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7lõikes 1 nimetatud raamatupidamise aastaaruande või sama määruse artikli 7 lõikes 2nimetatud tõendi pangatagatise või kindlustuse, sealhulgas kutsealase vastutuskindlustuseolemasolu kohta määrusega kehtestatud rahasumma väärtuses (9000 eurot ühe sõiduki ja 5000eurot iga järgmise sõiduki kohta). Lisaks sellele on sõnastuse korrigeerimise eesmärgiläriregistri andmebaasi nimetus asendatud äriregistri teabesüsteemi nimetusega. Lõike 2punktis 4 tehtava muudatuse kohaselt on sõnad „registreerimise tunnistus“ kirjutatud kokku,arvestades nimetatud termini kasutamist tulenevalt liiklusseadusest. Lõike 2 punktis 5 tehtavatäienduse kohaselt võib tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja esitada ka mootorsõidukikasutuslepingu ärakirja või kinnitatud väljavõtte nimetatud lepingust, kui ta ei olemootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel. Samutimääratletakse sama punkti teises lauses ära, millised andmed peavad kasutuslepingukinnitatud väljavõttes sisalduma. Nimetatud muudatuste eesmärgiks on lihtsustada vedajaletegevusloa kinnitatud ärakirja taotlemist, võimaldades sõiduki kasutuslepingu esitamise

vajaduse korral ka nimetatud lepingu ärakirja või kinnitatud väljavõtte esitamist näiteks faksivõi e-posti vahendusel.AutoVS § 13 lõike 3 uues redaktsioonis sätestatakse juhitunnistuse taotlemiseks esitatavatedokumentide loetelu. Juhitunnistuse taotlejal tuleb esitada avaldus ja autojuhi pass või selleärakiri isiku kindlakstegemiseks. Punktides 3–6 toodud dokumentide esitamise nõue tuginebkäesoleva eelnõu alusel AutoVS-st täiendava § 5 1 lõigetes 2–4 toodud nõuetele juhitunnistusetaotlemiseks.AutoVS § 13 lõike 4 olemasolev tekst sätestatakse täiendatud kujul käesoleva eelnõu aluselAutoVS § 13 lõikes 8 ning lõike 5 olemasolev tekst sätestatakse täiendatud kujul § 13 lõikes9. Nimetatud muudatused on tingitud juhitunnistust ja oma kulul sõitjateveo sertifikaatikäsitlevate lõigete lisamisest §-i 13, mistõttu nimetatud paragrahvi erinevates lõigetesnimetatud dokumentide taotlemise üldised sätted on parema loetavuse eesmärgil otstarbekastuua ära § 13 lõpus.AutoVS § 13 lõike 4 uues redaktsioonis sätestatakse oma kulul sõitjateveo sertifikaaditaotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu. Sellekohaselt peab sertifikaadi taotleja esitamalisaks tavapärasele avaldusele ka mootorsõiduki registreerimistunnistuse või selle ärakirja jasõiduki kasutuslepingu, selle ärakirja või kinnitatud väljavõtte nimetatud lepingust, kuitaotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel (vt kakäesoleva seletuskirja § 13 lõike 2 uue redaktsiooni punkti 5 selgitusi). Nimetatuddokumentide esitamise nõue tuleneb käesoleva eelnõu alusel § 8 1 täiendamisest lõikega 4,milles sätestatakse nõuded mootorsõidukile.AutoVS § 13 lõike 5 uue redaktsiooni kohaselt on dokumendi taotlejal õigus esitada ühendusetegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või oma kulul sõitjateveo sertifikaaditaotlemiseks nõutavad dokumendid ka elektrooniliselt digitaalallkirjastatuna. Säte on vajalikeelkõige halduskoormuse vähendamise eesmärgil, kasutades digitaalallkirja seadusegaettenähtud võimalusi riigi poolt kehtestatud dokumentide elektrooniliseks taotlemiseks.AutoVS § 13 lõike 6 sõnastust täiendatakse juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveosertifikaadi nimetusega, kuna säte puudutab ka neid dokumente ning sõidukikaardi nimetusasendatakse tegevusloa kinnitatud ärakirja nimetusega. Samuti tehakse lauses redaktsioonilisimuudatusi seoses lause sõnastusega.AutoVS § 13 täiendatakse lõikega 7, milles loetletakse olukorrad, mille puhul peabtegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi omajataotlema uue dokumendi ja esitama kõik selle dokumendi taotlemiseks nõutavad dokumendid.Nimetatud säte on vajalik, kuna kehtiva AutoVS alusel ei ole sellised olukorrad reguleeritud.Kui dokument on kaotatud, varastatud, hävinenud või on muutunud dokumendile kantudandmed, on vajalik taotleda uus dokument. Sellest tulenevalt viiakse dokumendi andja pooltläbi ka dokumendi taotlemiseks kehtestatud nõuete kontroll. Samuti eeldab uue dokumendiandmine riigilõivu tasumist, kui dokumendi andja on riigiasutus või dokumendi andmiseteenuse eest tasumist, kui dokumendi andja on mittetulundusühing. Nimetatud dokumentideandmise riigilõivud kui ka riigilõivu määradest lähtuvad dokumendi andmise tasud onkulupõhised.AutoVS § 13 täiendatakse lõikega 8 (kehtivas redaktsioonis on see säte toodud § 13 lõikes 4),mille sõnastust võrreldes kehtiva redaktsiooniga täiendatakse juhitunnistuse ja oma kululsõitjateveo sertifikaadi nimetusega, kuna säte puudutab ka neid dokumente ning sõidukikaardinimetus asendatakse tegevusloa kinnitatud ärakirja nimetusega. Lisaks sellele täiendataksesätet lauseosaga, mille kohaselt erinevate dokumentide taotlemiseks esitatud dokumente janendes sisalduvaid andmeid ei avaldata kolmandatele isikutele, kui lisaks seadusele ei olerahvusvaheliste kokkulepete või ühenduse õigusaktidega sätestatud teisiti. Täiendus on

vajalik, kuna paragrahvis toodud erinevate dokumentide andmise aluseid silmas pidades võibosutuda vajalikuks vedaja andmete edastamine teiste riikide pädevatele asutustele. Sellisteandmete vahetus on kindlaks määratud ühenduse õigusaktide või rahvusvaheliste kokkulepetealusel.AutoVS § 13 täiendatakse lõikega 9 (kehtivas redaktsioonis on see säte toodud § 13 lõikes 5),mille sõnastust võrreldes kehtiva redaktsiooniga täiendatakse juhitunnistuse ja oma kululsõitjateveo sertifikaadi nimetusega, kuna säte puudutab ka neid dokumente ning sõidukikaardinimetus asendatakse tegevusloa kinnitatud ärakirja nimetusega.AutoVS § 14 pealkirjas ja lõigetes 1 ning 2 asendatakse tegevusloa ja sõidukikaardi nimetusühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveosertifikaadi nimetusega, kuna § 14 sätetes määratakse kindlaks nimetatud dokumentide andja.AutoVS § 14 lõikes 3 tehtavate muudatuste kohaselt asendatakse nii esimese kui teise lausealguses toodud tegevusloa ja sõidukikaardi nimetus ühenduse tegevusloa, selle kinnitatudärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi nimetustega. Lisaks sellelemuudetakse lõike 3 esimese lause sõnastust, mille kohaselt lõike alguses nimetatuddokumentide puhul kasutatakse lauses edaspidi viidet dokumendile üldistavas tähenduses.Samast lausest on välja jäetud viited §-dele 5 ja 10, kuna viited paragrahvidele on otstarbekasasendada viitega dokumendi andmise aluseks olevatele nõuetele, mis tulenevad AutoVS-st või„maanteepaketti“ kuuluvatest otsekohalduvatest Euroopa Liidu määrustest.AutoVS § 15 pealkirja muudetakse analoogselt viienda peatüki pealkirjas tehtavatemuudatustega.AutoVS § 15 lõigete 1 ja 2 sõnastust täiendatakse õigusselguse eesmärgil, mille kohaselttegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamisel kontrollib nimetatud dokumendiandja tegevusloa või selle kinnitatud ärakirja taotleja andmeid. Teise registrisse kantud isikupuhul täiendatakse lõigete 1 ja 2 sõnastust, mille kohaselt saab tegemist olla vaid juriidiliseisikuga ning see täiendus tehakse käesoleva eelnõu alusel nii vedaja mõistes tehtavamuudatuse kui AutoVS § 5 täiendamise tõttu lõikega 6. Lõigete 1 ja 2 sõnastust täiendataksetingimusega, et vajadusel kontrollib tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andja taotlejaandmeid majandustegevuse registrist, mis on vajalik sel juhul, kui vedajaga otseseltmitteseotud veokorraldaja puhul on vajalik kontrollida vedajate arvu, kuna vedajaga otseseltmitteseotud veokorraldaja võib olla veokorraldajaks määratud mitte rohkem kui 4 vedajajuures ja vastutada mitte rohkem kui 50 sõidukiga teostatavate vedude eest (nõue tulenebmääruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 lõike 1 punktist c).§ 15 lõike 1 sõnastust täiendatakse ka viitega liiklusjärelevalve infosüsteemile, midategevusloa andja peab kontrollima lisaks karistusregistrile, et kindlaks teha, kas vedaja pooltmääratud veokorraldaja ei ole käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 5 lõikes 4 tehtava muudatusekohaselt tunnistatud hea maine nõudele mittevastavaks või § 7 lõike 2 punktis 2 tehtavamuudatuse kohaselt ei ole põhjustanud raskeid rikkumisi. Liiklusjärelevalve infosüsteemiskajastuvad ka välisriikidest saadetud autoveoalased karistusandmed ning seetõttu on viidevälisriikide karistusandmetele lõikest 1 välja jäetud. Liiklusjärelevalve infosüsteemsätestatakse käesoleva eelnõu alusel liiklusseaduses tehtavate muudatustega ning selleinfosüsteemi eesmärke kirjeldatakse käesoleva eelnõu seletuskirja § 3 liiklusseadusemuudatuste juures. Lõikes 1 muudetakse tegevusloa andmisest keeldumise tähtaega 30kalendripäevalt 56 kalendripäevale. Nimetatud muudatuse aluseks on määruse (EÜ) nr1071/2009 artikli 11 lõikes 3 toodud säte, milles nähakse ette mitte pikema kui kolmekuulinetegevusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg, mida võib põhjendatud juhtudel ühe kuu võrra

pikendada (1 kuu tähendab määruse mõistes 28 kalendripäeva). Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumis peab põhjendatuks määrusega ettenähtud kolmekuulisttegevusloa andmise tähtaega siiski ühe kuu võrra lühendada ja näha AutoVS erisusena ettemitte pikema kui 56 kalendripäeva (see on 2x28 kalendripäeva) pikkuse tegevusloa taotluseläbivaatamise tähtaja, mida sama lõike teises lauses toodud täienduse kohaselt olekspõhjendatud juhtudel võimalik 28 kalendripäeva võrra pikendada. Sellisteks põhjendatudjuhtumiteks võiksid osutuda eelkõige teadete hilinemised päringutele, mida teostataksemääruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 11 lõike 4 alusel veokorraldaja hea maine nõudelevastavuse kontrollimisel Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidest.Lisaks juba eelpool kirjeldatud muudatustele asendatakse § 15 lõike 2 sõnastusessõidukikaardi nimetus tegevusloa kinnitatud ärakirja nimetusega, mis tuleneb käesolevaeelnõu eesmärgist ühtlustada olemasolevat autoveo tegevuslubade süsteemi.AutoVS § 15 lõike 3 olemasolev tekst sätestatakse täiendatud kujul käesoleva eelnõu aluselAutoVS § 15 lõikes 5.AutoVS § 15 lõike 3 uue redaktsiooni alusel tuleb juhitunnistuse taotluse läbivaatamiselkontrollida taotleja esitatud andmeid majandustegevuse registrist, et teha kindlaks, kastaotlejal on käesoleva eelnõu alusel seadust täiendava paragrahvi 5 1 lõike 1 kohaselt nõutavtegevusluba. Samuti sätestatakse lõikes, et juhitunnistuse andja annab taotlejale juhitunnistusekoos selle kinnitatud koopiaga, kuna see on nõutav määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5 lõike6 kohaselt. Juhitunnistuse andmise või andmisest keeldumise tähtaeg on analoogne käesolevaparagrahvi lõikes 2 toodud tegevusloa kinnitatud ärakirja andmise või andmisest keeldumisetähtajaga, milleks on 15 kalendripäeva pärast nõutavate dokumentide esitamist.AutoVS § 15 täiendatakse lõikega 4, mille alusel tuleb oma kulul sõitjateveo sertifikaaditaotluse läbivaatamisel kontrollida taotleja esitatud andmeid liiklusregistrist, et teha kindlaks,kas sõiduk, millele sertifikaati taotletakse, vastab käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 8 1täiendatavas lõikes 8 sätestatud nõuetele. Lisaks sellele tuleb oma kulul sõitjateveosertifikaadi taotluse läbivaatamisel kontrollida taotleja esitatud andmeid äriregistrist, et tehakindlaks, kas taotleja vastab määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikkel 2 lõike 5 esimesesalajaotuses toodud nõudele. Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmise või andmisestkeeldumise tähtaeg on analoogne käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 toodud dokumentideandmise või andmisest keeldumise tähtajaga, milleks on 15 kalendripäeva.AutoVS § 15 täiendatakse lõikega 5 (kehtivas redaktsioonis on see säte toodud § 15 lõikes 3),mille sõnastust võrreldes kehtiva redaktsiooniga õigusselguse eesmärgil täiendatakseeelnevates lõigetes toodud dokumentide nimetustega, mille andmise või andmisestkeeldumise haldusaktid tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt.AutoVS § 16 pealkirja muudetakse analoogselt viienda peatüki pealkirjas tehtavatemuudatustega.AutoVS § 16 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa muudetakse õigusselguse ja parema loetavuseeesmärgil, mille kohaselt tegevusloa andmisest on õigus keelduda lõike järgnevates punktidesloetletud alustel. Lõike 1 punkti 1 täiendatakse asjaoludega, mille ilmnemisel on tegevusloaandjal õigus tegevusloa andmisest keelduda. Võrreldes punkti 1 kehtiva redaktsiooniga onpunkti lisatud tegevusloa andmisest keeldumise alusena asjaolu, kui taotleja suhtes kehtibautoveo tegevusalal majandusalase süüteo kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega kohaldatudtegutsemiskeeld või ettevõtluskeeld või seadusest või kohtulahendist tulenev ärikeeld.Nimetatud regulatsioon on analoogne majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse vastavasparagrahvis sätestatuga. Lõike 1 punkti 1 kehtiva redaktsiooniga võrreldes jäetakse tegevusloaandmisest keeldumise alusena sättest välja asjaolu, kui tegevusloa taotleja on maksuvõlglane.

Selle muudatuse tegemisel on arvestatud seisukohtadega, mille kohaselt vedajal, kellelmaksuvõlgnevuse ilmnemisel ei anta tegevusloa andmisest keeldumisega võimalustmaksuvõlgnevusi likvideerida. Eelkõige puudutab see autoveoturul tegutsevaid vedajaid, kestegevusloa 5-aastase kehtivusaja lõppedes taotlevad tegevusluba järgmiseks 5-aastaseksperioodiks. Vedaja maksukohustuse täitmisele pööramine on ettenähtud maksualasteseadustega ning sellealast järelevalvet teostavad maksuametnikud. Lõike 1 punkti 2täiendatakse viidetega AutoVS § 5 lõigetes 2–7 sätestatud mis tahes nõudele, millelemittevastamise korral on õigus tegevusloa andmisest keelduda. Nimetatud täpsustus ontingitud seaduse §-s 5 tehtavatest muudatustest. Lõike 1 punktist 2 jäetakse välja viide §-le 10,kuna käesoleva eelnõu alusel tunnistatakse AutoVS § 10 kehtetuks põhjusel, et alates4.12.2011 ei väljastata ettevõtjatele enam oma kulul rahvusvahelise autoveo tegevuslubasidega sõidukikaarte. Lõikest 1 jäetakse välja punktid 3 ja 5, kuna punktide 3 ja 5 eesmärgidsätestatakse koondatuna sama paragrahvi uues lõikes 5. Lõike 1 punktis 4 toodud säte jäetakseseadusest välja seoses käesoleva eelnõu alusel §-s 19 tehtavate muudatustega.AutoVS § 16 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõidukikaardi nimetus tegevusloakinnitatud ärakirja nimetusega, mis tuleneb käesoleva eelnõu alusel seaduse §-s 4 tehtavatestmuudatustest ning järgnevat lauseosa muudetakse õigusselguse ja parema loetavuseeesmärgil, millekohaselt tegevusloa kinnitatud ärakirja andmisest on õigus keelduda lõikejärgnevates punktides loetletud alustel. Lõike 2 punktis 1 tehtavate muudatuste kohaseltasendatakse sõidukikaardi nimetus kinnitatud ärakirja nimetusega ning viide AutoVS § 6lõikele 4 asendatakse viitega § 5 lõikele 1 ja 9. Viide AutoVS §-le 6 asendatakse, kuna § 6tunnistatakse kehtetuks ning viited § 5 lõikele 1 ja 9 tehakse seetõttu, et käesoleva eelnõualusel kehtestatakse nimetatud sätetes nõuded kinnitatud ärakirja taotlemiseks. Lõike 2punktis 2 tehtava muudatusega asendatakse sõidukikaardi nimetus kinnitatud ärakirjanimetusega. Lõikest 2 jäetakse välja punktid 3 ja 4, kuna käesoleva eelnõu alusel täiendatakse§ 16 lõike 2 punkti 1 viitega AutoVS § 5 lõikele 9, milles sätestatakse nõudedmootorsõidukile kinnitatud ärakirja taotlemiseks. Samuti jäetakse lõikest 2 välja punkt 5, kunaselle punkti eesmärk sätestatakse § 16 uues lõikes 5.AutoVS § 16 täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse juhitunnistuse andmisest keeldumisealused. Nende kohaselt on õigus juhitunnistuse andmisest keelduda, kui selle taotleja ei vastanõudele, mis käesoleva eelnõu alusel sätestatakse paragrahvi 5 1 lõikes 1. Lisaks sellele onjuhitunnistuse andmisest õigus keelduda, kui juhitunnistuse taotleja andmete kontrollimiselilmneb, et taotleja ei vasta enam ühenduse tegevusloa andmise aluseks olevale mis tahesnõudele ja ka juhul, kui autojuht, kellele juhitunnistust taotletakse ei vasta mis tahes nõudele,mis käesoleva eelnõu alusel sätestatakse paragrahvi 5 1 lõigetes 2–4.AutoVS § 16 täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse oma kulul sõitjateveo sertifikaadiandmisest keeldumise alused, mis põhinevad käesoleva eelnõu alusel AutoVS-ssätestatavatele oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemiseks kehtestatavatele (paragrahvi 8 1lõigetes 2 ja 4) nõuetele.AutoVS § 16 täiendatakse lõikega 5, milles tuuakse ära dokumendi andmisest keeldumisealused, mis kehtivas redaktsioonis on toodud tegevusloa ja sõidukikaardi keeldumiste alusteseraldi, kuid mis käesolevas eelnõus on otstarbekas sätestada kokkuvõtlikult ühe lõikena niitegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse kui oma kulul sõitjateveo sertifikaadikohta. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga on sätet täpsustatud, et ka võltsitud dokumentideesitamine, kui see võib mõjutada taotluse lahendamist, annab õiguse keelduda tegevusloa,selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmisest.AutoVS § 17 pealkirja muudetakse analoogselt viienda peatüki pealkirjas tehtavate muudatustega.

AutoVS § 17 lõike 1 esimeses lauses asendatakse kehtivas redaktsioonis toodud viidemääruse (EMÜ) nr 881/92 I lisale viitega määruse (EÜ) nr 1072/2009 II lisale. Muudatus ontingitud 4.12.2011 rakenduvast määrusest (EÜ) nr 1072/2009, mille alusel tunnistataksemäärus (EMÜ) nr 881/92 kehtetuks. Lõike 1 kehtivast redaktsioonist jäetakse väljariigisisesele tegevusloale märgitavate andmete loetelu, kuna käesoleva eelnõu eesmärgikohaselt ühtlustatakse autoveo tegevuslubade süsteemi, mille tulemusena alates käesolevaseadusemuudatuse jõustumisest väljastatakse tasulise veoseveo korraldamiseks vaid ühendusetegevuslubasid ja nende kinnitatud ärakirju.AutoVS § 17 lõigetes 2 ja 3 toodud olemasolevad sätted, mis puudutavad riigisisese autoveosõidukikaarti ja oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusluba ja sõidukikaartijäetakse seadusest välja käesoleva eelnõu alusel AutoVS §-s 4 tehtavate muudatuste ja §-de 9ja 10 kehtetuks tunnistamise tõttu.AutoVS § 17 lõike 2 olemasolev redaktsioon asendatakse uue sättega, mille kohaselt peavadjuhitunnistuse vorm ja sellele kantavad andmed vastama määruse (EÜ) nr 1072/2009 III lisastoodud juhitunnistuse vormile ja sellele kantavatele andmetele.AutoVS § 17 lõike 3 olemasolev redaktsioon asendatakse uue sättega, mille kohaselt omakulul sõitjateveo sertifikaat ja sellele kantavad andmed peavad vastama määruse (EÜ) nr1073/2009 alusel kehtestatud sertifikaadi vormile ja sellele kantavatele andmetele.AutoVS § 17 lõikes 4 tehtavate muudatuste kohaselt asendatakse sõidukikaardi nimetustegevusloa kinnitatud ärakirja nimetusega ning lõike sõnastust täiendatakse juhitunnistuse jaoma kulul sõitjateveo sertifikaadi nimetusega, mille vormid kehtestab majandus- jakommunikatsiooniminister määrusega. Ministri määrusega on vajalik nimetatud dokumentidevormid kehtestada seetõttu, et nimetatud määrustest tulenevalt annab iga liikmesriikdokumendi välja oma riigi keeles ning määrusega on vajalik kindlaks määrata dokumentideturvaelemendid ja trükkimist puudutavad detailid.AutoVS § 18 pealkirja muudetakse analoogselt viienda peatüki pealkirjas tehtavatemuudatustega.AutoVS § 18 lõike 1 muudatuste kohaselt antakse ühenduse tegevusluba kümneks aastaks,arvestades muudatuse tegemisel määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 2 sätestatudühenduse tegevusloa maksimaalset kehtivusaega. Lõikest 1 jäetakse välja laused, millega onmääratud kindlaks riigisisese autoveo tegevusloa kehtivusaeg, kuna käesoleva eelnõu aluselAutoVS §-s 4 tehtavate muudatuste tõttu alates seadusemuudatuse jõustumisest riigisiseseautoveo tegevuslubasid ei väljastata. Lõike 1 esimest lauset täiendatakse lauseosaga,millekohaselt võib tegevusloa taotleja soovi korral tegevusloa kehtivusaeg olla ka lühem kuikümme aastat. Kehtiva redaktsiooni kohaselt seda võimalust ette nähtud ei ole, kuid selliseidolukordi võib esineda, kus vedaja soovib tegevusluba lühema kehtivusajaga kui kümmeaastat.AutoVS § 18 lõike 2 olemasolev tekst jäetakse seadusest välja käesoleva eelnõu aluselAutoVS §-de 9 ja 10 kehtetuks tunnistamise tõttu. Sellest tulenevalt asendatakse § 18 lõike 2olemasolev tekst uue sättega, mille kohaselt tegevusloa kinnitatud ärakiri kehtib üksnestegevusloa kehtivusajal. Lõike teises lauses sätestatakse mõnes teises Euroopa Liidu võiEuroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (välja arvatud Eesti) registreeritud mootorsõidukiletaotletava tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivusaeg, mis ei tohi olla pikem kui selle sõidukirendilepingu kehtivusaeg ega pikem kui üks aasta. Täiendus tehakse seoses käesoleva eelnõualusel AutoVS §-des 5, 22 ja 25 tehtavate muudatustega, millekohaselt on vedajal võimaliktaotleda Eesti pädevalt asutuselt tegevusloa kinnitatud ärakirja ka mõnes teises Euroopa Liiduvõi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud sõidukile. Väljastpoolt Eestit

enditud sõidukile taotletava tegevusloa kinnitatud ärakirja mitte pikema kui üheaastasekehtivusaja määratlemisel on arvestatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat ningveokite rendilepingute sõlmimise üldist tava. Väljastpoolt Eestist renditud sõidukitepikemaajalise (kui üks aasta) kasutamise soovi korral on vedajal võimalik asutada ettevõteriigis, kus sõidukid on registreeritud ja taotleda sellest riigist ühenduse tegevusluba ja sellekinnitatud ärakirju.AutoVS § 18 lõike 3 olemasolev tekst jäetakse seadusest välja, kuna käesoleva eelnõu aluselAutoVS §-s 4 tehtavate muudatuste tõttu alates seadusemuudatuse jõustumisest riigisiseseautoveo sõidukikaarte ei väljastata. Sellest tulenevalt asendatakse § 18 lõike 3 olemasolevtekst uue sättega, mille kohaselt juhitunnistuse kehtivusaeg ei tohi olla pikem kuijuhitunnistuse taotlemiseks esitatud juhiloa, vedajaga sõlmitud töö- või muu lepingu jakohustusliku ravikindlustuse kehtivusaeg ega pikem kui viis aastat. Juhitunnistusekehtivusaega käsitleva sätte formuleerimisel on arvestatud määruse (EÜ) 1072/2009 artikli 5lõikes 7 toodud tingimustega, mille kohaselt võib juhitunnistus kehtida maksimaalselt viisaastat kui juhitunnistuse väljaandmise tingimused on täidetud. Nimetatud tingimusedjuhitunnistuse taotlemiseks kehtestatakse käesoleva eelnõu alusel AutoVS-st täiendavasparagrahvis 5 1 .AutoVS § 18 lõike 4 olemasolev tekst sätestatakse koos täiendustega käesoleva eelnõu aluselAutoVS § 18 lõikes 5.AutoVS § 18 lõike 4 uue redaktsiooni kohaselt antakse oma kulul sõitjateveo sertifikaatkümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Arvestades, et määruses (EÜ) nr1073/2009 ei ole oma kulul sõitjateveo sertifikaadi kehtivusaega määratletud, on otstarbekasnimetatud dokumendi kehtivusaja kindlaksmääramisel AutoVS-s arvesse võtta autovedudelkasutatavate muude dokumentide maksimaalset kehtivusaega, milleks käesoleva eelnõukohaselt on kümme aastat.AutoVS § 18 täiendatakse lõikega 5 (kehtivas redaktsioonis on see säte toodud § 18 lõikes 4),milles sätestatakse, et juhul, kui tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja omakulul sõitjateveo sertifikaadi kehtivus on peatatud või on nimetatud dokument kehtetukstunnistatud, tuleb see viie tööpäeva jooksul dokumendi andjale tagastada. Kehtivaredaktsiooniga võrreldes on lõikes sõidukikaardi nimetus asendatud tegevusloa kinnitatudärakirja nimetusega, lõiget täiendatakse juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadinimetusega ning lõikest jäetakse välja kohustus tagastada lõikes nimetatud dokument, kuiselle kehtivusaeg on möödunud. Dokumendi, mille kehtivusaeg on möödunud tagastamisekohustuslikkus on osutunud ebavajalikuks meetmeks ning halduskoormuse vähendamiseeesmärgil on otstarbekas see kohustus AutoVS-st välja jätta.AutoVS § 19 pealkirjas tehakse muudatus, mille kohaselt lisatakse pealkirja ettekirjutusetegemine, mida hõlmavad sätted on toodud käesoleva eelnõu alusel muudetavas § 19 lõikes 1.Lisaks sellele on paragrahvi pealkirjas autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi nimetusedasendatud ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nimetusega ning pealkirja ontäiendatud juhitunnistuse nimetusega, kuna §-s 19 sätestatakse ka juhitunnistuse osasettekirjutuse tegemise ning juhitunnistuse kehtivuse peatamise ja juhitunnistuse kehtetukstunnistamise alused.AutoVS § 19 olemasolev tekst sätestatakse muudetud kujul § 19 lõikes 2, mille tulemusenamuutub lõigete numeratsioon.AutoVS § 19 lõike 1 uues redaktsioonis sätestatakse asjaolud, mille esinemisel teebtegevusloa, selle kinnitatud ärakirja ja juhitunnistuse andja nimetatud dokumendi omajaleettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise sätestamisel § 19 lõike 1

punktis 1 on arvestatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõike 1 sätetega, milleganähakse ette vedajate kohene teavitamine, kui kontrollimise tulemusena selgub, et vedaja eivasta enam ühele või mitmele vedaja tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud nõudele. Lõike 1punkti 1 alusel ettekirjutuse tegemisel peab ettekirjutuse tegija lähtuma määruse (EÜ) nr1071/2009 artikli 13 lõikes 1 toodud tähtaegadest. § 19 lõike 1 punktis 2 toodud aluseljuhitunnistuse osas ettekirjutuse tegemisel tuleb arvestada määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis13 toodud tingimustega. § 19 lõike 1 punktis 3 toodu alusel nähakse ette ettekirjutusetegemine, kui tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omaja andmetekontrollimisel selgub, et dokumendi omaja andmed on muutunud, mille tõttu on vajalikdokumenti uuendada. Kehtivas redaktsioonis on ettekirjutuse tegemise võimalus sätestatudühes lõikes koos dokumendi kehtivuse peatamise ja dokumendi kehtetuks tunnistamisemeetmetega ning on menetlejale raskesti mõistetav, millal ettekirjutuse tegemine on vajalik.Õigusselguse eesmärgil on vajalik ettekirjutuse tegemise asjaolud sätestada eraldi lõikena, misvõimaldab menetlejal rakendada proportsionaalseid meetmeid nõuetele mittevastavatevedajate osas, kasutades esmajärjekorras ettekirjutuse tegemise võimalust. Kui ettekirjutusekohaselt puudusi ei kõrvaldata, võivad sellele järgneda edasiste meetmetena dokumendikehtivuse teatud ajaks peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine.AutoVS § 19 lõike 2 uues redaktsioonis sätestatakse alused, mille korral on tegevusloa, sellekinnitatud ärakirja ja juhitunnistuse andjal õigus tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja võijuhitunnistuse kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või nimetatud dokument kehtetukstunnistada. § 19 lõike 2 punktis 1 sätestatu kohaselt on selleks § 19 lõike 1 alusel tehtudettekirjutuse ettenähtud tähtajaks mittetäitmine ning vedaja ei vasta jätkuvalt AutoVS-gakehtestatud ühele või mitmele nõudele. Tegemist on proportsionaalse meetmega, mis võibjärgneda ettekirjutuse mittetäitmisele. § 19 lõike 2 punktis 2 sätestatu kohaselt on õigustegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse kehtivus kindlaksmääratud ajakspeatada või nimetatud dokument kehtetuks tunnistada, kui dokumendi taotleja on tahtlikultesitanud valeandmeid või võltsitud dokumente, mille esitamata jätmise korral oleks pidanudselle dokumendi andmisest keelduma. Kehtiva seadusega sellist alust dokumendi kehtivusepeatamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks sätestatud ei ole ning sellise sätte sissetoomineseadusesse on vajalik, et oleks võimalik tahtlikult esitatud valeandmete või võltsituddokumentide alusel antud tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse kehtivuspeatada või see dokument kehtetuks tunnistada. § 19 lõike 2 punktis 3 sätestatakse menetlejaõigus tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse kehtivus kindlaksmääratud ajakspeatada või nimetatud dokument kehtetuks tunnistada, kui vedaja on äriregistrist kustutatudvõi juhul, kui tema osas on tehtud sundlõpetamise otsus või rakendatud äri- võiettevõtluskeeldu või on tema tegevus vedajana kohtuotsusega keelatud. Kehtivas seadusestaolist dokumendi kehtivuse peatamise või selle kehtetuks tunnistamise alust sätestatud ei olening sellise sätte sisseviimine seadusesse on vajalik, et kirjeldatud alustel teostada vajalikkehaldustoiminguid. Tegevusloa omaja puhul, kelle osas on tehtud sundlõpetamise otsus võirakendatud äri- või ettevõtluskeeldu või on tema tegevus vedajana kohtuotsusega keelatud, onõigustatud ka AutoVS-st tulenevalt tegevusluba kehtetuks tunnistada. § 19 lõike 2 punkti 4sätestamisel on lähtutud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 6 eesmärkidest, millega nähakseette, et liikmesriigi pädev asutus on kohustatud läbi viima haldusmenetluse, kui veokorraldajavõi autoveo-ettevõtja (vedaja AutoVS mõistes) on mis tahes liikmesriigis süüdi mõistetudautoveoalase raske rikkumise eest (kõige raskemate autoveoalaste rikkumiste loetelu ontoodud määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisas). Õigusselguse eesmärgil sätestatakse, etarvestatakse karistusandmetega, mille kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kuni üksaasta. Nii Eestis kui välisriikides toime pandud raskete autoveoalaste rikkumiste andmete

talletamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustanud liiklusjärelevalveinfosüsteemi loomist, mis käesoleva eelnõu alusel sätestatakse liiklusseaduse muudatusega.Liiklusjärelevalve infosüsteemi vastutavaks töötlejaks on Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium, kes määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 6 eesmärkidekohaselt hakkab pädeva asutusena raskete rikkumiste osas läbi viima asjaomaseidhaldusmenetlusi. Haldusmenetlus võib päädida Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi otsusega teha ettepanek tegevusloa, selle kinnitatud ärakirjavõi juhitunnistuse kehtivus peatada või nimetatud dokument kehtetuks tunnistada. § 19 lõike 2punkti 5 sõnastuse puhul on üldjoontes tegemist kehtiva seaduse § 19 lõike 1 punkti 3sõnastusega, mida õigusselguse eesmärgil muudetakse, sätestades rikkumise toime panemiseasemel karistatuse teeseaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest. Lisakssellele täiendatakse sätte sõnastust, mille kohaselt on õigus tegevusloa, selle kinnitatudärakirja või juhitunnistuse kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või nimetatud dokumentkehtetuks tunnistada, kui lõikes nimetatud isikuid on kirjeldatud rikkumise eest karistatud üleühe korra. Nimetatud täienduse tegemisel on arvestatud AutoVS § 5 lõike 5 sättega, milleshea maine nõudele vastavuse osas ei tohi tegevusloa taotleja või selle omaja olla karistatudüle ühe korra lõikes 5 nimetatud erinevate seadusesätete rikkumiste eest. Õigusselguseeesmärgil sätestatakse analoogselt lõikes 4 tooduga, et arvestatakse karistusandmetega, millekohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kuni üks aasta. § 19 lõike 2 punktis 6 sätestatukohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul õigus tegevusloa, sellekinnitatud ärakirja või juhitunnistuse kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või nimetatuddokument kehtetuks tunnistada, kui tegevusloa omaja või veokorraldaja on vaatamataettekirjutusele tahtlikult takistanud riikliku järelevalve teostamist ettevõtja juures autojuhtidetöö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle. Nimetatud meetme sätestamisel AutoVS-s onarvestatud Tööinspektsiooni ettepanekutega, kuna viimastel aastatel on sagenenud sellistejuhtumite arv, kus vedaja on tahtlikult takistanud seadusega ettenähtud järelevalve teostamistettevõttes autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle. Vastava meetmesätestamine AutoVS-s võimaldab tõhustada järelevalvetoiminguid ning tagadakonkurentsireeglite täitmist autoveoturul. § 19 lõike 2 punkti 7 puhul on tegemist kehtivaseaduse § 19 lõike 2 sõnastusega, mille kohaselt on õigus tegevusloa, selle kinnitatud ärakirjavõi juhitunnistuse kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või nimetatud dokumentkehtetuks tunnistada ka dokumendi omaja enda taotluse alusel.AutoVS §-s 19 1 sätestatakse veokorraldaja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamisealused. Sättest tulenevalt on tegevusloa andjal õigus tunnistada vedaja juures veokorraldajaksmääratud isik kindlaksmääratud ajaks hea maine nõudele mittevastavaks, kui ühendusetegevusloa kehtivusaja jooksul veokorraldaja andmete kontrollimisel selgub, et teda onkaristatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõikes 2 nimetatud raske rikkumise eest, millekohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kuni üks aasta. Lisaks sellele on tegevusloaandjal õigus tunnistada veokorraldaja kindlaksmääratud ajaks hea maine nõudelemittevastavaks, kui veokorraldajat on karistatud käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 2nimetatud süütegude eest, mille karistusandmed ei ole kehtestatud korras karistusregistristkustutatud. Nimetatud paragrahv sätestatakse määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 ja artikli 14eesmärkide täitmiseks. Aja määratlemisel, mille jooksul veokorraldaja ei vasta hea mainenõudele arvestatakse karistusregistri seaduses sätestatud karistusandmete karistusregistristkustutamise tähtaegadega, kui õigusrikkumine on toime pandud Eesti Vabariigis, välisriigistoime pandud raske õigusrikkumise puhul arvestatakse tehtud karistusotsuse jõustumisest ühteaastat, mille jooksul veokorraldaja ei vasta hea maine nõuetele.

AutoVS § 21 lõikes 4 asendatakse toodud viide määrusele (EMÜ) nr 684/92 viitegamäärusele (EÜ) nr 1073/2009, kuna viimati nimetatud määruse alusel tunnistatakse määrus(EMÜ) nr 684/92 alates 4.12.2011 kehtetuks.AutoVS § 21 lõigetes 5, 7 ja 8 tehtavate muudatuste kohaselt jäetakse nimetatud lõigetesõnastusest välja juhitunnistuse nimetus. Muudatus on tingitud käesoleva eelnõu alusel § 13täiendamisest lõikega 9 ning § 14 lõigetes 1 ja 2 tehtavatest muudatusest, millegareguleeritakse ka juhitunnistuse andmist.AutoVS § 21 1 pealkirja ja sätte sõnastust täiendatakse ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjaja juhitunnistuse nimetusega, kuna neid dokumente ei ole kehtiva AutoVS §-s 21 1 nimetatud,kuid tegemist on dokumentidega, mida analoogselt teiste §-s 21 1 nimetatud dokumentidegavõib vedaja üle anda vaid tema juures töölepingu või muu õigussuhte alusel töötavaleautojuhile.AutoVS § 22 lõike 1 punktis 2 tehtava muudatuse kohaselt asendatakse kehtivasredaktsioonis toodud sõidukikaardi nimetus ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjanimetusega, kuna tegevusloa kinnitatud ärakiri on nõutav käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 4lõikes 1 tehtava muudatuse kohaselt.AutoVS § 22 lõike 1 punkti 5 sõnastust muudetakse seoses käesoleva eelnõu alusel AutoVS §4 lõikes 4 toodud sätte asendamisega uuega, milles sätestatakse juhitunnistuse kasutamisekohustuslikkus Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vahelisteltasulistel veosevedudel ja kabotaažvedudel ning viidatakse määruse (EÜ) nr 1072/2009artiklile 5, mille alusel juhitunnistus on kehtestatud.AutoVS § 22 lõike 1 punkti 7 sõnastust muudetakse seoses käesoleva eelnõu alusel AutoVS §8 1 täiendamisega lõikega 3, milles sätestatakse oma kulul sõitjateveo sertifikaadi kasutamisekohustuslikkus Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vahelistel omakulul korraldatavatel sõitjatevedudel ning viidatakse määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikkel 5lõikele 5, mille alusel oma kulul sõitjateveo sertifikaat on kehtestatud.AutoVS § 22 lõike 2 sõnastust muudetakse, mille eesmärgiks on täpsustada Euroopa Liidu jaEuroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vahelistel veosevedudel renditud mootorsõidukikasutamise tingimusi. Nimetatud tingimused tulenevad nõukogu direktiivist 2006/1/EÜ, ilmajuhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol. AutoVS § 22 lõige 2 vajabtäpsustamist seetõttu, et nimetatud lõikes ei ole direktiivile vastavalt määratletud, millistevedude puhul lõikes 2 toodud tingimusi kohaldatakse, samuti ei ole sätestatud rendilepinguvõi sellest lepingust kinnitatud väljavõtte sõidukis kaasasolemise kohustust. Käesoleva eelnõualusel lisatakse § 22 lõikesse 2 sissejuhatav lauseosa, mille kohaselt sätestatakse, et lõikestoodud tingimusi rakendatakse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidevahelistel tasulistel ja oma kulul korraldatavatel veosevedudel, kui sõiduki rentnik ei olemärgitud sõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele. Sissejuhatavale lauseosalelisatakse punkt 1, milles kehtestatakse rendilepingu või sellest lepingust kinnitatud väljavõttesõidukis kaasasolemise kohustus ning punkt 2, milles tuuakse ära autojuhi tööalast suhettõendava lepingu või sellest lepingust kinnitatud väljavõtte kaasasolemise kohustus, millegatõendatakse autojuhi töötamist sõiduki rentniku juures. Punktis 2 nimetatud dokumenti ei peaautojuhil kaasas olema juhul, kui autojuht on ise sõiduki rentnik. Mõlemat punktis on ära

toodud ka loetelu andmetest, mis nimetatud dokumendi kinnitatud väljavõttes peavadsisalduma. Nimetatud täpsustustega viiakse AutoVS-e § 22 lõige 2 kooskõlla nõukogudirektiivist 2006/1/EÜ tulenevate tingimustega.AutoVS § 25 lõike 2 esimeses lauses tehtava muudatuse kohaselt peab vedaja poolt kasutatavauto olema kehtestatud korras registreeritud kas Eesti Vabariigis või mõnes teises EuroopaLiidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis. AutoVS § 25 lõike 2 kehtivasredaktsioonis toodud sõnastus auto liiklusregistrisse kandmise kohustuse kohta asendatakselause parema loetavuse eesmärgil uue sõnastusega, mille puhul auto peab olema kehtestatudkorras Eesti Vabariigis registreeritud, kuna sellele järgneb täiendav lauseosa, mille kohaseltvõib auto olla registreeritud ka mõnes teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonnaliikmesriigis. Viimati nimetatud täiendus on tingitud käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 5täiendamisest lõikega 9, mille alusel võimaldatakse Eesti vedajatel veosevedude teostamisekskasutada ka teistes Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidesregistreeritud sõidukeid. Renditud sõidukite kasutamise reeglid veosevedudel on kehtestatudnõukogu direktiiviga 2006/1/EÜ. Muudatusega laiendatakse Eesti vedajatele rahvusvahelisteautoveoteenuste pakkumise võimalusi Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaliikmesriikide vahelistel vedudel.AutoVS § 25 täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse, et renditud mootorsõiduk peabrendilepingu kehtivusajal olema üksnes sõiduki rentniku kasutuses. AutoVS § 25täiendamisega lõikega 3 viiakse renditud sõiduki kasutamise reeglid AutoVS-s kooskõllanõukogu direktiivi 2006/1/EÜ artikkel 2 lõikega 1, mille punktis c on sätestatud samasisulinetingimus renditud sõiduki kasutamisel.AutoVS § 26 pealkirja muudetakse ning olemasolev säte asendatakse kahe uue lõikega,millega kehtestatakse nõuded kabotaažvedude korraldamiseks Eesti Vabariigi territooriumil.Pealkirjas asendatakse olemasolev sõnastus kabotaažveo mõistega, mis on ära toodud määruse(EÜ) nr 1072/2009 artiklis 2. AutoVS § 26 kehtiv redaktsioon, mis keelab välisriigisregistreeritud autoga riigisisese autoveo korraldamise Eestis, vajab muutmist, kuna määrusega(EÜ) nr 1072/2009 on kehtestatud uued reeglid kabotaažvedude korraldamiseks EuroopaLiidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides. Uute reeglite kohaselt võib liikmesriigisasutatud vedaja korraldada teise liikmesriigi territooriumil 3 kabotaažvedu 7 päeva jooksul,kui teise liikmesriigi territooriumile on sõidetud rahvusvahelise veoseveo raames koormaga.Sellest tulenevalt sätestatakse käesoleva eelnõu alusel § 26 lõikes 1 nõuded Euroopa Liidu jaEuroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis asutatud vedajale, millekohaselt peab takabotaažvedude korraldamisel täitma määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8 ja 9 sätestatudtingimusi. § 26 täiendatakse lõikega 2, milles sätestatakse kabotaažvedude Eestiskorraldamise nõuded vedajale, kes ei ole asutatud Euroopa Liidu ja EuroopaMajanduspiirkonna liikmesriigis. Sellisel juhul tuleb lähtuda rahvusvahelistes kokkulepeteskabotaažvedude osas sätestatust. Juhul, kui rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt ei olekabotaažveod lubatud, ei võimalda selliste vedude korraldamist kolmanda riigi vedajale kaAutoVS.AutoVS § 31 lõike 1 punktis 1 muudetakse dokumentide nimetusi ja viiteid AutoVSerinevatele sätetele vastavalt käesoleva eelnõu alusel AutoVS §-des 4, 8 1 ja 22 tehtudmuudatustele.

AutoVS § 31 1 pealkirja ja lõike 1 sõnastust muudetakse, mille kohaselt jäetakse nendest väljasõidukikaardi nimetus ning sõna autoveo asendatakse sõnaga veoseveo. Sõidukikaardinimetuse väljajätmine on tingitud käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 4 lõikes 1 tehtavatestmuudatustest, mille kohaselt alates käesoleva seadusemuudatuse jõustumisest ei väljastatatasulise riigisisese autoveo tegevuslubasid ja sõidukikaarte. Sõna autoveo asendamine sõnagaveoseveo on tingitud käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 9 kehtetuks tunnistamisest, mille tõttukäesoleva seadusemuudatuse jõustumisest alates ei väljastata enam oma kulul rahvusvaheliseautoveo tegevuslubasid, mis puudutasid ka oma kulul rahvusvahelist sõitjatevedu ning sellesttulenevalt on otstarbekas sõna autoveo asendada sõnaga veoseveo. Lisaks kirjeldatudmuudatustele suurendatakse lõikes 1 toodud trahvimäära 200 trahviühikult 300 trahviühikule,mille eesmärgiks on suurendada nende ettevõtjate ja isikute vastutust, kes pakuvad tasulistautoveoteenust omamata sealjuures õigust selliseid teenuseid osutada. Kui Politsei- jaPiirivalveameti andmetel karistati taolise rikkumise eest 2009. aastal 45 isikut, siis 2010.aastaloli selliste karistuste arv 60. Arvestades, et tasulise veoseveo tegevusloata korraldamise eestkaristatud isikute arv on viimasel aastal kasvanud, on sellise õigusrikkumise eest kohaldatavarahatrahvi suurendamine turukaitse meetmena vajalik. Määruse (EÜ) nr 1071/2009 kohaseltkuulub ühenduse tegevusloata veo korraldamine kõige raskemate autoveoalaste rikkumistehulka.AutoVS §-d 31 2 ja 31 8 tunnistatakse kehtetuks. AutoVS § 31 2 tunnistatakse kehtetuks seoseskäesoleva eelnõu alusel AutoVS § 9 kehtetuks tunnistamise tõttu, mille tulemusena käesolevaseadusemuudatuse jõustumisest alates ei väljastata enam oma kulul rahvusvahelise autoveotegevuslubasid ja sõidukikaarte ning nimetatud dokumentideta autoveo korraldamise eestkaristuse olemasolu AutoVS vastutusalas ei ole enam vajalik. AutoVS § 31 8 tunnistataksekehtetuks, kuna käesoleva eelnõu alusel täiendatakse seaduse vastutusala uue karistusalaseparagrahviga 31 9 ja mille tõttu muudetakse vastutsala järgnevate paragrahvide numeratsiooni.AutoVS §-s 31 8 toodud sätted kehtestatakse käeoleva eelnõu alusel seadust täiendavasparagrahvis 31 10 .AutoVS § 31 3 pealkirja ja olemasoleva sätte sõnastust muudetakse, mille tulemusena lisataksepealkirja juhitunnistuse nimetus ning EMÜ veoloa nimetus asendatakse EMÜ veoloakinnitatud ärakirja nimetusega. Paragrahvi 31 3 olemasoleva sätte sõnastust täiendataksejuhitunnistuse nimetusega, mis on vajalik seetõttu, et käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 4lõikes 4 toodud säte asendatakse uuega, milles sätestatakse juhitunnistuse kasutamisekohustuslikkus Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vahelisteltasulistel veosevedudel ja kabotaažvedudel. Sellest tulenevalt on vajalik vastutusalas sätestadaka karistus nõutava juhitunnistuse autojuhi poolt kontrollivale ametiisikule esitamata jätmiseeest. Lisaks sellele asendatakse sättes õigusselguse eesmärgil EMÜ veoloa nimetus EMÜveoloa kinnitatud ärakirja nimetusega, kuna sõidukis peab olema kaasas EMÜ veoloakinnitatud ärakiri, mille autojuht on kohustatud esitama teda kontrollivale ametiisikule. EMÜveoluba on dokument, mis antakse vedajale ja reeglina asub see ettevõttes.AutoVS § 31 7 pealkirja muudetakse, mille kohaselt paragrahvis toodud karistusi kohaldataksekabotaažveo teostamiseks kehtestatud nõuete eiramise korral. Pealkirja sõnastuses tehtavmuudatus on tingitud käesoleva eelnõu alusel AutoVS §-s 26 tehtavatest muudatustest.Paragrahvis 31 7 tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse olemasolev säte lõikeks 1, millessätestatakse karistus kuni 200 trahviühikut rikkumise eest, kui välisriigi vedaja eirab määruse(EÜ) nr 1072/2009 või rahvusvahelise autoveo kokkuleppega kehtestatud nõudeid

kabotaažveo teostamiseks Eesti Vabariigi territooriumil. Rahatrahvi suuruse määramisel onarvestatud käesoleva eelnõu alusel AutoVS-st täiendavas §-s 31 9 sätestatava rahatrahvisuurusega (kuni 200 trahviühikut), mida kohaldatakse juhul, kui tasulist riigisisest veosevedukorraldatakse ühenduse tegevusloa ärakirjata. Arvestades, et riigisisese autoveoteenuseõiguseta osutamine ja välisriigi vedaja poolt kabotaažvedude nõuete eiramine on turukaitseseisukohalt samalaadse iseloomuga, on kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi kehtestaminesellise rikkumise eest proportsionaalne ja hoiatav meede. AutoVS § 31 7 täiendatakse lõikega2, millega kehtestatakse rahatrahv kuni 3200 eurot, kui sama paragrahvi lõikes 1 toodudrikkumise paneb toime juriidiline isik. Säte kehtestatakse samalaadselt teistes vastusalaparagrahvides tooduga ja võimaldab sellise rikkumise avastamisel kohaldada karistust kajuriidilise isiku suhtes.AutoVS-st täiendatakse paragrahviga 31 9 , milles sätestatakse rahatrahv (kuni 200trahviühikut) tasulise riigisisese või rahvusvahelise veoseveo korraldamise eest ühendusetegevusloa kinnitatud ärakirjata. Seaduse täiendamine nimetatud paragrahviga on tingitudkäesoleva eelnõu alusel AutoVS §-s 31 1 tehtavast muudatusest, mille kohaselt jäetakse §-st31 1 välja sõidukikaardi nimetus ning seetõttu sätestatakse rahatrahv kinnitatud ärakirjata veokorraldamise eest eraldi paragrahvis 31 9 . Rahatrahvi suuruse määramisel on arvestatudAutoVS § 31 1 kehtivas redaktsioonis sätestatud trahvimäära, milleks on kuni 200trahviühikut.AutoVS-st täiendatakse §-ga 31 10 , milles sätestatakse uuesti kehtiva AutoVS §-s 31 8 lõigetes1 ja 2 toodud sätted, mis seaduse vastutusala parema loetavuse eesmärgil käeoleva eelnõualusel kehtetuks tunnistatakse. § 31 10 mõlemas lõikes toodud viiteid seaduse vastutusalastoodud paragrahvidele täpsustatakse käesoleva eelnõu alusel karistusi sisaldavatesparagrahvides tehtavate muudatuste tõttu. Lõikest 2 jäetakse menetlejate hulgast väljaMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kus erinevalt teistest menetlejate nimistussekuuluvatest asutustest puuduvad menetluse läbiviimiseks spetsialiseerunud ametnikud.AutoVS § 32 lõike 1 sõnastust muudetakse, milles autoveo tegevusloa ja sõidukikaardinimetused asendatakse ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nimetustega vastavaltkäesoleva eelnõu alusel AutoVS §-s 4 tehtud muudatustele. Samuti täpsustatakse sättestoodud teist lauset, korrigeerides Statistikaameti nimetust ning Statistikaametile saadetavateandmete koosseisu, kuna kehtiv redaktsioon ei ole piisavalt selgelt formuleeritud. Sellesttulenevalt tuleb Statistikaametile esitada kehtivate ja viimase poolaasta jooksul antudtegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade arvu kohta seisuga 1. juuli ja 1. jaanuar.AutoVS § 32 lõike 1 1 sõnastust muudetakse, milles autoveo tegevusloa nimetus asendatakseühenduse tegevusloa nimetustega vastavalt käesoleva eelnõu alusel AutoVS §-s 4 tehtudmuudatustele ning vedude eest vastutava isiku mõiste asendatakse veokorraldaja mõistegavastavalt AutoVS §-s 7 tehtavatele muudatustele. Lõike kehtivas redaktsioonis toodud viitedautoveoseaduse sätetele seoses vedaja ja veokorraldaja (vedude eest vastutava isiku)andmetega asendatakse viitega komisjoni otsusele 2009/992/EL riiklikku elektroonilisseautoveo-ettevõtjate registrisse kantavate andmete miinimumnõuete kohta (ELT L 339,22.12.2009, lk 36–39), mille lisas loetletud andmed vedaja ja veokorraldaja kohta tuleb kandamajandustegevuse registrisse vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule.Täiendavalt täpsustatakse, et komisjoni otsuses 2009/992/EL loetletud andmeid rasketerikkumiste ja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldaja kohta

majandustegevuse registrisse ei kanta (need andmed kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi).Samuti jäetakse redaktsioonilisel eesmärgil sättest välja viide 2009. aasta 1. oktoobri kohta.AutoVS § 35 täiendatakse uute lõigetega 1 2 , 1 3 ja 1 4 , milles sätestatakse üleminekusättedseoses käesoleva eelnõu alusel tehtavate muudatustega autoveo tegevuslubade süsteemis.Uues lõikes 1 2 sätestatakse, et seaduse alusel antud tasulise riigisisese autoveo tegevusload janende alusel antud sõidukikaardid kehtivad neil märgitud kehtivusaja lõpuni. Toodudüleminekusäte võimaldab tasulist riigisisest veosevedu korraldavatel vedajatel jätkatariigisiseste vedude teostamist AutoVS alusel antud riigisiseste tegevuslubade jasõidukikaartide alusel niikaua, kui need dokumendid kehtivad. Riigisisese tegevusloakehtivusaja lõppedes peab vedaja oma veondusalase tegevuse jätkamiseks taotlema jubaühenduse tegevusloa ja sõidukitele ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjad.Uues lõikes 1 3 sätestatakse, et AutoVS alusel antud sõidukikaartide osas kohaldatakseAutoVS §-de 21 1 , 22, 31, 31 3 ja 31 9 sätteid, mille kohaselt tagatakse, et nimetatudparagrahvides toodud tingimused kehtivad ka kuni käesoleva seadusemuudatuse jõustumiseniantavate sõidukikaartide kohta kuni nende kehtivusaja lõpuni.Uues lõikes 1 4 sätestatakse üleminekusättena, et kehtiva riigisisese tegevusloa alusel võibanda ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, kui ärakirja taotleja vastab käesoleva eelnõualusel AutoVS muudetud paragrahvi 5 nõuetele ning tegevusloa kinnitatud ärakirjakehtivusaeg ei tohi olla pikem kui riigisisese tegevusloa kehtivusaeg. Kindlustamaks, et selleärakirja alusel teostatakse üksnes riigisisest veosevedu, kantakse ärakirja märkuste lahtrisselisaks sõiduki registreerimismärgile teave, et selle ärakirja alusel võib teostada vaid riigisisestveosevedu. Nimetatud üleminekusäte on vajalik selleks, et vedaja ei peaks riigisisese autoveotegevusloa kehtivusajal taotlema ühenduse tegevusluba, kui ta soovib riigisiseste vedudeteostamise eesmärgil uuendada tema kasutuses olevat sõidukiteparki või soetada täiendavasõiduki. Üleminekusätte eesmärgiks on tagada, et AutoVS-s tehtavate muudatuste tõttu eisuureneks vedajate halduskoormus.AutoVS § 35 täiendatakse uue lõikega 3 1 , milles sätestatakse, et juhul, kui riigisiseseveoseveo koolitustunnistust omav veokorraldaja ei ole viimase kümne aasta jooksul pidevaltjuhtinud vedaja veotegevust (vt käeoleva eelnõu alusel AutoVS § 7 täiendamist lõikega 5 1 jaselle kohta toodud selgitusi), võib selline isik olla määratud veokorraldajaks ühendusetegevusloa taotleja või omaja juures tingimusel, et kuue kuu jooksul alates veokorraldajaksmääramisest sooritab ta rahvusvahelise veoseveo koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.Nimetatud üleminekusätte koostamisel on arvestatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 3lõike 1 punktis d ja artikli 13 lõike 1 punktis a toodud tingimustega. Nimetatud säte on olulineveokorraldajatele, kellel puudub eelnev kümneaastane kogemus riigisisese veokorraldajanategutsemisel ja kelle osas kehtestatakse kuuekuuline üleminekuperiood, mille jooksul on sellelisikul vajalik sooritada rahvusvahelise veoseveo koolituskursuse eksam, et ta saaks jätkatategutsemist veokorraldajana ühenduse tegevusluba omava vedaja juures. Selliseidveokorraldajaid, kes omavad Eestis riigisisese veoseveo koolitustunnistust ja onveokorraldajateks riigisisese autoveo tegevusluba omava vedaja juures on ligikaudu 1000(Tallinna Tehnikakõrgkooli andmed riigisisese veoseveo koolitustunnistuste omajate kohta).AutoVS § 36 lõiked 2, 3, 4 ja 8 tunnistatakse kehtetuks, mis on tingitud käesoleva eelnõualusel AutoVS § 6 ja § 7 lõike 1 1 kehtetuks tunnistamisest.Käesoleva eelnõu §-s 2 on toodud riigilõivuseaduses (edaspidi RLS) tehtavad muudatused.

RLS § 32 lõikes 1 tehtavate täienduste eesmärgiks on vabastada erinevate liiklusregistritoimingute (mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja vastava duplikaadi väljastamine ningmootorsõidukijuhi teooriaeksami ja sõidueksami sooritamine) eest riigilõivu tasumisest lisakskehtivas redaktsioonis toodud kutseõppeasutuse põllumajanduse kutseala õpilastele kakutseõppeasutuse veoauto- ja bussijuhi kutseala õpilased. RLS § 32 lõikes 1 toodudliiklusregistri toimingute loetelu täiendatakse ametikoolituse tunnistuse väljastamisega, mislisaks muudele toimingutele oleksid lõikes nimetatud kutseõppeasutuse õpilastele riigilõivutasumisest vabastatud. Tehtavad muudatused RLS § 32 lõikes 1 soodustaksidkutseõppeasutustes veoauto- ja bussijuhi kutseala omandamist.RLS § 116 lõiked 1 ja 3 ning § 117 lõiked 1 ja 3, mis on tingitud käesoleva eelnõu aluselAutoVS-s tehtavatest muudatustest. Käesoleva seadusemuudatuse jõustumisest alates eiväljastata enam tasulise riigisisese autoveo tegevuslubasid, oma kulul korraldatavarahvusvahelise autoveo tegevuslubasid ja nimetatud tegevuslubade alusel väljastatudsõidukikaarte ning seetõttu on otstarbekas tunnistada kehtetuks ka nende dokumentideandmist puudutavad riigilõivud.RLS § 118 lõikes 5 tehtava muudatuse kohaselt asendatakse olemasolevas redaktsioonistoodud viide määruse (EMÜ) nr 881/92 vastavale sättele määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklile5, kuna viimati nimetatud määruse alusel tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 881/92 alates4.12.2011 kehtetuks.RLS § 118 lõikes 7 tehtava muudatuse kohaselt asendatakse olemasolevas redaktsioonistoodud viide määruse (EMÜ) nr 684/92 vastavale sättele määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 5lõikele 5, kuna viimati nimetatud määruse alusel tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 684/92 alates4.12.2011 kehtetuks.Käesoleva eelnõu §-s 3 on toodud liiklusseaduses (edaspidi LS) tehtavad muudatused, mis onvajalikud seoses AutoVS-s tehtavate muudatustega ning mille sätestamine liiklusseaduses onvajalik eeskätt määrusest (EÜ) nr 1071/2009 tulenevate kohustuste elluviimisega.LS-st täiendatakse uute paragrahvidega 200 1 ja 200 2 . Nimetatud paragrahvide aluselsätestatakse LS-s Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis loodava liiklusjärelevalveinfosüsteemi eesmärgid. Liiklusjärelevalve infosüsteem luuakse liiklusjärelevalve jasõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise järelevalve teostamise käigus kogutudandmete elektrooniliseks talletamiseks, süstematiseerimiseks, asjaomaste asutuste vahelvahetamiseks ning nende andmete alusel aruannete ja analüüside koostamiseks.Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.Liiklusjärelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium ning infosüsteemi põhimääruse kehtestab majandus- jakommunikatsiooniminister. Praegu talletatakse liiklusjärelevalve ja sõidukijuhi töö-, sõidu- japuhkeaja nõuete täitmise järelevalve teostamise käigus kogutud andmeid igas järelevalvetteostavas asutuses eraldi ning enamjaolt on tegemist paberkandjal säilitatavate andmetega(kontrollkaardid ja –aktid). Samuti puuduvad praegu võimalused kirjeldatud andmete ühtsekselektrooniliseks talletamiseks, mida asjaomased asutused saaksid süstematiseeritultjärelevalve tõhustamise huvides vahetada ning analüüsida. Liiklusjärelevalve infosüsteem

täidab selle tühimiku. Paragrahvis 200 2 tuuakse ära liiklusjärelevalve infosüsteemi kantavateandmete loetelu. Selle järgi kuuluvad infosüsteemi kantavate andmete hulka teedelliiklusjärelevalve teostamisel kogutud andmed (sõidukite tehnoseisundi, massi, teljekoormuseja mõõtmete, autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise, seaduse või rahvusvahelistekokkulepete alusel veo teostamiseks nõutavate dokumentide ning ohtlike veoste autoveokontrollimiste, avastatud õigusrikkumiste ja nende osas kohaldatud karistuste kohta, kaasaarvatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõikes 2 nimetatud andmed raskete rikkumistekohta) ning ettevõttes autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise kontrollimiselkogutud andmed, mis tulenevad LS-st või eriseadustest ja nende seaduste alusel kehtestatudõigusaktidest. Lisaks sellele kantakse infosüsteemi rahvusvaheliste kokkulepete aluselvälisriikidest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetavad andmed Eestivedajate kontrollimisel avastatud autoveo- ja liiklusalaste õigusrikkumiste ja nende osaskohaldatud karistuste kohta, kaasa arvatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 6 lõikes 2nimetatud raskete rikkumiste andmed ning AutoVS-s toodud alustel hea maine nõudelemittevastavaks tunnistatud veokorraldajate andmed. Kõikide eelpool nimetatud andmetedetailid täpsustatakse liiklusjärelevalve infosüsteemi põhimääruses. Määruse (EÜ) nr1071/2009 artikkel 6 lõikes 2 nimetatud raskete rikkumiste andmed ning hea maine nõudelemittevastavaks tunnistatud veokorraldajate andmed kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemimääruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 eesmärkide täitmiseks, mille kohaselt on liikmesriikkohustatud looma registri või registrid, kuhu sisestatakse määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli16 lõikes 2 nimetatud andmed.LS-st täiendatakse uute paragrahvidega 210 1 –210 3 . Nimetatud paragrahvide aluselsätestatakse LS vastutusalas uued karistused, mille kehtestamine on vajalik määruse (EÜ) nr1071/2009 IV lisas toodud kõige raskemate rikkumiste osas siseriikliku õigusakti aluselkaristuse kehtestamiseks. Selliste karistuste kehtestamise kohustus tuleneb määruse (EÜ) nr1071/2009 artiklist 22. Paragrahvis 210 1 sätestatakse rahatrahv kuni 200 trahviühikut üle12000 kg lubatud täismassiga sõiduki juhtimise eest, kui selle sõiduki maksimaalset lubatudtäismassi ületatakse 20 % võrra või rohkem. Paragrahvis 210 2 sätestatakse rahatrahv kuni 200trahviühikut kuni 12000 kg lubatud täismassiga sõiduki juhtimise eest, kui selle sõidukimaksimaalset lubatud täismassi ületatakse 25 % võrra või rohkem. Paragrahvis 210 3sätestatakse rahatrahv kuni 200 trahviühikut mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudubkohustuslik kiiruspiirik või kiiruspiiriku töö häirimise eest. Rahatrahvi suuruse määratlemiselon võetud arvesse liiklusseaduse vastutusalas sätestatud raskemate rikkumiste osaskehtestatud rahatrahvide üldist praktikat ja seda, et määruse (EÜ) nr 1071/2009 kohaselt onnimetatud rikkumiste osas tegemist kõige raskemate rikkumistega autovedude teostamisel.Käesoleva eelnõu §-s 4 sätestatakse, et käesolev seadus jõustub 2011. aasta 4. detsembril,välja arvatud § 3 punkt 1, mis jõustub tavakorras. Käesolev autoveoseaduse, riigilõivuseaduseja liiklusseaduse muutmise seaduse jõustumise kuupäeva kehtestamisel on arvestatudmääruste (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 üldise rakendumisekuupäevaga, milleks on 4. detsember 2011 ning on vajalik, et nimetatud kuupäevaks oleksidEestis kehtivad seadused ja nende alusel antud õigusaktid viidud kooskõlla nimetatudotsekohalduvate määrustega. Käesoleva seaduse § 3 punkti 1 jõustumine tavakorras on vajalikeelkõige seetõttu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2011. aasta I poolaastalvalminud liiklusjärelevalve infosüsteem käivituks nii kiiresti kui võimalik. Eelkõige on seeoluline liiklusjärelevalve andmete talletamise läbi järelevalve tõhustamiseks.

Liiklusjärelevalve infosüsteemi rakendamisel puudub otsene vajadus lähtuda „maanteepaketi“4. detsembril 2011 rakendumise kuupäevast ning seetõttu on otstarbekas, et käesoleva seaduse§ 3 punkt 1 jõustuks tavakorras.IV. Eelnõu terminoloogiaEelnõus kasutatakse kehtiva autoveoseaduse, liiklusseaduse ning määruste (EÜ) nr1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 terminoloogiat.V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguseleEelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on koostatud arvestades 4. detsembrist2011 otsekohalduvate määrustega (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr1073/2009. Võrreldes määruse (EÜ) nr 1071/2009 sätetega kehtestatakse AutoVS-gamõningaid erisusi, mille kehtestamise õigus on liikmesriigil vastavalt nimetatud määruseartikli 1 lõikele 5 ja artikli 3 lõikele 2, milles on toodud viited võimalusele teatudregulatsiooni kehtestamiseks siseriiklikus õiguses. Nimetatud erisuste kehtestamisel AutoVSgaon jälgitud proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Lisaks selleletäpsustatakse eelnõus nõukogu direktiivist 2006/1/EÜ tulenevaid tingimusi seoses renditudsõidukite kasutamisega.VI. Seaduse mõjudEelnõu alusel autoveoseaduses, riigilõivuseaduses ja liiklusseaduses tehtavate muudatustemõjud on järgmised.Seaduse jõustumise tulemusena on vedajad lisaks otsekohalduvatest määrustest (EÜ) nr1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 tulenevatele kohustustele järgima kaautoveoseadusega kehtestatud tingimusi vedaja tegevusalale juurdepääsu ja vedaja tegevusalaltegutsemise tingimuste kohta.Seaduse jõustumise hetkest ei väljastata enam riigisisese autoveo tegevuslubasid jasõidukikaarte, mis tähendab, et edaspidi peavad kõik tasulist veosevedu korraldada soovivadettevõtjad taotlema ühenduse tegevusloa ja iga tema kasutuses oleva mootorsõiduki kohtaühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. Nimetatud muudatus puudutab ligikaudu 1500vedajat, kes tasulise riigisisese autoveo tegevusloa kehtivusaja lõppedes peavad taotlema jubaühenduse tegevusloa ning ligikaudu 4800 veokit, mille kohta tuleb sõidukikaardi kehtivusajalõppedes taotleda juba ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Muudatuse tulemusenavedajate kulutused oluliselt ei suurene, ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja taotlemiselpigem vähenevad, kuna Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni pooltväljastatavate ühenduse tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade hinnad riigihanketulemusena on alates 1. jaanuarist 2011 koos käibemaksuga vastavalt 153.39 ja 15.34 eurot(halduslepingu kohaselt kehtivad need hinnad kuni 1. jaanuarini 2016). Hetkel maksab agariigisisese autoveo tegevusluba koos käibemaksuga 140.60 eurot ja sõidukikaart 18.09 eurot.Seaduse jõustumise hetkest ei väljastata enam oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveotegevuslubasid ja sõidukikaarte, mille tulemusena kaovad autoveoseadusest tulenevadhalduskulud oma kulul rahvusvahelist veosevedu korraldavate ettevõtjatele täielikult ningoma kulul rahvusvahelist sõitjavedu teostav ettevõtja peab taotlema vaid määrusest (EÜ) nr1073/2009 tuleneva oma kulul sõitjateveo sertifikaadi.

Autoveoseaduses tehtavate muudatuste tulemusena muutub autoveoalaste dokumentidetaotlemine mugavamaks ja säästlikumaks, kuna kõiki autoveoseadusest tulenevaid dokumenteon võimalik taotleda digitaalallkirjaga elektroonselt.Autoveoseaduse ja liiklusseaduse vastutusalas tehtavad täiendused ning liiklusjärelevalveinfosüsteemi kasutuselevõtt võimaldavad tõhustada järelevalvet autoveoseadusest jaotsekohalduvate määrustest (EÜ) nr 1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 tulenevate nõuetetäitmise üle.VII. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutusedSeaduse jõustumisel on vajalik teha muudatusi majandustegevuse registri tarkvaras seosesregistrisse kantavate vedajate ja veokorraldajate andmete koosseisu muudatustega.Eelduslikult jäävad selleks vajalikud kulutused ca 2000 euro piiresse ning kaetakse MajandusjaKommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Liiklusjärelevalve registri loomiseks esitasMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2009. aastal rahastamise taotluseStruktuurfondidesse, mis rahuldati ning infosüsteem valmis 2011. aasta alguseks.Liiklusjärelevalve infosüsteemi pidamis- ja hoolduskulud, mille suurus aastas on ligikaudu6400 eurot, kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Võrreldeskulutustega, mida hetkel tehakse nende andmete, mis nähakse ette liiklusjärelevalveinfosüsteemi kandmiseks, kogumiseks ja talletamiseks erinevates ametiasutustes,liiklusjärelevalve infosüsteemi andmete kandmisel oluliselt ei suurene.VIII. RakendusaktidAutoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse jõustumisel muutubtulenevalt HMS § 93 lõikest 1 kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.detsembri 2008. a määrus nr 109 „Ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja ningtasulise riigisisese autoveo tegevusloa ja sõidukikaardita korraldatavate vedude loetelu“.Autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse jõustumiselkehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega „Liiklusjärelevalveinfosüsteemi põhimäärus“ (kavand toodud käesoleva seletuskirja lisas).Autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse jõustumisel vajavadmuutmist järgmised autoveoseaduse alusel kehtestatud rakendusaktid:1. Teede- ja sideministri 22. septembri 2000.a määrus nr 75 „Veoseveo eest vastutavaisiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ningkõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antudkõrgkoolidiplom tõendab piisavaid teadmisi veoseveo eest vastutava isikukoolituskursuse õppekavas loetletud ainetes, kinnitamine”;2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2008.a määrus nr 106„Ühenduse, tasulise riigisisese ja oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveotegevusloa ning ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja ja sõidukikaardi vormid“3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. novembri 2009.a määrus nr 109 „Veoloataotlemise ja andmise kord“.Nimetatud rakendusaktide muutmine on tingitud vormilistest ja terminoloogilistesttäpsustustest eelnõu tekstis.

IX. Eelnõu kooskõlastamineEelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele EIS (eelnõude infosüsteem) kaudu.Arvamuste avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks esitatakse eelnõu Eesti RahvusvahelisteAutovedajate Assotsiatsioonile, Autoettevõtete Liidule ja Eesti Transpordi- ja TeetöötajateAmetiühingule.X. Seaduse jõustumineSeadus jõustub 2011. aasta 4. detsembril, välja arvatud seaduse § 3 punkt 1, mis jõustubtavakorras.Vabariigi Valitsuse nimelHeiki LootRiigisekretär