Põllumajandusministeeriumi valitsemisala majandusaasta aruanne ...

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010EESSÕNAHelir -Valdor SeederPõllumajandusministerLõppenud aastal hoogustunud toidukaupadehinnatõus tõi teravalt esile väljakutse, misootab lähitulevikus ees nii Eestit, EuroopaLiitu (edaspidi EL) kui tervet maailma –kuidas leida tasakaal põllumajandustootjatesissetulekute ja tarbijate väljaminekute vahel.Kiire hinnatõus on küll vesi tootjate veskile, kuid seab raskustesse tarbijad. Hindade langusekorral vahetuksid aga lihtsalt osapoolte rollid. Mingisugune lahendus tuleb selleks leida ELiühises põllumajanduspoliitikas pärast 2013. aastat. Põllumajandusministeeriumi jaoks oli seemullu ja on ka järgmistel aastatel üks suuremaid väljakutseid.Siseriiklikult oli lõppenud aasta Põllumajandusministeeriumile samuti ettevalmistuste aasta.2011. aastal viiakse ellu kaks märgilise tähtsusega muudatust, millel on ka sisuliselt olulineroll – sarnaselt teistele ministeeriumidele viiakse ka Põllumajandusministeeriumi haldusalasläbi tugistruktuuride reform ning meie toetuste planeerimine viiakse senisest enam vastavussereaalse olukorraga.Esmalt toetustest. Aastaid on eelarve täitmist vaadates tekkinud raamatupidamislikult mulje,justkui ei suudaks Põllumajandusministeeriumi haldusala – eelkõige põllumajandustootjad jamaaelu edendajad – piisavalt toetusi ära kasutada. Eriti teravalt on see silma paistnud viimasteaastate majandusraskuste tingimustes. Samal ajal on aastaid just põllumajandus- jamaaelutoetuste kasutamine olnud võrreldes teiste riigi ja ELi toetustega kõige aktiivsem. Ehksiis kaks näitajat räägivad teineteisele vastu.Vasturääkivuse põhjused on peidus eelkõige kahes teguris. Eelarvesse toetusi planeerides eiole seni lähtutud reaalselt turuolukorrast vaid arvestuslikust optimaalsest antud aasta toetustemahust. Toetuste jagamisel tuleb silmas pidada, et eristama peab nende määramise javäljamaksmise hetke, mis võivad ajaliselt olla kuni kolmeaastases nihkes. Ehk siis toetusesaajale on pärast selle määramist antud teatud ajaperiood oma toetatava tegevuse elluviimiseks. Just majanduslanguse ajal tekkis olukord, kus ettevõtjatele oli küll toetus eraldatud,kuid üldisest majandusolukorras tulenevalt lükkus investeeringu tegemine ja seeläbi toetusekasutamine tulevikku.See andis kriitikutele võimaluse Põllumajandusministeeriumi ja meie allasutusipõhjendamatult ja demagoogiliselt rünnata ning saamatuses süüdistada. Objektiivsedargumendid jäid neis süüdistuses kahjuks tahaplaanile. Seetõttu ongiPõllumajandusministeerium üks neist vähestest riigiasutustest, kelle eelarve ja makstavadtoetused tänavu vormiliselt vähenevad. Aga just nimelt vormiliselt – on enam kui tõenäoline,et tänavu makstakse põllumajandus- maaelu- ja kalandustoetusi välja rohkem kui kunagivarem. Ning seda tehakse senisest märksa läbipaistvamalt. Kui mullu maksti toetustena meiehaldusalas 255,338 miljonit eurot, siis tänavu küünib see summa 266,420 miljoni euroni.Julgen ennustada, et 2015. aasta lõpuks – just siis on lõviosal toetuse saajatel võimaluskasutada viimaseid käesoleva finantsperioodi vahendeid – on kõigest hoolimata lõviosa meile(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler3