12.07.2015 Views

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala majandusaasta aruanne ...

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala majandusaasta aruanne ...

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala majandusaasta aruanne ...

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Põllumajandusministeeriumi <strong>valitsemisala</strong><strong>majandusaasta</strong> <strong>aruanne</strong> 2010Kokku võeti 2010. aastal EKF nelja telje meetmete raames vastu 221 taotlust kogusummas304,3 miljonit krooni, mille abil planeeritakse koos taotleja poolse omaosalusega teostadainvesteeringuid 471,2 mln krooni ulatuses. Aruandeaastal kiideti heaks nii 2009. aastal kui ka2010. aastal esitatud taotlusi – kokku 210 taotlust kogusummas 333,9 miljonit krooni ningmaksti välja 187,9 miljonit krooni toetust, millest 141 miljonit krooni eraldas Euroopa Liit.Kokku esitati perioodil 2007-2010 517 taotlust kogusummas 1120,3 miljonit krooni. Kiidetiheaks 398 taotlust kogusummas 811,3 miljonit krooni. Maksti välja 328,7 miljonit kroonitoetust, millest 246,5 miljonit krooni eraldas Euroopa Liit.31.12.2010 seisuga on 398-st taotlusest lõplikult välja makstud 162 taotlust.78 projektielluviimine on pooleli, kaks taotlejat on loobunud investeeringu elluviimisest täies ulatusesning 156 taotluse raames pole tehtud ühtegi väljamakset.Kalanduse valdkonnas toimus 2010. aastal kõigi meetmete lõikes alatäitmine, mis oli tingitudpõhiliselt „Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013“ toetuste algselt planeeritusthilisema rakendumise tõttu. See tõi omakorda kaasa toetussummade väljamaksmiselükkumise suures osas 2011. aastasse. Väiksemahulisema rakendumise olulisimaks põhjuseksvõib lugeda taotlejale toetuse määramisest väljamaksmiseni ulatuvat suhteliselt pikkaajavahemikku ning konservatiivistunud pankade laenupoliitikat ülemaailmsemajanduslanguse tingimustes.1.5 Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjudAasta jooksul on makstud erinevaid toetusi, millel on olnud ettevõtlusele ja ka tööhõivele niiotsene kui ka kaudne mõju.Kui aastad 2005-2007 olid veel kiire tööhõive kasvuga aastad, mis tõid kaasa töötute arvuning tööpuuduse määra olulise vähenemise ning 2008. aasta majanduslangus ei avaldanudveel mõju tööhõivele, siis 2009. aasta majanduslangus avaldas juba töötuse kasvule otsustavatmõju. Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal töötuse määr 7,9%, siis 2009. aastal ulatus seejuba kuni 13,8%-ni (töötute arv kasvas 95 100-ni), 2010. aastal suurenes töötuse määr veelgi,kuni 16,9%-ni.MAK raames antavatest toetustest on suurem sotsiaalne mõju I, III ja IV telje toetustel, misaitavad parandada tööhõivet. Projektide hindamisel eelistatakse uute töökohtade loomist.MAK majandustegevuse mitmekesistamise investeeringumeetme raames eelistatakseinvesteeringuid, millega võetakse tootmises või teeninduses kasutusele mahajäetud hooneid,aidates seeläbi kaasa tööhõive võimaluste loomisele.Viimase 15 aasta jooksul on põllumajandusest tingitud reostuskoormus oluliselt vähenenud.Sellest tulenevalt on ka Eesti veekeskkonna seisund valdavalt paranenud. Veeseisundiparanemisele on aidanud kaasa suures osas MAK 2004–2006 raames rakendatud meetmed,millega on toetatud mahepõllumajandust ning makstud ettevõtjatele keskkonnasõbralikutootmise toetust. Samas ei ole olukord kõikjal veel positiivne.Keskkonna parandamise eesmärkidel rakendatakse vastavaid MAK 2007-2013 meetmeid.Positiivne mõju keskkonnale on põllumajandus- ja metsamaa säästvale kasutamisele suunatud(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler54

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!