Tartu - Linnaleht

Linnaleht reede, 22. september 2006 A 2uudisedTartus alustati beebide loovustundidegan Sel nädalal alustas MTÜ Haldjapere Tartus beebide loovusringiga,tunnid toimuvad Lille Majas ja Anni Mängumaal.Haldjapere eesmärgiks on pakkuda kuni kolmeaastastele lastelekoos vanematega loovat vaba aja veetmise võimalust. Erinevalt levinudbeebikoolidest arendavad lapsed tundides oma loovust lisakslaulu- ja liisusalmidele ka tunnetus- ja käelise tegevuse kaudu(erinevad tekstuurid, materjalid, tehnikad). Tundides värvitaksepudruvärvidega, plätsitakse saviga, liimitakse kliistriga ning mängitakseseebivahuga. Vahel uisutavad põnnid suhkrusiirupis ja laulavademmedega vahvaid laule. Kõik see aitab lastel areneda ningmaailma paremini tundma õppida. „Ega iga päev saa vee ja liivagamängida, kartmata riiete määrimist,” rääkis üks Haldjapere looja jaBaskinidebüüt Vanemuisen IntervjuuVanemuise teatri suuresmajas esietendub täna õhtulameerika näitekirjaniku EdwardAlbee draama “Kõikaias”, mille lavastajaks onesmakordselt Vanemuisetrupiga töötanud RomanBaskin. Paar päeva enneesietendust usutles Eestiühte tipplavastajat kaTartu Linnaleht.Olete lavastanud jubaaastaid, aga Tartusesimest korda. Miksalles nüüd?Jah, see on ainuseesti teater, kus mapole veel lavastanud,aga ma ei tea, miks seenii on läinud. Pole kutsutudja ma pole ka isekäinud ennast pakkumas.Mati (Mati Unt –toim) möllas siin ju kõvasti.Ütlemegi nii, etVanemuisel oli Mati jasee on väga oluline.See on mingi imelikfenomen, sest Matitegigi oma parimadelutööd Tartus. Agaselle tükiga oli nii,et see otsis mitu aastatendale lavastajatja mina polnud sugugiesimene, kedakutsuti siia seda lavastama.See on külltellimustöö, aga mateen seda hea meelega.Mul on väga heameel, et mind kutsutija mul on selle trupigaolnud meeldiv koostöö.Seetõttu järgmine kordma tuleksin juba ikka vägahea meelega.Kui kiiresti otsustasite?No tegelikult ma tahtsinikkagi teada, et mida Vanemuineendast kujutab. Sestmaterjalina ei ole see näidendjust minu lemmik, aga samason see töö käigus osutunud vägahuvitavaks. Nagu ikka, vahel eiFoto: Jaan Olmarupruugi esimene muljeolla kõige täpsem. Manõustusin kiiresti ja vastu eipunninud.Mati Unt rääkis tihti, etTartus on eriti heaõhkkond loominguks,kas olete ka seda tunnetanud?Absoluutselt.Milles see väljendub?Need asjad on seletamatudja nii lihtsalt sedaära ei ütle. Ka teatritei seleta lahti. Aegadejooksulon seda üritatudteha,aga see onmüsteerium.See on nii,nagumõniüritabarmastust ära seletada.Ta lihtsalton. Mulle tundub,et siin on näiteks valmisoleksuurem kuimujal. Võib-olla on seesellepärast, et ma olen külalislavastaja.Aga ma tunnen, et siinon seda head tahet ja see on eeldus,et üldse midagi sünniks. Seevägisi tegemine ei kõlba ikka kusagile.Ja näitlejad on siin kuidagiloominguliselt avatumad. Nad onnäljasemad. Oleneb muidugi, millegavõrrelda. Ma ei saa öelda, etteistes Eesti teatrites kõik seisab jasiin õilmitseb. Nii see ka pole, agaminu viimane kogemus on EestiDraamateatrist ja seal on asi ikkaväga hapuks läinud. Kui asi seisab,siis on see nagu üks kinnikasvanudtiik, kus värsket vett ei ole.Kas on parem olla vabakutselinevõi tegutseda kindla teatrijuures?No Vanemuises oli ju draamajuhikohale konkurss, aga ma ei tulnudsiia. Ma natukene kardan sedasunnismaisust. Mulle on oluline tehaaeg-ajalt näiteks ka filmi ja lavastadaerinevates kohtades. Seetõttumulle see vabakutselise lavastajastaatus istub.Aga kui Vanemuine oleks teilepakkumise teinud, kas te oleksitesiis nõustunud?Ma oleksin seda kaalunud ainultühel juhul. Olen seda ka varemöelnud, et Vanemuise suurvõlu ja tugevus on selles, et siinon koos nii draama, muusika kuitants. Seetõttu ma oleksin sedaehk kaalunud. Aga ainultsellisel juhul, kuineid oleks võimalikühendada. On ju paljuetendusi, kus need saaksid lavalkoos olla. See on selle teatri tugevus,aga millegipärast kasutatakseseda liiga harva. Et mitte öelda,üldse mitte. Selle tüki võlu on agaselles, et see on tõeline draama.Eesti teatrites tehakse väga paljukomöödiaid, aga tõsiseid draamasidnäeb väga harva. Vanemuisefuajees on näitlejate fotodele allakirjutatud “draamanäitleja”, mittelihtsalt “näitleja”. No nii ikka tavaliseltei kirjutata. Aga kui on draamanäitleja,siis peab ka draamatlavastama. Andku nüüd tulla.Kas te eelistate lavastada kindlatenäitlejatega või pigem tahateproovida aina uutega?Paraku on nii läinud, et mul polekunagi oma truppi olnud ja kuratseda teab, kas ma seda eelistaksingi.See juba tähendaks omateatrit ja pealavastaja staatust. Seeon keeruline. Kas trupp riigiteatrisvõi väljaspool? Tegelikult teen maoma suveasju ju enam-vähem samadenäitlejatega. Aga ju ma olenikka seda sorti, et mulle meeldibselline projektiasi rohkem. Vastaselkorral ma oleksin oma trupi jubateinud. Ei saa ju öelda, et keegioleks mul seda keelanud teha.Mulle meeldib ikka teha ühte kindlatteost, kuhu ma valin näitlejad.Olete lavastanud palju välisautoriteklassikat, aga kuidas tesuhtute eesti draamakirjutajatetöödesse – Jaan Tätte, AndrusKivirähk, Mart Kivastik?Tättet ma tegin just äsja, talvelVene Draamateatris– “Paljuõnne argipäevaks”.Ka Kivirähkon mullepaar näidenditteinud ja ma arvan,et ühe teemetalvel ära ka.Aga ma ei oskanii öelda. Et eesti asja ajamine veelpealekauba? Et mingi lisaväärtus?Küllap ta on, aga ega seda headeesti dramaturgiat ole väga paljuolnud ja ainult selle pärast pole matükki võtnud, et see on eesti tükk.Et tahan ka punkti kirja saada. Maikkagi lähtun sellest, et tahan headdramaturgiat lavastada. See onesimene eeldus.Milline lavastaja te olete? Kasesimeses proovis on juba üsnaselge ettekujutus olemas võikujuneb see proovide käigus?Nii ja naa. On materjale, kus onväga selge ettekujutus, aga on materjale,kus on ainult tunne. Seekordoli pigem tunne olemas jasiis alles hakkasin vormi otsima.Need on erinevad algimpulsid.Pansol oli kunagi selline ilus rida,et kõigepealt on vaja mõista autorit,siis on vaja tunnetuseni jõudaja siis on vaja sellele vorm teha.Kusjuures käikude järjekord poleoluline. Aga need on vaja ära täita.Miski peab ikkagi selles materjaliserutama ja intrigeerima. Ükskõikmis see siis ka pole.Midagi poleöelda, Tartu onikka selgeltEestivaimupealinnMis selles materjalis intrigeeribja erutab?Teema. Kui üks mees on ajastmaha jäänud. Keegi just Sirbis kirjutasja küsis, et kas see tükk poleoma aktuaalsust juba kaotanud jaajast maha jäänud? See on rõhuasetuseasi. Kui homme selguksmingi küsitlusega, et enamik eestikoduperenaisi müüb ennast rahaeest, siis need, kes seda veel ei tea,osutuvad täiesti vanamoodsateks.Appi, kus ma küll elanud olen! Votsee intrigeerib mind kõige rohkem.Õnneks pole see probleem veelmeieni jõudnud. Seetõttu pole seetükk mitte ajast maas, vaid hoopisajast ees! Kõik üllatused pole jõudnudmeid veel üllatada. See onküll väga karm, aga selgub, et kuitahad ajaga kaasaskäia, siis ei tohienam millegi pärastüllatuda. Peadhoidma kätt elutuiksoonel. Peadiga hinna eest tõusmaväärikusredelil.Ja selle hind võibosutuda karmiks.Hästi karmiks. Panso ütles ka kunagi,et prestiiþ on suurim vaenlane.Mida kõike selle nimel ollaksevalmis tegema. Eesmärk pühendababinõu. Antakse seal ja seal järeleja ühel ilusal päeval... See onselles mõttes üsna karm draama.Kui palju te ikkagi näitlejategaprooviperioodil lavastust arutate?Mulle meeldib, kui mängitakseteemasse. Ma ei kannata, kui sellestmööda mängitakse. Muusikason see ju lubamatu. Miks seda eivõiks siis teatris teha? Aga mõnikordon küll nii, et keegi ei saa aru,miks tükk tehti. Mängitakse täiega,aga milleks? Seda ei tea keegi täpselt.Öeldakse, et seal on miljardteemat... Teemas püsimine polekerge. See on nagu suusajäljes püsimine.Sa võid metsa kaudu kasõita, aga ega sellest midagi headtule.Mis on selle näidendi sõnumvaatajale?Ma pole kunagi olnud selline