biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava

prognoositavate kasvupindadega nende kultuuride osas (vt lisa 4). Kuna toidu- jasöödakultuuride poolt kasutatava põllumajandusmaa vähenemist lähiaastakümnetelei ole ette näha, võiks prognoosida energiakultuuride kasvatamist Eestis ülejäänudligikaudu 300 - 400 tuhandel hektaril põllumajandusmaal. Küsitav on, kui palju sellestreaalselt suudetakse kasutusele võtta (ka toetuste olemasolu korral), millised onkulutused, toodang ja kasum. Kui energiakultuuri kasvatamine ei osutu kasumlikuks(koos toetustega), siis see potentsiaal ei realiseeru. Biomassi tootmine energiakssellel maal oleneb biomassi turustamisel pakutavast hinnast, mis peab katmatootmiskulud ja andma mõistliku kasumi. Samas oluline on, et töötleva tööstusetoorainenõudluse tekkel saab arvestada maaressursi olemasoluga. Alternatiivinatuleb kõne alla ka kultuuride kasvatamine aladel, mis ei ole registreeritudpõllumajandusmaana, kuigi nende puhul võib oletada suuremat pindade killustatustning madalamat boniteeti. Lisaks tuleks otstarbekamalt reguleerida energiakultuuridekasvatamise tingimused looduskaitsealadel. See, mitu ühikut energiat nimetatudpindadel on võimalik toota, sõltub peale kasutatavate kultuuride oluliselt ka biomassienergiakandjaks töötlemise tehnoloogiatest. Siinjuures kehtib enamasti reegel, etefektiivsemad tehnoloogiad nõuavad oluliselt suuremat investeeringut tootmiserajamise faasis. Seetõttu on eriti oluline pikaajaliste tegevusplaanide arendaminening seeläbi tootjatele kindlusetunde loomine.Eesti 2005. aasta metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil annab metsamaapindalaks 2,265 miljonit hektarit, mis moodustab 51,8% kogu üldpinnast (ilma Peipsijärve pindalata), kusjuures sellest metsata metsamaa moodustab 3,3 protsenti (vtlisa 3).Suurim osa metsamaast kuulub eraomanikele (füüsilised isikud 35%, juriidilisedisikud 8%). Riik omab kokku 40% metsamaast, millest 37% onKeskkonnaministeeriumi valitseda. Maareformi lõpule mitteviimise tulemusena onomand määramata 17% osas metsamaast (vt lisa 5).• Energiakultuuride kasvatamine peab soodustama põllumajandusmaakasutuse laiendamist• Metsamaa kasutus energia tootmiseks peab suurenema3.3 Energiakultuuride ressurss• Energiakultuure praktiliselt ei viljeleta• Energiakultuuride kasvatamise ja kasutamise probleeme tekitavadväljakujunemata turg ja kogemuste vähesusEestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigidning sordid, mille kasutatav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustesmaksimaalne. Samas tuleks arvestada kultuuride valikul nende võimalikku mõjukeskkonnale: võimalikud riskitegurid siinjuures on mõju looduslikule genofondile jamaastikumuutused. Kuna energiakultuurid nagu kõik teisedki põllukultuurid onmaksimaalselt saagikad piisava vee ning toitainete kättesaadavuse korral, tuleksmullaviljakuse stabiilsuse tagamiseks teavitada kasvatajaid kultuuridele sobivatest17