biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava
biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava
biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2005. aastal oli puitkütuseid põhikütusena kasutavate katelde arv 752 summaarsevõimsusega 836 MW. Võrreldes 2004. aastaga on katelde arv <strong>ja</strong> ka summaarnevõimsus kasvanud (vt lisad 9, 10, 11).Soojuse <strong>ja</strong> elektri koostootmise eelised on tuntud juba üle 70 aasta. Eestis ra<strong>ja</strong>tudkoostootmis<strong>ja</strong>amade abil on suuremal või vähemal määral köetud Tallinn, Narva,Ahtme, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli <strong>ja</strong> Sillamäe linnad (vt lisa 12).Siiski on pärast Iru Elektri<strong>ja</strong>ama ehitust Eestis ra<strong>ja</strong>tud vaid väikese võimsusegagaasimootoritega elektri <strong>ja</strong> soojuse koostootmis<strong>ja</strong>amu Sillamäel, Tartus, Kundas,Tallinnas, Narvas <strong>ja</strong> Põlvas põhiliselt tööstustele <strong>ja</strong> ettevõtteile. Taastuvatestenergiaallikatest elektri <strong>ja</strong> soojuse koostootmise osas on praeguseks hetkeks töötavvaid Terts Ltd. biogaasil töötav gaasimootor.2005. aastal töötas Eestis 16 elektri <strong>ja</strong> soojuse koostootmistehnoloogiat rakendavatelektri<strong>ja</strong>ama ning sel viisi toodeti 10% elektrienergiast.Eesti koostootmise potentsiaali kohta on mitmesuguseid arvamusi, pakutud on 130-250 MWe elektrilist võimsust ning veelgi enam. Ka linnade kohta eraldi võetuna onpakutud mitmesuguseid suurusi, näiteks ainuüksi Pärnu linnale 15 MWe kuni70 MWe.Koostoote<strong>ja</strong>amu võib ehitada mitmesuguse võimsusega, ka selliseid, mis võiksidajuti toota ainult elektrit, näiteks suvel kui soojuskoormus praktiliselt puudub. Lisakssõltub võimsus suuresti sellest, milline kütus <strong>ja</strong> tehnoloogia valida. Näiteksgaasimootoritega <strong>ja</strong> gaasiturbiinidega lahenduse puhul saaks toota rohkem elektritsama soojushulga juures, kui klassikalise auruturbiiniga lahendusega.Tabel . Kaugkütte baasil võimalikud biokütusel soojuse- <strong>ja</strong> elektri koostootmis<strong>ja</strong>amadEestisSEK <strong>ja</strong>amElektriline võimsus Soojuslik võimsusMWeMWsTallinn 25 50 (70) 9Tartu 1 20 60Tartu 2 10 2,5 10Ahtme 20 60Pärnu 1 15 40Pärnu 2 6 18Vil<strong>ja</strong>ndi 2,5 10Kuressaare 3 12Võru 2 8Haapsalu 2 8Paide 2 8Rakvere 2 8Keila 1,5 69 Soojusvõimsus 70 MWs on seotud nn. suitsugaaside pesuri ehk kondensatsioon-ökorakendamisega.10 Erinevad variandid Tartu <strong>ja</strong> Pärnu puhul on seotud eraldiasuvate soojusvõrkude <strong>ja</strong> omanikega.26
Change language