biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava

väetise- ning kastmisnormidest. Energiakultuuride väetamisel on erinevalt toidu- ningsöödakultuuridest sobilik kasutada lisatoitainete allikana reovett või reoveepuhastitejääkmuda juhul, kui nende raskemetallide sisaldus on kontrollitud. Selline võimalusaitab kindlasti tõsta energiakultuuride majanduslikku tasuvust, kuna üha kallinevatemineraalväetiste kasutuskulud on võimalik asendada reoainete utiliseerimisestsaadava lisatuluga.Konkreetse energiakultuuri valik sõltub nii sobilikkusest kasvukohale kui kasoovitavast kasutusotstarbest. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik energiat niisoojuseks, elektriks kui transpordiks toota igasugusest biomassist, mõjutab erinevussaadava produkti omahinnas oluliselt kultuuri valikut. Paljude energiakultuuride puhulei erine kasvatamistehnoloogiad oluliselt sama liigi kasutusest nn. tavapärasespõllumajanduses. Suurim erinevus on siinjuures tavaliselt sordivalikul, näiteksbioetanooli tootmiseks sobivad kõrge tärklisesisaldusega teraviljasordid vastupidiselttoiduainetetööstusele, kus eelistatakse terade kõrget valgusisaldust. Nõudlusepuudusel on Eestis seni energiakultuuride sordiaretus ning uurimistöö tegemata.Teiseks erinevuseks sõltuvalt energiakultuurist ning selle kasutusotstarbest võib ollasoovitatav väetamisskeem (liigne lämmastikukogus kõrtes ei mõju hästipõletuskatlale) või koristusajale (biogaasi tootmiseks vajalik biomass koristataksesuvel või mitu korda kasvuperioodi jooksul, kui taimede veesisaldus on kõrgeerinevalt põletamiseks varakevadel kogutavast heinast). Samuti on rohttaimedekasvatamise puhul biogaasi tootmiseks minimaalsed või puuduvad sootuksvajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks.Toome siinjuures ära Eestis seniste uurimistulemuste najal seni perspektiivseimatekspeetud energiakultuuride liikide nimekirja, mis on jagatud nende mõnedeühistunnuste alusel gruppideks:Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanepRapsi kasvatamine Eestis on väga laialdane ning toodang kasutatav nii toiduainenakui energiakandjana. Probleemideks kasvupinna limiteeritus, suur herbitsiidide ningväetiste tarve, haigused. Rüps, valge sinep ja tuder konkureerivad küll samalekasvupinnale ning on vähem saagikad, kuid positiivsed võivad olla nende produktierinevused, mis võivad mõjuda hästi näiteks toodetava biodiisli kvaliteedile. Ainussellesse gruppi mitte kuuluv õlirikas kulutuur on õlikanep. Seda vana põllukultuuri onviimastel aastakümnetel väga vähe uuritud ja kasvatatud, seega puuduvad neilhetkel teadaolevalt haigused. Õlikanepi produktsioonipotentsiaal Eestis on hetkelteadmata. Kõikide õlirikaste kultuuride kasvatamisel biodiisli saamise eesmärgil tulebvälja töötada toodangu kaasproduktide (õlikook, glütserool jms.) kasutusvõimalusedtäiendava lisaväärtuse saamiseks. Nii nagu kõikide teiste energiakultuuridekasutamisel on vajalik õlikultuuride kasutamisel biodiisli tootmiseks vajalik läbianalüüsida toodanguahela majandusliku tulukuse kõrval ka selle energeetilineefektiivsus (so terviklikust tootmistsüklist saadava energeetilise toodanguenergiasisalduse suhe tootmiseks kulunud energia hulka).Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haabValitud on Eestis ka looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokstejuurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvataminelühikese raieringiga (vähem kui 15 aastat) põllumaadel, on Eesti ilmselt üksperspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjalimadal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudel18