Mahepõllumajanduslik teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (PDF 548 ...

meie tingimustes enamasti viimaseks külvitööks.Seemned hakkavad idanema 7…8 °C juures. Orastalub külma -1...-1,5 °C. Külvisenormi määramiseltuleb arvestada seemnete idanevust, külviaega,põllu umbrohtumust ja teisi tegureid. Külvisenormon 60–100 kg hektari kohta olenevalt külviajast, mulla viljakusest ja kultuuri kasvatamiseeesmärgist. Optimaalne külvisügavus on 1–2 cm.Tatra kasvuaeg on 60–120 päeva olenevalt sordist.Teoreetiliselt on võimalik teha ka allakülvi, kuidenamasti ei ole see otstarbekas. Tatar tärkab kiirestija ka äestamisel külvi järgselt pole erilistefekti.Taimehaigused ja -kahjuridTaimehaigusi on tatrapõldudel harva, sest tedakasvatatakse vähe.Tatart võivad kahjustada traatuss ja ka lehetäid. Kasuuremad kahjurid nagu hiired ja rotid või metskitsedvõivad teinekord kahju põhjustada.KoristamineTatra koristamine on suhteliselt problemaatiline,sest tal on suur lehemass ja ta ei lõpeta kasvamistenne, kui korralik sügis käes. Lihtsam on koristadasiis, kui oodata ära esimesed öökülmad, mis võtavadtaime kuivemaks ja vähendavad lehemassi,selleks ajaks on aga esimesed viljad juba kindlastipudenenud ja seega on koristuskaod suhteliseltsuured. Õigest koristusajast annab märku taimetumenev värvus.Kuivatamine ja ladustamineVt oder.SuvirapsSuviraps on maheviljeluses mõnevõrra problemaatilinekultuur, sest õitsemise ajal ohustab tedahiilamardikas, kelle rüüste võib saagi suures osashävitada.Suure toitainetevajaduse tõttu sobib rapskasvama pärast ristikut ja teisi liblikõielisi kultuure(v.a hernes). Eelviljaks sobib ka orgaanilist väetistsaanud rühvelkultuuridele järgnenud teravili.Eelviljaga peaks olema saavutatud võimalikultumbrohupuhas põld. Raps on ise hea eelvili teraviljadele,tema sügavale tungiv juurestik parandabmulla struktuuri. Haiguste leviku vältimiseks eitohiks külvikorras enne 2–3 aastat rapsile järgnedahernes ja enne 4–5 aastat teised ristõielised(seemnekasvatuse puhul peab see vahe olemaveelgi pikem). Külvikorrast kinnipidamine on olulisimagrotehniline võte taimekahjustuste ennetamiseks.Külvikorra näide: oder allakülviga – ristik – raps –kaer allakülviga – mesikas – talinisu.Sordivalik ja sordidKasvatamiseks on soovitatav valida varajasedvõi keskvalmivad sordid. Hiliste sortide saagipotentsiaalon valdavalt kõrgem, kuid enamikelaastatel koristus- ja kuivatuskulud nullivadsaadava enamsaagi tulud. Hübriidsordid ontavaliselt suuremasaagilised ja paremate kvaliteedinäitajategakui tavasordid. Sordilehel onväga palju suvirapsi sorte ning nimekiri muutubkiiresti. Põllumajandusuuringute Keskuse ViljandiKatse keskuse koduleheküljelt (http://pmk.agri.ee/viljandi/) saab vaadata suvirapsi katsetulemusi.Katsed ei ole küll mahepõllumajanduslikud, kuidnäitavad sortide omadusi Eesti tingimustes, ollesabiks valiku tegemisel.KvaliteedinõudedSuvirapsi kokkuostule on kehtestatud üldisednõuded, millest tuleb kinni pidada. Peab olema00-sordi GMO-vaba rapsiseeme, mis on ühtlaseltvalminud, kuivatatud, maha jahutatud, puhastatud,hallituseta ja võõra lõhnata. Seemnete niiskusesisalduspeab olema vahemikus 6–9%, parim on7,5%. Glükosinolaatide sisaldus maksimaalselt 25µmol/g, vabade rasvhapete sisaldus FFA 2%, eruukahappesisaldus 2%. 00-sortidel ei tohiks ollaprobleeme lubatust kõrgemate glükosi nolaatidevõi eruukhappe sisaldusega. Klorofülli sisaldus21