Mahepõllumajanduslik teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (PDF 548 ...

esitatud ka terade sõklasusele ja proteiinisisaldusele.Toidukaera minimaalseks mahumassinõudekson tavaliselt 530–540 g/l, peentera osakaal(2,0 mm sõelaga sõelumisel) peab olema väiksemkui 10%. Terade niiskusesisaldus ei tohi ületadaenamasti 14%. Mõnikord on esitatud ka sõklasuse(tavaliselt kuni 26%) ja tuhande tera massi nõuded(suurem kui 31 g).Sarnaseid nõudeid mahumassi, niiskusesisalduse,vilja puhtuse jms osas esitatakse ka söödakaerale.Peentera osakaalu söödaviljal reeglina ei hinnata.Söödakaera nõuded ei ole enamasti nii rangedkui toidukaeral. Kvaliteedinäitajate tasemest võibsõltuda vilja hind.Muld ja toitainedMulla suhtes on kaer vähenõudlik, ta on tugevajuurestikuga ja kasutab hästi toitaineid. Väheviljakatelmuldadel võib kaer anda suuremat saaki kuinisu või oder. Kaer kasvab hästi nii savi-, saviliiv-,kui ka turvasmuldadel. Ei sobi kuivad liivmullad javäikese veemahutavusega rähksed mullad. Happelistelmuldadel kasvab kaer paremini kui teisedteraviljad. Sobiv pH on 4,5–7,5, sobivaim 5,3–6,0.Kaer vajab rohkem niiskust kui teised teraviljad,kasvades hästi ka niiskematel aladel. Liigne niiskus,mis takistab kevadel varajast mullaharimist,ei ole siiski sobiv, sest kaer nõuab varajast külvi.Tänu juurte kiirele kasvule talub kaer päris hästikevadist põuda. Suur veevajadus algab võrsumisealgusest, eriti tundlik on ta niiskuse puuduse suhtes10–15 päeva enne loomise algust. Ka loomiseajal on kaer põua suhtes tundlik.Toitainete suhtes on kaer suviteraviljadest kõigevähenõudlikum. Väheviljakatel muldadel võibkaer anda kõrgemat saaki kui nisu või oder. Suurteterasaakide saamiseks peab kaer siiski olema küllaldaselttoitainetega varustatud.Võrreldes odraga iseloomustab kaera tunduvaltpikem toitainete omastamise periood ja nõrgemmineraalsete toitainete akumuleerimine vegetatsiooniperioodialguses. Kõige intensiivsem onkaeral toitainete omastamine võrsumisest kunipiimküpsuse alguseni. Kaera toitainetest on kõigetähtsam lämmastik. Lämmastikuga varustatusestsõltub suurel määral terasaak. Lämmastiku puuduselväheneb terade arv pöörises ja 1000 tera mass.Kaerale sõnnikut (komposti) tavaliselt ei anta.Juhul, kui seda tehakse, antakse sõnnik vahetultkünni alla. Kääritatud läga viiakse kohe pinnasesse(parim aeg kevadel enne külvi).MullaharimineMullaharimine on sarnane odraga. Kaer ei olemullaharimise suhtes eriti nõudlik. Sellegi poolestmõjutab külvieelne harimine kaera saagikust. Mullahariminepeab tagama taimedele optimaalsevee- ja õhurežiimi, tõrjuma umbrohtusid, võimaldamaühtlast külvi ja seemnete head kontaktimullaga.Seemneumbrohtude tõrjeks tuleb põldu külvijärgseltsoovitatavalt kaks korda äestada. Normaalselkevadel, kui teravili tärkab umbes seitsme kunikümne päevaga, on kõige efektiivsem on äestamineenne teraviljakultuuri tärkamist. Külmalkevadel, kui teravilja tärkamiseks läheb kauem jaumbrohud ei tärka, ei ole ka tärkamiseelne äestamineotstarbekas, sest siis ei tärka tavaliselt kaumbrohud ja teraviljad suudavad saada kasvueelisehiljem tärganud umbrohtude ees.Kui enne tärkamist ei jõutud äestada, tuleks esimestkorda äestada orase ühe lehe faasis. Kusjuuresjälgida, et lehed liigselt mulla ja kivide alla ei jääks.Kui äkke piide nurk on sobiv, liikumiskiirus optimaalne(7–10 km/tunnis) ja muld pole liiga niiske,seda tavaliselt ei juhtu. Kahe lehe faasis on kõikteraviljad õrnad ja siis ei soovitata seda tööd teha.Alates kolmest-neljast lehest võib jälle äestada.Kui esimene äestamine teha alles kolme-nelja lehefaasis, siis see sageli enam umbrohte piisa valt eihävita, sest ka umbrohud on jõudnud juurdudaja on küllaltki tugevad.9