JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU ...

Eesti Omanike KeskliitJÄRELÜMBERASUJATEOMANDIÄRASTAMISE LUGU

Eesti Omanike KeskliitJÄRELÜMBERASUJATEOMANDIÄRASTAMISE LUGUProbleemi olemus, põhjused, eritlused ja järeldusedOrtwil2012

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGUKoostajad Harri Leppik ja Tiit UlasToimetaja Anto RaukasKaanekujundus Toomas IldFotomaterjal Harri LeppikTrükitud trükikojas OrtwilISBN: 978-9985-897-27-0Esikaane pilt:August Kimbergi eraomanduses olnud kõrgeväärtuslik 2774 m² suurune kinnistuToompeal koos linnamüüri ja sellele külgnevate hoonetega, mille eestTallinna linnavalitsus maksis pärijale 1 500 000kr (95 847€).Tagakaane pilt:August Kimbergilt ärastatud eravaldus – 98 m² suurune lagunenud kuur linnamüüriääres Laboratooriumi t. 23 – mille Riigi Kinnisvara AS müüs enampakkumisel(alghind 99 000€ !)

SisukordSaateks.............................................................................................................. 5Miks eksperdid võltsisid ja valetasid? Alatuse anatoomia paljastamine........ 9Esimene vale.......................................................................................................... 10Teine vale – lisaks veel salakaval võltsing.......................................................... 12Kolmas vale............................................................................................................ 13Juriidiline kirjaoskamatus või teadlik hämamine?........................................... 15Neljas, ja eriti suur vale........................................................................................ 17Veel suur hulk valesid........................................................................................... 19Teadliku valetamise jätkumine või juriidiline kirjaoskamatus?...................... 20Kes olid tekkinud kaose põhiarhitektid? ........................................................... 23Mida öelda kokkuvõtteks?................................................................................... 25Lisa artiklile........................................................................................................... 27Kirjavahetus riiklike institutsioonidega järelümberasujate varadetagastamise küsimuses pärast ORAS § 7 lg.3 kehtetuks tunnistamist.......... 29Kirjavahetus õiguskantsleriga. ............................................................................ 30Kirjavahetus Justiitsministeeriumiga. ............................................................... 34Kirjavahetus Riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjoniga............................... 36Kirjavahetus Riigikohtuga................................................................................... 39Kirjavahetus omandi- ja maareformi riigipoolse kuraatori - Rahandusministeeriumiga..............................................................................................................42Kirjavahetus Presidendi Kantseleiga. ................................................................ 49Ajaloolisest taustast ning järeldusi ja hinnanguid............................................ 52Saksamaale ümberasumise ja omandireformi probleemistiku kujunemine 55Illustreerivaid fotosid.................................................................................... 62Lisad............................................................................................................... 69Ex Iniuriae Ius Non Oritur – kuritegudest ei sünni õigust............................... 70Kas ümberasujad olid eestlased? ......................................................................... 75Eesti Vabariik peab ükskord hakkama käituma tsiviliseeritud õigusriigina. 79Riigikogu liikme Kalev Kuke kiri 22.05.2002 a. Riigikohtu esimehele........... 82Väljavõte ümberasujate originaalnimekirjast..................................................... 88JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU

Miks eksperdidvõltsisid ja valetasid?Alatuse anatoomiapaljastamineKäesoleva raamatu eesmärgiks on valgustada 1941. a saksa järelümberasujatelevarade tagastamata jätmise protsesse, millega seondub palju räigeid seaduserikkumisi,eeskätt Tallinna linnas, kus 1990. aasta teisel poolel tehti katsetaasiseseisvunud Eesti omandireformile anda jõuline tagasikäik. Tallinna Omandireformiametikeskerakondlasest peaspetsialisti Feja Räime eestvõttel ja ässituselesitasid üürnikud halduskohtule Tallinna linna vastu rohkem kui 1500kaebust. Põhjuseks toodi, et õigusvastaselt võõrandatud vara on tagastatud rahvusvahelistõigust ja EV põhiseadust rikkudes. Kohtult nõuti varade tagastamisetühistamist. Tallinna halduskohus võttis menetlusse ca 450 üürnike kaebust, mispeale mõne üksiku erandi jäeti rahuldamata. Kuid öeldakse, et visadus viib sihile.Ja nii „leiutatigi” uus jõuline lahinguratsu: „avastati”, et 1941. a järelümberasujatepärijatele ei oleks tohtinud varasid tagastada.29.01.1997 a vastu võetud ja 2.03.1997 a jõustunud Omandireformi aluste seaduse(edaspidi ORAS) paragrahvi 7 täiendati lõikega 3. Selles sätestati, et „Saksariigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja EestiVabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimisetaotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega”. Meenutuseks ehk niipalju,et seaduse jõustumise hetkeks oli 1941. aasta järelümberasujate pärijateleTallinnas tagastatud juba 88 maja 102-st. Kuid vastuvõetud põhiseadusevastanening omanike õiguskindlust ja võrdse kohtlemise printsiipi sõnamurdlikult rikkunudsäte, toosama ORAS-e paragrahv 7 lõige 3 ei omanud aga tagasiulatuvatjõudu.Toonased võimurid tegid kõik, et anda vastuvõetud seadusesättele tagasiulatuvjõud. Peaminister Mart Siimann moodustas 1998. aasta 20. mai korralduseganr 446-k ümberasujate vara tagastamise asjatundjate valitsuskomisjoni.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU

Asjatundjate komisjon määras ekspertidena asja uurima Tartu Ülikooli toonasedõppejõud Indrek Koolmeisteri ja Taniel Kerikmäe, justiitsministri nõunikuErki Silveti ja vandeadvokaat Märt Raski. Nende eestvõttel ja suunamisel asutigijuba väidetavalt ebaseaduslikult tagastatud vara taas võõrandama - seda parakuebaseaduslikult.Jääb mulje, et eksperdid olid ette programmeeritud jõudma oma ekspertarvamusestulemusele, millele peaministri poolt moodustatud asjatundjate valitsuskomisjoniliikmed ise ei söandanud tulla. Teisisõnu, nad võetigi tegema “mustatööd”. Ekspertarvamuse sissejuhatavas osas tõdeti, et koostatud ekspertarvamusevõtsid nad vastu üksmeelselt. Lisaks tunnistasid ekspertarvamuse koostajad, et„eksperdid on oma ülesande täitmisel piirdunud õigusliku analüüsiga ning hoiduvadomandireformiga seotud probleemide poliitilisest, sotsiaalsest ja moraalsestning muust hinnangust”. Eelloetletud eksperdid koostasid kümneleheküljeliseekspertarvamuse 1998. a sügiseks. Paraku olid sinna oskuslikult peidetudvõltsingud, pettused, juriidiline mustkunst ja akrobaatika. Ja selle osava manipulatsioonitulemusel saadigi poliitiliselt vajalik tulemus, et juba seaduslikult tagasiantud vara 1941. a järelümberasujate pärijatelt uuesti ebaseaduslikult ära võtta.Esimene valeEksperdid väitsid, et nad ei näe olulist sisulist vahet Ülemnõukogu 20.06.1991.aasta otsuse „Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta” punkti 5 jaORAS § 7 lg 3 sätete vahel. Mõlemas õigusaktis räägiti järelümberasujatele varatagastamise osas, et vaja on Eesti ja Saksamaa vahelisi lepinguid. Siinkohal olihinnangu andmisel tegemist aga ülimalt lihtsustatud ning meelevaldse järelduseganing lisaks ka faktide moonutamisega. Mis puudutab Ülemnõukogu ülalnimetatudotsust ja selle punkti 5, siis seal sätestati, et „omandireformi õigustatudsubjektidele, kes lahkusid Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel, õigusvastaseltvõõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise küsimusedlahendatakse riikidevaheliste lepingutega määratud korras”.Ekspertidel tulnuks aga siiski mõista, et Ülemnõukogu otsuse ühes lausessisaldusid kaks erinevat õigusnormi (põhimõtet). Teisisõnu, kogenud juristidpidanuksid taipama, et otsuses leidus kaheelemendiline loetelu. Kuid nad ei tahtnudseda taibata!Esimene õigusnorm sisaldas sõna-sõnalt terminit „omandireformi õigustatudsubjektidele”. Nimetatud väljend on kasutusel ka ORAS-e § 5 näidatud10

tähenduses: vara tagastamise või kompenseerimise õigust seaduse järgi omavatele„omandireformi õigustatud subjektidele”. Väga oluline on toonitada, et subjektideall oli Ülemnõukogu otsuses peetud silmas isikuid, kelle suhtes haldusaktomandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise kohta oli juba vastu võetud.Ühesõnaga, jutt on inimestest, kellel oli õigus vara tagasi saada.Seega üks säte ei välistanud teist ega kehtestanud teisest erandit. Kuna Ülemnõukoguotsuse punktis 5 nimetatud säte ei erinenud oma sisult ega täpsustanudORAS-e § 5 toodud sätet, siis olid nimetatud sätted omavahel kooskõlas.Teine õigusnorm Ülemnõukogu eelpool tsiteeritud otsuses sätestas vaidreegli, et vara tagastamise küsimused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega.Tuleb mõista, et need kaks teineteist välistavat ja eraldiseisvat õigusnormi (tingimust)ei olnud omavahel seotud. Ekspertidel tulnuks oma arvamuses aga mõlematõigusnormi arvesse võtta. Eksperdid lähtusid oma poliitiliselt kallutatuseltainult teise eraldiseisva õigusnormi reeglist ja jätsid täielikult tähelepanuta Ülemnõukoguotsuse lause alguses oleva esimese iseseisva õigusnormi üliolulised sätted(“omandireformi õigustatud subjektidele”). Seega õigusnormid ei olnud kohaldatavadsamaaegselt, kuna avalduste esitamise ajal riikidevahelised lepingudpuudusid. Tegemist oli väga olulise juriidilise praagiga, mis moonutas ja hägustaskogu edasise ekspertarvamuse sisu.Demagoogia meistriklassi näitab ka asjaolu, et siit sai alguse kogu peeneltvälja töötatud valede konstruktsioon. Tegemist on õiglustunnet oluliselt riivavasuurpettusega. See andiski ekspertidele võimaluse trikitamiseks ja põhjuse väita,et kahe õigusakti vahel puudus sisuline erinevus. Ekspertide arvamusest nähtub,et kohaldati vaid Ülemnõukogu 20.06.1991. a otsuse punkt 5-st tuleneva eelnimetatudteise õigusnormi mõistet, mis käsitles riikidevaheliste lepingute vajalikkust.Täielikult eitati aga Ülemnõukogu otsuse sisust tulenevat, avalduste esitajate õigustolla ORAS-e järgi omandireformi õigustatud subjektiks.Vähe sellest. ORAS § 7 lg 3 vastuvõtmisega 29. jaanuaril 1997. a asendatiÜlemnõukogu vaidlusaluse otsuse tekstis olnud sõnad „omandireformiõigustatud subjektidele” sõnamurdlikult sõnadega „isikute taotlused”, millegaseadust täiendati üsnagi põhimõttelisel kombel ja sellega õigustamatultstoperdati järelümberasujatele võimalus olla omandireformi õigustatudsubjektiks. See oluline põhiseadusevastane muudatus koos erisätte sissetoomisegaseadusesse ei võimaldanud enam varatagastusavalduse esitanuidomandireformi õigustatud subjektiks tunnistada. Demokraatliku õigusriigipõhimõtteid eirates ei teinud eksperdid, kuigi nad pidid nägema ilmselgetvastuolu, seda aga märkamagi.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU11

Teine vale –lisaks veel salakaval võltsingLeidmaks võimalust varasid mitte tagastada ja andmaks eelmainitud, ORAS-e2.03.1997. a jõustunud § 7 lõikele 3 tagasiulatuvat jõudu, asusid eksperdid teadlikuvõltsimise teele. Ühtlasi moonutati eelpool mainitud Ülemnõukogu 20.06.1991. aotsuse punktis 5 sätestatu sisu. Seejuures žongleeriti osavalt terminitega.Tsiteerin Koolmeistri, Kerikmäe, Raski ja Silveti “ekspertarvamust”: „Eksperdidon arvamusel, et Ülemnõukogu 20.06.1991. a otsuse „Omandireformi alusteseaduse” rakendamise kohta p. 5 sätted ei ole kohalikele komisjonidele andnudõiguslikku alust tunnistada Saksamaale ümberasunud isikut ümberasumisel üleantudvara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Termini „omandireformiõigustatud subjekt” kasutamine otsuse punkti 5 sõnastuses ei anna samutiselleks alust. Nimetatud väljendit on kasutatud siin omandireformi aluste seaduse§ 4 näidatud tähenduses, s.o. tagastamist või kompenseerimist taotleva isiku tähenduses”.Siinkohal eksperdid näitasid üles kas täielikku asjatundmatust või lihtsalt valetasid.Ülemnõukogu 20.06.1991. a otsuse punkt 5 ei näinud oma kehtivuse ajalette kohalike komisjonide poolt õigustatud subjektide kindlaksmääramist. Nagueelpool on öeldud, kehtestas see vaid reegli varade tagastamise kohta.Tõde on see, et kuni 2.03.1997. a pidid kohalikud komisjonid juhinduma omategevuses ORAS-e § 7 lg 1 sätetest ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamiseja hindamise korrast (edaspidi – “avalduste läbivaatamise kord”). Lisaks tuli kohalikelkomisjonidel juhinduda veel õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisekorrast, kus punktiga 10 sätestati, et avalduste vastuvõtmisel ja läbivaatamiselning tõendite kogumisel juhindutakse “avalduste läbivaatamise korrast”. Kuid seekord ei reguleerinud 1941. a järelümberasujate avalduste menetlemise erisusi, egakajastanud ka Saksa riigi poolt väidetavalt makstud võimalikke varalisi kompensatsioone.Teiseks asusid eksperdid seisukohale, et Ülemnõukogu otsuse punktis 5 kasutatudtermin „omandireformi õigustatud subjekt” ei andnud kohalikele komisjonideleõiguslikku alust tunnistada Saksamaale ümberasunud isikut ümberasumisel üleantudvara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks.Rõhutaksin, et just siia ongi salakavalalt peidetud võltsing. Ometi seisistoonases Ülemnõukogu otsuse punktis 5 must-valgel kirjas termin „omandireformiõigustatud subjektidele” – mitte aga ainsuses „subjekt”, nagu eksperdidarvamuses sätestasid. Ja selle üliosava manipulatsiooniga osutuski võimalikuksanda 29.01.1997. a vastuvõetud seadusesättele tagasiulatuv jõud. Võib tunduda12

uskumatuna, milliste ebaausate võtetega Eesti tippjuristidest koosnev ekspertidest“karistussalk” hakkama sai! Kuid siinkohal õpetab vanasõna: valel on lühikesedjalad!Kolmas valeEdasi eksperdid jätkasid veesegamist. Nad asusid seisukohale, et 1941. aastalEestist Saksamaale lahkunute varalist vaidlust ei saa lahendada ORAS-e alusel.Selline seisukoht on ilmselgelt ebaõige ja eksitav. Eksperdid valetasid järjekordselt.Varade tagastamise ajal 1994–1997 a kehtis Eestis asjaõigusseaduse rakendamiseseaduse § 2 lg 2, kus sätestati erisättena, et omandireformi käigus toimubvara tagastamine ja kompenseerimine ORAS-es ning sellest tulenevates õigusaktidessätestatud alustel ja korras.Eeltoodud põhimõtet kinnitab veenvalt ka kuni ORAS-e § 7 lg 3 vastuvõtmisenikehtinud Ülemnõukogu otsuse punkt 2. Sellest tulenes ühemõtteliselt, etOmandireformi käigus vara üleminek (tagastamine, munitsipaliseerimine, erastamine,taasriigistamine) toimub vaid ORAS-e ning temast tulenevate normatiivaktidealusel. Siin oli vastuolu ilmne: punkt 2 lubas vara tagastamist, sama otsusepunkt 5 väidetavalt aga keelas. Eksperdid vaatasid aga selles asjas olulist tähtsustomavale vastuolule läbi sõrmede, ega andnud omapoolset hinnangut.Seega omandireformi käigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseküsimuse otsustamisel mingeid erandeid sätestatud ei ole. Neid ei ole sätestatudka seoses 1941. a järelümberasumisega, mis on käesoleva analüüsi põhiteema.Johtuvalt eelnimetatud õigusaktidest oli kuni 2. märtsini 1997. a, mil jõustusORAS-e § 7 lg 3, välistatud järelümberasujatele varade tagastamise küsimuseotsustamine väljaspool ORAS-t.Siinkohal on asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg 2 erisätte mõtterikkumine (mittekohaldamine) antud juhul nii selge, et me ei saa rääkida isegiseadusepügalate mitmetitõlgendatavusest. Kuidas saab olla võimalik, et üheseltmõistetavalt ja selgelt väljendatud õigusnormid ei olnud väidetavalt kõrge juriidilisekvalifikatsiooniga ekspertidele piisavalt selged?Seega eelnimetatud õigusaktidest tulenevate kitsenduste (piirangute) tõttu eisaanudki 1941. a järelümberasujate pärijatele Ülemnõukogu otsuse punkti 5 omakehtivuse ajal kohaldada. Küll aga tuli ORAS-e alusel kohaldada vaidlusaluse otsusepunkti 5 1939. a põhiümberasujate suhtes. Siinöeldut põhjendan alljärgnevaga.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU13

Omandireformi aluste seaduse areng eelnõuna, Ülemnõukogu istungitestenogrammid ja komisjonide protokollid kajastavad selgelt, et Ülemnõukogu20.06.1991. a otsus ORAS-e rakendamise kohta punktis 5 kirjeldatud vihje tulevasteleriikidevahelistele lepingutele oli vaid sisutühi hüpoteetiline mööndus.Seda on tunnistanud ka mitmed Ülemnõukogu liikmed. Tegelikult käsitles seeEesti ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingute alusel enne 16. juunit 1940. a Eesti kodakondsusestloobunud ja Eestist lahkunud isikute varasid. Samas polnud sellelrakendusotsusel mingit siduvust, pealegi kitsendavat siduvust ORAS-e endaga.Tuleb mõista, et see säte hõlmas vaid Eesti ja Saksa riigi vahel 15.10.1939. a sõlmitudkokkuleppeid põhiümberasumise kohta ja näitab, et Ülemnõukogu pidaslepingu sõlmimise korral Saksamaaga ka 1939. aasta põhiümberasujatele varatagastamist võimalikuks. Seda kinnitab ajaloolase Küllo Arjakase lugupidamistvääriv aus ülestunnistus Riigikogu kõnepuldist: “Tõepoolest, üks kompromissomandireformi juures oli ka see, et jäeti võimalus ümberasujatele (Autori esiletõste)vara tagastada või kompenseerida juhul, kui kaks riiki – Eesti ja Saksamaa– sõlmivad vastava lepingu.”Siinkohal on ülioluline rõhutada, et ORAS-e üks koostajatest Paul Varul oli endisejustiitsministrina ja Eesti Vabariigi Valitsuse esindajana Riigikogu ees esinedespärast pikka keerutamist lõpuks siiski sunnitud tõde tunnistama: “Siin on loomulikultmõeldud Eesti ja Saksa vahel sõlmitud lepinguid.” Väidan, et täpselt niioligi – seesama üks ja ainus 1939. a oktoobrikuine kokkulepe. Rohkem lepinguid juei olnud. Meeldetuletuseks niipalju, et igasuguseid lepinguid (kokkuleppeid) saabanalüüsida üksnes konkreetses ajaloolises kontekstis (lähtuvalt sündmustest).Mitmed Ülemnõukogu liikmed väidavad, et 1991. aastal Ülemnõukogusvastuvõetud omandireform oli toonane kompromiss, mis tõepoolest lähtus toonastestteadmistest ja arusaamadest nii omandi, omandiõiguse järjepidevuse,kodanikkonna kui ka riikidevaheliste lepingute kohta. Toonases Eesti riiklusetaastamise tuhinas oleks olnud mõeldamatu, et tollane Ülemnõukogu oleks NõukogudeLiidu ja Saksa riigi vahelised õigustühised ja kehtetud lepingud heakskiitnud. Meile on selgitatud, et see argumentatsioon, mida praegu väga usinaltkasutatakse 1941. aasta järelümberasujate vastu, justnagu peaksime lugema endajaoks siduvaks Nõukogude Liidu-Saksamaa kokkuleppeid järelümberasumisekohta, tõusis esile hiljem. Tunduvalt hiljem.Ei ole ju saladus, et erilist agarust on siin üles näidanud just Paul Varul. Ta onpüüdnud järjekindlalt tagantjärele tõestada, et must on valge ja valge on must. Seetähendab, justnagu oleks juba 1991. aastal otsustatud, et tuleb arvestada (õiguslikultkehtivateks lugeda) ka Molotovi-Ribbendropi pakti 1941. a salajasi, õigustühiseidja kehtetuid 10. jaanuari kokkuleppeid. See nõukogude mentaliteedigajuristi soolapuhumine on ilmselge udujutt ja abitu eneseõigustuskatse. Seda tõendabilmekalt ka õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimiseavalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord.14

See kehtestati pealegi rohkem kui kaks kuud hiljem pärast Ülemnõukogu ORAS-erakendamise otsuse punkt 5 vastuvõtmist.Enesestmõistetavalt oleks siis ülalnimetatud varade tagastamise korras sisaldunud1941. a lahkujate kohta ka vastav regulatsioon. Veelgi enam. Nimetatudkord ei ole 1941. a järelümberasujate osas kehtestanud teistsugust ega eriregulatsioonivõrreldes ülejäänud õigusvastaselt võõrandatud vara tagasitaotlejatega.Kas on veel vaja lisada põhjendusi, mis kummutaksid udujutte ja hilisemaid väljamõeldisi?Juriidiline kirjaoskamatus võiteadlik hämamine?Nüüd tuleb otse küsida – kas 1991. aastal oli tegemist juriidilise kirjaoskamatusevõi inimliku (tahtliku) eksitusega? Jääb täiesti arusaamatuks, miks Ülemnõukoguotsuse punkt 5 (vajadus Eesti - Saksa vahelise lepingu järele) sätestati ainsuseasemel mitmuses (lepingute järele)? Kuidas selline vettsegav eksitus sai juhtuda?Tegemist oli ju ometi ühe Eesti - Saksa kokkuleppega (mis käsitles 1939. a põhiümberasujaidega saanudki puudutada 1941. a järelümberasujaid)? Selle ”pisivea” tulemaga näitab, et meil kuritarvitatakse ametis olemist, kuna pahategudele reeglinaei järgne karistust.Järeldub, et õigusakte tuleb osata kirjutada ja neid ka õigesti tõlgendada.Vastasel korral on võimalik igasuguste absurdsete lahenduste konstrueerimine.Näiteks isegi sellise, et Eesti Vabariik on NSV Liidu (ENSV) õigusjärglane ning etõigusvastaselt võõrandatud eraomand kuulub taasiseseisvunud Eesti Vabariigile.Kahetsusväärselt ongi kirjeldatud absurdne olukord muutunud tänases Eestisfaktiliseks reaalsuseks. See fakt selgub käesoleva arvamuse sisust.Tuleb mõista, et kui isik oli võõrriigi kodanik juba enne 16. juunit 1940. a,siis (ja ainult siis) tuli tema vara tagastamine või kompenseerimine lahendadapraeguse Eesti Vabariigi ja Saksamaa kokkuleppega. Nagu teame, kokkulepet eisündinud, kuigi (kunagise reformiministri) Liia Hänni väitel probleemiga siiskitegeldi. Sellele viitas ka eelnimetatud Ülemnõukogu otsuse punkti 2 sisu, millesttulenes kohustus vara ORAS-e alusel tagastada (kehtis kuni 29.01.1997 a).1991. a otsustati, et õigusvastaselt võõrandatud vara saavad tagasi ainult isikud(või nende pärijad), kes olid 16. juunil 1940 a, kui algas Eesti sisuline okupeerimine,Eesti Vabariigi täieõiguslikud kodanikud. Niisiis nõustuti vara tagastamiselSavisaare toonase valitsuse poolt pakutud lahendusega, lähtumisega kodakondsusest.Meeldetuletuseks niipalju, et ORAS pälvis ühe erandiga kõikide eestlastestsaadikute toetuse. Ka Edgar Savisaare ja Arnold Rüütli oma.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU15

1941. aasta järelümberasujad kuulutati seega 1991. a omandireformi õigustatudsubjektideks ja seda piiranguteta. On oluline, et ORAS-ele ja ORAS-e rakendusotsuseleei hääletanud toona tänasest keskerakondlikust seltskonnast keegivastu. Niisiis võttiski Ülemnõukogu kohustuse tagastada õigusvastaselt võõrandatudvara üksnes oma riigi kodanikele. Ja seda on oluline rõhutada, et just omakodanikele. ORAS välistas seega juba alates 1991. aastast Eestis varade tagastamise1939. aastal Saksamaale ümberasunutele ehk etnilistele sakslastele, kes eisaanud 16. juuni 1940. a seisuga järelikult olla ka Eesti kodanikud.Mis puutub aga konkreetselt Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelisse lepingusse,siis nendele on läbi aegade antud väga selge ajalooline ja õiguslik hinnang.Samuti on antud ka väga selge ajalooline hinnang õiguslikule olukorrale, mis valitsesEestis pärast 16. juunit 1940 a. Asja iva peitub tegelikult selles, et meie saatuseotsustas Nõukogude välisministri Vjatšeslav Molotovi visiit Berliini 1940. aastasügisel. Sellele järgnes MRP salalepete alusel seesama 1941. aasta 10. jaanuari otsus,mille alusel paljud Eestist lahkusid. Sellest on pikemalt juttu tagapool.Seega jääb küsimus: miks ja mis hetkest ning kelle huvides rebiti 1997. aomandireformi õigustatud subjektide seast välja 1941. a järelümberasujad,Eesti Vabariigi kodanikud, pannes nende avalduste läbivaatamise seadusevastaseltootama mingeid riikidevahelisi lepinguid?Ülemnõukogul oli komme teha seadus ja alles hiljem selle rakendamisotsus.Olgu siinkohal tähendatud, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni 1991. aotsus „Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta” punkt 5 ei ole mitteseadusandja poolt seadusandlikus korras vastu võetud õigustloov norm, vaidseadusandliku organi (Ülemnõukogu) nimel kehtestatud ja eraldi vastuvõetudseadust rakendav üksiknorm, millel ei ole õigustloova üldnormi tähendust.Seaduse rakendamiseks vastu võetud otsusega ei saa aga kuidagi kehtestadaseaduse üldpõhimõtetele risti vastupidiseid põhimõtteid. Tuleb mõista, eterisäte peab seadust täpsustama, aga mitte muutma. Ei saa jätta veel kord juhtimatatähelepanu asjaolule, et seaduse rakendamise otsusega ei tohi muuta seadusesisu ning seeläbi keelduda vara tagastamisest, viidates erisättele. Ülemnõukoguotsuse kui üksikaktiga ei saa kitsendada (piirata) ORAS-e kui (ülimusliku)üldaktiga kehtestatud Eesti Vabariigi kodaniku varalisi õigusi. Terve mõistusütleb, et seadusliku regulatsiooni olemasolul, mis väljendanuks seadusandja tahetsamaselt Ülemnõukogu otsuse punkti 5 ja ORAS-e § 7 lõike 3 regulatsiooniga,puudunuks ju vajadus selle sätte veelkordseks kehtestamiseks 1997. aastal!ORAS-e loomisel 1991. aastal jättis tolleaegne rahvaesindus – Ülemnõukogu– Saksamaale 1941. aastal põgenenud kodanike õigusvastaselt võõrandatud vara16

küsimuse lahendamise ORAS-e mõjusfäärist välja. Ja õigesti tegi. Siinkohal juhintähelepanu asjaolule, et ei inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ega EVpõhiseadusest ei tulene EV kohustust kohaldada varade tagastamisel ja kompenseerimiselkahe võõrriigi vahelisi õigustühiseid ja kehtetuid, MRP salajasi 1941. a10. jaanuarist pärinevaid kokkuleppeid. Rõhutan, et nimetatud kokkulepe eijõustunud pealegi mitte kunagi.Neljas,ja eriti suur valeTõeline õiguslik nihilism peitub aga alljärgnevas. Eksperdid tõdesid, et „NSVLiidu ja Saksa Riigi vahel sõlmitud ülalnäidatud kokkulepped ei ole Eesti Vabariigilesiduvad ega loo talle mingeid kohustusi. Küll aga tuleb nende kokkulepeterealiseerimise tagajärgi arvestada kui faktilist reaalsust.” (Autori esiletõste.) Seegapidanuksime ekspertide loogika kohaselt tunnistama, et Eesti Vabariigi okupeerimine1940. aastal oli vastavalt riikidevahelistele lepingutele (MRP pakti lepingud jasalaprotokollid, mille alusel kaotas Eesti iseseisvuse) täiesti seaduslik – kui faktilinereaalsus. Ekspertide selline vaade Eesti Vabariigi õigusriiklusele võtab sõnatuks.Eksperdid asusid seega kõigutama sama aluspõhimõtet, millel rajaneb Eesti Vabariigiolemasolu ja rahva eneseväärikus. Kui lugeda õigustühine ja kehtetu Saksamaa– Nõukogude Liidu 10.01.1941. a kokkulepe Saksamaale järelümberasumise küsimusesEesti jaoks kehtivaks, tähendaks see Eesti Vabariigile vägagi ühemõtteliseltNSV Liidu (ENSV) õigusjärgluse omistamist ja põhiseadusest tuleneva omandiõigusejärjepidevuse mittetunnistamist. Tahes-tahtmata nõuab vastust küsimus– millises riigis me siis faktilise reaalsuse alusel täna ikkagi elame?Eriti markantseks tuleb pidada tõsiasja, et eksperdid jätsid täielikult tähelepanutakõige tähtsama: NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistas 24. detsembril 1989. akõik ajavahemikul 1939 kuni 1941. a sõlmitud Molotov – Ribbentropi salalepped,selle hulgas 10. jaanuari 1941. aasta järelümberasumise salalepped, õigustühiseks(ex tunc) ja kehtetuks tagasiulatuvalt alates nende allakirjutamisest. Aga just seekehtetuks tunnistamine oligi NSV Liidu poolt 6. septembril 1991 a Eesti riiklikuiseseisvuse tunnustamise juriidiline alus. Okupant ütles, et NõukogudeLiidu – Saksamaa salalepped on olnud õigustühised. Nüüd aga hakkasid meieekspertidele (järelümberasujate vara tagastamisega seoses) järsku meeldima niineed lepped, kui ka vägivald, mis 1940. aastal ja hiljem nende alusel Eestis toimepandi.ÜRO liikmena on taasiseseisvunud Eesti Vabariik ühinenud kõigi olulisema-JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU17

te rahvusvaheliste paktidega ning otsustanud tunnistada rahvusvahelise kohtujurisdiktsiooni. ÜRO on tunnistanud 1939 – 1941 aasta MRP pakti salaleppednende allakirjutamise hetkest kehtetuks (ex tunc). Seega on tulenevalt põhiseaduse§ 3 lõikest 2 ja § 123 lõikest 2 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsioon, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohad selle konventsioonitõlgendamisel Eesti õigussüsteemi lahutamatud osad, mis on prioriteetsed kaEesti siseriiklikus õiguspraktikas. Seega peab põhiseadusest juhinduma üksüheselt.Pole kusagil kirjas, et seda võib teha ainult vastavalt vajadusele. Või siis, kuion sobivam. Põhiseadusest teadlik möödavaatamine ei saa olla demokraatliku jasuveräänse riigi eesmärk. Kui me valime selle tee, et siseriiklike huvide nimel lähemevastuollu rahvusvahelise õigusega, siis me õõnestame Eesti riigi eksistentsiaalseidaluseid. Ja see on juba väga tõsine rahvusvahelise õiguse probleem.Eksperdid jätsid need üliolulised seisukohad tähelepanuta. Tulnuks mõista,et eksperdid ei oleks pidanud oma arvamuse koostamisel enam juhindumarahvusvaheliselt kehtetuks tunnistatud 1941. a MRP salaleppest. Kuhu jäi ekspertideriigimehelik arusaam põhiseaduse aluspõhimõtetest ja õigusriikluse vaatenurgast?Ilmne on, et eksperdid eesmärgi saavutamiseks pisendasid ja varjasidõigusriikluse ning põhiseaduse rolli ja tähendust.Jätkuv ekspertide demagoogiliste võtete arsenal ilmneb värvikalt olukorras,kus eksperdid ei teinud vahet 1939. ja 1941. aastal Eestist Saksamaale siirdunutevahel, pannes nad ühte patta. Täpsustuseks olgu öeldud, et need kaks sündmusterinesid teineteisest nagu öö ja päev. Oluline on teadvustada, et 1939. a oktoobrisSaksamaale lahkunud ümberasujad loobusid (pool)vabatahtlikult toonase EestiVabariigi kodakondsusest. Teisisõnu, nad olid teadlikud neid puudutavate kokkulepetesisust. Lahkunute nimekirjad avaldati kahes Riigi Teataja lisas: 15.02.1940. anr 14 ja 24.04.1940. a nr 36. Lahkujad andsid oma vara üle Saksa Usaldusvalitsusele,lootuses saada selle eest kompensatsiooni. Kui palju ja mil viisil Saksa riikseda punkti täitis, on muidugi omaette teema. Kuna tegemist oli 15.10.1939. aEesti ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppega, oli nende siirdumine Saksamaalelegaalne. Kunagi neile Eestis kuulunud majad ja korterid on tänaseks lõplikultja pöördumatult erastatud – valdavalt neid ENSV ajal asustanud inimestele.Seejuures oli oluline, et selles küsimuses vaidlused puudusid ja seda teematpoleks üldse olnud tarvis ekspertidel pikalt arutada.1941. aasta järelümberasumisel oli määrav tõsiasi, et 1941. aasta veebruarismärtsisrepressioonide eest Saksamaale lahkunud ei öelnud lahti mitte Eesti, vaidNõukogude Liidu kodakondsusest. Lahkujad ei olnud teadlikud NSV Liidu jaSaksamaa vahel sõlmitud MRP ülisalajaste kokkulepete olemasolust ja sisust.Kordan veelkord, et 1941. a kokkulepe ei jõustunud seoses sõjasündmustega mittekunagi. Seoses sellega Eestist 1941. aastal Saksamaale põgenejad ei allkirjastanudreeglina mingeid lepinguid ega andnud üle ka vara, sest nende vara oliselleks ajaks juba natsionaliseeritud. Tegemist oli totaalse põgenemisega vägivalla18

eest. Vastasel korral oleks enamikku põgenikest oodanud ees mahalaskmine võivangistamine ja teekond Siberisse, sest tegemist oli suhteliselt varaka elanikkonnakihiga.Probleemi lahendamisel tulnuks tunnistada fakte, mitte pigistada silmikinni kunagi inimeste poolt hädas tehtud otsuste ees Eestist lahkuda.Järelümberasumisega lahkus Saksamaale suur hulk Eesti kodanikke, nii baltisakslasikui ka eestlasi, kellel õnnestus Saksa – Nõukogude segakomisjoni eestõestada, et neil on saksa päritolu. Teadaolevalt piisas isegi tõenditest, et isik isevõi tema abikaasa või laps oli käinud saksa koolis või ristitud või leeritatud saksakirikus või saksa kirikuõpetaja poolt. Tihti piisas ka võltsdokumentidest, tutvustestja sugulussidemetest.Kas tõesti oli ekspertarvamuse koostajatel ununenud eestlaste Balti ketis osalemisepõhjus? Või oli tegemist erilise sovetilembusega? Terve mõistuse seisukohaltei saanud õigustühised ja kehtetud MRP salaprotokollid olla taasiseseisvunud EestiVabariigis põhiseaduse suhtes ülimuslikud. Miks eksperdid trikitasid ja pöörasidarvamuses olulisel määral tähelepanu just 1939. aasta ümberasujatele, jättes täielikulttähelepanuta „järelümberasuja” mõiste kasutamise 1941. aasta põgenikegaseoses? Jäeti mulje, justkui annaksid nad põhjaliku vastuse, kuid rääkisid tegelikulthoopis sellest, mis asjasse ei puutunud. Eks ikka eesmärgiga ajada asjad segaseks jahägustada maksimaalselt arvamuse sisu ning teha varjatud kujul laest võetud seisukohadsilmale raskesti märgatavaks ja läbipaistmatuks.Veel suur hulk valesidEdasi valetasid eksperdid, et kohalikud omandireformi subjektiks tunnistamisekomisjonid pidanuksid otsuste langetamisel lähtuma mitte ORAS-est endast,vaid Ülemnõukogu 20.06.1991. a otsuse ORAS-e rakendamise kohta punktis 5sõnastatud erisättest. Siinkohal tuleb veelkord rõhutada, et ORAS-e rakendamiseotsuse punkt 5 ei reguleerinud oma kehtivuse ajal kohalike varatagastuskomisjonidetegevust, vaid kehtestas üksnes reegli vara tagastamise küsimuses. Kohalikekomisjonide pädevusse ei kuulunud varade tagastamise küsimuse otsustamine.Varade tagastamine kuulus linna- või vallavalitsuse pädevusse. Erisätte mõistetselgitasin juba eelpool.Ikka jätkuvalt püüdsid eksperdid musta valgeks ja valget mustaks rääkida,väites koguni: “Selleks, et lugeda nimetatud vara õigusvastaselt võõrandatuksomandireformi aluste seaduse § 6 tähenduses, tulnuks muuta seadust”. Tõenevastus on: ei oleks tulnud.Kui lugeda ORAS-e paragrahvi 6, kus on toodud vara õigusvastase võõrandamisemõiste legaaldefinitsioon, siis § 7 lõikes 3 olnud nimetatud isikute puhul,JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU19

see mis tegelikult toimus, vastab sellele definitsioonile täielikult. Ja selles sõnastuses,mis oli sätestatud Ülemnõukogu otsuse punktis 5, ei olnud eitust nendevara taotlejate subjektiks tunnistamise kohta, vaid lihtsalt märgiti eraldi reeglina,et see küsimus lahendatakse riikidevaheliste lepingutega. Tegelikult aga muudetiORAS-e § 7 lõiget 3 mitte ainult formuleeringu koha pealt lähtudes - sellest, etlepinguid ei sõlmitud - vaid muudeti Ülemnõukogu otsus sisuliselt vastupidiseks.See tähendab, et ORAS-e nimetatud lõike 3 sätetega hoopis eitati vara taotlejateõigust olla ORAS-e järgi õigustatud subjektiks.Ka edasi jätkavad eksperdid hämamist väites, et otsuste vastuvõtmise ajal õigustatudsubjektiks tunnistamise mõistet ega protseduuri veel ei olnud. See võetiekspertide väitel kasutusele 1993. aastal kinnitatud õigusvastaselt võõrandatudvara tagastamise korraga. Ometi kehtis ORAS-e paragrahvis 12 lg 1 selle vastuvõtmisest,see on siis ammu enne 1993. aastat, kuni 2.03.1997. aastani mõiste„omandireformi õigustatud subjektidele” - koos vara tagastamise kohustusegakohustatud subjekti poolt.Edasi juhivad eksperdid tähelepanu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisekorra punktile 12 (kinnitatud 1993. a) ja lisavad seekord juba õigesti, etÜlemnõukogu otsuse punktis 5 kasutatud termin „omandireformi õigustatudsubjektidele” on nimetatud korras asendatud sõnaga „isikutele”. Nimetatud korravastuvõtmisega tekkis vastuolu põhiseaduse § 3 lõige 1 ja 87 punktis 6 sätestatuga(puudus seadusest tulenev delegatsiooninorm punkti 12 sätestamiseks jakohaldamiseks). See nähtavasti tingiski omandireformi aluste seaduse muutmisevajaduse, et viia see kooskõlla tagastamise korra punktis 12 sisalduva sättega. Siitka loogiline järeldus, et seadusandliku regulatsiooni olemasolul, mis väljendanuksseadusandja tahet samaselt Ülemnõukogu otsuse punkti 5 ja vara tagastamisekorra punktis 12 sätestatud regulatsiooniga, puudunuks 1997. aastal vajadusomandireformi aluste seaduse § 7 lg 3 sätestamiseks. Tuleb tõdeda, et õigusaktetuleb osata kirjutada ja neid ka õigesti tõlgendada.Teadliku valetamise jätkumine võijuriidiline kirjaoskamatus?Äärmiselt kummastav on mõista seisukohta, kus eksperdid leiavad, et nõukogudevõimu poolt ebaseaduslikult võõrandatud ja natsionaliseeritud vara kuulubseoses Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega Eesti Vabariigi omandisse. On arusaadav,et ebaseaduslikult võõrandatud eraomandit pidas nõukogude režiim temalekuuluvaks, ent kuidas saab omandiõiguse järjepidevuse alusel taastatud Eesti Va-20

ariik väita sama? Tänaseni ei ole ju võetud vastu seadust, et nõukogude võimupoolt ebaseaduslikult võõrandatud vara kuulub taasiseseisvunud Eesti Vabariigile.Kaldun arvama, et Eesti Vabariik on need varalised õigused usurpeerinud.Kujunenud olukorras tuleb mõista, et Eesti Vabariiki tuleb vaadelda kui võõravõimu poolt ebaseaduslikult võõrandatud vara hoidjat (valdajat), kel lasub kohustusorganiseerida ORAS-e alusel varade tagastamine õigusjärgsete omanikepärijatele. Eksperdid pidanuks ju seda lihtsat tõde ometi taipama ja sellele tähelepanupöörama!Kuhu jäi ekspertide südametunnistus kui nad väitsid: „On avaldatud arvamust(lisa lk 101, 103), et 1941. a ümberasumise kokkulepped on tühised ex tuncning ümberasujad on ka praegu mahajäänud vara omanikud. Eksperdid leiavad,et see seisukoht on vastuolus Eestis läbiviidava omandireformi üldkontseptsiooniganing omandireformi aluste seaduse § 3 lõige 3, kus on sätestatud, et varatagastatakse või antakse üle omandireformi aluste seaduses või muudes Eesti Vabariiginormatiivaktides sätestatud tingimusel ja korras. Eksperdid on arvamusel,et ka siin tuleb kohaldada omandireformi aluste seaduse § 7 lg 3 sätteid.”Kuid samas jätsid nad märkimata, et mainitud paragrahv 7 „sätteid” sai kohaldadaalates alles 2.03.1997. a. Ka jätsid eksperdid tähelepanuta väga oluliseasjaolu, et nende poolt viidatud normatiivaktide all tuli eelkõige mõista eelpoolselgitatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvis 2 lõige 2 sõnastatuderisätet, millega ka ekspertidel tuli kuni 2.03.1997 a arvestada. See tähendab,et varade tagastamine ei saanud toimuda väljaspool ORAS-es sätestatut.Juhindudes Eesti Vabariigi järjepidevusest ja omandiõiguse järjepidevuse taastamisest,teadsid eksperdid, või vähemalt pidid teadma, et põhiseaduse kohaseltoli ja on pärimisõigus tagatud. Üldkontseptsiooni mõiste nimetamine arvamusesei saa olla õigustatud põhjenduseks seetõttu, et ORAS ei saa olla ülimuslik põhiseadusesuhtes. Ka jõudsid eksperdid oma arvamuses ebamõistliku arusaamani,et kui vara oli näiteks natsionaliseeritud, siis ei kuulunud kohaldamisele ORAS-e§ 6 sätted! Eksperdid nendivad, et kohaldamisele kuulus hoopis ORAS-e § 7 lg 3.Ikka ja jälle jätsid eksperdid mainimata, et vara tegelik tagastamine oli faktiliseltsuuremas osas juba toimunud enne, kui nimetatud seadusesäte 2.03.1997 jõustus.Tuleb rõhutada, et varade tegelik tagastamine toimus toona vara tagastamise ajalkehtinud õigusnormide alusel!ORAS § 17 lõige 5 sätestas: “Omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikulei ole õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimistselle vara osas, mis on talle juba tagastatud või kompenseeritud”. Leian,et ORAS-t tuleb siin tõlgendada üksnes seaduse enda tähenduses. Seadusest ei tulenekohustust nõuda tõendeid väidetava varalise kompensatsiooni saamise kohtaSaksamaalt. Möönan, et ka kehtiv õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise jakompenseerimise kord ei käsitle ega tee ühtegi erandit 1941. a järelümberasujateJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU21

osas, võrreldes ülejäänud õigusvastaselt võõrandatud vara tagasitaotlejatega. Seetähendab vara tuleb tagastada üldises korras ja üldistel alustel.Tuleb tunnistada, et Eesti Vabariik ei peaks oma kodanike varalisi vahekordilahendama kahe okupatsioonivõimu vahelise õigustühise ja kehtetu lepingu alusel!Eesti riigil puudub põhjendatud vajadus kunagiste väidetavate varaliste hüvitistesaamise küsimusega tegelemiseks, mis 1941. a järelümberasujad justnagu olevatSaksamaalt saanud, sest varaliste hüvitiste võimalike saamiste aluseks ei saa ollaMolotov-Ribbentropi pakti õigustühised ja kehtetud salaprotokollid. Eestile vaenulikeriikide ehk hilisemate okupantide omavaheliste suhetega tegelemine tähendaksEesti Vabariigi jaoks MRP salaprotokollide heakskiitu ja tunnustamist. Seetõttu eisaa sellele suhtele kohaldada ka ORAS-e § 17 lõikes 5 mainitud erandit.Reaalsus on hoopis see, et selle erandi mõtte kohaselt peetakse tegelikult silmasEesti riigi poolt varem tehtud vara tagastamise või kompenseerimise otsust.Eelnimetatud sätte all tuleb üheselt ja selgelt mõista taotlejat, kes ORAS-e jõustumisehetkeks (20.06.1991) oli esitanud avalduse vara tagastamiseks või kompenseerimiseksEesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1989. a määruse nr 81või Eesti Vabariigi Valitsuse 27. mai 1991. a määruse nr 98 alusel. Seetõttu saabja tuleb ORAS-e ülaltoodud sätteid kohaldada üksnes siintoodud kahe määrusevalguses (vara kompenseeriti vene rublades). Fantaasiarikkusele toetudes on siinkohalkohatu taotlejaid narrida ja väita, justnagu kehtiks seadusesäte ka 1941. ajärelümberasujate suhtes.Eeltoodu alusel võib piltlikult öeldes järeldada, et enne Saksamaa ja Poolaarhiivide revideerimist tulnuks muuta kehtivat põhiseadust ning sealt eemaldadakõik viited õigusjärglusele ja Eesti Vabariigi püsimisele 1918. aastal väljakuulutatudriigina. Vältimaks riikluse alustalade kõigutamist tuleb käituda õigusriigileomasel viisil ja menetleda varade tagastamist üldistel alustel ja üldises korras.Siinkohal on ilmselge, et tegemist on otsitud (poliitilise) põhjusega venitamaksjätkuvalt varade tagastamisega. Selge on ka see, et põhiseaduslik norm murrabkõik madalama tasemega normid, mis on temaga vastuolus. See tähendab, et kõikneed normid, mis on põhiseaduses kirjas, peavad olema ka tegelikus elus kehtivad.Rooma õigusest tänaseni kehtiv põhimõte ütleb selgelt, et õiguse rikkumisestõigust ei teki.On meenutamist väärt, et juba 1998. aastal ehk nende ridade kirjutamise ajaksüle 14 aasta tagasi ütles toonane õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli : “Kas Saksamaaselle üleantud vara kompenseeris või mitte, ei ole Eesti riigi küsimus. See onteise lepingupoole (N. Liidu kõrval – autor), see tähendab Saksamaa küsimus.”Edasi annavad eksperdid arvamuses suuniseid, väites, et on võimalik alustadavara erastamise menetlust. Lisatakse, et vara tagastamise otsused tuleb tühistadaja tagastatud vara ülemineku korral heausksele omanikule võib kahju välja nõudavara tagasi saanud isikult jne. Lõpetuseks on eksperdid arvamusel, et kohalikudkomisjonid pidanuksid otsuste langetamisel lähtuma mitte ORAS-e § 7 lg-s 1 sõ-22

nastatud üldsättest, vaid Ülemnõukogu 20.06.1991. a otsuse punktis 5 sõnastatuderisättest.Julgen tõdeda, et eksperdid valetasid teadlikult. Ülemnõukogu otsusepunkt 5 ei reguleerinud kohalike komisjonide tegevust, ega puutunud seetõttusiinkohal asjasse. Erisätte mõistet ja kohaldamist käsitlesin juba eespool.Kes olid tekkinud kaose põhiarhitektid?Nüüd erilist tähelepanu vääriv seisukoht ekspertarvamuses: “Eksperdid nendivad,et nimetatud sätete tõlgendamisel on määrav Riigikohtu seisukoht.”Selle lausega tahtsid eksperdid ilmselt öelda, et nad on kindlad, et Riigikohuspõlistab nende väärad seisukohad. Pool aastat hiljem nii ka läks: 22. märtsil1999. a ei vaevunud Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunikud Tõnu Anton, JüriPõld ja Hele-Kai Remmel ekspertarvamuse räigust analüüsima ja rahuldasidvandeadvokaadina kohtus kaebajaid esindanud ekspert Märt Raski kassatsioonikaebused.Oleksin ebaõiglane kui süüdistaksin kujunenud olukorras üksnes eksperte jariigikohtunikke.Kogu selles häbiväärses saagas mängis olulist rolli Tartu Ülikooli professor,õigusteaduse doktor Paul Varul. Tema poolt ajakirjanduses avaldatud arvukadartiklid 1941. a järelümberasujate teemal ja esinemised Riigikogus omaaegse justiitsministrina,aga ka autori isiklikud kohtumised justiitsministeeriumis professoriministriks oleku ajal, on andnud temast kui Eestis läbiviidava omandireformiühest kujundajast ühese ja selge, kuid kahjuks ebameeldiva pildi.Kuna Paul Varul osales 1991. a jõustunud omandi- ja maareformi seaduste väljatöötamisekomisjonis ainsa juristina, siis eeldan, et arutan ORAS-e vastuolusidpõhiseadusega õige mehega. Tooksin siinkohal autori poolt esitatud ettepanekutestvaid ühe näite. ORAS-es kehtis toona ja kehtib ikka veel, tänase päevani niisugunenuripidine mõiste nagu “endine omanik”. Tegin tookord ettepaneku, et põhiseaduspäraneoleks mõiste “omanik”, sest vahepeal taastatud riigis saame rääkidaüksnes omanike õiguste taastamisest, mitte aga nende uuesti tekkimisest. Kunaterve hulk reformiseaduste sätteid ei olnud ega ole tänaseni kooskõlas põhiseadusesätte ja mõttega, tegin ettepaneku, et justiitsministeerium leiaks koostöös Eesti ÕigusjärgseteOmanike Liiduga võimaluse reformiseaduste kaasajastamiseks.Sain professorilt aga ebapiisavalt motiveeritud eitava vastuse. Põhjus seisnevatselles, et kui me juhindume varade tagastamisel kehtivast põhiseadusest,JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU23

siis oleks see Varuli arusaama kohaselt vastuolus Eestis läbiviidava omandireformiüldpõhimõtetega ja siis oleksime me varade tagastamisega ummikus.See jalustrabav seisukoht tähendab, et professori nägemusel on ORAS-e sättedpõhiseaduse suhtes ülimuslikud. Ei pea olema väga nutikas selleks, et mõista:põhiseaduse reeglid on muudest kaalutlustest siiski tähtsamad.Nagu käesoleva arvamuse sisust selgub, ajaski “nähtamatu käsi” asja joonde, sestkuidas muidu seletada ekspertide ja enamuse kohtunike tegevust. Järeldub, et lugupeetudautoriteedi seisukohad mõjusid jumala sõnana ja muutusid vastuvaidlematultarmsaks nii ekspertidele, kui ka suuremale osale kohtunikest. Just nõnda pididkimõtlema nähtamatu käe pooldajad! Siinkohal ei saa enam jätta meenutamata, etka nõukogude loogikavaba süsteem ei sallinud loogiliselt mõtlevaid kodanikke.Kommunistlik kasvatus oli ju inimese ja tema olemuse igakülgne ümberkujundamine,mis muutis inimese võimeliseks saama kommunistlike suhete subjektiks.Eelkirjeldatud tagastamis- või õigemini tagastamatuseooperiga kaasnenudtabud ei tohiks aga tänases Eestis välja lülitada tõe- ja õigusemeeste reaalsustajuja loogilist mõtlemisvõimet. Kõige kurvemaks kogu loos peaksin aga tõdemust,et selle Vene absolutismist sündinud illusoorse ideoloogia pimestavas valgusesviibisid ka eksperdid ja valdav osa kohtunikke justnagu alaväärsus unes ega olnudvõimelised täitma Eesti kodaniku kohust: olla ustav põhiseaduslikule korrale.Oldi justkui (sic!) aheldatud “nähtamatu käe” külge. See pärssis nende kainemõistuse, kus ausa mängu reeglid enam ei kehtinud. Siinkohal seisneb probleemharjumuse puudumises mõelda oma peaga, tervemõistusliku loogika järgi.Professor Varuli küünevihaga ORAS-esse sisseviidud § 7 lõige 3 ning temaedasine teadlik vassimine ja lausvalede üllitamine on meie õigusriikluse edasiselearengule andnud järsu tõuke liikumiseks minevikku – Eesti NSV-ssetagasiliikumise suunas. Kogu selle halva kuulsusega saaga edasine kirjeldaminevajaks aga juba keskmise paksusega raamatu trükimahtu.On tõsiselt kahju ning imestamapanev, et eksperdid nii tähtsas õiguslikus küsimusesosavalt võltsisid, valetasid ja trikitasid juriidilise mustkunstiga. Kas tegelikultoli arvamuse koostamise näol tegemist tellimustöö täitmisega, kus eksperdidkasutasid oskuslikult ära õigusaktide umbmääraseid ja mitmetitõlgendatavaidmõisteid? See aga ei saa mingil juhul olla argumendiks seadustest möödavaatamiselning korralageduse õigustamisel. Samas aga hoiduti ausatest ja selgesõnalistestseisukohtadest. Rõhutan veelkord, et käesoleva ülevaate koostajale on jäänudmulje, et eksperdid olid programmeeritud jõudma ekspertarvamuses tulemusele,millele asjatundjate valitsuskomisjoni liikmed ei söandanud (ei riskinud) tulla.Eeltoodust järeldub, et eksperdid kohaldasid õigusnorme valikuliselt, vastavaltvajadusele, jättes seejuures tähelepanuta asjas olulist tähtsust omavad seadusesätted.See võimaldaski jõuda vajaliku (tellitud) tulemuseni.24

Mida öelda kokkuvõtteks?Kahjuks on ekspertide roll probleemi edasisel lahendamisel osutunud määravaks.Riigikohus on küll juba 2006. aastal tunnistanud palju vaidlusi tekitanudORAS-e sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, kuid sellele vaatamatapüsib varade tagastamise probleem jätkuvalt edasi. Ja seda eelkõige põhjusel,et õigusriigi toimimise allutamine niinimetatud ekspertide suvaõigusele onkahjuks leidnud ka Eesti kõrgeima kohtu korduva heakskiidu.Siinkohal ei saa jätta rõhutamata, et Riigikohus on teinud seoses 1941. ajärelümberasujate vara puudutavate kohtukaasustega ajalugu – tunnistanudfaktiliselt taasiseseisvunud Eesti Vabariigi NSV Liidu (Eesti NSV) õigusjärglaseks.Kohus ei ole kordagi teinud märkamagi, et Eesti Vabariik on koosomandisuhetega taastatud 1918. aastal loodud riigi õigusjärglasena. Selline põhiseadusestmöödavaatamine ja ekspertide räige (kasutuskõlbmatu) arvamuseganõustumine seab ohtu demokraatia õiguslikud garantiid Eestis ja ähvardab kiivakiskuda kogu ühiskonnakorralduse. Ometi on kohtuvõimu püha kohus seistaselle eest, et seadustest kinni peetaks. Ka siis, kui see on tülikas ning riivab valusaltkellegi huve. See petuskeem, millega eksperdid hakkama said, on ju põhiseaduslikusmõttes nonsenss.Kuidas muidu seletada, et kohus on jäänud nõusse ekspertide soperdamisega:73 aastat tagasi, 23. augustil 1939. aastal sõlmitud õigustühised ja kehtetudMRP salalepped ja lisaprotokollid 1941. a järelümberasujate osas kehtivad meiesiseriiklikus õiguspraktikas ekspertide survel justnagu jätkuvalt edasi. Siit järeldubüheselt, et Riigikohus läks siseriiklike huvide nimel vastuollu rahvusvaheliseõigusega, millega õõnestame Eesti riigi iseseisvuse alustugesid. Need MRP salalepped,mille alusel inimesed Eestist 1941. a lahkusid, on ikkagi Molotovi-Ribbentropipakti otsene tulemus.Tallinna Linnavalitsus kasutab aga Riigikohtu “kingitust” meelsasti ära, keeldudesjärelümberasujate pärijatele vara tagastamast. Seejuures põhjendataksekeeldumist sellega, et Riigikohus on järelümberasujate küsimust kümneid kordiarutanud, kuid pole sealt otsustusaluse aktina kõrvaldanud Vene-Saksa õigustühiseidja kehtetuid 1941. a kokkuleppeid. See ongi taotlejate kiusajale andnudvõimaluse otsida lõputult Saksamaa ja Poola arhiividest väidetavate võimalikevaraliste kompensatsioonide saamise kohta dokumente.Õigluse nimel tuleb küll mainida Tallinna Linnavalitsuse 18. veebruaril 2011 akorraldatud rahvusvahelisel konverentsil avaldatud mõtteid järelümberasujatesuhtes, mis olid risti vastu linnavalitsuse enda seisukohtadega nendes küsimustes.Seal käsitleti seoses II Maailmasõjaga toimunud inimeste ümberasumistSaksamaale. Professor Janis Lazdins Läti Ülikoolist tõdes, et nendel 1941. aJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU25

järelümberasujatega juriidilisi probleeme ei ole, kuna Nõukogude Liidu-Saksamaaõigustühised ja kehtetud kokkulepped Lätis ei kehti. Sama seisukohta väljendaska Leedu esindaja. Olev Liivik Eesti Ajaloomuuseumist aga tõdes, et 1941. a eilahkutud Eestist seoses sõjasündmustega mitte vabatahtlikult, vaid põgenikena.1991. aastal oli ka Eesti Vabariik, nagu eelpool kirjeldatud, lõunanaabritega samalseisukohal, ja seda kuni 1997. aastani. Kuid hiljem, nagu eelpool pikemalt juttu,asusid opositsioonilised jõud koos Paul Varuliga vassima ja teadlikult luiskama,tunnistades ka Nõukogude Liidu ja fašistliku Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppedEestile siduvateks.Samal ajal tuleb pidada sügavalt eksitavaks pressiteadet, mis linnavalitsuseagentuuri Raepress vahendusel 21. veebruaril meediale laiali saadeti. Selles tsiteeritakselinnapea Edgar Savisaart, kelle sõnul leidub seoses ümberasujate varadetagastamisega 300 potentsiaalset subjekti ja käimas on ka 10 kohtuprotsessi, milleshagetakse ümberasujate varasid. Tegemist oli teadliku meediatarbija eksitamisega,sest ümberasujate suhtes probleemi ju pole. Probleem seisneb ikkagi 1941. ajärelümberasujates ehk sisulistes põgenikes, millele viitas oma ettekandes kaajaloomuuseumi teadur Olev Liivik. Sama teemat käsitles lugeja eksitamise eesmärgilLinnaleht (28.02.2011). Siingi tehti meelega palju vigu, ajades segi 1939. apõhiümberasujad, kelle suhtes probleeme pole, ja 1941. a järelümberasujad, kellegaseotud probleemistik on käesoleva analüüsi sisuks.Arvestades eeltoodut kogumis ja vastastikuses seoses, saab teha järelduse,et aastatel 1994-1997 a toimus varade tagastamine toona kehtinud õigusnormidealusel täiesti seaduslikult, kuna varade tagastamine ei olnud vastuolusomandireformi aluste seaduse endaga. Järeldub, et omandireformi aluste seaduseja selle alusel kehtinud õigusnormid ei võimaldanud vara mittetagastamisealuseid sätestatada väljaspool omandireformi aluste seadust.Jääb vaid küsimus: kelle huvides ja kelle dirigendikepi all kogu järgnev tsirkuskorraldati? Pealegi pole lõppu veel näha ja omandireformi ohvrid ootavadendiselt varade tagastamist ning Riigikohtult vigade parandust ja põhiseadusestkinnipidamist.Peeter PloompuuEesti Omanike Keskliidu volikogu liige,Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu asutajaliige26

Lisa artiklileMiks aastail 1939–1941 kõiki Saksamaale ümberasunud isikuid ei saa käsitadaomandireformi seisukohalt ühtemoodi ning miks osale neist tuleb vara tagastada?1. Omandireformi Aluste Seadus (ORAS) sätestab õigusvastaselt äravõetud varatagastamise isikutele või nende pärijatele, kes seisuga 16.06.1940 a olid EestiVabariigi kodanikud.2. Ümberasumine 1939. aastal toimus Saksamaa ja veel eksisteerinud Eesti Vabariigivahelise kokkuleppe alusel ja see lülitab enesestmõistetavalt ümberasunudisikud välja ka omandireformi õigustatud subjektide ringist.3. Nn järelümberasumise ajal 1941. aastal Eesti Vabariik enam de facto ei eksisteerinud.Ümberasumine toimus okupantide NSVL ja Saksamaa vahelise kokkuleppealusel. Koos maalejäänud Saksa kodanikega õnnestus juba okupeeritud Eestistlahkuda (sisuliselt põgeneda) potentsiaalse repressiooniohu tõttu ka umbes neljaltuhandel Eesti kodanikul (seisuga 16.06.1940), kellelt olid tolleks ajaks õigusvastaseltära võetud nii varad kui ka kodakondsus. Need isikud ja nende pärijadtuleb loomulikult lugeda omandireformi õigustatud subjektide ringi.4. Nimetatud isikud:• ei saanud oma Eestis natsionaliseeritud vara eest mingisugust kompensatsiooniega• erine millegagi okupeeritud Eestist varem või hiljem mistahes suunas lahkunud(põgenenud) isikutest.5. ORAS ei sisaldanud kuni 02.03.1997 a piiranguid kõnealuste isikute omandireformiõigustatud subjektideks tunnistamise vastu ning neile vara tagastamiseks,mistõttu ca 95 % neist olid selleks ajaks juba tegelikult oma vara kättesaanud, seda valdama ja kasutama asunud ning võõrandanud. Kuid alates 1998.aastast tühistati Tallinnas mitukümmend vara tagastamise otsust ekspertidearvamusele toetudes.6. Eelkirjeldatu oli ka peamiseks põhjuseks, miks EV Riigikohus oma 28.10.2002 aotsusega kuulutas Põhiseaduse vastaseks ORAS §7 lg 3, mis lülitati seadusessealles 02.03.1997 a ning mis on põhjustanud enam kui viieaastase tõrke omandireformisning tagastatud varade kasutamis- ja käsutamisprotsessis.Koostanud Harri LeppikJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU27

Kirjavahetus riiklikeinstitutsioonidegajärelümberasujate varadetagastamise küsimuses pärastORAS § 7 lg.3 kehtetukstunnistamistJahmatav tõsiasiÕigusriiki murendav tõsiasi selgus 2009. a septembris-oktoobris, kui Tallinna Linnavalitsuskeeldus kuuletuma kohtuvõimule, minnes sel viisil vastuollu põhiseadusega.Esialgu usuti, et kohatu pretsedent peab kohe-kohe lõppema - mõõdutunde kaotanudpealinna juhid kutsutakse korrale ja pannakse taltuma. Kuid nii ei läinud ja usk õigusriiklussekipub hajuma. Tallinna võimude käitumine oli ettekavatsetud samm aastaidkestnud omandireformi nurjamiseks. Erilist riski polnudki, kuna linnavõimud teadsidüsna kindlalt, et nende vastu ei võeta midagi otsustavat ette ning lastakse rahumeelikulutada maksumaksja raha kõrgete trahvide maksmiseks kohtuotsuste täitmata jätmiseks.Olukorra muutmiseks ja seaduslikkuse järgimise tagamiseks alustas Eesti OmanikeKeskliit kirjavahetust riigi tähtsamate õigusinstitutsioonidega lootes, et neile on Eestiseaduste järgimine oluline. Kahjuks selgus, et õigusriigi poole pürgimine pole ka vabariigijuhtorganite silmis tähtis. Algas juriidiline keerutamine, mis tasapisi transformeeruskõigile hästi tuntud “jokk-süsteemiks”.Seejärel otsustas Eesti Omanike Keskliit pöörduda ajakirjanduse poole, toomakskohtuotsuste eiramine avalikkuse ette. Ent ajalehed, mis tavaliselt aplombiga kajastavadpoliitikute ja muude prominentide liikluseeskirjade rikkumisi ja muid väiksemaidväärtegusid, keeldusid kohtuvõimu pretsedenditut eiramist üldse kajastamast. Nii käitusid„Postimees“, „Õhtuleht“, „Eesti Päevaleht“ ja „Eesti Ekspress“, ka BNS-ile saadetudkriitilist infot kõnealuste sündmuste kohta ei edastatud.Järgnev, kaugeltki mitte täielik kirjavahetus on toodud kronoloogilises järjestuses,JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU29

kusjuures iga konkreetse pöördumise-vastuse juurde on lisatud ka selgitav kommentaar.Toodud on valik kirju õiguskantslerile, justiitsministeeriumile, riigikogu põhiseadusjaõiguskomisjonile, riigikohtule, presidendi kantseleile ja rahandusministeeriumile.Seega kokku on valgustatud seitsme juhtiva riigiinstitutsiooni ükskõikset suhtumistkäsitletavasse küsimusse. Iga asjast huvitatud lugeja saab ise kujundada oma arvamuse,milline on Eesti kolme võimu huvitatus ja abivalmidus lahendada erastamisreformidegakaasnenud teravaid olukordi.Kirjavahetusest on selgelt tunda, et kõrged riigiametnikud ja poliitikud käsitlevadjärelümberasujate probleemi ja sellega seonduvat ajalugu neile sobivas kontekstis,unustades ajaloolise tõe. Järelümberasujate probleem on valdavalt küll juriidiline, kuidjuriidikal on loogiline mõõde ja ta ei tohi eirata reaalseid ajaloosündmusi. Ilmselt onmeil küllalt palju juriste, kes tahavad olematuks teha ka Eesti okupeerimist nõukogudevägede poolt.See väikeses tiraažis ilmuv raamat on ennekõike mõeldud kunagisele tuleviku lugejale,kes saab selle alusel hinnata meie tippjuristide ja –poliitikute käitumist 21. sajandialguses. See näitab, kui põhimõttelage meie õiguskord ja õigusriiklus tegelikult oli.Kirjavahetus õiguskantsleriga.Kirjavahetus õiguskantsleriga on mahukas. Üksnes 2009-2010. a esitati neli pöördumist.Kirjavahetusest ilmneb kiiresti halvenev olukorra muutus. Esimene kirjade vahetuspeegeldab pingelise situatsiooni algusseisukorda. Omanikud asusid otsima vastuabinõusidpealinna võimude suhtes. Õiguskantsleri vastus oligi küllaltki lootustandev- kõrge õigusametnik nimetas kujunenud olukorda äärmiselt kahetsusväärseks. Sellinehoiak sisendas lootust, et midagi võetakse ette. Omanike leeris mõeldi, et olukord, kuspealinn kui riigi suurim haldusüksus üleolevalt eirab kolmanda põhiseadusliku võimuotsuseid, nõuabki resoluutseid hinnaguid ja ka vastavaid tegusid. Neid aga ei järgnenud,nagu see kahetsusväärselt ilmneb õiguskantsleri viimasest kirjast. Tundub, etoma soovitust andes õiguskantsler ise ei kujutanud ette, mida omanikud nüüd uuestipeaksid kohtusse andma, sest jõustunud kohtuotsused olid juba olemas. Vastus oli trafaretnejuriidiline sõnakõlks, mida meil tihti kasutatakse. Kantsleri enese kirjast kumabläbi tunnetus, et ta isegi ei usu, et soovitatud abinõu eriti aitaks, sest tekkinud olukorrassellist kohtuhagi tõenäoliselt ei õnnestugi koostada.Seega on jõutud juriidilisse surnud ringi, millisest laburündist ei näigi olevat väljapääsu,sest kohtuotsuseid varade tagastamiseks lihtsalt ei täideta. Psühholoogiliselt olekshuvitav kujutleda, mida õiguskantsler ja teisedki kõrged ametnikud ja poliitikud kujunenudolukorrast tegelikult mõtlevad, aga võib olla ei vaevugi mõtlema. Igal juhul antudkirjavahetusest ilmneb selgelt tajutav printsipiaalsuse taandarend tavapäraseks saanudkonformismiks, mis vähegi tõsisemate probleemide lahendamisele võtmise välistab.30

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU31

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU33

Kirjavahetus justiitsministeeriumiga.Kirjavahetus algas sama kirjaga, mille saatsime ka õiguskantslerile - tegemistoli kahele adressaadile saadetud pöördumisega. Seegi mõttevahetus oli mõnevõrrapikem, kuid jällegi küllaltki standardne. Toome siinjuures ära asekantslerUrmas Volensi poolt allkirjastatud justiitsministeeriumi vastuse.Oma ministeeriumile saadetud kirjas soovisime teada, kas Eesti kohtuvõimon oma prestiiži kaitsev institutsioon. Ent üllatuslikult selgus, et Eesti kohus onselles mõttes hoopiski indiferentne, jättes õiguse realiseerimise kaaluta olekussesüüdlase ja protsessivõtja vahele. Otsuse täitmata jätmisel hakkab tööle lihtsaltrutiinne trahvimissüsteem, mis põhimõtteliselt näib töötavat lõputult, s.t niikaua kui trahvimaksjal jätkub raha ja jonnakat tahtmist 100 000 kroonilisi trahvemaksta. Meie arvates selline viis end väärteost vabaks osta, peaks ise olema väärteguvõi juba kuritegu, mis kuuluks automaatselt karistamisele viisil, mis paneksülbe trahvimaksja oma käitumisest loobuma. Seaduskuulekuse eiramine on juantud juhul ilmselge, kuid justiitsministeeriumiga see ilmselt nii ei ole.Justiitsministeeriumi loogika pealinna võimude tegevuse osas on ise loogikavastane.Asekantsler asus talle vastamiseks antud pöördumist püüdlikult ümberlükkama ja esitas šabloonilise soovituse pöörduda uuesti kohtu poole, samas vägahästi teades, et varasemaid kohtu otsuseid ei kavatsetagi täita. Jällegi jõuame tõdemuseni,et meie õigusruumis on rohkesti ruumi juriidilisele eikellegimaale, kuspõhiseadus ja võimude lahusus ei toimi ja kust ka meedia end enesetsensuurlikulteemale hoiab.34

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU35

Kirjavahetus Riigikogu põhiseadus- jaõiguskomisjoniga.Mõlema Riigikogu institutsiooni poole pöörduti identse tekstiga, mille me allpoolkoos vastustega ka ära toome. Alustame põhiseaduskomisjonist.• Põhiseaduskomisjonilt kui seadusandliku võimu esindajailt taotleti hinnangutning võimalikke abinõusid sisaldavat vastust riigi jaoks pretsedenditus olukorras,kus üks avaliku sektori prominentseid osapooli Tallinna linnavõim, väljakutsuvaltignoreerib nii seadusandlikku kui kohtuvõimu, jättes enda suhtes tehtud kohtuotsusedtäitmata ning makstes selle eest külmavereliselt suuri trahve.Vastukiri näitab, et sündmus oli põhiseaduskomisjonile tundmatu ja seetõttupidas komisjoni esimees asja teisejärguliseks ning ei asunudki juurdlema probleemitagamaid. Mõne nõuniku kõne Tallinna Linnavalitsusse või Riigikohtusseoleks vähemalt mõningase ülevaate asjast andnud, kuigi sedagi ei vaevutudtegema. Asja kiiresti kaelast ära saamiseks koostati pealiskaudne vastus, mistoetus paari aasta tagusele Riigikohtu esimehe esinemisele Riigikogus. Vahepealmöödunud kahe aasta jooksul on vett palju merre voolanud ja olukord oli oluliseltmuutunud, sest Riigikohus oli teinud olukorra lahendamiseks konkreetsedotsused, milledega kohustati varad järelümberasujatele tagastada. Põhiseaduskomisjonseda kas ei teadnud või ei osanud arvesse võtta ja seepärast saadeti ebakompetentnevastus, mis sellise komisjoni tegevust ei kaunista ja seab sellise komisjonieksisteerimise vajaduse hoopis küsimärgi alla. Nähtavasti siit saabki toituühiskonna kujutlus Riigikogust kui mingist kõrgest ja kaugest instantsist, kes näibelavat rahvast sootuks teises aegruumis.• Veelgi naeruväärsem oli olukord õiguskomisjoniga, kes vastust ei saatnudki.Telefonitsi järele pärides saime küll mitmeid lubadusi, kuid vastuskirja ikkagi eilaekunud. Hilisemates vestlustes soovitati rahulduda põhiseaduskomisjoni vastusega.Ka reetis mitte ennast esitlenud vastaja hääletoon, et meie esitatud küsimuspole talle kuigivõrd oluline.Saime veendumuse, et Riigikogu tasemel pole inimeste sellised põhiseaduslikudtagatised nagu võimude lahusus ja kohtuvõimu sõltumatus kuigivõrd olulised.36

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU37

Kirjavahetus Riigikohtuga.Riigikohtule saadetud pöördumised olid sarnased Riigikogu komisjonidelesaadetud kirjadele, kuid me tahtsime teada, kas Riigikohus ise peab endast luguvõi mitte. Ikka huvitaks meid küsimus, kuidas oleks võimalik pealinna võimekorrale kutsuda. Saime kaks vastuskirja, esimese Riigikohtu õigusteabe osakonnajuhatajalt ja kuna see meid ei rahuldanud, siis teise Riigikohtu esimehelt endalt.Osakonnajuhataja kiri tekitas hämmeldust - küllaltki kõrge ametnik vaatleksnagu kogu olukorda osavõtmatult kusagilt teiselt planeedilt. Kui vabariigi pealinnüleolevalt eirabki maa kolmandat võimu, siis Riigikohtu esindaja peab sedaabstraktseks riigiõiguslikuks küsimuseks, mis kohut ei näigi riivavat. Ta leiab, etküsimus kuulub prokuratuuri valdkonda. Ent protestima peaks nähtavasti keegiabstraktne inimene, kelle kahjuks kohtuotsused tehti. Kuid kui hagejatel eipeaks jätkuma kompetentsi prokuratuuri poole pöörduda, jääks linnavalitsuseväärtegu hoopiski seaduslikuna jõusse (!?). Riigikohtu enda madal prestiiž ei näikohtuametnikku üldsegi puudutavat. Säärane käitumismall polegi eriti uudne,oma paarikümneaastase tegevuse kestel on omanikud varemgi kogenud, et Eestiavaliku sektori peamine käitumisjoon neile esitatud tülikate küsimuste puhul onlüüa oma värava alla sattunud pall kiiresti kusagile mujale. Selline „leidlikkus“on pärand nõukogude ühiskonnast, kus vastuste veeretamine teistele ja reeglinaendast allpoolseisjatele oli vägagi levinud.Riigikohtu esimene vastus on pisut asjakohasem. Ta viitab, et mõnede asjadeotsustamiseks on tarvis poliitilist tahet, milles tal on tõesti õigus, sest sellist taheton antud küsimustes ja paljudes teisteski erastamisreformide vaevustes tõepoolestalati puudu jäänud. Seda näitab ka eelmine kirjavahetus Riigikogu komisjonidega.Ja veel 90-ndate lõpul, kui Toompeal oli võimul parempoolne kolmikliit(Reformierakond, Isamaaliit- ja Sotsiaaldemokraadid) lasti võimalus pingutustetakäest - ei suudetud üle mängida Keskerakonna obstruktsiooni Riigikogus.Praeguse kriitilise seisu sütikuks oli omakorda vastasseis selles küsimuses Riigikoguja tollal võimult lahkuva presidendi Arnold Rüütli vahel, kes oma viimasteltööpäevadel riigipeana jättis seaduse järelümberasujate probleemi lahendamiseksvälja kuulutamata. Pärast seda läkski asi Riigikohtusse, kes tegi otsuse varadjärelümberasujatele tagastada.Kuid vastutusest pole vaba ka Riigikohus ise. See selgub näiteks mõnevõrraretoorilisest võrdlusest mõne vanema demokraatia ülemkohtuga, näiteks USAülemkohtuga. Kas USA kõrgem kohus niisama lihtsalt taluks, kui mõni osariikvõi kuberner jätaks mingitel enda väljamõeldud kahtlastel kaalutustel ülemkohtuotsuse ülbelt täitmata. Suure tõenäosusega mitte. Seda aspekti vaagitakse kirjavahetusesvabariigi presidendiga.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU39

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU41

Kirjavahetus omandi- ja maareformi riigipoolse kuraatori- Rahandusministeeriumiga.Rahandusministeeriumiga on omanikud kirju vahetanud palju aastaid, kuigi kontaktidpole viinud pikale veninud reforme finišisse. Kuna see institutsioon on siiski ainukevõimalus riigiga otseselt suhelda, osutus vajalikuks kontakteerumist jätkata.1941. a järelümberasujate konkreetses küsimuses toome ära 29.04.2010 a ministeeriumistoimunud omandireformi ümarlaua protokolli. Et ümarlaud toimus suuresosas omanike liidu initsiatiivil, siis polegi vaja lisada pöördumisi ja muid suhtlusi, missellele kohtumisele viisid. Niisuguseid üritusi on toimunud palju ning peamiselt on olnudteemaks omandi- ja maareformi kiirendamine. Ent sel kohtumisel oli päevakorraska järelümberasujate küsimus kogu oma viimase aja komplitseerituses. Üsna suur osapaaritunnisest ümarlauast kuluski diskussioonile ummikusse jooksnud järelümberasujateprobleemile. Protokoll on küllaltki mahukas ja peegeldab enam-vähem adekvaatseltümarlaual toimunu. Seepärast tuuakse dokument ära lühendusteta koos kohalekutsutudorganisatsioonide ja nende esindajate loeteluga. Dokumendile on lisatud mõnedomanikepoolsed kommentaarid ja hinnangud. Protokolli terviklikku käsitlemist õigustabasjaolu, et ta iseloomustab vägagi piltlikult kogu erastamisreformide valdkonnasvalitsevat õhkkonda, suhtumisi, traditsioonilisi osalejaid ning vähest tulemuslikkust.Pilk osalejate nimekirjale näitab, et kõige arvukamalt olid esindatud Tallinna Linnavalitsus,korraldajad ise, Harju Maavalitsus ning Eesti Omanike Keskliit. Ideoloogiliseltühise ploki moodustasid Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Üürnike Liit, kel on ühine keskerakondliktaust. Kuna antud raamatu eesmärgiks on käsitleda 1941. a järelümberasujateprobleemi, võetakse kommentaarides vaatluse alla just protokolli seda osa puudutavadpunktid. Selles küsimuses võtsid sõna ja esitasid küsimusi Uku Hänni rahandusministeeriumist,linnavalitsuse poolt Priit Lello, Eha Võrk ja neid toetanud Riigikogu liigeHelle Kalda, omanike poolt Peeter Ploompuu ja Tiit Ulas ning justiitsministeeriumistosakonnajuhataja Vaike Murumets. Diskussiooni alustas linnavalitsuse juhtiv juristPriit Lello, kes ei olnud nõus uute seaduseparandustega, mis kohustasid omavalitsusiomandireformi lõpetamata toimikuid maavalitsustele üle andma ja tühistasid ka kurikuulsaORAS-i paragrahvi 7 lg 3. Nagu raamatus varemgi öeldud, tekitas just see 1997. avastuvõetud säte kaose 1941. a järelümberasujate varade tagastamise küsimuses.Põhivaidlus arenes selle ümber, miks siiski 1941. a järelümberasujatele kinnisvaraei tagastata, ehkki kohtuotsused seda nõuavad; ja miks linnavalitsus pigem maksab100 000 krooniseid trahve, kui kohtuotsuseid täitmisele pöörab. Omanike esindajadkinnitasid, et kinnisvaralisi hüvitusi 1941. a järelümberasujad pole saanud, mistõttulinnavõimude ainsaks eesmärgiks on varade tagastamise edasilükkamine ning aja võitmine,lootuses, et edaspidi õnnestub järelümberasujate varade tagastamine sootuks tühistada.Omanike esindajad keskendusid küsimusele, kuidas resoluutsemalt välistada42

trahvide maksmist linnavõimude poolt. Kohalviibinud justiitsministeeriumi ametnikuleVaike Murumetsale esitatigi küsimus, kas trahvimäärasid kohtuotsuste mittetäitmiseeest ei tuleks tunduvalt tõsta, näiteks seniselt 100 000 kroonilt miljonile kroonile. Antudküsimus ja vastus on protokollis küll ära toodud, kuid protokolli kuivas formuleeringuson arutelu dramaatilisus ja sisaldunud paljuütlev alltekst kaduma läinud. Vaike Murumetsavastust saatsid naerupuhangud. Ilmselt polnud vastaja isik, kes võinuks tehaettepanekuid trahvide karmistamiseks või selles suunas tehtud meetmetega nõustuda.Justiitsministeeriumi esindaja tundis küll omanikele kaasa, kuid radikaalsemaidabinõusid polnud nõus rakendama. Analoogiline käitumine iseloomustab kahjukssageli meie paremerakondi keerukates küsimustes - soovitakse korraga istuda kaheltoolil, meeldida kõigile.Ümarlaua otsustavas lõppfaasis rahandusministeeriumi juhtiv nõunik Uku Hännilausa palus linnavõimude esindajaid soostuda lõpetamata toimikute Harju maavalitsuseleüleandmisega, mis tegelikkuses on toimunud väga vaevaliselt. Ümarlaua protokollnäitab selgelt õigusriigi jaoks ennekuulmatut olukorda, kus seadusi ei tahetagi täita jaRiigikohus vaatab enda üle irvitamist rahumeeli pealt.Protokolli lisaOMANDIREFORMI ÜMARLAUD29. aprill 2010, RahandusministeeriumOMANDIREFORMI ÜMARLAUDKutsutud 29. aprill 2010, asutused Rahandusministeeriumja organisatsioonidProtokolli lisaNr Kutsutud asutused Asutus ja organisatsioonid Nimi Aadress1 Eesti Evangeelne Luterlik Urmas Viilma kantsler@eelk.eeNr Kirik Asutus Nimi Aadress21 Eesti Linnade Evangeelne Liit Luterlik Urmas Tiit Kirss Viilma info@ell.ee kantsler@eelk.ee3 Eesti Kirik Maaomavalitsuste Liit Ülo Laanemets info@emovl.ee42 Eesti Maaülikool Linnade Liit Evelin Tiit Kirss Jürgenson evelinj@emu.eeinfo@ell.ee53 45 Eesti Omanike Maaomavalitsuste Keskliit LiitEesti MaaülikoolEesti Omanike KeskliitÜlo Taavi Laanemets MadiberkPeeter Evelin Ploompuu JürgensonTaavi Tiit Ulas Madiberktaavi@omanikud.eeinfo@emovl.eeomanikud@omanikud.eeevelinj@emu.eeomanikud@omanikud.eetaavi@omanikud.ee6 Eesti Üürnike Liit Peeter Helle Kalda PloompuuEndel Tiit Ulas PloomHelle.Kalda@riigikogu.eeomanikud@omanikud.eeest.tenants@neti.eeomanikud@omanikud.ee76 7Harju Eesti Üürnike Maavalitsus LiitHarju MaavalitsusPriidu Helle Kalda KalbreMaret Endel Ploom MetsPriidu Eino Tamm Kalbreinfo@mv.harju.eeHelle.Kalda@riigikogu.eemaret.mets@mv.harju.eeest.tenants@neti.eeeino.tamm@mv.harju.eeinfo@mv.harju.ee8 Justiitsministeerium Vaike Maret Murumets Mets vaike.murumets@just.eemaret.mets@mv.harju.ee9 Keskkonnaministeerium Rita Eino Annus Tamm rita.annus@envir.eeeino.tamm@mv.harju.ee10 89Maa-amet JustiitsministeeriumKeskkonnaministeeriumVaike Eve Rohtmets MurumetsRita Maire Annus Salueve.rohtmets@maaamet.eevaike.murumets@just.eemaire.salu@maaamet.eerita.annus@envir.ee11 10 Maavalitsused Maa-amet (esindaja) Karin Eve Rohtmets Künnapuu karin.kynnapuu@viljandimaa.eeeve.rohtmets@maaamet.ee121112RahandusministeeriumMaavalitsused (esindaja)RahandusministeeriumMarek Maire Salu HelmKarin Uku Hänni KünnapuuMarek Annike Helm Riibemarek.helm@fin.eemaire.salu@maaamet.eeuku.hanni@fin.eekarin.kynnapuu@viljandimaa.eeannike.riibe@fin.eemarek.helm@fin.ee13 Siseministeerium Uku Aivo Hänni VaskeÜlle Annike Lammertson Riibeaivo.vaske@siseministeerium.eeuku.hanni@fin.eeulle.lammertson@siseministeerium.eeannike.riibe@fin.ee14 1314Tallinna Siseministeerium LinnavalitsusTallinna LinnavalitsusEha Aivo Võrk VaskeTiit Ülle Mäger LammertsonEha Priit Võrk LelloEha.Vork@tallinnlv.eeaivo.vaske@siseministeerium.eeTiit.Mager@tallinnlv.eeulle.lammertson@siseministeerium.eePriit.Lello@tallinnlv.eeEha.Vork@tallinnlv.eeTiit Mäger Tiit.Mager@tallinnlv.eePriit Lello Priit.Lello@tallinnlv.eeJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU43

OMANDIREFORMI ÜMARLAUD 201029.04.2010 RahandusministeeriumisKoosolek algas kell 10.45.lõppes kell 12:50Osalesid: Marek Helm, Uku Hänni, Vaike Murumets, Aivo Vaske, Eha Võrk, Eino Tamm,Eve Rohtmets, Evelin Jürgenson, Helle Kalda, Maire Salu, Maret Mets, Peeter Ploompuu,Priidu Kalbre, Priit Lello, Taavi Madiberk, Tiit Kirss, Tiit Mäger, Tiit Ulas, Ülle LammertsonProtokollis: Annike RiibeUku Hänni: Tänane nõupidamine on järg 2007.a Eesti Omanike Keskliidu initsiatiivilalgatatud ümarlaua nõupidamisele. Tänase ümarlaua aruteluteemad:- maareformi uuringute tulemused ja järeldused,- omandireformi seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu,- ettepanekud maareformi ja vara tagastamise toimingute aruandluse ja järelevalveparandamiseks.Uku esitleb ettevalmistatud slaidišõud ja tutvustab 2008. a sügisel läbiviidud uuringuid –küsitlus puudutas kõiki omavalitsusi ja maavalitsusi.Maakondade lõikes on olukord erinev arvestades objektiivseid asjaolusid – Harju maakond(ca pool lõpetamata toimikute arvust). Viimased 5 aastat on tempo mitu suurusjärku väiksem.Põhjused takerdumiseks (slaid 3) – pärimine, pooleliolevad kohtuasjad – 70 % kõigistjuhtumistest, ülejäänud väga väikese osakaaluga.Tööjõukulu – näitab, kuhu maareformi ja omandireformi raskuspunkt on kandunud.Kavandatavad tegevused reformide kiirendamiseks – minimaalselt vajalikudseadusemuudatused + rakenduslikud abinõud Vabariigi Valitsuse tasandil.Eesmärgid1. Välismaalastele kuulunud vara tagastamise kohta käiva ORAS § 7 lg 2 kehtetukstunnistamine – võib tunduda, et ei ole aktuaalne, kuna puudutab väheseid juhtumeid(ca 100 taotlust), kuid ei ole ette näha, et tulevikus võidakse riikidevahelisikokkuleppeid sõlmida ja küsimus, mis saab sellest varast, on lahenduseta. Selle varasuhtes peaks vastavalt ORAS § 18 lõikele 1 kehtima moratoorium, kuid tegelikult poleseda järgitud ja suurem osa sellest on erastatud või muul viisil võõrandatud. Sättekehtetuks tunnistamist toetas pärast pikka mõtlemist Välisministeerium ja VabariigiValitsus kiitis selle heaks.2. ÕVVTK linnakomisjonide likvideerimine – üks samm omandireformi „jääkide“konsolideerimiseks:Esitlus vastavalt ettevalmistatud slaidišõule.3. Vara tagastamise nõudeõiguse pärimise erinormide kaotamineVaike Murumets: maareformi seaduse muudatustest. Pärimisõiguses, mis on osatsiviilõigusest, on kujunenud nii, et pärimine üldiselt ja nõudeõiguse pärimine omandireformi44

käigus on lahknenud. Nõudeõiguse pärimist reguleerib ORAS § 16 1 ja MRS § 19 2 . MRS § 19 2lõiget 3 saab rakendada vaid maa tagastamise küsimustes. Eelnõuga väljapakutud lahenduspeaks tulevikus lahendama nõudeõiguse pärimised tsiviliseeritumalt, pärijate õiguste kaitsepeaks olema rohkem tagatud ning peaks vähenema võimalus, et riik peab hakkama hüvitamakahjusid pärijatele, kuna neid ei informeeritud. Kui rakendada tsiviilõiguse pärandvarahoiumeetmeid, siis on võimalik pärandavaraga edasi toimetada. Raha on võimalik hoiustadaja vara ei pea säilitama. Eeliseks on see, et pärandvara hoiumeetmed kehtivad vara suhtessõltumata sellest, kus oli pärandaja viimane elukoht, ehk millise riigi seaduse alusel päriminetoimub. Kohtu kontrolli all on võimalik kinnisasja võõrandamine. Tegemist ei oleeriregulatsiooniga, vaid tavalise regulatsiooni sidumine omandireformiga. Kõige keerulisemon seaduse jõustumine 01.07.2010 – uus regulatsioon kohaldub neile juhtudele, kui pärand onavanenud pärast 01.10.2009.Kohtupraktika on olnud erinev ja Riigikohus asus seisukohale, et 9 kuud on materiaalõigusliktähtaeg, mida ennistada ei saa, seega see tähtaeg lõpetab õiguse. Praegune eelnõu ei näe ettevarasemate asjade ümbervaatamist. Riigikogu õigusnõunik soovitas välja mõeldarakendussätte, mis on väga keeruline.Tallinna Linnavalitsus on kursis, et nad peavad sarnaseid asju lahendama vastukäivate otsustealusel. Lõplikku seisukohta ei ole.Ettepanek sõnastada rakendussätte, kuid vaidluste ring võib minna väga suureks. Samaspeame silmas pidama omandireformi kahte eesmärki, milleks on:1) tagastamine, erastamine jne.2) ehitiste ja maa tsiviilkäibe ühendamine – ehk tsiviilkäibe tehniline pool ja see tulebka lahendadaKeeruline juhtum – kui ehitis on tagastatud ja maa tagastamise osas nõudeõigus lõppenud, siison ainus võimalus seada sundhoonestusõigus, mis aga ei ole mõistlik.Marek Helm: ORAS e muutmise eelnõu osas on 12. mai ettepanekute esitamise tähtaeg, kuion ettepanekuid, siis tuleks need varem läbi rääkida.Eha Võrk: Omandireformi ülevaates kajastati tööjõukulu. Meil on probleemiks maaribadeerastamine, mis on tohutult suur bürokraatiakulu. Tallinn on pöördunud kulude hüvitamisetaotlusega.Miks järelümberasujate probleemi tutvustamisel väideti, et KOV-id on mitteneutraalsed ja riikon neutraalne? Tallinna LV on esitanud oma kirjalikud ettepanekud eelnõu osas ja palumeneid veelkord kaaluda. Miks meie ettepanekuid ei arvestatud? Ootame riigilt abi.Priit Lello: ORAS § 7 lg 2 kehtetuks tunnistamine – kas on vaid normitehniline eesmärk?ORAS § 7 lg 3 – kui analoogia, siis isikul tekkis pärast kehtetuks tunnistamist nõudeõigus.Teiseks pärimise temaatika – võib kaasneda olukord, kus osad inimesed on jäänudkatseobjektideks. Inimestel tekib õigus vara taotleda. Probleemide osas nõustume JuM´iga.Tallinna linnal on 2 juhtumit, kus hoone on tagasi saadud, maa mitte. Ülejäänud onkompensatsiooni taotlejad. Meie oleme taotlused lahendanud vastavalt seadusele, kuid siinpeaks suurem huvi olema EOKL-il.Järgmised teemad – 1. toimikute üleandmine MV-le2. ümberasujatele vara tagastamine.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU45

Tahan rõhutada, et sätte kohaselt lihtne, kuid sisu keerulisem. Reaalsuses ei ole võimalikmaavalitsusel seda menetlust jätkata, vaid peab otsast alustama. Teine praktiline probleem,kulud, neid ei ole hüvitatud – toimikute üleandmise kulud tuleks hüvitada.Tallinna linnas ei seisa asjad riiulil, vaid linn lahendab avaldusi, kuid on erinev arusaam,milliseid toiminguid tuleb läbi viia. Täna kogutakse tõendeid, kas avaldused tuleb rahuldadaORAS § 17 lg 5 lähtudes. Ei ole sätet, mis ütleb, kuidas tuleks ORAS § 17 lg 5 rakendada?See ongi asja tuum, millistesse arhiividesse tuleb pöörduda. Tuleks tegeleda probleemituumaga, ehk millist dokumenti peab otsima, millisesse arhiivi pöörduma. Kust kohast, millistdokumenti saada. Meie oleme leidnud arhiivi, kus on dokumente, mis tõendavad varadehüvitamisi. Kuid meil oleks ikkagi vaja konkreetset sätet, ega jätta see kujundadakohtupraktikal.Peeter Ploompuu: Ei saa nõustuda Tallinna LV seisukohaga, et asjade lahendamisegategeletakse. Jõustunud kohtuotsused on olemas ja Vabariigi Valitsuse määrusega on antudtähtaeg 3 kuud tõendite hankimiseks. Linn on leidnud, et kohtuotsused ei ole ülimuslikud.Linn on maksnud kohtu poolt määratud trahve 100 000 krooni kohtuotsuse täitmata jätmiseeest, kuid leiab, et kohtuotsust täitma ei pea. Näen asja nii, et isegi juhul, kui Harjumaavalitsus teeb need otsused, siis jäävad need linna seisma. Seega on eelnõuga pakutudlahendus poolik. Siis saadetakse need toimikud Tallinna LV-le ja tegelikult vara ei tagastata.Prof. Järvelaid otsib arhiivides, kuid tänaseni ühtegi dokumenti esitatud ei ole. Linn ei kavatsemingil viisil reaalseid tagastamisi teha, kuni on Keskerakondlik linnavalitsus.Eha Võrk: erakonnad jätaks välja.Tiit Ulas: kohtuotsuste täitmine on Põhiseaduse küsimus. Sisuliselt on Tallinna LV pooltvõimude lahususe printsiibi rikkumine.Helle Kalda: Üürnikud – omanikud – kas nende kokkusaamiseks korraldatakse ümarlaud?KOV-ide poolt maade tagastamine- teede tagastamise probleem – see teema onväga tõsine, teed tagastati koos ÕVV maaga ja omanikud ei saa oma maid kasutada.Marek Helm: Ka Tallinna LV poolt tehtud ettepanekutele vastatakse.Uku Hänni: Osa esitatud küsimusi puudutavad ka Maa-Ametit. Loodan, et nad needfikseerisid ja vastavad.Tallinna ettepanek täiendada ORAS § 17 lg 5 tuleneva varasema kompenseerimise maksmisemenetlust. See teema on olnud pikalt arutelul ja sisuliselt on seisukohad teada.Meie seisukoht – eraldi korda ei ole vaja. Ei saa öelda, et me seda ei toeta, kuid kahjuks ei olerange regulatsiooni kehtestamine praktiliselt võimalik. Sellisel juhul peaksime väga detailselttungima teise totalitaarse riigi ajalukku ja hindama seal valitsenud õiguskorda ja asjaajamist.Professor Järvelaiu töö on vajalik ja huvitav, kuid ka tema tulemused näitavad, et väga raskeon järeldusi teha kaudsete tõendite alusel, seega tõendamise võimalused on väga väikesed.Tuleb paratamatult arvestada, et selle teema käsitlus on väljunud administratiivseregulatsiooni valdkonnast kohtu valdkonda.Vaike Murumets: § 17 lg 5 – see säte ei ole seotud ümberasujatega ning seadusega lahendatudsätet ei saa alamaktiga kehtestada. Tekib ka võrdse kohtlemise küsimus: nüüd hakataksemingilt grupilt negatiivseid tõendeid nõudma. Saksamaale ümberasujad jagati 4 kategooriasse.Kas siis Eesti Vabariik lähtub neist (rassi)kategooriatest?46

Marek Helm: Palun, kas keegi kommenteerib Tallinna poolt tõstatatud küsimusi– avalduste menetlemise otsast alustamise osas– kulude teemaUku Hänni: nii või teisiti, nende avalduste läbivaatamist tuleb uuesti alustada ja see nõuabasjasse süvenemist, kuid ei näe ka muud lahendit. Maavalitsuste kulud, eriti Harjumaavalitsuse omad, suurenevad + tööjõukulu. Meil on ORF, millest saame selleks vahendeideraldada. Muudes valdkondades reformi kulud – küsimus oli maaribade erastamisest. Seadusvõimaldab reformikulude hüvitamist erastamisest laekuvast rahast.Priit Lello: ORAS § 17 lg 5 tuleb järgida. Lähevad arvesse igasugused kompensatsioonid.Lihtsalt seaduse rakendaja peab sellest lähtuma. Meie peame kandma kohtukulu ja kandma kavõimalikud kahjunõuded. Oleme 2004. aastal pöördunud RM´i poole kahjunõuete hüvitamiseküsimuses, saime eitava vastuse. Riisiko pannakse meile. Tähtsust omab, kas on haldusotsusvara väljamaksmiseks. Meil on erinevaid tõendeid.Marek Helm: Tõstatati küsimus kohtuotsuste täitmisest.Priit Lello: Tallinn täidab kõiki kohtuotsuseid. Oleme pöördunud Saksa arhiivide poole, kuidtavapraktika on selline, et üks arhiiv saadab teisele ja siis jälle edasi. Kolme kuulise tähtajajooksul pole võimalik tõendeid hankida.Helle Kalda: § 17 lg 5 osas Märt Rask esines Riigikogu ees pärast kohtuotsust ja ütles, etVabariigi Valitsuse määrust tuleb täiendada. Mul on täna kurb kuulata, et seda ei tule, kuigiJustiitsministeerium on lubanud, et menetluskord tuleb.Uku Hänni: kogu see pikk vaidlus on olnud vastuoluline. Ka meil on olnud selliseid kavatsusi.Tegime esialgu eelnõu, kuid lõppjäreldus on selline, et eraldi korda pole vaja kehtestada janeid juhtumeid saab menetleda üldkorras.Vaike Murumets: tänaseks on selge, et tuginedes hilisematele kohtulahenditele saab neidjuhtumeid lahendada üldises korras.Tiit Ulas: küsimus Vaike Murumetsale – kas ei peaks tugevdama meetmeid, mis sunniksidasjaosalisi kohtuotsuseid täitma?Vaike Murumets: sisuliselt ei taha kommenteerida. Üldiselt kohtumenetlus eeldab, ethaldusorganid täidavad kohtuotsuseid. Samas on olemas ka trahvide võimalus. Ei oska öelda,mis on alternatiivid.Marek Helm: vahekokkuvõte – meil on seaduseelnõu ja peame kõik ühtse eesmärgi eest väljasolema.Priit Lello: meie ettepanekud:1) ORAS § 7 lg 2 kehtetuks tunnistamise asemel tuleks sätestada, et neile vara eitagastata ega kompenseerita2) Toimikute üleandmine – kaasnevad kulud kompenseeritakse3) ORAS § 17 lg 5 osas kehtestatakse regulatsioon4) Pärimise temaatika – rakendussäte on vajalikJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU47

Eino Tamm: nõudeõiguse pärimise kohta – meil on olemas kohtupraktika, kuid olemeseisukoha küsinud ka Riigikogu maaelukomisjonilt – maaelukomisjon ei toetanud tähtajakehtetuks tunnistamist. 164-l juhul on menetlus lõpetatud. Praegu on 65 asja menetluses, kustähtaeg ületatud. KOV´id on ihu ja hingega õigustatud subjekti poolt – KOV teeb isenegatiivse otsuse ja hiljem kohus rahuldab õigustatud subjekti kaebuse. Riigikogus olevaeelnõu menetluse valguses on kohtud hakanud kõikuma ning selgust on vaja ja karakendussätet.Vaike Murumets: selgust on vaja, kuna kohtud on erinevates seisukohtadel. Kuid mis aluselkohus saab ennistada?Eino Tamm: meil oli Riigikohtus juhus, kui konkreetse kaasuse põhiselt jätab kohus selleisiku suhtes sätte kohaldamata.Vaike Murumets: Kuna halduskohus kontrollib haldusakti õiguspärasust, siis ei saa kohustavalises menetluses teisiti lahendada.Maret Mets: tagasiulatuvat jõudu ei toeta, kuna siis ei ole võrdset kohtlemist.Eve Rohtmets: kui menetlus lõpetatud, siis rakendussäte, et kõigile võimalus tagasiulatuvaltõigused taastada ja kui maad ei ole võimalik tagastada, siis kompenseerida. Tavaliselt onmenetluse lõpetamise otsused tehtud kellegi survel ning see maa on juba erastatud.Marek Helm – möönan, et arutelu oleks pidanud olema varem. Enne Riigikogus olevat aruteluvõiksime kohtuda omavahel ja pakkuda lahendusi rakendussätete ettepanekuks. Järgminekokkusaamise aeg võiks olla sügis 2010.Helle Kalda: teeme oma ettepanekud Riigikogu menetluse käigus.48

Kirjavahetus Presidendi Kantseleiga.Kirjavahetuse eesmärgiks oli teavitada riigipead õigusriiklusele ohtlikust olukorrastvabariigis, mille tekitajaks ei ole allilm, vaid Tallinna linnavõim. Informeerimisevajadust tingis sügav vaikus meedias ja poliitikkonnas, kes tavaliselt reageerivad agaraltväiksematelegi väärtegudele amet- ja erakondades. Seepärast vihjataksegi meiekirja lõpposas teatud kartellikokkulepet meenutavale olukorrale, mida kaitseb ja õigustabüldine mahavaikimine, mis on võtnud mingi kokkuleppelise enesetsensuurimõõtmed. Oleme ära toonud nii omanike pöördumise kui ka presidendi vastuse.Riigipea kantselei vastas napisõnalise tänuga pöördumise eest ja kinnitasteabe teadmiseks võtmist. Seda pole just palju, kuid presidendi ametkonna aukspeab ütlema, et oma kõnedes on president mõnigi kord juhtinud tähelepanu valusateleprobleemidele, mis on nii või teisiti puudutanud reforme ja omanikkonnaraskusi. 2010. a sügisel, esinedes Riigikogu avaistungil, kutsus riigipea üleslõpetamata asetleidvaid tahtlikke põhiseadusrikkumisi, milleks kahtlemata on ka1941. a järelümberasujaid puudutavate kohtuotsuste eiramine pealinna võimudepoolt. Samuti ei sisaldanud kantselei vastus küsimuse tõrjumist, nagu seda tegidoma vastustes teised riigiorganid.Täpsustamaks, mida mõtles presidendi institutsioon oma vastuskirjas teadmiseksvõtmise all, pöördus käesoleva peatüki autor telefonitsi vastuse koostanudnõuniku poole. Hargnes lühike, kuid küllalt sisukas mõttevahetus, mille käigusesitati ka eelmises ümarlaua osas ära toodud küsimus - kas näiteks USA Ülemkohussalliks enda suhtes üleolevat suhtumist, nagu see toimub praegu Eestis.Nõuniku vastus kõlas kindel „ei“, kuid ta lisas veel klausli - aga meie pole USA.* * *Seda peatükki nukra alatooniga lõpetades võib lugejal tekkida küsimus, kas pöördutika mõne Riigikogu juhi või parteiliidri poole. Küsimusele tuleb vastata jaatavalt.Kirja teel kontakteeruti Riigikogu asespiikri Jüri Ratasega ning IRL-i esimehe MartLaariga. Asespiiker saatis napisõnalise vastuse, et delegeeris meie pöördumise vastusesaamiseks Tallinna abilinnapeale Eha Võrgule. Kui temalt pika aja jooksul vastust eitulnud, püüdsime olukorda telefoni teel uurida. Linnavalitsusest saime vastuseks, etnad pole Jüri Rataselt mingit kirja saanudki. Helistades nüüd tagasi asespiikri kantseleisse,kuulsime, et nad olid oma kirja abilinnapeale ikkagi saatnud ja lubasid kirjakorrata. Vastuskirja Jüri Rataselt pole aga tulnud tänini. Paraku iseloomustab sellineasjadekäik Eesti avaliku sektori liidrite ja kõrgete riigiametnike tõsiseltvõetavust.Omanike esindajate kohtumisel Mart Laariga nentis IRL-i juht olukorra tõsidust jakritiseeris pealinna võime, kuid võimalikke vastumeetmeid ei esitanud kahjuks temagi.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU49

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU51

Ajaloolisest taustast ning järeldusi jahinnanguidKäesoleva õiguskriitilise trükise autorid pole ajaloolased, kuid nad on inimesed,kes neid kaugeid aegu veel mäletavad. Tosina aasta jooksul, mil probleemigaon tegeldud, on kogetud mitmeid kummalisi müüte, mis on tegelikkusest vägakaugel, ning neid levitatakse peamiselt selleks, et järelümberasujatele varju heitaning õigustada nende varade tagastamata jätmist.Rääkides müütidest peaks esimesena peatuma väärkäsitlusel, kus meelega võikogemata aetakse segi Saksamaale 1939-1940 ümberasujad ja 1941. a järelümberasujad.Esimesed lahkusid Saksamaale vabatahtlikult ja neid, peamiselt saksa rahvusestinimesi, ei ähvardanud Eestis sel ajal mingid repressioonid, nad loobusidvabatahtlikult Eesti kodakondsusest ja said oma vara eest ka mõningast hüvitist.Neile täiesti õigustatult varade tagastamist ei kohaldata. Ent järelümberasujadlahkusid Eesti alalt 1941. a varakevadel reaalse repressioonide ohu tõttu. Eesti olijuba üheksa kuud olnud okupeeritud Nõukogude Liidu poolt ning kommunistlikulerežiimile omased vägivallateod olid juba alanud ning võtnud läänemaailmamastaabis erakordse mõõtme. Lahkumise põhjuseks oli hirm ja mure oma perekonnasaatuse pärast. Ja see, nagu järgnenud kuud ja aastad näitasid, oli hirmrohkem kui õigustatud. Peatüki autorile meenuvad raadiost kostunud venepärasedülireipad laulud nagu „Moskva moja“, „Homme sõda kui on“ jt. Karmihäälnediktor hoiatas, et rahvavaenlaste suhtes ei saa olla mingit halastust. Kodudestviidi öösel tuntud inimesi ja tagasi nad ei tulnud. Seepärast ongi järelümberasujatesaatus kokkuvõttes äravahetamiseni sarnane nende põgenikega, kes paatidelvõi laevadel 1944. a sügisel lahkusid Rootsi ja Saksamaale. Neid aga käsitletaksekõhkluseta reformisubjektidena. Mõlemal juhul põgeneti surmahirmus Nõukoguderepressioonide eest.Järelümberasujate probleemi üheks võtmeküsimuseks on ikka ja jälle esilekerkivkahtlus järelümberasujate poolt justkui saadud kompensatsioonidest. Raamatueelmisteski osades on juriidikast lähtudes tõestatud, et kinnisvaralisi hüvitusipole järelümberasujad kunagi saanud. Sama on kinnitanud samuti Eestis resideerunudsaksa suursaadikud ning ametlikud päringud Saksamaa ametiasutustelt.Järelümberasujad saabusid Saksamaale 1941. a kevadel, maailmasõja teiselaastal. Totaalse sõja situatsioonis oli täiesti ebatõenäoline, et Saksa riik, kellekõik ressurssid suunati seni edukasse välksõtta, soovinuks tegelda Baltikumistkohale jõudnud teisejärguliste põgenike varade hüvitamisega. Seda mõistab hästika Tallinna linnavõim, kes keskendub 50-ndate aastate algul vastloodud SaksaFöderaalvabariigi poolt makstud nappidele toetustele sõja ajal Saksamaale sattunudsõjapõgenikele või sinna deporteeritutele. Neid hüvitusi ei saa kuidagi vaa-52

delda kompensatsioonina mahajäetud hinnalise kinnisvara eest. SFV loodi teatavasti1949. a vaevalt neli aastat pärast Saksamaa lüüasaamist II maailmasõjas jaaasta pärast Nõukogude blokaadi läbikukkumist Berliinile. See maa kujutas tollalveel vaesuses virelevat varemetevälja, nagu seda olid ka Tallinn, Tartu ja Narva.Kuid Saksamaal olid purustused sootuks suuremad. Peale selle pidi vastloodud,varemeis riik tasuma veel võitjatele tohutuid reparatsioone. 40-ndate aastate lõpulliikusid meilgi Tallinn - Nõmme elektriraudteel reparatsioonina siia toodudSaksa metroorongid.Saksamaal oli tohutul hulgal sõjapõgenikke, nende seas miljoneid deporteerituidsakslasi Sudeedimaalt (mis läks Tšehhoslovakkiale) ja Breslau (praeguneWroclavi) piirkonnast, mis läks tervenisti Poolale. Nende varad jäid päästmatultmaha, kõik need inimesed vajasid hädaabi ja peavarju. Põgenikke püüti elushoidmiseksaidata, kuid see oli siiski vaid vältimatu abi. See ei korvanud vähemalgimääral mahajäetud kinnisvara väärtust. Seda kõike on ajaleheveergudelja korduvates esinemistes temale omase põhjalikkusega kirjeldanud akadeemikEndel Lippmaa. Kahjuks Tallinna linnavõim tema uurimistöödele isegi ei viita.Juhul kui kinnisvara eest mingit hüvitist oleks saadud, pidanuks see olemaselgelt fikseeritud, millise kinnisvara eest hüvitust saadi, koos kinnistu täpseaadressi ja kirjeldusega, mis peab kokku langema asukohamaa andmestikuga.Mingist tühisest sõjapõgeniku valurahataotlusest ja selle saamisest loomulikultei piisa. Sarnaseid hüvitisi said ka sõja ajal teistesse riikidesse põgenenud Eestikodanikud, kuid see pole neid takistanud saama omandireformi subjektiks.Kui praegu oleme jõudnud sellisele loogilisele järeldusele, siis kuidas võibselline väär seisukoht Tallinna Linnavalitsuses veel üldse kandepinda leida? Seeon hetkel meie õigusriikluse üks põhiküsimusi. Kohtuotsuste tahtlik eiramine ontõsine signaal ja näitab, et meie õiguskorraldus on mäda.Väga oluliseks järelümberasujate probleemi lahendamatuse põhjuseks onomandi- ja maareformi venimine. Küsimus on juba nii kulunud, et piinlik onteda jälle ja jälle tõstatada, kuid pääsu pole. Kurikuulus ORAS-e seadusesäte § 7lg 3 võeti ju Riigikogus vastu 6 aastat pärast seaduse väljakuulutamist, see on ajal,kui erastamine võinuks hakata juba lõppema. Kui me oleks lõpetanud reformidõigeaegselt, poleks ilmselt keegi söendanud sellist seadusesätet üldse tõstatada.Omandi ja maareformil on alati olnud palju mõjukaid vastaseid ja see ilmneberiti kujukalt just 1941. a järelümberasujate küsimuse puhul. Asi kandub erakondadetasemele. Praeguse ummikseisu oluliseks tekitajaks oli võimult lahkuv presidentRüütel, kes viimasel hetkel jättis järelümberasujate probleemi lahendavaeelnõu väljakuulutamata. Peale selle on mängus olnud ka mõnegi prominentsepoliitiku või nende soosiku isiklikud huvid, ehkki neid kategooriliselt eitatakse.Mitmed mõjukad Riigikogu liikmeid elasid järelümberasujatele kuulunud majades.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU53

Märkimata ei saa jätta ka paremjõudude ja meedia jõuetust ning poliitilisetahte puudumist. Näitena oli 90-ndate aastate lõpus mõnda aega võimul olnudkolmikliidul reaalne võimalus küsimus Riigikogus seadusandlikult lõplikult lahendada.Hääled olid selleks Riigikogus olemas, kuid vajalikke seaduseparandusiei suudetud või ei tahetud vastu võtta.2010. a mais-juunis, kui lõplikult selgus, et Tallinna linnavõimud olid otsustanudkohtuotsuseid varade tagastamise osas mitte täita ja maksta selle eest suuritrahve, tegid omanikud Riigikogu valitsuskoalitsioonile parandusettepanekudkaristuse karmistamiseks kohtuotsuste tahtliku täitmatajätmise eest:• Kohtuotsuste eiramise eest kohaldatav trahvimäär tõsta kuni ühe miljonikroonini.• Korduvate tahtlike kohtuotsuste mittetäitmise eest kohaldada ka vabaduskaotuslikkekaristusi.Kuid sellise ettepanekuga võimuliit ei nõustunud. Ametlikku vastust sellekohta pole, kuid suulistest selgitustest on teada, et peamiseks keeldujaks osutusReformierakond. Järeldus saab olla vaid ühene, tekkinud põhiseadusevastaneolukord, kus kohtuvõim on täitevvõimu poolt tehtud teovõimetuks, ilmselt rahuldabReformierakonda.Kogu asjal on ju ökonoomiline mõõde. On ju rohkesti heauskseid omanikke,kellele tekitatud kahju nõuded peavad kinni maksma riik või linn, kelle tegevusevõi tegevusetuse tagajärjel heausksus tekkis.Tiit UlasEesti Omanike Keskliidu volikogu liigeEesti Õigusjärgsete Omanike Liidu asutajaliige54

Saksamaale ümberasumise jaomandireformi probleemistikukujunemineKäesolev raamat käsitleb omandit ja omandisuhteid Eesti Vabariigis, eelkõigeaga nendega seotud sisse- ja väljarännet möödunud sajandil koos omajärellainetusega, mis kestab praeguseni.Kehtiva Põhiseaduse võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud Põhiseaduse§1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusega vastu koos Põhiseaduserakendamise seadusega (RT 1992, 26, 349, 350) jättes jõusse kõik samal ajalEesti Vabariigis toimivad Eesti NSV õigusaktid kuni nende tühistamiseni võiuue Põhiseadusega täielikku vastavusse viimiseni (RT 1992, 26, 350, §2). UusPõhiseadus oli kompromiss kahe vastandliku ja üksteist välistava õigusruumivahel, mis lõpetas Eesti NSV Ülemnõukogu 30. märtsi 1990. a otsusega „Eestiriiklikust staatusest“ alanud üleminekuperioodi, mis tunnistas Eesti Vabariigiokupeerimise NSV Liidu poolt 17. juunil 1940 ebaseaduslikuks ja kuulutas väljaEesti Vabariigi taastamise tema okupatsioonieelsel kujul (restitutio ad integrum)koos kõigi puuduvate riigivõimuorganite moodustamisega ja töösserakendamisega.8. mai 1990 seadus Eesti Vabariigi sümboolikast määras, et Eestis onjõus ainult Eesti Vabariigi asutuste poolt kehtima pandud seadused, kusjuurespäev varem, 7. mail 1990 määrati, et seejuures lähtutakse Eesti Ülemnõukogu30. märtsil 1990 otsustatud üleminekuperioodi loogikast, koostööst äsjavalitudEesti Kongressiga ja Eesti Vabariigi 1938. aasta Põhiseaduse kontinuiteedist.Samadest 30. märtsi 1990 otsustest lähtus ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu20. augusti 1990 otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (RT 1991, 25, 312), mis viisEesti Vabariigi ulatuslikule diplomaatilisele tunnustamisele kogu maailmas,kuid seejuures loobus 1938. a. Põhiseaduse kontinuiteedist. NeljakümneliikmelistRiiginõukogu ei moodustatudki, okupatsiooniväed jäid riiki veel aastateksja esiotsa säilis isegi Eesti KGB. Restitutsiooni asuti teostama selektiivselt, võttesmidagi Eesti Vabariigilt ja jättes midagi Nõukogude Eestilt. Tekkis vastuolulineõigusruum, mille hädad vaevavad meid veel praegugi.Viimane oluline välispoliitiline samm, nimelt Eesti Vabariigi iseseisvusetäielik ja tingimusteta tunnustamine meid sõjaliselt okupeerinud suurriigi poolttoimus 6. septembril 1991 Moskvas Kremlis. Niisugune vastasseisu lõpetav do-JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU55

kument on edasise diplomaatilise tegevuse huvides täpselt sama vajalik, kui onrahuleping sõjalise konflikti lõpetamiseks. Tolleaegne putšijärgne NSV LiiduRiiginõukogu, mis seisis oma otsustusõiguse poolest kõrgemal nii NSV LiiduRahvasaadikute Kongressist kui ka Ülemnõukogust ja valitsusest, oli kummalineorgan. Tema ainsad hääleõiguslikud liikmed olid kõigi NSV Liidu vabariikideÜlemnõukogude esimehed, kes ei olnud volitatud enda asemele asendajaidsaatma, ning hääletamine oli salajane. Me saime vajalikud hääled kokku tänuKasahstani ja ühtlasi Kesk-Aasia tegelikule peremehele Nursultan Nasarbajevile,kellele Eesti peab tõeliselt tänulik olema. Ta väärib igati oma 2011. aastalsaadud Maarjamaa Risti teenetemärki koos ketiga.Järgmine hädavajalik samm oli astumine Euroopa Liitu ja seejärel eurotsoonivastavalt Põhiseaduse täiendamise seaduses (RT I 2003, 64, 429) sätestatule.Nende sammude otstarbekuse hindamisel tuleb arvestada, et kõik Euroopa hädadpuudutavad kõiki Euroopa riike, kuid väljajäämine tema jõukamast osastjätnuks meid kaitsetuks igas võimalikus mõttes. Muidugi piirab see ka meievabadust teha populistlikke vigu rahanduses või riigikaitses.Kõige olulisem muutus tuli omandiküsimustes, sest nüüd on Euroopa Liiduõigus Eesti Vabariigi jaoks ülimuslik ja otsekohaldatav ning kõik Euroopa kohtuseisukohad on Eesti Vabariigi kohtutele siduvad. Tuleb õppida seda võimsatressurssi õigesti kasutama. Näiteks Soome valis järgimist vääriva tee Kreekaleantavate laenude tagasisaamise kindlustamiseks. Makse eurotsoonile on agaEestile hädavajalik struktuurfondides osalemiseks, kust saadav investeeringEestisse on kaugelt suurem meie võimalikust maksest Kreeka toetamiseks.Eesti Vabariigi 1992. a. Põhiseadus koos kaasnevate õigusaktidega on vastuoluline.Ta pärineb rangest Rooma õigusruumist, mida esindab hästi ligi poolteistaastatuhandet vana Codex Justinianus, mis võtab kokku oma kuulsad Roomaeelkäijad sõnadega: „Üheski kodifikatsiooni osas ei tohi esineda vastuolusid,vastupidi, kodifikatsioonis valitseb täielik sisuline ühtsus ja selgus, sest lubatudei ole ühtegi vastupidist arvamust“. Rooma kodifikatsioonist arenes germaaniõigusperekond Kesk- ja Põhja-Euroopas ning sellest erinev udusem ja liberaalsemromaani õigusperekond Vahemeremaades ja Lõuna-Euroopas, millenoorepoolseks esindajaks on Prantsusmaa Code civile. Omaette nähtus on pretsedendiõigusele,kohtupraktikale ja üldisele õigusele tuginev angloameerika õigusperekond.Viimase pretsedendikeskne lähenemine ja Euroopa normikeskneanalüüs on väga erinevad ja nende segu on just see, mis meie vastuoluderikkastajaloost vormitud Põhiseadusele lisandumisega meie tööd praegu takistab nii,et pooleli on omandireform, haridusreform, haldusreform ja palju muudki.Keisri-Saksamaa ja Tsaari-Venemaa õigusruumid olid üsna sarnased ja kaPõhjamaade omad ei erine neist palju. Eesti Vabariigi 1920. aasta Põhiseadusoli normikohaselt range ja läbimõelduselt sõnaselge ning kuulus selgelt germaaniõigusperekonda. Ta rakendus ilma selleks rakendusseadusi vajamata. Ta56

oli väga demokraatlik, kuid muutis sellega valitsuse töö ebastabiilseks, mis tekitassedavõrd palju pahameelt, et ta asendati rahvahääletusega Eesti VabariigiPõhiseaduse muutmise seaduse (RTL 1933, 16, 393) alusel töövõimelisemasisuga Põhiseadusega, mida president K. Päts edukalt kasutas kuni oma uuePõhiseaduse rakendumiseni 13. aprillil 1938.Kui nüüd võrrelda kõiki Eestis toiminud Põhiseadusi, selgub hulk olulisisarnasusi ja erinevusi, mis oluliselt mõjutavad omandisuhteid. Selgelt germaaniõigusperekonda kuuluvate 1920, 1934 ja 1938 Põhiseaduste §4 määrab ühetähenduslikult,et keegi ei või end vabandada seaduse mittetundmisega ehk otsesõnu,sellest mittearusaamisega. 1992. aasta Põhiseadus seda väga olulist nõuetenam ei sisalda. Põhiseaduse vastuoluderikas vaim ja sisu on ära peidetud rakendusseadusteja nende seletuskirjade lasu alla.1920. aasta Põhiseadus määras väga täpse loeteluga Eesti maa-ala piirid,kuhu kuulus ka Narva linn koos ümbruskonnaga (Jaanilinn) ja Petserimaa ningisegi Eesti vetes asuvad leetseljakud on ära mainitud. 1934. aasta Põhiseadusseda loetelu ei muuda, ning 1938. aasta Põhiseduse §2 ütles ainult, et Eesti riigimaa-ala on lahutamatu ja jagamatu tervik. §26 kinnitas, et omandiõigus onkindlustatud. Selle õiguse kitsendused määrati seadusega.Kehtiva 1992. aasta Põhiseaduse preambuli tekst defineerib Eesti Vabariigikui riigi, mis on loodud Eesti rahva enesemääramise kustumatul õigusel ja väljakuulutatud 24. veebruaril 1918. aastal. 24. veebruari 1918 Manifestis defineeritudEesti Demokraatlise Wabariigi territoorium haarab ainult Tsaari-Vene Eestimaaja Liivimaa kubermangude maakondi ja linnu ning on seetõttu oluliseltväiksem 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga määratud maismaapiiristtulenevast vastavalt §122 tekstile, kus on sees ka Jaanilinn, Petserimaa jaPetseri. Põhiseaduse vastuolulisele tekstile andis lõpliku lihvi Eesti-Vene riigipiirilepingu ratifitseerimise seadus (RT I1, 2005, 18, 59), mis muutis Eesti-Veneriigipiiri vastavalt §121 punktile 1. Venemaa eelmise presidendi hiljutise otsusevalguses ei saa seega enam varalisi nõudmisi Venemaal asuvatele maadele jamajadele esitada. Kokkuvõttes on uus põhiseadus nii vastuoluderikas, et tematundmist kõigilt nõuda oleks tõesti liialdus.Eesti Vabariigi õigusruumi probleemid on seoses ja väljenduvad 1992. a.Põhiseaduse §10 olemusega. Mingit sedasorti paragrahvi või punkti ei ole esinenudüheski Eesti Vabariigi kolmes varasemas põhiseaduses. §10 kinnitabexpressis verbis, et peatükis II loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välistamuid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttestvõi on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatlikuõigusriigi põhimõtetele.Seda paragrahvi tuntakse ka kui õigustatud ootuse printsiibi esitust. Õigustatudootus teatavasti ei pea tulenema seaduse tekstist. See printsiip ei kuuluRooma õiguse süsteemi ega meie senikasutatud germaani õigusperekonda ningJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU57

on tõeline uusmoodustis, mis on metastaseerunud muutliku kohtupraktikapretsedendiõiguse (case law) kaudu. Õigustatud ootuse printsiipi võib teatavastikasutada nii kostja kui hageja toetamiseks või ründamiseks, formuleeridesvastavalt vajadusele selle või teise poole õigustatud ootuse. Õigustatud ootuseprintsiibi edukaks rakendamiseks on ustavaks abiliseks heauskne ostja, kes ostukiiresti edasi müüb ja heauskne ametnik, kes usaldab ja ei kontrolli, sest ametnikuvastutuspraktiliselt puudub või on lapsekingades. Kasulik on ka petlikuleloole lisada ladinakeelset vürtsi, kuid mitte „ratio legis est anima legis“, vaidnäiteks kriminaalasja algatamisel ja interneti sidetehnika hävitamisel „inauditealtera parte“, nagu ACTA artikkel 12 seda ette näeb.Germaani õigusruumis tähendab õigustatud ootus lihtsalt veendumust, etametiasutused, ametnikud ja kohtud kõiki kehtivaid seadusi alati täpselt täidavadnii, nagu need kirjutatud on. Selgelt kirjutatud seadused ei vaja mingittäiendavat seletuskirja või rakendamise seadust ja Eesti Vabariigi sõjaeelsetelPõhiseadustel neid ka enamasti ei olnud.Ametnikuvastutuse osaline/valikuline asendamine heausksete õigustatudootustega on Eesti tsiviilõigust ja majandust juba oluliselt kahjustanud. Kuidasi muutub tõeliselt apokalüptiliseks, kui sedasama hakatakse tegema suurriikidevaheliste rahvusvaheliste suhetega. Suurriikide õigustatud ja õigustamatud(sõltuvalt vaatenurgast) ootused lahendatakse enamasti sõjaga ja viimase sajaaasta jooksul on seda tehtud juba kahe maailmasõjaga.Teist Maailmasõda valmistas ette 30. (29.) 09.1938 Müncheni lepe Tšehhoslovakkiajagamise kohta Saksamaa, Ungari ja Poola vahel. Uue riigina tekkisSlovakkia, mille Ungarile läinud idapoolse otsa peagi annekteeris NõukogudeLiit. Prantsusmaa ja NSV Liit jätsid seejuures täitmata oma lepingulised liitlaskohustusedTšehhoslovakkia suhtes, põhjendades seda Euroopa rahvaste õigustatudootusega säilitada konfliktivaba rahu ja stabiilsus Euroopa südames.Hitleri operatiivplaan „Grün“ jäi teostamata, sest Tšehhoslovakkia kapituleerus,lastes sisse okupatsiooniväed Saksamaalt, Poolast ja Ungarist. Üsna täpselt aastahiljem, 23. augustil 1939 tehti Moskvas sedasama Ida-Euroopaga, sealhulgaskolme Balti riigi ja Poolaga. Poola sõdis kahel rindel ja alistus peagi. Kuidjuba 3. septembril kuulutas Saksamaale sõja Inglismaa, täites sellega oma liitlaskohustustPoola suhtes. Muidugi, kui Tšehhoslovakkia lepingulised liitlasedoleksid endale võetud kohustusi Münchenis täitnud täpselt nii nagu sõjalisekoostöö lepingutes oli kirjutatud, oleks Euroopa saatus kujunenud palju rahumeelsemaks.Kuid siis eelistati väheinformeeritud rahvamasside õigustatudootusi. Müncheni lepe kujunes palju suurema sõjalise konflikti eelharjutuseksnäidates, milleni viib lepinguid eirav ootuse-põhine poliitika.Suur sõda tõi kaasa suure hulga uute okupatsioonivõimude eest Saksamaalepõgenevaid Eesti Vabariigi kodanikke ja nende perekondi, kes põgenikenakaotasid oma maad ja majad ning kõik muu peale oma elu. Oli ka vabatahtli-58

kult evakueerujaid. Esimese suure grupi moodustasid Hitleri vägagi avameelse16. 10.1939 riigipäevakõne järel kohe lahkuvad riigisakslased, kes evakueerusidkooskõlas Saksa Riigi ja Nõukogude Liidu vahelise sõprus- ja piirilepingu salajaselisaprotokolliga 28. septembrist 1939 ja Saksa-Eesti vahelise ümberasumiseprotokolliga 15. oktoobrist 1939 (RT 1939, 17, 335). Ligi 13 000 saksa päritolugaEesti elanikku andsid vabatahtlikult ära kogu oma vara, mis anti SaksaUsaldusvalitsuse (Treuhand) valdusesse ning loobusid oma Eesti kodakondsusest,kui neil see oli. Nendel isikutel ja nende pärijatel ei saa olla mingeid kompensatsioonikõlvulisinõudmisi Eesti Vabariigile. Lahkumise põhiajendiks oliNSV Liidu poolse protektoraadistatuudi sisseseadmine Eesti üle 28. septembril1939. Veel samal päeval andis Hitler korralduse kuni 16 000 uue sakslase kohesekstransportimiseks Eestist ja Lätist Saksamaale (Telegramm Nr 443 27./28.septembrist 1939).Eestist lahkuti vabatahtlike ümberasujatena kuni 16. juunini 1940, kuid pärastseda juba põgenikena. NSV Liidu KRK 9. juuni 1940 täiesti salajase direktiiviga№ 02622 cc kehtestatud mere- ja õhublokaad algas Soome reisilennukiallatulistamisega 17. juunil 1940. Sama päeva hommikul blokeeriti Eesti sadamadja NSV Liidu 8. armee kõigi relvaliikide üksused ootasid alates 13. 06. 1940kell 23:30 alates lahingukäsku. Algasid varade natsionaliseerimine ja kõikvõimalikudrepressioonid. Kuna esialgselt oli vabatahtlikult Saksamaale lahkumiselõpukuupäev 31. detsember 1941, siis paljud ei olnud kiirustanud. Nüüd tegidnad seda ja nõudsid Saksa poolelt tegevust siirdumiseks Saksamaale. Neist järelümberasujatestolid 97% sel ajal veel Eesti Vabariigi passi omavad kodanikudvõi nende pereliikmed ning vaid 3 % Saksa passiga riigisakslased. Iga ümberasujasai laevale või rongile astudes täpselt samalaadse välimusega numereeritudtunnuskaardi “Deutscher Umsiedler“. Kuid kaardinumber oli riigisakslastelvahemikus 500 001 kuni 502 000 ning praktiliselt ilma igasuguste edasiste õigustetaEesti passiga põgenikel vahemikus 502 001 kuni 505 000. Ning lahkutimitte enam Eesti Vabariigist, vaid 6. augustil 1940. Nõukogude Liidu koosseisuinkorporeeritud Eesti Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist. Lahkumist NõukogudeLiidust organiseerisid juba Vene okupatsioonivõimud, 10. jaanuaril1940 sõlmitud Saksa-Nõukogude ümberasumisleppe kohaselt ilma Eesti ametiasutusteosavõtuta. Nende mahajäänud, kuid mitte natsionaliseerimise kaudusaadud varade omanikud on nad endiselt ja neil oli ja on õigus nõuda omavarade tagastamist, muidugi eeldusel, et nõude aluseks olevad dokumendid ontõesed ja on esitatud õigeaegselt. Väita vastupidist ja lugeda juba 24. detsembril1989 koos kõigi teiste NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud salaprotokollideja konfidentsiaalsete lepetega ex tunc denonseeritud Saksa - Nõukogude10. 01. 1941 ümberasumislepe Läti ja Eesti NSV-st praegugi Eesti jaoks kehtivakson õigustühine, sest Eesti Vabariik ei saa post factum muuta NSV Liidu RahvasaadikuteNõukogu poolt suure häälteenamusega tehtud otsust tunnistada keh-JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU59

tetuks kõik Saksa - Nõukogude sõjaeelsed lepped kohe nende allakirjutamisehetkest. Eelnimetatud denonseeritud ümberasumislepe on alla kirjutatud SaksaRiigivalitsuse Generaalkonsuli Felix Benzleri ja NSV Liidu Valitsuse esindajaWladimir Borisowitsch Botschkarewi poolt omakäeliselt ja pitseeritud Riias10. jaanuaril 1941 koos ühe lisa ja ühe lõpetusprotokolliga. Veel kaks lisadokumentikorrastasid Saksa - Nõukogude rahalisi suhteid ja olid allkirjastatudvastavalt K. Schnurre ja A. Wyschinski ning A. I. Mikojani poolt, kes esindasidvastavalt Saksa ja NSV Liidu valitsust ning allkirjastamine toimus Moskvas.Kogu seda kehtetut dokumendipaketti ei saa küll kuidagi spetsiifiliselt sidudaEesti NSV-ga ja veelgi vähem oma iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigiga.Mingisugustest uutest Eesti ja Saksamaa vahelistest lepingutest ei saa juttugiolla, sest okupeeritud Eesti Vabariik ei ole kunagi olnud 10. 01. 1941 lepingupaketiosaline ja Saksamaa on oma probleemid ise juba ammu lahendanud omakolme seadusega, nimelt 14. augusti 1952 Gesetz über den Lastenausgleich,5. novembri 1957 Allgemeines Kriegsfolgengezetz ja 12. veebruari 1969 Reparationsschädengesetz.Asja võttis kokku 24. juulil 1963 Bundesverfassungsgerichtin Karlsruhe. Järeldus kõigist neljast mahukast dokumendist on, et keegi eisaa Saksa riigilt mingeid kompensatsioone, sest riigil raha selleks lihtsalt ei jätku.Eriti sügavasse vaesusesse vajunutele peeti piisavaks vähese ajutise toetusemaksmist 14. 08. 1952 koormustejagamise seaduse järgi koos pisikese lohutusega,et niisuguse toetuse vastuvõtmine ei blokeeri omandiõigust mahajäänudvarandusele, kuid eelmainitud kolm Saksa seadust mingeid kompensatsioonimakseidümberasujatele ette ei näe ning eelmainitud kohtulahend seab neisasjades vastutavaks hoopis ammulikvideeritud Saksa Usaldusvalitsuse (Treuhand)Eestis. Igatahes seesama Usaldusvalitsus ei tagastanud ega kompenseerinudmidagi nendele järelümberasujatele, kes Saksa okupatsiooni ajal Eestissetagasi pöördusid. Kõik nende maad, mõisasüdamed, majad ja tehased lugesidnii Nõukogude kui Saksa pool sõjasaagiks, mida ei jagata.On selge, et otsingud Saksamaa või Poola ja Ungari arhiivides ei saa lõppedatulemusrikkalt, sest mingi järelümberasumise käigus kaotatud vara kompensatsioonimakseendisele omanikule tähendanuks Saksamaal, Poolas või Ungarisotsest finantskuritegu. Poolasse ümberasustatud isikud loeti sõja lõppfaasis kuritegelikust1939. aasta lepingust isiklikku kasu saanud kolonistideks, kes visatiPoolast kõik välja vägagi hoolimatul viisil.Teine küsimustering on seotud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduseja tema metamorfoosidega. Seadus ise (ORAS) võeti vastu 13. 06. 1991(RT 1191, 21, 257), jõustus 20. 06. 1991 ja on oma viimase jõustumise ajaks10. 09. 2010 saanud juba 39 täiendust ja muudatust, millede arv kasvab konstantsekiirusega. Kõige olulisemad muudatused on seotud NSV Liidu poolt ammugidenonseeritud Saksa - Nõukogude 1941. aasta lepingu taaskasutamisegaEesti Vabariigi poolt (sic!), Saksamaale nõudmiste esitamisega Saksamaa kol-60

me seaduse muutmist eeldavate lepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigiga (RTI 1997, 13, 210) ja seejärel kõigest sellest loobumisega (RT III 2006, 13, 123).Järjekindluse puudumine Põhiseaduses ja sellest tulenevas seadusandluses tõikaasa vajaduse tekitada mittekoospüsiva struktuuri päästmiseks ebaseaduslikkutagasihaaravat jõudu ammukehtestatud seadustele.Niisugune praktika on sõltumatult valitud teostusviisist igal juhul seadusvastaneja kujutab endast vähemalt tsiviilkuritegu, kuid isikliku kasusaamisekorral ka kriminaalkuritegu, mille menetlemisviise Eestis alles koostatakse.Vaidlemine selle asja üle võib kaasa tuua vaid uppumise detailidesse. Hoopismõjusam on rakendada Euroopa Liidu õiguse anglosaksi varianti, nimeltEuroopa Liidu reegleid täpselt järgivat ühishagi, kus osalisi võib koguneda pärispalju.Endel LippmaaEesti Teaduste Akadeemia akadeemikAastail 1990-1991 Eesti Vabariigi idaministerAastail 1995-1996 euroministerJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU61

Pärnu mnt 26Kortermaja. Maja tahavad tagasi Harry Adamsoni pärijad. Osa kortereid on erastatudPärnu mnt 40Kortermaja. Osa majast pärijatele peale pikki kohtuvaidlusi tagastati.62

Hariduse 13Kortermaja. Erastatud. Omaniku pojale lubati maja tagastamata jätmise korral väärikathüvitist, mida ei täidetudRoosikrantsi 4AVõõrandamisaegne omanik Linda Hääl.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU63

Kaupmehe 10Kortermaja. Võõrandamisaegne omanik Max Edenberg. Osa kortereid erastatud.Raekoja plats 15Võõrandamisaegne omanik Christjan Jürgenson64

Pikk 18Võõrandamisaegne omanik Nikolai BõstrovPikk 35Võõrandamisaegne omanik Paul NeumannJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU65

Pikk 30Vara võõrandamise ajal oli omanik Feliks GreenbergLai 36Kortermaja. Erastatud. Omanikud: Arved Steinberg, Marie Steinberg.66

Lai 33Kortermaja. Võõrandamisaegne omanik Gisela Engelhardt. Erastatud.Viru 21Võõrandamisaegne omanik Marie RosensteinJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU67

Toompuistee 13Õigusjärgne omanik Martin Puusepp. Vara nõuavad tagasi omaniku pojad.AS-le “Vennad Kimberg” kuulunud eksklusiivne kinnistu Suur-Kloostri ja Nunne tänavanurgal, kus asusid firma äriruumid (Nunne t. pool) ning Evald Kimbergi perekonnaeluruumid (S.- Kloostri t. pool), mis E. Kimbergi pärijale “kompenseeriti” 400 000kr.(25 559€) eest.68

Lisad

Ex Iniuriae Ius Non Oritur –kuritegudest ei sünni õigust11.07.1998.a. ajaleht „Postimees“Autor: Endel LippmaaHitler kuulutas evakuatsiooni välja oma Riigipäevakõnes 6. oktoobril 1939 jakohe järgmisel päeval saatis von Ribbentrop oma saadikutele Ida-Euroopas väljaMoskvas sõlmitud salaprotokollide tekstid. Balti riikide osas puudutas see saksapäritolu isikute ümberasumist. Evakueerimine kujunes põgenemislaadselt kiireksja Saksa saatkondade uueks mureks sai vaevu saksa keelt purssivate „etnilistesakslaste“ küllus. Ja ega nad eksinudki. Viimasedki Eestisse allesjäänud kadakasakslasedküüditati 1949.a. Siberisse.Saksamaa tegelikke plaane hoiti Eestis hoolega salajas. Hitleri korraldusega saiReichsführer SS Heinrich Himmler Saksa rahvusterviku kindlustamise riigikomissaritiitli. Nürnbergi protsessi dokumentide järgi kujunes ta uueks ülesandeksPoola läänealade koloniseerimine Lätist ja Eestist ümberasustatavate sakslastega,kelle jaoks küüditati veel samal aastal Himmleri 11. oktoobri 1939 ringkirja kohaseltpoolakatest puhtaks 120 000 elanikuga Gdingen (Gotenhafen) ja osaliseltPoznan (Posen). Ainuüksi detsembris 1939 küüditati Lääne-Poolast idasse 87 000inimest.70

Treuhandi hoolde1939. aastal alanud ümberasumist reguleerisid arvukad Saksa riigi ja EestiVabariigi vahelised lepped, mis on kõik Riigi Teatajas ära trükitud. Ümberasujadpidid loobuma Eesti kodakondsusest ja said kaasa võtta vaid käsipakke ning piiratudmääral vallasvara, kuid väga vähe raha (50 Eesti krooni). Nende kinnisvaraja väärtpaberite hooldajaks- müüjaks jäi Saksa usaldusvalitsus (Treuhand). Kõigiprotseduuride lõpptähtajaks sai 31. detsember 1941 ja paljugi jäi pooleli, sest jubaammu enne seda okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi.Vaatamata arvukatele Eestis antud lubadustele ei kompenseerinud Saksa võimudümberasujatele tegelikult midagi, sest rahalisi kompensatsioone ei olnudüldse ette nähtudki. Poolasse suunatud ümberasujatele anti kasutusse, kuid mitteomandiks, sealt küüditatute majad, talud ja muu vara. Tööjõuna Saksa riiki saadetud„etnilised sakslased“ ei saanud sedagi.Eestist lahkuti kuni 16. juunini 1940 oma vabal tahtel ja kooskõlas Eesti Vabariigiseaduste ja Saksa riigiga sõlmitud lepingutega, kuid hiljem juba põgenikena.Algas Balti riikide sovjetiseerimine, arreteerimised ja hukkamised, milleohvriteks said ka veel mitte lahkuda jõudnud ümberasujad. Kõik maad ja varadnatsionaliseeriti ja tekkis terav kompensatsiooniprobleem, nüüd aga enam mitteümberasujate ja Saksa riigi vahel, vaid kahe Eestis vaheldumisi tegutsenud okupatsioonivõimu,Saksa riigi ja Nõukogude Liidu vahel.Saksa pool hindas Eestisse ja Lätisse jäänud varade kogumaksumuseks 0,5kuni 1,5 miljardit riigimarka (RM) suhtega 1 Eesti kroon (EKr) = 0,625 RM. Kilovõid maksis tol ajal umbes 2 EKr. Saksa saatkonnad Eestis ja Lätis asusid kohekoostama järelümberasujate nimekirju, kuhu võeti eelkõige tööülesannete tõttumitte veel ära sõitnud, kuid juba 1939. aastal vormistatud ümberasujad, kellelelaienesid kõik ümberasujate „õigused“ poolakatelt röövitud varale. Gdingen-Poznanikandis, ja „saksa päritolu“ isikud, keda Saksa pool käsitles põgenikena jaseega võõrtööjõuna ilma mingite ümberasujaõigusteta. Need isikud kui koloniseerijatekssobimatu element viidi tööle eelkõige Saksamaa läänepiirkondadesse.VaranõudedPikemate läbirääkimiste tulemusena sõlmiti 10. jaanuaril 1941 Saksa- Nõukogudekokkulepe ümberasumise kohta Läti NSV-st ja Eesti NSV-st koos kümne vägadetailse lisaga, lisaprotokolliga ja lõpuprotokolliga. Samal päeval kirjutati alla veelanaloogne kokkulepe ümberasumise kohta Leedu NSV-st , konfidentsiaalne Saksa-Nõukogude lepe vastastikuste varanõuete kohta, protokoll vastastikuste kaubasaadetistearvelduse kohta ja lisaks veel eraldi leping 7,5 miljoni kulddollari maksmisekohta Leedu edelanurga eest, mille Nõukogude Liit oli vallutanud Leedu okupeerimisetuhinas kõiki varasemaid Saksa riigiga sõlmitud lepinguid ja vähemalt kahtesalaprotokolli eirates.1940. aastaks oli NSV Liit jõudnud rikkuda praktiliselt kõiki Balti riikidegaJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU71

sõlmitud lepinguid ja asus kohe rikkuma ka 10. jaanuari 1941 kokkulepet Saksariigiga. Lahkuda soovijate registreerumine on kokkuleppe järgi vaba ja lepinguosalistepoolt aktiivselt abistatav. Selle asemel tegid nõukogude julgeolekuorganisatsioonidigal pool nii ulatuslikke takistusi isegi registreerumisel, et see viisvähemalt ühe enesetapuni Lätis. Mitte kedagi ei vabastatud registreerumiseks egaümberasumiseks kinnipidamiskohtadest ja enamasti mitte ka väeteenistusest.Nende isikute probleemid jäeti saatkondade korraldada ja korraldamata needjäidki, sest algas Eestit okupeerivate lepingupoolte omavaheline verine konflikt.Saksa suursaadiku Hans Frohweini esialgse hinnangu järgi 9. septembrist1940 oli oodata vähemalt 3300 isiku väljasõitu Eestist Saksamaale, neist umbesveerand ümberasujaid (Umsiedler) ja kolmveerand põgenikke (Flüchtlinge).PõgenikevoogMõlemad kategooriad jagunesid omakorda Saksa kodanikeks (Reichsdeutsche)ja saksa päritolu isikuteks (Volksdeutsche). Tegelikult kogunes Eestis ja Lätis tõsiselejulgeolekuterrorile vaatamata kokku 18 000 ärasõidutaotlejat, kellest Saksamaalepääses 11337, sealhulgas Eestist vähemalt 5082, Rootsi andmetel aga 7000 kuni7500. Kuna enne uue kokkuleppe sõlmimist vormistatud tõelised ümberasujad olidsaatkondadele hästi teada, sai juurde tulla ainult põgenikke. Himmleri 19. augusti1940. aasta korralduse lisas on ära toodud foto ja allkirjaga varustatud passilaadseteltunnuskaartidel kasutatud kood. Kõik, kes Saksa saatkonnaotsuse kohaselt kvalifitseerusidümberasujatena, said randiga kaardid numbriga vahemikus 500 001kuni 502 000, sama korraldusega defineeritud põgenikud aga ilma randita kaardinumbriga üle 502 000 (tegelikult Eestist kuni 521 000). Samad isikut tõendava dokumendinumbrid on kasutusel transpordinimekirjades, nii et ei saa olla mingitraskust kolonisaatorite ja põgenike vahel vahetegemises. Jälgede segamiseks trükitiaga mõlemale tunnuskaardiliigile, nii randile kui ilma, sama pealdis – DeutscherUmsiedler. Mingeid vara üleandmise deklaratsioone ja nende numbreid riikidevahelinekokkulepe ja selle lisad ette ei näe.Põgenikke viidi Tallinnast rongiga Laugszargenisse ja osalt ka laevaga Gotenhafenisse.Tõelisi ümberasujaid-kolonisaatoreid, kelle Eestisse jäänud vara kompenseeritiPoolas küüditatute varandusega, on transpordinimekirjades ainult 172ehk vaid 3 %. Aga nad sõitsid kõik uhkelt aurulaevaga Brake tundmatusse tulevikku,mis tumenes veelgi.Himmleri 4. augusti 1941. aasta konfidentsiaalse korraldusega uuriti ja sorteeritiEestist ja Lätist pärit põgenikest ümberasujaid veel kord, jagades nad neljagruppi. Esimesse kahte kuulusid kuulekad või siis neutraalsed, mingilgi määral saksapäritolu isikud, ka veerandjuudid, kes küll ei saanud poolakate vara, kuid võisidümberasujate laagrist lahkuda ja töötada vabadel töökohtadel ka idaaladel (70 %).Kolmas grupp olid etniliselt lootusetult eesti või läti soost põgenikud, kellel lubatijääda vaid Saksa mitteidaaladele või siis lahkuda tagasi Baltikumi (28,5 %). Neljas72

grupp olid varem kriminaalselt karistatud ja poliitiliselt kahtlased isikud, kes saadetikoonduslaagritesse (1,5 %).Asjade kaasavõtt Saksamaale oli märksa piiratum kui varem ja piirdus mitterohkem kui ühe 50 kg põgenikupakiga ja 25 kg tema naisele või lapsele . Terve talupeale lubati 250 kg. Kaasa võtta võis vaid kantud riideid ja pesu, paari kindaid,2 kg rasvaineid pere kohta. Ei mingit raha, münte, raamatuid ega väärtpabereid.Mahajäävat vara ei antud enam vabatahtlikult või mingil muul viisil Saksausaldusvalitsuse kätte, vaid see jäi edasi nõukogude võimuorganite valdusesse,kus ta juba oligi. Valuuta, väärtasjade, väärtpaberite ja ettevõtete aktivate kohtakoostati saksa- ja venekeelsed vastuvõtuaktid või vastuvõtutõendid, mitte aganeist või isiklikest varanõuetest vabatahtliku loobumise aktid.Õigused kaotatudVäga iseloomulik on, et ümberasumiskokkuleppe kohaselt kaotasid ümberasuja(või põgeniku) Eestist lahkumisega automaatselt kehtivuse kõik temaga seotud üürilepingudja ei rakendunud nende lepingute ühepoolse ülesütlemisega kaasnevadtrahvid. Kõik see võimaldas okupatsioonivõimudel ümberasujatelt natsionaliseeritudeluruumidesse paigutada endale meelepäraseid isikuid täpselt niisamuti naguSaksa okupatsioonivõimud seda tegid Gotenhafenis ja kogu Poolas.Eestist lahkujate isiklikest kompensatsioonidest Eestisse mahajäänud varaeest, samuti isiklikest varanõuetest Saksa riigi või Nõukogude Liidu vastu või siisnendest nõuetest loobumise kohta ei kirjutata 10. jaanuaril 1940 sõlmitud kokkuleppesüldse mitte midagi.Põhjus on lihtne – kogu suurem vara oli ju juba natsionaliseeritud ja Saksapool oli seda natsionaliseerimist ka juba aktsepteerinud. Ega ta saanudki teisititalitada, Saksamaa poolt okupeeritud Poolas toimus ju täpselt samasugune suurnatsionaliseerimine.Seoses eeltooduga on selge, et mahajäävate ja põhiosas juba natsionaliseeritudvara nimekirjad olid mõeldud vaid riikidevaheliseks arvelduseks, täpselt niisamutinagu seda tehti Rootsi riigi ja Eesti etniliste rootslaste varaga 30. mail 1941 Moskvassõlmitud leppes, kus Nõukogude Liit ostis 118 miljonit Rootsi krooni maksvamahajäänud vara 20 miljoni Rootsi krooni eest, tasudes selle summa Balti riikidelekuulunud ja Rootsis deponeeritud kullaga ning Rootsi sadamates asuvate Balti riikidelaevadega. Muidugi mõista ei ole okupatsioonivõimude poolt sõlmitud lepesiduv Eesti Vabariigi jaoks. Seda enam, et Rootsi riik on ka vahepeal eksirännakuilviibinud kulla meile tagastanud.Vastastikuste varanõuete kohta 10. jaanuaril 1941 Saksa riigi ja NSV Liiduvahel sõlmitud konfidentsiaalne kokkulepe ei käsitlenud mingit ümberasujate japõgenike isiklike varakahjude kompenseerimist või nende nõudeõigusest loobumist.Eestisse mahajäävad varad läksid kokkuleppe kohaselt tervikuna nõukogudevõimu valdusesse, mille eest NSV Liit kohustus tasuma 150 miljonit RMiJÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU73

1. märtsil 1938 sõlmitud Nõukogude Saksa kaubandus ja makseleppega looduderikontodele Berliinis, mille kaudu alates 11. veebruarist 1941 majandati Saksasõjamasina ülalpidamiseks vajalike nõukogudepoolsete kaubasaadetiste arveldust.Kokkuleppejärgsest summast tasus NSV Liit tegelikult üldse ainult 37,5 miljonitRMi ehk umbes 4 % Balti riikidesse mahajäänud vara varemhinnatud reaalsestturuväärtusest (0,5 kuni 1,5 miljardit RMi). Isegi ümberasujad, rääkimata siispõgenikest, ei saanud sellestki vähesest summast midagi.Enamgi veel. Saksa rahandusministri 14. aprilli 1942. aasta kirjaga loeti koguBalti riikidesse jäänud natsionaliseeritud vara Saksa sõjasaagiks, mida mitte kellelegi,ka mitte riigisakslastele, ei tagastata ega kompenseerita.Mõned sõja ajal Eestisse tagasiasunud mittesakslastest põgenikud said PiirkonnakomisjoniMääramislehega omaenda mahajäänud majade ajutisteks hooldajateksja kasutajateks, kusjuures samal lehel rõhutatakse, et hooldamise ja kasutamisegaei saavutata omanikuõigusi.Saksamaa seisukohtSõja lõpus lahkusid praktiliselt kõik ümberasujad ja põgenikud Poolast sõjapõgenikena.Nende staatuse määras ÜRO tolleaegne peasekretär, kes luges kõikriikidevahelised ümberasumislepingud allakirjutamise hetkest (ex tunc) kehtetukskui inimõigusevastased.Ka Saksamaal 14. augustil 1952 vastu võetud varade seadus käsitleb ümberasujaidpõgenikena, kellel sama seaduse järgi ei jää nõudeõigust ümberasumisjärgseleasendusvarale (näiteks oma kasutusse antud majale Gdingenis). SaksaLiitvabariigi välissuhteid reguleeriva 12. veebruarist 1969 pärineva reparatsioonikahjudeseadusloeb ümberasumismaale jäänud varanduse reparatsioonikahjuks,kuid seda ainult tõeliste ümberasujate ja mitte põgenike puhul. Need seadused eikehti isikute suhtes, kes 16. juunil 1940 olid Eesti vabariigi kodanikud ja ei andnudoma vara üle Saksa Usaldusvalitsusele.Kuna 1939. aasta ümberasumine Saksamaale toimus lepingute alusel Eesti vabariigiga,on selle tulem legaalne ja ümberasunud on oma mahajäänud varanduseEestis kaotanud. 1941. aasta järelümberasujad olid oma põhimassis põgenikud,kelle vara oli juba okupatsioonivõimude poolt ebaseaduslikult natsionaliseeritud.Vastavalt rahvusvahelisele õigusele kuulub see vara endiselt neile, tulenevaltEesti Vabariigi kui sõjaeelse Eesti Vabariigi, Rahvasteliidu liikmesriigi õigusjärgsusest.Järelümberasujatele kui õigusjärgsetele omanikele juba tagastatud varadetaasnatsionaliseerimine Eestis ning nõukogude ja saksa okupatsioonivõimudekäest natsionaliseeritud elamispinna endale saanud kodanikele või nende õigusjärgseteleerastamiseks jagamine oleks vastuolus rahvusvahelise õigusega.74

Kas ümberasujad olideestlased?26.08.1998.a. ajaleht „Sõnumileht“Autor: Endel LippmaaSõjaline aktsioon Eesti vastu algas N. Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi9. Juuni 1940 täiesti salajase direktiiviga nr 02622 cc kehtestatud mere- ja õhublokaadigaja Tallinnast startinud Soome reisilennuki allatulistamisega. Kõik reisijadja meeskond uppusid, kuid vene allveelaevad korjasid kokku diplomaatilise postikotid.Nädal hiljem hõivasid viitseadmiral Tributsi mehed Tallinna miinisadama jalaevastikukasarmud. Tallinna jäeti 17.06.1940 kell 7.40 ähvardama lahingulaev„Oktjabrskaja revolutsija“, Riiat aga 20 minutit hiljem „Gordõi“. Algas Balti riikidesovjetiseerimine, arreteerimised ja hukkamised, mille ohvreiks said ka veel mittelahkuda jõudnud ümberasujad. Algas ümberasujate maade ja varade natsionaliseerimine,mida polnud 28. septembril 1939 Moskvas sõlmitud salaprotokollis ettenähtud.Enamik ei sobinud Poola kolonisaatoreiksVeel 7. augustil 1940 kordas N. Liidu välisministeerium oma noodiga(D/1727/40) sama aasta juulis Molotovi antud lubadust, et sakslaste ja teiste ümberasujatevarasid ei natsionaliseerita. Seda lubadust ei täidetud. 20. augustil 1940JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU75

toimunud ümberasumiskomisjoni istungil Berliinis rõhutati, et ikkagi natsionaliseeritakskõigi, ka sakslaste vara ja lisaks on nüüd Saksa riigi usaldusvalitsuse(Treuhand) Eestis asuv vara mittemüüdav, sest igalt ostjalt natsionaliseeritaksesee kohe.Sama komisjon jõudis kuu aega hiljem oma dokumendis (E166033) järeldusele,et kui ka Saksa omandit suudetaks kaitsta, riikliku sabotaaži vastu oldaksometi võimetud. Asuti sõlmima järelümberasumislepingut, mis sai teoks 10. jaanuaril1940.Töö käigus selgus, et ilmselt koguneb lisaks ümberasujatele väga suur hulkpõgenikke, kes aga ei sobi oma poliitilise meelsuse ja enamasti mitte-Saksa päritolutõttu Poolamaale kolonisaatoriteks. Reichsführer SS Himmleri 19. Augusti1940 salajase korraldusega 20/II jagati kõik Saksamaale sõitjad veel mitte lahkudajõudnud ümberasujateks, kes suunati kolonisaatoritena Lääne-Poolasse japõgenike alamklassiks, kes saadeti võõrtööjõuna Saksamaale ja kellele mis tahesümberasujahüvede osutamine või mahajäänud vara kompenseerimine oli rangeltkeelatud.Himmleri 19. augusti 1940 korralduse 20/II konfidentsiaalse kaaskirja salajaseslisas (koostaja Nürnbergi protsessil eluaegsesse vangistusse mõistetud SSObergruppenführer Greifelt) on ära toodud passilaadsetel tunnuskaartidel kasutatudkuuenumbriline kood. Kõik, kes Saksa saatkonna otsuse kohaselt kvalifitseerusidümberasujateks Himmleri korralduse 20/II järgi, said randiga kaardidnumbriga vahemikus 500 001 kuni 502 000, sama korraldusega defineeritud põgenikudaga ilma randita kaardi numbriga üle 502 000 (tegelikult Eestis kuni 521000). Samas isikut tõendava dokumendi numbrid on kasutusel kõigis transpordinimekirjades,nii et ei saa olla mingit raskust kolonisaatorite ja põgenike vahelvahetegemises.Põgenikud hülgasid varaÜmberasujaid-kolonisaatoreid , kelle Eestisse jäänud vara kompenseeris Saksariik neile Poolas küüditatute varanduse kasutada andmisega, on transpordinimekirjadesainult 172 ehk 3%. Dokumendid vormistati saksa keeles ja mingitisikupoolset tahteavaldust, volitust või nõudeõigusest loobumist sisaldavat deklaratsiooninende hulgas pole. On ainult põgeniku nimekirjalist järjekorranumbritkandev seletus (nimekiri) ehk Erklärung (Verzeichnis). Põgenikud jätsid omavara maha, kuid ei andnud midagi ära vabatahtlikult ega sunniviisiliselt.Ka vastastikuste varanõuete kohta 10.01.1941 sõlmitud salajane kokkulepe, misoli Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel 28.09.1939 Moskvas sõlmitud ja alla kirjutatudvastastikuse ümberasumis-salaprotokolli jätk, ei käsitlenud põgenike isiklikku loobumistvarakahjude nõudeõigusest. Eestisse maha jääv vara jäi kokkuleppe 6 kohaselttervikuna nõukogude võimu valdusesse, kus see ju juba oligi.Kokkuvõttes on Eesti Vabariigi kodanikele kahe okupatsiooni, natsionalisee-76

imise, ümberasumise, järelümberasumise ja sõjapõgeniku staatusega tekitatudkahju tüüpiline kahe kuritegeliku osapoole kolmandale poolele lepinguliselt tekitatudkahju, mida see kolmas pool omaks võtma ei pea, erinevalt teiste osapooltemitte tema kahjuks sõlmitud lepingutest..Teatavasti olid Eestil mittekallaletungilepingud nii Saksa riigi kui ka N. Liiduga,mida kumbki neist ei austanud ega täitnud. Kuna 1939.a. ümberasumineSaksamaale toimus lepingute alusel Eesti riigiga, on selle tulem legaalne ja ümberasunudon oma mahajäänud varanduse Eestis kaotanud.1941.a. järelümberasujad olid põhiliselt põgenikud, kelle vara olid okupatsioonivõimudebaseaduslikult natsionaliseerinud või oli see natsionaliseerimisel.Vastavalt põgenike kohta käivale rahvusvahelisele õigusele kuulub see vara endiseltneile, tulenevalt Eesti vabariigi kui sõjaeelse Rahvasteliidu liikmesriigi õigusjärgsusest.Väita vastupidist ja lugeda õigustühine Saksa-Nõukogude 10. Jaanuari1941 kokkulepe kui N. Liidu ja seega ka Eesti NSV kohta käiv lepe Eesti Vabariigijaoks kehtivaks, tähendaks meile selge ja ühetähendusliku Eesti NSV õigusjärgsuseomistamist.See tähendaks automaatselt ka otsust meie riigi suhtes kehtetuks lugedaN. Liidu kõrgeima võimuorgani Rahvasaadikute Kongressi 24. detsembri 1989otsus Saksa-Nõukogude 23. augusti 1939 salajase lisaprotokolli ja kõigi teiste1939 kuni 1941 alla kirjutatud salaprotokollide kehtetuks tunnistamise kohtatagasihaaravalt,, kohe allakirjutamise hetkest (ex tunc). Aga just see kehtetukstunnistamineoli juriidiliseks aluseks N. Liidu Riiginõukogu 6. septembri 1991otsusele Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise kohta N. Liidu poolt.Eksivad justiitsminister ja õiguskantslerOn tõsiselt kahju, et nii tähtsas õiguslikus küsimuses eksivad nii praegunejustiitsminister kui ka õiguskantsler. Lähtumine nii ÜRO (UN Document E/CN,6/79, 21.01.1949) kui ka N: Liidu (N. Liidu Rahvasaadikute Kongressi 24.12.1989otsus) poolt juba allakirjutamise hetkest kehtetuks tunnistatud lepetest ja nendesalajastest lisadest on juriidiliselt ebapädev ja vastuolus rahvusvahelise õigusega.Pealegi on kahe okupatsioonivõimu omavahelised tehingud iga okupeeritud riigijaoks kehtetud niikuinii.Rahvusvaheliste lepete ex tunc denonsseerimine muudab tagasihaaravalt õigustühisekskogu nende tsiviilõigusliku tulemi. Kuidagi ei saa teha põgenikkeoma mahajäänud omandist vabatahtlikeks loobujateks. Eerik-Juhan Truuvälja15. mai 1998 Sõnumilehes esitatud väited on alusetud.Veel keerulisem on olukord justiitsministriga. Tema 2. juuni 1998 „Sõnumilehes“toodud artikkel lähtub kindlalt meie riigi Eesti NSV õigusjärgsusest ja seisukohast,et Eesti suhtes kehtivad lisaks veel kahe okupatsioonivõimu vahelisedlepped. See pole valitsuse ega Riigikogu ametlik seisukoht ja on tavatu rahvusvaheliseõiguse seisukohast. Kuid tõeline õiguslik nihilism kajastub ministri sei-JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU77

sukohavõtus Saksa- Nõukogude 10. jaanuari 1941 kehtetu leppe suhtes „Õigusteoreetiliseltvõiks midagi veel rääkida, kuid kui me nii hakkaks edasi arutama,siis me kaugele ei jõuaks. Meile on tähtis see, et tegelik lahkumine toimus selle(10.01.1941) lepingu alusel.“1941. aasta järelümberasujatele kui õigusjärgsetele omanikele juba tagastatudvara taasnatsionaliseerimine Eestis ning nõukogude ja Saksa okupatsioonivõimudekäest natsionaliseeritud elamispinna endale saanud kodanikele või nendeõigusjärglastele jagamine oleks vastuolus rahvusvahelise õigusega.78

Eesti Vabariik peab ükskordhakkama käituma tsiviliseeritudõigusriigina.Äripäev, 9. Veebruar 2000Autorid Anto Raukas ja Endel LippmaaViimasel ajal hoogustunud diskussioonides nn saksa järelümberasujate küsimusespüüavad mõned poliitikud aastakümnete jooksul nõukogude võimult saadudhüvede nimel keerata ajalooratast tagasi. Seejuures eiratakse rahvusvaheliseõiguse põhialuseid, põhiseadust ja Eesti riigi õiguslikku järjepidevust. Kuna sellenostalgilise kampaaniaga on ühinenud ka üksikud riigikogu liikmed, peame omakohuseks lühidalt analüüsida rahvusvahelise õiguse norme ja ajalooarhiividessäilinud dokumente.Meie lähtetees on rahvusvahelise õiguse põhiseisukoht, mille ülimuslikkusttunnistab ka põhiseadus – Eesti ei saa pidada enda jaoks siduvaks ja õiguslikkesuhteid tekitavateks lepinguteks kahe okupeeriva riigi omavahelisi lepinguid okupeeritavariigi suhtes. Seega kõik pärast 16. Juunit 1940 NSVLi ja Saksa riigi pooltEesti suhtes sõlmitud lepingud on õigustühised ja kehtetud nende algusest peale.Molotov-Ribbentropi paktist tulenevate kehtetute lepingute sätetel pole juriidilistjõudu õigusjärgse Eesti suhtes.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU79

Aluseks ORAS1939 ja 1941 Eestist Saksamaale ümber asunud isikutele kuulunud ja Eestisasunud vara tagastamise ja kompenseerimise taotluste läbivaatamisel on tulnudjuhinduda ülemnõukogu 20.01.91 otsusest „Omandireformi aluste seaduserakendamise kohta“ (p.5) ja alates 02.03.97 omandireformi aluste seadusest(§ 7 lg 3), mille kohaselt saab silmas pidada vaid neid Saksamaaga sõlmitud lepinguid,mille teine pool on Eesti. Seega oktoober 1939-16.06.1940 Eesti ja Saksamaavahel sõlmitud lepingute alusel lahkunud isikute või nende pärijate taotlusilahendatakse viidatud seadusesätte tähenduses riikidevaheliste kokkulepete raames,kui need sõlmitaks.Need inimesed deklareerisid oma vara, loobusid Eesti kodakondsusest ningoma vara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest. Nende isikute nimekiri onavaldatud Riigi Teatajas ning neid tuleb käsitleda kui vabatahtlikke ümberasujaid.Siia rühma kuulub ka umbes 3 % „järelümberasujatest“ Saksa kodanikke, kesdeklareerisid end 1939 ümberasujatena, kuid lahkusid hiljem. Neile laienesid SSReichs-führer Himmleri 19.08.1940 salajase korralduse nr 20/II järgsed privileegidja nad asusid valdavalt kolonistidena Poola territooriumile.Osa vara hüvitamataTeine on olukord valdava osa veebruaris-märtsis 1941 okupeeritud EestistSaksamaale läinud Eesti kodanikega, kes lahkusid siit repressiooniohu tingimustesja kelle vara oli üldjuhul natsionaliseeritud või rekvireeritud. Vara kuulub põgenikekohta käiva rahvusvahelise õiguse järgi endiselt neile, tulenevalt Eesti kuisõjaeelse Rahvasteliidu liikme õigusjärgsusest.Põgenikke ei saa teha mahajäänud omandist vabatahtlikult loobunuks. Needinimesed jäid ilma kodumaast, kodust, varast, sidemetest. Neile ei laienenud ümberasujateeelised. Neil lubati küll Saksamaale sisse rännata, kuid neid kasutativaldavalt tööjõuna maa lääneosas.Alusetud on väited, et pärast NSVLi ja Saksamaa sõja puhkemist said mõnednatsionaliseeritud vara oma kasutusse, mitte omandiks põhjusel, nagu oleksSaksamaa nende vara juba kompenseerinud. Tegelikult käsitles Saksamaa kuiokupeeriv riik kõik Ostlandis asuvaid varasid sõjasaagina. Pisikest toimetulekutoetustmaksis Saksamaa ümberasunud põgenikele natsionaalsotsialismi ajaltekitatud kahjude leevendamise ja seaduse (1952) järgi. Selle preambulas on ühetähenduslikultkirjas, et toetuse määramine ja vastuvõtmine ei võta ära nõudeõigustümberasumisel mahajäänud vara tagasisaamiseks.Kui palju oli siis järelümberasujaid? Veebruaris-märtsis 1941 lahkus Eestist ligikaudu7000 inimest, neist umbes 4000 eestlast. Neil, kel ei õnnestunud lahkudaka 1944, seisis ees reis Siberisse. Nemad ega nende järeltulijad pole kunagi varastloobunud ega selle eest kompensatsiooni saanud.80

Lööme jalad alt riiklikul iseseisvusel?Õiguslikul järjepidevusel baseeruv Eesti ei saa endale lubada, et ta tunnistabokupeerivate riikide mõne salaprotokolli enda suhtes kehtivaks, mõne mitte. Kuilugeda õigustühine Saksa-Nõukogude 10.01.1941 kokkulepe kui NSVLi ja seegaENSV kohta käiv lepe Eesti jaoks kehtivaks, tähendab see Eestile ühetähenduslikultEesti NSV õigusjärgsuse omistamist. See tähendaks automaatselt otsust meieriigi suhtes kehtetuks lugeda NSVLi kõrgeima riigivõimuorgani RahvasaadikuteKongressi 24.12.1989 otsus Saksa- Nõukogude 23.08.1939 salajase lisaprotokollijt 1939-1941 allakirjutanud salaprotokollide kehtetuks tunnistamise kohta tagasihaaravalt,allakirjutamise hetkest. Aga just see otsus oli juriidiline alus Eestiriikliku iseseisvuse tunnustamise kohta NSV Liidu poolt 06.09.1991.Keegi ei saa olla geneetiliselt kahe isa laps. Eesti vabariik on kas sõjaeelse Eestivabariigi või Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi õigusjärglane. Kolmandatteed ei ole.JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU81

82Riigikogu liikme Kalev Kuke kiri 22.05.2002Riigikohtu esimehele

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU83

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU85

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU87

88Väljavõte ümberasujate originaalnimekirjast

JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU89

Autorid tänavad:• Raamatu toimetajat akadeemik Anto Raukast, kes käesoleva väljaandeavaldamisküpseks lihvis• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti OmanikeKeskliitu, kes raamatu väljaandmist rahaliselt toetasid• Neid arvukaid järelümberasujaid või nende pärijaid, kelle meenutused,arvamused ning seisukohavõtud on olnud suureks abiks selle raamatukoostamisel• Kirjastust Ortwil, kes tegi ära tänuväärse töö väljaande kirjastamisel• Eesti Riigiarhiivi ja teisi, kellega kontakteerusime ja meid vastutulelikultoma võimaluste piires abistasid