6veebruar 2005UudisedValmimas on SoosepaelurajoonPärnamäe külas Soosepa elurajooniskerkivad galeriimajad, ala arendajaon Kvaliteetvara OÜ.Soosepa elurajoon on terviklikulahendusega kaasaegne elurajoon.Elurajooni kõigi majade arhitekt onRaul Kõllamaa. Arendaja on tänaseksasfalteerinud siseteed ja paigaldanudtänavavalgustuse. Kevadel onplaanis käivitada haljastusprojekt,mille käigus saab kogu elurajoonühtse rohelise ilme.Esimese etapi raames valminudkolmes esimese galeriimajas elavadinimesed juba sees, viimased korterelamudsaavad valmis maikuus. Järgmisedkuus maja valmivad selle aastalõpus.Kvaliteetvara OÜ on Baltikumistegutsev kinnisvaraettevõte, kellesuuremateks arendusprojektideks onelurajoonid Soosepas ja Liivanõmmel,korterelamud Jüris ja TallinnasAdamsoni tänaval.Eesti parim kinnisvarahaldurelab ja töötab <strong>Viimsi</strong> vallasKinnisvara haldajate jahooldajate liit valis 2004.aasta Eesti parimaks kinnisvarahalduriks<strong>Viimsi</strong> <strong>Vald</strong>usteOÜ haldusjuhi SulevJaanuse.«Tegemist on Eestimaal ühe noorema erialaga,millel nüüdseks küll aastatepikkused juuredja kogemused,» selgitas Sulev Jaanus <strong>Viimsi</strong>Teatajale. «Haldur on see inimene, kes korraldabkorteriomanikele nende kinnisvara korrashoiuja säilitamise nii juriidilise, majanduslikukui tehnilise poole pealt. Viimastel aastatelon sellele lisandunud ka naabrite – korteriomanikevahelise sotsiaalse rolli täitmine. Lihtsaltöeldes korraldab haldur kõik need kümned jakümned asjad, mis tagavad kinnisvaraomanikelemugavused oma vara muretuks kasutamiseks.»Sain ma õigesti aru, et haldur on samamis korteriühistu juhataja või asutuse majandusjuhataja?«Põhimõtteliselt küll – ainult selle erinevusega,et korteriühistu on <strong>vald</strong>avalt kasumit mittetaotlevkorteriomanike ühendus, kus proovitakseomavahendite nappuse tõttu kõik ise korraldadaja teha, haldur aga korraldab selle kõikteenusena. <strong>Viimsi</strong> uuselanikele sobib just nendekiire elutempo tõttu spetsialisti pakutav teenus.»Suurim sündimuson <strong>Viimsi</strong>sMullu registreeriti Harjumaal perekonnaseisuosakonnaandmetel 1289sündi, 651 poissi ja 638 tüdrukut.Kõige rohkem lapsi – 140 – sündis<strong>Viimsi</strong> vallas.Iive maakonnas on jätkuvalt positiivne,möödunud aastal tuli ilmale89 last rohkem kui eelmisel. Maardulinnas sündis 123, Saue vallas 98, Keilalinnas 96 ja Harku vallas 89 last.Esmasündinuid oli 568, teisi lapsi478, kolmandaid 168.Rahvastikuminister Paul-EerikRummo sõnul jätkab valitsus lastegaperede toetamist, näiteks on ettevalmistamiselkava tõsta sünnitoetus5000 kroonini. <strong>Viimsi</strong> vallas on sellistsummat makstud juba pikka aega.Registreeritud sünnid<strong>Viimsi</strong> vallas(24. jaanuar – 14. veebruar 2005)• Natalja Romanoval ja KristianKesneril sündis 9. jaanuaril tütarNICOLE• Kaidi Klaasil ja Tiit Jansonil sündis13. jaanuaril tütar ELIISE• Evelyn ja Veiko Salustel sündis 28.detsembril tütar SABRINA• Viktoria Burlakoval ja StanislavBurlakovil sündis 23. jaanuaril tütarANASTASIA• Žanna Kutšeroval ja IgorKutšerovil sündis 7. jaanuaril poegSTEFAN• Merje ja Rain Haugil sündis 27.jaanuaril tütar MARTA• Krista Kalbergil ja Henri Ploomilsündis 7. jaanuaril tütar BRITAMELINDE• Kairi ja Alo Maidlal sündis 5. veebruarilpoeg ALBERT• Tiina Kihulanel ja Märt Juhanilsündis 31. jaanuaril tütar NELE-LIIS• Lyn Laidsaar-Kõllol ja Ivar Kõllolsündis 8. veebruaril tütar LY-ANNMinnes tagasi aasta halduri nimetusejuurde – millest selline tunnustus?«Eesti kinnisvarahaldurid ja hooldajad onkoondunud kinnisvara haldajate ja hooldajateliitu. Oleme juba aastaid tegelnud oma liikmeteettevõtete hindamisega (sertifitseerimisega)ning haldajate ja hooldajate kutsekoolituse jaatesteerimisega. Nagu keskajal, nii on ka tänapäevalsiin kolm taset: meistrid, sellid ja õpipoisid.Tee nooremhaldurist vanemhaldurikson sama raske kui kõigil muudel erialadel tippujõudmine.Aastate jooksul on mul tulnud hallataselliseid tuntuid objekte nagu McDonalds`ìhoone Viru tänaval, Kawe Plaza äri- ja büroohoone,Tiskre VIPde küla, Eesti Lootsi administratiivhooneja Viru Keskus. Lisaks haldabmeie ettevõtte 12 uut korterelamut <strong>Viimsi</strong>s ja 9korterelamut Tallinnas. Suur töökoormus saigiselle aunimetuse andmisel määravaks.»Tallinna lähiümbrus kogubuue kodu otsijate hulgasüha enam populaarsust, janõutuim piirkond on vaieldamatult<strong>Viimsi</strong>.Seda näitab kinnisvaraarendajate projektiderohkus ja suur nõudlus nende järele, olemasolevakinnisvara kõrge väärtus ning piirkonnakinnisvaraturu aktiivsus.<strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong>a on viimastel aastatel rajatudmitmeid uusi elamurajoone ja elanike arv statistikaametiandmetel kasvanud poole võrra.Sulev Jaanus usub, et aunimetuse andmisel sai määravaks tema suur töökoormus.Mis <strong>Viimsi</strong> elanikele sellest paremaks läheb,et aasta haldur tegutseb just <strong>Viimsi</strong>s?«<strong>Viimsi</strong> <strong>Vald</strong>uste OÜ tegutseb parima oskusteabekohaselt. Et mina saaksin olla omaala parim, peavad seda olema ka korteriomanikud.Meie kliendid oskavad ja teavad, midatahta ja oodata. Korteriomandiseadus võimaldabhaldajat määrata viieks aastaks, aga minaolen seda meelt, et mõlemale poolele onkasulik teha leping vaid aastaks. Igal aastal toimuvalüldkoosolekul anname aru oma tegevusestja rahakuludest ning küsime siis volitusiveel aasta oma teenust pakkuda. See on nagutopelt kvaliteedikontroll – kui ei sobi, olemealati valmis kõrvale astuma ja laskma elanikelise toimetada ja otsustada.Sel aastal alustasime <strong>Viimsi</strong> vallas kaAndy ViikmaaKvaliteetvaraSuuremate kinnisvarabüroode kinnisvaraturuülevaateid sirvides võib näha, et sama suundumusjätkub veel pikka aega. Muidugi sõltub paljupangaintressi poliitikast, kuid lähiajal on seeendiselt kinnisvara soetajaid soosiv.ööpäevaringse avarii- ja hooldusteenusepakkumist. Elamuehitus on poolsaareljõudsalt arenenud, kuid nn meistrimeheteenust vajavad pidevalt nii korteri-, eramu-kui ka ridaelamukorteri omanikud. Kavallas tegutsevad asutused tunnistasid selliseteenuse vägagi vajalikuks. Kortermajadesoojusvahetite läbipesud, filtrite puhastamised,sanitaartehnilised tööd, soojasõlmedehooldus ja järelevalve – kõigisneis <strong>vald</strong>kondades suudame pakkuda parimatteenust.»Paljud inimesed ihkavad <strong>rajada</strong> kodu <strong>Viimsi</strong>sseMis ikkagi meelitab <strong>Viimsi</strong>sse elama? Esimeselkohal on kindlasti Tallinna lähedus, sellelejärgnevad mererand ja korralik infrastruktuur:multifunktsionaalne SPA, koolid, lasteaiad...Olemas on ka kohalikud meelelahutusasutusedja supermarketid.Tore on tõdeda, et <strong>Viimsi</strong> piirkonna kinnisvaraväärtus võib lähiaastatel vaid tõusuteedminna, sest siitkandi arendajad ei mõtle ainultkiirele rikastumisele, vaid ka keskkonna väärtusetõstmisele.Uusi projekte ellu viies rajatakse ehitisteümbrusesse ka roheline nn puhkeala ja lastelesobivad mängupaigad. Suuremate projektidepuhul (näiteks Soosepa elurajoon) püütaksehaljastuprojekti raames luua kogu küla haaravühtne terviklik kooslus, kus arvestatakse niimajade värvi kui ka olemasolevat kõrghaljastust.Möödas on ajad, kus inimene pidi linnaäärealale kolides ise mõtlema teedele, tänavavalgustuseleja puhkealadele.Rahvastiku kiire juurdevool võib kaasa tuuaka negatiivseid ilminguid nagu kuritegevusekasv, vee kvaliteedi ja üldise heakorra langusjms. Iga <strong>Viimsi</strong> elanik peaks seisma hea selleeest, et tema kodu oleks kõrges hinnas ka kümneja viiekümne aasta pärast, s. t suhtuma kõigesseümbritsevasse hoole ja armastusega.
veebruar 2005 7Paljusid eri aastakümneil sündinud fotosid on huvitav taasavastada autoril endalgi.Vallamajas saab nähaKalju Suure fotonäitustKai Maran<strong>Viimsi</strong> vallamaja kunstikoridorisveebruari alguses avatud KaljuSuure 125. isikunäitust aitasidkoostada <strong>Viimsi</strong> kunstikooli õpilasedja õpetajad.«Olime esialgu piltide valikugakimpus, on ju Kalju Suur võrdselthea loodusfotograaf, aktipiltidetegija ja kultuurikroonik,» sõnaskooli direktor Elle Soop. Nii sainäituse märksõnaks tavaline inimene,noor ja vana, tuntud jatundmatu, kaetud ja katmata(kui vanameistri enda sõnapruukikasutada).Esimese fotoaparaadi ostis KaljuSuur Aserbaidžaanis aega teenidesja on tänini must-valgeilefotodele truuks jäänud. On jumustas ja valges kõik varjundidkoos, tuleb vaid osata vaadata.Kalju Suur sai laiemalt tuntuksaastail 1981-1994 ajalehe Sirp jaVasar fotoreporterina töötades.1995. aastal asutas ta kirjastuseSuurkalju, kus on a<strong>vald</strong>anud põhiliseltoma vahenditega 15 fotoraamatut.Ta on korraldanud ülesaja personaalnäituse Eestis,Austraalias, Kanadas, Prantsusmaal,Poolas, Soomes, Ungaris,Venemaal, Lätis, Leedus jm.Näitus <strong>Viimsi</strong> vallamajas jääbavatuks märtsi lõpuni.Näituse avanud abivallavanem Jaan Alver soovitab vaatajaile vanameistri uusimat fotoalbumit«Veel noppeid kultuurikihist», mis on müügil vallamajas.2 X KAI MARANPrangli saarel on palju vahvaid kiveKivi ÜlesaarelKolme venna kiviKülatanum3 X LAURI PIIRISAARPrangli kooli kodulooringi õpilased võtsidõpetaja Helju Pärnamaa juhendamisel etteretke, et õppida tundma saare kivirahne.Tulemuseks on väike reisijuht kõigile saartkülastavaile turistidele. Pärnamaa sõnulon neid üha rohkem, sest mandriinimesedalles avastavad nõukogude ajal piiritsoonisolnud saari.Prangli saarel leidub väga palju suurihuvitavaid kive. Saare kõige suurem kivion Punanekivi, mil ümbermõõtu 28 m jakõrgust 3,1 m. See kivi olevat vanasti punastvärvi olnud.Sadamas muuli juures asub lai kivi, midanimetataksegi Laiakiviks. Loo metsakõrge kivi ümbermõõt on 19 m ja kõrgus3,5 m. Kunagi oli kivil kotkapesa ja sellepärastkutsutakse seda Kotkakiviks. Nõiakiviseisab Kiburikari juures vees, seal olevatvanasti öösiti salapärane valgus hiilanudja mõned inimesed arvasid, et sealelasid nõiad. Üks laev läks seal ka põhja.Üks väga huvitav kivi on Jäljekivi, sestseal hakkab silma igasuguseid loomajälgi.Jäljekivi kutsutakse ka Kuradikiviks.Nutukivi on suur kivi, mille üks külgon kogu aeg märg. Vanasti arvati, et seekivi nutab. Estali ja Kabeli neeme vahel onUssikivi, kus käidi toigastega usse tapmas.Seal lähedal on poolenisti vee sees Hundikivi,millelt lasti maha suur hall hunt.Prangli saarel on teisigi nimedegakive: Antsukivi, Moorikivi, Leenukivi,Kammilakivi, Rivikivi, Umbekivi, Lambakivi,Laevakivi, Konnakivi, Vinnakivi, Peiukivi,Hobukivi ja Kirbukivi.Lauri PiirisaarV klass, Prangli põhikoolKas te teate meie saartpäris kaunis on seal vaatKivisid meil terve riviteistest uhkem Kotkakivi.Üks neist kivist päris laisinna mahub leib ja saitoiduaineid terve rivisai ta nimeks Piknikukivi.Palju käime saarel ringija kui huvitab see sindkitule saarele siis näedoma silmaga sa kaed.Vahur KahroPrangli põhikool, III klass
Change language