Maailmataju 2.2

Maailmataju põhiliseimad teesid
Järgnevalt vaatame lähemalt neid teooriaid, mis on Maailmataju põhilisteks teesideks. Ilma
nendeta ei eksisteeriks kogu käesolev teos. Järgnevalt väljatoodud põhilised teesid määravad
kogu Maailmataju tõelise olemuse ja selle struktuuri. Need on antud teose kõige olulisemad
informatsiooni seosed, mis ka iseloomustavad Maailmataju.
Maailmataju üheks põhiliseks teooriaks on see, et mõistuslike tsivilisatsioonide kõige
kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse
seisundi muutumisega:
Joonis 12 Eufooriline teadvusseisund ja
„mittemateriaalne“ keha on aluseks mõistusliku
elutegevuse kõrgeimale arengutasemele.
Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev.
Tajutakse maailma „uutmoodi“ ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund.
See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse ka
surmalähedaste kogemuste korral. Unisoofia valdkond annab meile sellest väga täpse
ülevaate. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut „füüsilist
keha“. Sellisel juhul eksisteerib isend ainult elektriväljana – sõltumata aju närvitegevuse
arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal
elavatel olenditel, puudub. Sellised „välja-olendid“ näevad välja ainult valgusena. Need on
kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Näiteks kosmoses on
inimese kõige paremaks eksisteerimiseks just kehast väljas olles. Seda sellepärast, et siis ei
pea inimesed kandma skafandreid ja vältima kosmoses olles kiirgust. Kuid kõigest sellest on
täpsemalt kirja pandud ülitsivilisatsiooniteooria valdkonnas, mis on omakorda aluseks
religiooni valdkonnale.
15
Joonis 13 Teadvuse eksisteerimiseks ei pea
tegelikult olema aju.