Views
2 months ago

Mis on aeg?

Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!

Mis on

MAAILMATAJU ESITLEB: ong>Misong> on aeg? Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Aprill 2018

  • Page 2 and 3: Leonardo da Vinci joonistus Märkus
  • Page 4 and 5: 1 Ajas rändamine ja selle tehnilis
  • Page 6 and 7: Sellest seosest ongi näha seda, et
  • Page 8 and 9: ajas rändamist ei avaldu. Esineb a
  • Page 10 and 11: toimub analoogiliselt aga vastupidi
  • Page 12 and 13: 1 Ajas rändamine ja selle tehnilis
  • Page 14 and 15: SISUKORD RESÜMEE .................
  • Page 16 and 17: Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates fü
  • Page 18 and 19: ajale ) vastab mingisugune ruumilin
  • Page 20 and 21: t 1 = ( y 1 ) t 2 = ( y 2 ) t 3 = (
  • Page 22 and 23: Joonis 5 K liigub K´ suhtes valgus
  • Page 24 and 25: järgi mingit plahvatust ei olnud.
  • Page 26 and 27: = = jagada r-ga ja korrutada dt-ga
  • Page 28 and 29: = ja seetõttu saame viimast võrra
  • Page 30 and 31: aeg ja ruum pigem absoluutsed näht
  • Page 32 and 33: Gravitatsioon: Tekib küsimus, et k
  • Page 34 and 35: koordinaadid. Universumi paisumist
  • Page 36 and 37: + = võib järgmine liige võrduda
  • Page 38 and 39: = Robertson-Walkeri meetrikas mille
  • Page 40 and 41: Sellest tulenevalt sisaldavad Einst
  • Page 42 and 43: on Hubble´i parameeter, mis kirjel
  • Page 44 and 45: = + ( + ( + ( Kuna Universumi ruum
  • Page 46 and 47: = siis erirelatiivsusteooriast tunt
  • Page 48 and 49: = + + + = = + + + = ( + + + = Eelne
  • Page 50 and 51: Kuna eespool tuletatud kiiruste tei
  • Page 52 and 53:

    suhtes null ehk v = 0, siis hyperru

  • Page 54 and 55:

    ja kui see võrrandi liige võrdub

  • Page 56 and 57:

    ja seega saame võrrandi kujuks jä

  • Page 58 and 59:

    Järgnevalt arvestame seda, et Univ

  • Page 60 and 61:

    võimalusi kui teoreetilises füüs

  • Page 62 and 63:

    mis tähendab seda, et ruum on tasa

  • Page 64 and 65:

    Eelnevalt põhjalikult analüüsitu

  • Page 66 and 67:

    Viimast seost kasutades tuleb võrr

  • Page 68 and 69:

    ja viime ühe liikme teisele poole

  • Page 70 and 71:

    = = Täpp Hubble´i konstandi H-i p

  • Page 72 and 73:

    siis sellest tulenevalt avaldame Ro

  • Page 74 and 75:

    Schwarzschildi meetrika aja ja ruum

  • Page 76 and 77:

    = Siinkohal tuleb kindlasti tähele

  • Page 78 and 79:

    Universumi ruumala oli praegusest p

  • Page 80 and 81:

    Tähistame v-d v´-ga: = Viimase v

  • Page 82 and 83:

    Reaalses maailmas tähendab see sed

  • Page 84 and 85:

    Mida lähemale keha liikumiskiirus

  • Page 86 and 87:

    = siis aja dilatatsiooni valemi jä

  • Page 88 and 89:

    gravitatsiooniline aja dilatatsioon

  • Page 90 and 91:

    = siis me näeme seost, mida nimeta

  • Page 92 and 93:

    Teiseks on kineetiline energia E v

  • Page 94 and 95:

    milles E on integreerimiskonstant.

  • Page 96 and 97:

    ehk raadiuse R viimisel teisele poo

  • Page 98 and 99:

    vahekaugus d = vt, millest t = d/v

  • Page 100 and 101:

    lähenedes. Selline klassikalises m

  • Page 102 and 103:

    Kahe ruumipunkti vahelise kauguse v

  • Page 104 and 105:

    paisumise alghetkest ). See tähend

  • Page 106 and 107:

    = = = Füüsikaliselt tähendab see

  • Page 108 and 109:

    Näiteks mida väiksem on kera, sed

  • Page 110 and 111:

    paisumise inflatsioonilise mudelini

  • Page 112 and 113:

    valguse kiiruseni c. Kui aga Univer

  • Page 114 and 115:

    = Kuna eespool matemaatiliselt tule

  • Page 116 and 117:

    ´ = Albert Einsteini üldrelatiivs

  • Page 118 and 119:

    = = = = siis Universumi kosmoloogil

  • Page 120 and 121:

    = = = = milles R avaldub = M on Uni

  • Page 122 and 123:

    = milles me näeme seda, et konstan

  • Page 124 and 125:

    = ümber teisendada järgmiselt. Es

  • Page 126 and 127:

    on r = R ehk tegemist on Universumi

  • Page 128 and 129:

    milles rõhk näitab samuti gravita

  • Page 130 and 131:

    Universumis on liikuvas olekus. Nä

  • Page 132 and 133:

    Joonis 11 Kera paisumisel kehade m

  • Page 134 and 135:

    Joonis 12 Kera paisub ajas pidevalt

  • Page 136 and 137:

    Joonis 13 Erinevatel ajahetkedel on

  • Page 138 and 139:

    milles ei eksisteeri aega ega ruumi

  • Page 140 and 141:

    Joonis 16 Kehad m ja M liiguvad K j

  • Page 142 and 143:

    Tavaruumis K: Hyperruumis K´: m( x

  • Page 144 and 145:

    Kehade m ja M ruumikoordinaadid on

  • Page 146 and 147:

    m( x´,0,0 ) = m( t ). Kõik see ol

  • Page 148 and 149:

    sündmused, mis on leidnud aset min

  • Page 150 and 151:

    Kehade liikumist, mis ei võta aega

  • Page 152 and 153:

    ja saame aegruumi intervalli meetri

  • Page 154 and 155:

    piirkonda, kus vett ei ole ( vee ti

  • Page 156 and 157:

    2. Eespool välja öeldud seaduspä

  • Page 158 and 159:

    ümbritsev maailm muutub vastavalt

  • Page 160 and 161:

    kummi mass jääb ju lõppkokkuvõt

  • Page 162 and 163:

    See raadius näitab kaugust gravita

  • Page 164 and 165:

    suurus näitab ussiurke ( s.t. aegr

  • Page 166 and 167:

    Tegelikult läbib füüsikaline keh

  • Page 168 and 169:

    põhjustavad sellise asukoha muutus

  • Page 170 and 171:

    1.2.2 Erirelatiivsusteooria Erirela

  • Page 172 and 173:

    = = milles = nimetatakse erirelatii

  • Page 174 and 175:

    läheneb valguse kiirusele vaakumis

  • Page 176 and 177:

    = ( + + = See tähendab seda, et ne

  • Page 178 and 179:

    = = ja sellest tulenevalt saame lõ

  • Page 180 and 181:

    Reaalses maailmas tähendab see sed

  • Page 182 and 183:

    Oluline on märkida seda, et viiman

  • Page 184 and 185:

    kulgevat aga normaalselt, kuid väl

  • Page 186 and 187:

    Koordinaadid muutusid seejuures Δx

  • Page 188 and 189:

    Keha pikkuse ehk ruumi teisendusval

  • Page 190 and 191:

    võtame v=0 või x=0, siis saamegi

  • Page 192 and 193:

    tingimus sooritamaks tõelist aja r

  • Page 194 and 195:

    Sellepärast ei ole väga suurt eri

  • Page 196 and 197:

    milles otsitav põhiliige ongi: = +

  • Page 198 and 199:

    = füüsikaline sisu seisneb järgm

  • Page 200 and 201:

    aga järgmisest seosest, mis oli ju

  • Page 202 and 203:

    = = = = = ehk = Kuna viimases võrd

  • Page 204 and 205:

    = Negatiivne jõud on tingitud puht

  • Page 206 and 207:

    = = Kuid kõik eksperimentaalsed ka

  • Page 208 and 209:

    Kuna gravitatsiooniväljas eksistee

  • Page 210 and 211:

    Sellest tulenevalt saame edasi teis

  • Page 212 and 213:

    = mis juba ongi oma olemuselt gravi

  • Page 214 and 215:

    = + ( Eelnevalt on teada seda, et k

  • Page 216 and 217:

    kasutada sfäärilisi koordinaate e

  • Page 218 and 219:

    on võimalik tuletada korraga nii a

  • Page 220 and 221:

    = tuntakse Schwarzschildi raadiusen

  • Page 222 and 223:

    Integreerides viimast avaldist: = =

  • Page 224 and 225:

    mis näitab sündmuste A ja B vahel

  • Page 226 and 227:

    Joonis 29 Sfäärilised koordinaadi

  • Page 228 and 229:

    ja asetades võrrandist liige = = =

  • Page 230 and 231:

    integreerimisel ( s.t. eraldatakse

  • Page 232 and 233:

    = Viimane tuletatud võrrand energi

  • Page 234 and 235:

    = Gravitatsiooniväli on aegruumi k

  • Page 236 and 237:

    Näiteks olgu meil täht massiga M,

  • Page 238 and 239:

    = kus α on Schwarzschildi raadius:

  • Page 240 and 241:

    meetrilise formalismi. Meetriliselt

  • Page 242 and 243:

    mille determinant võrdub = = Valem

  • Page 244 and 245:

    ( = ( g ik ( x ) on siis funktsioon

  • Page 246 and 247:

    Joonis 33 Aeg ja ruum erinevates f

  • Page 248 and 249:

    1.3.2 Kvantmehaanika formalism Inim

  • Page 250 and 251:

    Kosmoloogia osas tuletatud ajas rä

  • Page 252 and 253:

    = = A. Einsteini poolt antud seisue

  • Page 254 and 255:

    = saamegi võrduse ehk Saadud võrd

  • Page 256 and 257:

    siis seega saamegi lõpuks määram

  • Page 258 and 259:

    mis võrdus ka = . Aja dilatatsioon

  • Page 260 and 261:

    + + + = Järgnevalt avaldame impuls

  • Page 262 and 263:

    Näiteks aegruumi intervall on null

  • Page 264 and 265:

    ehk = = = See tähendab seda, et ku

  • Page 266 and 267:

    milles dt on = = ja seega saame vii

  • Page 268 and 269:

    tõenäosuslainega, mis levib ajas

  • Page 270 and 271:

    Teleportreerumisel ei läbi keha ru

  • Page 272 and 273:

    kus A on normeerimiskordaja, lainef

  • Page 274 and 275:

    olemas nullist erinev tõenäosus s

  • Page 276 and 277:

    tõenäosust ruumalas dV kirjeldab

  • Page 278 and 279:

    Schrödingeri lainevõrrand Kui osa

  • Page 280 and 281:

    = . ja niisamuti ka impulssi: = Ene

  • Page 282 and 283:

    Kuna tegemist on potentsiaaliauguga

  • Page 284 and 285:

    Nüüd saamegi vabaosakest kirjelda

  • Page 286 and 287:

    Joonis 36 Kõik kvantmehaanilised a

  • Page 288 and 289:

    Joonis 38 Elektronide difraktsioon.

  • Page 290 and 291:

    täielikult relatiivsusteooria põh

  • Page 292 and 293:

    tasalaine võrrand esitatakse ka ko

  • Page 294 and 295:

    ja seega saame impulsi omaväärtus

  • Page 296 and 297:

    eksisteerimast. Kõlab ju loogilise

  • Page 298 and 299:

    eksisteeri elektriväli enam välja

  • Page 300 and 301:

    saame gravitatsioonipotentsiaali U

  • Page 302 and 303:

    mille „pinnal“ on näiteks aeg

  • Page 304 and 305:

    Einstein-Roseni sillaks: = + + ( +

  • Page 306 and 307:

    Massi poolt ja elektrilaengu poolt

  • Page 308 and 309:

    = = Elektrivälja energia E on seot

  • Page 310 and 311:

    võrrand ), mida nimetatakse Reissn

  • Page 312 and 313:

    = + Selle ratsionaalseks seletuseks

  • Page 314 and 315:

    Kui aga aegruumi meetrikat mõjutab

  • Page 316 and 317:

    kus kvantarvuks on n = 1, 2, 3 ...

  • Page 318 and 319:

    5. Närvikiu seina paksus on 3 nm.

  • Page 320 and 321:

    = milles ε on dielektriline läbit

  • Page 322 and 323:

    elektrivälja tugevuse valemi = sii

  • Page 324 and 325:

    millises suunas elektrivälja tugev

  • Page 326 and 327:

    ehk = + + = milles ∇ on nabla. Se

  • Page 328 and 329:

    = = siis elektriväli võib mõjuta

  • Page 330 and 331:

    = = milles on elektrivälja potents

  • Page 332 and 333:

    teki kera tsentrisse, vaid kera pin

  • Page 334 and 335:

    ongi meie otsitav aegruumi lõkspin

  • Page 336 and 337:

    aegruumi lõkspinna kihi paksuse l

  • Page 338 and 339:

    Laeng q ja pindala S võivad olla n

  • Page 340 and 341:

    = Aegruumi lõkspinna tekitajaks on

  • Page 342 and 343:

    hyperruumis null sekundit. Aegruumi

  • Page 344 and 345:

    ehk elektrimahtuvus C on ja pinge U

  • Page 346 and 347:

    Sellest tulenevalt saame seose, mil

  • Page 348 and 349:

    = ja sellest tulenevalt peab selle

  • Page 350 and 351:

    sellegipoolest antud juhul me liigi

  • Page 352 and 353:

    Joonis 6 Põrand, mille peal inimen

  • Page 354 and 355:

    keha saab elektrostaatilise laengu,

  • Page 356 and 357:

    Joonis 44 Toimub laengu kogumine v

  • Page 358 and 359:

    nägemus. Veelgi enam, assistent ei

  • Page 360 and 361:

    Warburton oli kaljukindel, et ta na

  • Page 362 and 363:

    oli väga lagunenud. Naised panid t

  • Page 364 and 365:

    3 Ajas rändamise teooria edasiaren

  • Page 366 and 367:

    hyperruumi K´ suhtes ruumikoordina

  • Page 368 and 369:

    Joonis 48 K liikumist K´ suhtes te

  • Page 370 and 371:

    Järgmiselt vaatleme süsteemi mõn

  • Page 372 and 373:

    Viimane seos näitab meile juba imp

  • Page 374 and 375:

    Näiteks minevikus asetleidnud sün

  • Page 376 and 377:

    filmist ühe kaadri välja lõikame

  • Page 378 and 379:

    KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2

MAAILMATAJU 2016
Maailmataju 2018
Kui kõver on banaan?
Maailmataju 1
Mis kasu on ärianalüüsist_Indrek Saul
Mis imeloom see saneerimisseadus on? - Sorainen
Maailmataju
Emakakaelavähk on ennetatav ja ravitav
Erametsaomaniku PEFC Mis on metsa sertifitseerimine?
Kas Eesti kool on maailmahariduseks valmis? (Tõnis Lukas)
Kvaliteet on parim retsept! - Õhtuleht
Download Ebook Fish in the Lakes, Wild Rice and Game in Abundance: Testimony on Behalf of Mille Lacs Ojibwe Hunting and Fishiing Rights - Unlimed acces book - By James M. McClurken
Mis tunne on olla noor keemiaõpetaja (Andero Vaarik ... - Haridus
Maksud – meilt või meie jaoks? Mis on maks? Võib öelda, et see on ...
Mis on e-raamatupidamine
Mis on leksikograafia - Emakeele Selts
OÜ “Meil ei ole veel nime!” Mis on meie äriplaani äri plaan:
Nad on kui ühe suure pere lapsed - Tartu
Ajutised tätoveeringud on ohtlikud - Linnaleht
YFR0011loeng_2 - Hot.ee
“Apis mellifera carnica”, mis on tuntud
„Kui pidu KorraldataKse, oN järeliKult seda ... - Keel ja Kirjandus
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? 2. Miks ...
Mis on biofüüsika - Tartu
24 Ann Kuut. Mis on sünesteesia?