Views
6 months ago

Mis on aeg? 2

Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.

Mis on aeg?

MAAILMATAJU ESITLEB ong>Misong> on aeg? II Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Juuni 2018

  • Page 2 and 3: Leonardo da Vinci joonistus Märkus
  • Page 4 and 5: Ajas rändamine ja selle tehnilised
  • Page 6 and 7: SISUKORD RESÜMEE .................
  • Page 8 and 9: Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates fü
  • Page 10 and 11: ajale ) vastab mingisugune ruumilin
  • Page 12 and 13: t 1 = ( y 1 ) t 2 = ( y 2 ) t 3 = (
  • Page 14 and 15: Joonis 5 K liigub K´ suhtes valgus
  • Page 16 and 17: järgi mingit plahvatust ei olnud.
  • Page 18 and 19: = = jagada r-ga ja korrutada dt-ga
  • Page 20 and 21: = ja seetõttu saame viimast võrra
  • Page 22 and 23: aeg ja ruum pigem absoluutsed näht
  • Page 24 and 25: suureneb. Universumi paisumise algm
  • Page 26 and 27: ja eukleidilise 3-mõõtmelise ruum
  • Page 28 and 29: ja seega saame viimase võrrandi la
  • Page 30 and 31: on otseselt tuletatud ajas rändami
  • Page 32 and 33: aja järgi tuletis on kiirus = ja t
  • Page 34 and 35: Tegemist on siis paisuva keraga ehk
  • Page 36 and 37: = milles kiirus v ongi Hubble`i sea
  • Page 38 and 39: = ja integreerime, tulemuseks saame
  • Page 40 and 41: = Selle kordaja y muutumispiirkond
  • Page 42 and 43: eksisteerimist. Väljaspool aegruum
  • Page 44 and 45: = ja seetõttu saame kinemaatilise
  • Page 46 and 47: Kõike eelnevat arvestades võib ki
  • Page 48 and 49: viime liikme teisele poole võrdusm
  • Page 50 and 51: milles = + = = + = + = = = Viimases
  • Page 52 and 53:

    ( = ja viime ühe liikme teisele po

  • Page 54 and 55:

    Järgnevalt hakkame väga põhjalik

  • Page 56 and 57:

    See tähendab seda, et Universumi p

  • Page 58 and 59:

    miski seda ei takista. Kui aga võr

  • Page 60 and 61:

    ja seega saame võrrandi kujuks jä

  • Page 62 and 63:

    = ( = ( ehk lühidalt võib selle v

  • Page 64 and 65:

    ja integreerime aja järgi, siis sa

  • Page 66 and 67:

    Aeg ja ruum kosmoloogias Eespool tu

  • Page 68 and 69:

    ainus erinevus seisnebki selles, et

  • Page 70 and 71:

    uumi teisenemine ruumi kontraktsioo

  • Page 72 and 73:

    Kiiruse v ruudu avaldis = tuleb vä

  • Page 74 and 75:

    = siis saame matemaatiliselt teisen

  • Page 76 and 77:

    Teepikkus ct võib olla valguse tee

  • Page 78 and 79:

    See tähendab seda, et kui keha m o

  • Page 80 and 81:

    Selline võrdus kehtib ka siis kui

  • Page 82 and 83:

    = = Viimases võrduses on t` nö. n

  • Page 84 and 85:

    = = Seetõttu võime raskuskiirendu

  • Page 86 and 87:

    Kui aga y = ∞, siis Universumi pa

  • Page 88 and 89:

    = = ( = + milles Hubble´i seadus o

  • Page 90 and 91:

    ehk milles tihedus on avaldatav = (

  • Page 92 and 93:

    näiteks gravitatsiooniline aja dil

  • Page 94 and 95:

    K 0 ( x,y,z ). Punkt K on kera pais

  • Page 96 and 97:

    Universumi ruumis, mistõttu on Uni

  • Page 98 and 99:

    Joonis 18 Universum ei paisu ruumis

  • Page 100 and 101:

    vana Universum paistab Universumi s

  • Page 102 and 103:

    Universumi Suur Pauk ja algsingulaa

  • Page 104 and 105:

    siis sellest tulenevalt saame Unive

  • Page 106 and 107:

    = Järgnevalt analüüsime saadud v

  • Page 108 and 109:

    Universumi paisumiskiirus oli minev

  • Page 110 and 111:

    = Null punkt asub kera tsentrist te

  • Page 112 and 113:

    = = = = ehk = milles peab kehtima v

  • Page 114 and 115:

    ja r on väiksem kui R, mis tavafü

  • Page 116 and 117:

    Kuid kosmoloogias peame arvestama s

  • Page 118 and 119:

    Kuna kordaja y 2 avaldub: = = = sii

  • Page 120 and 121:

    = = viime ühega jagatise ja kordaj

  • Page 122 and 123:

    on Universum paisunud lõpmata suur

  • Page 124 and 125:

    ja seega massile mõjub jõud = = V

  • Page 126 and 127:

    Joonis 10 Universumi paisumine kui

  • Page 128 and 129:

    = = Keha m sfäärilised koordinaad

  • Page 130 and 131:

    = + + + + = = + + Keha M sfäärili

  • Page 132 and 133:

    toimub Universumis pidev liikumine

  • Page 134 and 135:

    koordinaate ruumis ja ajas, s.t. ne

  • Page 136 and 137:

    Joonis 17 Keha m liikus K suhtes ta

  • Page 138 and 139:

    Joonis 18 Keha m on K suhtes haihtu

  • Page 140 and 141:

    Joonis 19 Keha m on liikunud ajas t

  • Page 142 and 143:

    veel üks tõsiasi. Nimelt igasugun

  • Page 144 and 145:

    kujutada aegruumi koordinaatsüstee

  • Page 146 and 147:

    ehk = Tõstame viimase võrrandi m

  • Page 148 and 149:

    uumiteleportatsiooniks. 2. objekti

  • Page 150 and 151:

    Joonis 21 Inimese ajas liikumise su

  • Page 152 and 153:

    nulliga. Selle tõttu ei ole inimen

  • Page 154 and 155:

    aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti va

  • Page 156 and 157:

    Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu

  • Page 158 and 159:

    = + + ( + . Täpsemalt öeldes kirj

  • Page 160 and 161:

    + + = + = = milles kompleksarv võr

  • Page 162 and 163:

    kõverduma ). Aegruumi kõverus on

  • Page 164 and 165:

    läbitud või läbitava teepikkuse

  • Page 166 and 167:

    Energia jäävuse seadus ajas ränd

  • Page 168 and 169:

    1.2.2 Erirelatiivsusteooria Erirela

  • Page 170 and 171:

    = = milles = nimetatakse erirelatii

  • Page 172 and 173:

    läheneb valguse kiirusele vaakumis

  • Page 174 and 175:

    = ( + + = See tähendab seda, et ne

  • Page 176 and 177:

    = = ja sellest tulenevalt saame lõ

  • Page 178 and 179:

    Reaalses maailmas tähendab see sed

  • Page 180 and 181:

    Oluline on märkida seda, et viiman

  • Page 182 and 183:

    kulgevat aga normaalselt, kuid väl

  • Page 184 and 185:

    Koordinaadid muutusid seejuures Δx

  • Page 186 and 187:

    Keha pikkuse ehk ruumi teisendusval

  • Page 188 and 189:

    võtame v=0 või x=0, siis saamegi

  • Page 190 and 191:

    tingimus sooritamaks tõelist aja r

  • Page 192 and 193:

    Sellepärast ei ole väga suurt eri

  • Page 194 and 195:

    milles otsitav põhiliige ongi: = +

  • Page 196 and 197:

    = füüsikaline sisu seisneb järgm

  • Page 198 and 199:

    mis seob omavahel keha massi ja imp

  • Page 200 and 201:

    = ja arvestame seda, et Universumi

  • Page 202 and 203:

    saamegi tulemuseks relativistliku i

  • Page 204 and 205:

    = on võrdne ka järgmise avaldiseg

  • Page 206 and 207:

    = Viime liikme võrrandi teisele po

  • Page 208 and 209:

    1.2.3.2 Inertne ja raske mass Erire

  • Page 210 and 211:

    Niimoodi võib energia mc 2 olla ki

  • Page 212 and 213:

    ( + ( ( + ( = ( Viime tekkinud võr

  • Page 214 and 215:

    ehk + ( ( + ( ( = = = Gravitatsioon

  • Page 216 and 217:

    Pythagorase teoreemi võrrandis = +

  • Page 218 and 219:

    See tähendab füüsikaliselt seda,

  • Page 220 and 221:

    = ehk = on gravitatsioonipotentsiaa

  • Page 222 and 223:

    Gravitatsioonivälja tsentris eksis

  • Page 224 and 225:

    ehk = = = = Viime reaalarvud ja ima

  • Page 226 and 227:

    sest aegruumi intervalli meetrilise

  • Page 228 and 229:

    = Gravitatsioonivälja meetriline v

  • Page 230 and 231:

    Aegruumi intervall ds on valguse ki

  • Page 232 and 233:

    kaugust gravitatsioonivälja kahe p

  • Page 234 and 235:

    Kui φ = 0, siis r = ∞ ja u = 0.

  • Page 236 and 237:

    + = integreerimisel ( s.t. eraldata

  • Page 238 and 239:

    gravitatsioonipotentsiaali mõiste:

  • Page 240 and 241:

    kellad käivad seda aeglasemini, mi

  • Page 242 and 243:

    △ = Viimase seose paremale poolel

  • Page 244 and 245:

    seetõttu öeldaksegi, et ruum on k

  • Page 246 and 247:

    Oletame seda, et meil on kera tsent

  • Page 248 and 249:

    = ( + + ( järgi avaldada nõnda: =

  • Page 250 and 251:

    sümmeetriline tensor, mida nimetat

  • Page 252 and 253:

    ainult sellest väljas olles. Kvant

  • Page 254 and 255:

    1.3.3 Matemaatiline analüüs kvant

  • Page 256 and 257:

    = saame seega viia järgmisele mate

  • Page 258 and 259:

    = + = = = milles teepikkus on võrd

  • Page 260 and 261:

    milles =△ . Kvandienergia E avald

  • Page 262 and 263:

    = siis seega saame kvandienergia E

  • Page 264 and 265:

    ajahetke. Seetõttu arvutatakse vä

  • Page 266 and 267:

    + = kui me viime ruutjuure avaldise

  • Page 268 and 269:

    See tähendab seda, et kui keha m o

  • Page 270 and 271:

    = △ = = Välisvaatleja jaoks on v

  • Page 272 and 273:

    = Füüsikaline keha, mis liigub va

  • Page 274 and 275:

    Kuid siin on näha seda, et de`Brog

  • Page 276 and 277:

    ühest ruumipunktist teise, siis j

  • Page 278 and 279:

    = Lainepaketi lainearvu ja amplituu

  • Page 280 and 281:

    Siin on näha seda, et mida suurem

  • Page 282 and 283:

    Kuid sellegipoolest on |ψ| 2 dV pe

  • Page 284 and 285:

    Saadud avaldistest on võimalik E j

  • Page 286 and 287:

    x ≤ a ). Sellisel juhul on tegemi

  • Page 288 and 289:

    Viimasest seosest saamegi kätte va

  • Page 290 and 291:

    ja keha seisuenergia on võrdne ka

  • Page 292 and 293:

    korraga nii kahes kohas kui ka kahe

  • Page 294 and 295:

    Lainetel on palju seaduspärasusi,

  • Page 296 and 297:

    Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h

  • Page 298 and 299:

    nendine vektor, milles on olemas fu

  • Page 300 and 301:

    sekundit. Kuid valguse võnkumise s

  • Page 302 and 303:

    Midagi analoogset on ka aegruumi tu

  • Page 304 and 305:

    „pakseneb“ sfäärilise kujuga

  • Page 306 and 307:

    = milles A on gravitatsioonijõu =

  • Page 308 and 309:

    = = = Gravitatsiooniväli on aegruu

  • Page 310 and 311:

    kasutada otseteed läbi teise dimen

  • Page 312 and 313:

    ekvivalentsed suurused. See tähend

  • Page 314 and 315:

    Täpselt sama on ka magnetvälja tu

  • Page 316 and 317:

    õhus on see 1,00057 ( seda ainult

  • Page 318 and 319:

    siis saamegi β ruudu tegeliku vale

  • Page 320 and 321:

    = + + ( + Eelneva mõttekäigu tõe

  • Page 322 and 323:

    = = + + Viimane saadud seos on aga

  • Page 324 and 325:

    = = Tuletame meelde, et välja dife

  • Page 326 and 327:

    Laengu ruumtiheduse , pindtiheduse

  • Page 328 and 329:

    Kahe kinnise pinna vaheline kogu ru

  • Page 330 and 331:

    kirjeldavad inimese keha pindala su

  • Page 332 and 333:

    Joonis 41 Gravitatsiooni korral on

  • Page 334 and 335:

    Samas on välja jõudude töö aval

  • Page 336 and 337:

    Viimane valem kehtib ainult elektro

  • Page 338 and 339:

    Kuna = , siis saame viimase avaldis

  • Page 340 and 341:

    paksus, mitte enam selle pindala su

  • Page 342 and 343:

    lõkspinna korral rändab inimene a

  • Page 344 and 345:

    = = ( Oluline on märkida seda, et

  • Page 346 and 347:

    vaid ainult ligikaudne võrdus: See

  • Page 348 and 349:

    Aegruumi lõkspinna kvantmehaanikal

  • Page 350 and 351:

    mis kirjeldab Universumi aegruumi p

  • Page 352 and 353:

    liikumiskiirus v jõuab valguse kii

  • Page 354 and 355:

    Tegemist on kvantmehaanikast tuntud

  • Page 356 and 357:

    Sellest tulenevalt saame kera raadi

  • Page 358 and 359:

    viimane saadud võrrand on otseselt

  • Page 360 and 361:

    Mõõdetavad ruumipikkused ja ajava

  • Page 362 and 363:

    Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e

  • Page 364 and 365:

    Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu

  • Page 366 and 367:

    Joonis 42 Inimese kehal võivad tek

  • Page 368 and 369:

    Jenny Randles, kes dokumenteeris sa

  • Page 370 and 371:

    „Vapustatud missis Forman astus s

  • Page 372 and 373:

    „Kas nad olid ajas tagasi libisen

  • Page 374 and 375:

    https://www.youtube.com/watch?v=4qB

  • Page 376 and 377:

    süsteemide vahel eksisteerivad ain

  • Page 378 and 379:

    Joonis 47 Universumi paisumine kui

  • Page 380 and 381:

    fokuseerivad suure kujutise ekraani

  • Page 382 and 383:

    = + + + = + + + = = ( + + + = mille

  • Page 384 and 385:

    eksisteeri, kuid sellegipoolest on

  • Page 386 and 387:

    tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema

  • Page 388 and 389:

    Tulemused Antud töö üldine tulem

  • Page 390:

    387

Mis on aeg?
Mis on aeg? 3
MAAILMATAJU 2016
Maailmataju 2018
Maailmataju
Maailmataju 1
Kui kõver on banaan?
Emakakaelavähk on ennetatav ja ravitav
Millal on õige aeg taimi mulda panna ja ümber istutada ...
Maailmataju 2
Ajakiri Vegan 2018 #2
Mis on kvantmõtlemine!
füüsika i
Puumahlad ja kevadine puhastumine
1.Mis on ettevõtlus? - Maksu- ja Tolliamet
Mis on must kasvatus? - Haridus
Mis on e-raamatupidamine
Mis on uimastid ja kuidas need meie elu mõjutavad?
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? 2. Miks ...
Ajutised tätoveeringud on ohtlikud - Linnaleht
Küsimused evolutsiooni teema kohta 1. Mis on evolutsioon? 2 ...
«Saun on uudiste vahetamise ja suhtlemise koht.» - Pealinn
Nad on kui ühe suure pere lapsed - Tartu
kõige alus on koostöö — valgus ja varjud birgitta festivalil 2010