Mis on aeg? 2

suureneb. Universumi paisumise algmomendi juures oli y väärtus lõpmata suur, kuid väga väga
kauges tulevikus läheneb y väärtus ühele.
Gravitatsioon:
Tekib küsimus, et kui Universumi üleüldist aja ja ruumi teisenemist ei ole põhimõtteliselt
võimalik Universumi sees olevale reaalsele vaatlejale otseselt tajuda, siis miks me näeme ikkagi
Universumi paisumist, mis avaldub galaktiliste süsteemide üksteisest eemaldumisel? Universumi
sees olev reaalne vaatleja näeb galaktikate punanihet, mida on võimalik füüsikaliselt tõlgendada
Universumi paisumisena. Näiteks kaugete galaktikate spektrijoonte lainepikkus λ on lähedastega
võrreldes pisut suurem. See punanihe ehk lainepikkuste vahe on võrdeline galaktikate kaugusega.
Punanihkest z
=
on võimalik välja arvutada galaktikate eemaldumiskiiruse v ja ka nende kauguse s:
ja
= =
= =
milles on Hubble konstant. Asi on selles, et gravitatsioon on aegruumi kõverdus, mis seisneb
gravitatsioonilises aja dilatatsioonis ja ruumi kontraktsioonis. See tähendab, et kehade mass
mõjutab aja kulgemist ja Eukleidilise 3-mõõtmelise ruumi geomeetriat. Masside poolt tekitatud
aegruumi kõverdused ja Universumi üleüldine aegruumi teisenemine lähevad omavahel
interaktsiooni. Kui masside poolt tekitatud aegruumi kõverus seisneb aja dilatatsioonis ja ruumi
kontraktsioonis, siis Universumi üleüldine aegruumi teisendus seisneb vastupidises ehk aja ja ruumi
tekkimises. Sellest tulenevalt „tasandab“ Universumi aja ja ruumi üleüldine teisenemine
Universumis eksisteerivaid aegruumi kõverusi. See tähendab seda, et Universumi üleüldine aja ja
ruumi teisenemine „töötab vastu“ masside poolt tekitatud aegruumi kõverdustele. Selle
füüsikaliseks väljundiks ongi masside üksteisest eemaldumine ehk „tõukumine“. Seetõttu mõjubki
Universumi sees olevale reaalsele vaatlejale inertsiaalne jõud F in :
milles
= =
=
l on vaatleja kaugus mingist struktuurist ( mille mass on m ) ja H on Hubble´ konstant. Alguse saab
see väga suures ruumimastaabis, sest siis on gravitatsioon väga nõrk ehk aegruumi kõverdus väga
väike. Aja jooksul läheneb selline tõukumine kõikide kehade gravitatsiooni tsentritele Universumis.
Seda nähtust oleme seni mõistnud „tume energiana“.
Eespool välja toodud inertsiaalne jõud F in on tingitud Universumi kosmoloogilisest paisumisest.
Seda kirjeldav valem tuletatakse kosmoloogias lühidalt järgnevalt. Näiteks tuntud Hubble`i seadus
väljendub teatavasti järgmiselt:
21