Mis on aeg? 2

Näiteks mida väiksem on kera, seda kõveram on selle pind. Sama on ka Universumi aegruumiga.
Lõpmatu kõver aegruum tähendab füüsikaliselt aja ja ruumi eksisteerimise lakkamist. Seda
sellepärast, et lõpmatus kõveras aegruumis on ( välisvaatleja suhtes ) aeg aeglenenud lõpmatuseni ja
kahe ruumipunkti vaheline kaugus on vähenenud samuti lõpmatuseni. Kuna aeg ja ruum on
mateeria ( aine ja välja ) eksisteerimise põhivormid, siis seega ei eksisteeri aja ja ruumi
eksisteerimise lakkamise korral enam ka mateeriat ehk ainet ega välja. Sellisel juhul esineb kõige
eksisteerimise lakkamine. Lõpmatus kõveras aegruumis on mateeria ( aine ja välja ) tihedus
lõpmatult suur, mis viitab samuti mateeria eksisteerimise lakkamisele lõpmata kõveras aegruumis.
Universumi horisont ja inflatsioon
Universumi horisondiks nimetatakse vahemaad, mille valguskiir on läbinud Universumi tekkest
saadik. Sellest kaugemal pole Universum enam vaadeldav. Valguse kiirus vaakumis on konstantne
mistahes vaatleja suhtes. Maksimaalne kaugus, kuhu on Universum veel vaadeldav, on:
=
See on kaugus, kust on valgus meieni jõudnud. Me ei näe kogu Universumit, vaid ainult vahemaad
iseendast kuni horisondini – ehk maailmapilt lõpeb seal, kus eemaldumiskiirus läheneb valguse
kiirusele vaakumis:
=
Sellisel juhul kasvab galaktikate punanihe relativistlike valemite korral lõpmata suureks, mis jätab
omakorda mulje sellest, et Universum on tohutult suur ja suhteliselt tühi. Kogu Universumit on
näha ainult siis, kui Hubble´aeg on lõpmata suur:
= =
Kaugemal kui asuvad tähed ei ole nende valgus meieni veel jõudnud. on Universumi vanus.
Universumi horisont „laieneb“ või „paisub“ valguse kiirusega c. Horisondi kaugus ( suureneb
Universumi vananedes võrdeliselt Universumi vanusega t:
( =
Universumi hinnatav vanus on:
= =
Kuna Universumi paisumiskiirus H on praegusel kosmoloogilisel ajahetkel mõõdetud ( SI süsteemis
):
= =
100