Mis on aeg? 2

a = 0 ja b = t`. Kuna võrrandi reaalosa võrdub nulliga, siis seega füüsikalisi järeldusi ei ole
võimalik teha, sest füüsikalisi nähtusi või seadusi on võimalik kirjeldada ainult võrrandi reaalosaga.
Kompleksarvu imaginaarühik i väljendub matemaatilises analüüsis ka geomeetrilise funktsioonina:
ehk
= =
= =
Imaginaarühik i võib olla positiivne või negatiivne:
Siinkohal võib tuua ka erandi, mille korral kompleksarvu üldse ei tekigi ehk aeg ei muutu
imaginaarseks:
=
= = =
Tõstame viimase võrrandi mõlemad pooled ruutu:
= (
= =
ja näeme seda, et aeg ei ole enam imaginaarne, vaid see võrdub hoopiski nulliga:
See tähendab seda, et kordaja y väärtus on null:
=
= =
kui r = 0. Sealjuures ei ole tegelikult vahet, et kas kordaja y on ruudus:
või mitte:
=
=
Kompleksarvude matemaatikaga kaasnevad ka nö. matemaatilised paradoksid, millele ei leidu
ratsionaalseid lahendusi. Üheks heaks näiteks on järgmine võrdus:
ehk
= = = = =
=
Sellest tulenevalt võime välja kirjutada ka järgmise võrduse:
220