Mis on aeg? 2
Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.
Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Universumi Suur Pauk ja algsingulaarsus<br />
Küsimus, miks kehad liiguvad, taandub lõpuks kosmoloogiasse ehk meie maailmaruumi<br />
tekkesse ( Suure Paugu teooria ) ning mateeria algsesse liikumisse.<br />
Vastavalt Suure Paugu teooriale peab kosmoses levima fo<strong>on</strong>kiirgus. Selline kosmiline reliktkiirgus<br />
avastatigi A. Penziase ja R. Wils<strong>on</strong>i poolt 1964. aastal. Reliktkiirguse avastamisega oli<br />
Suure Paugu teooria leidnud eksperimentaalse ( s.t. empiirilise ) kinnituse. Suure Paugu teooria<br />
järgi sai meie Universum alguse ühte punkti kokku surutud mateeriast, mis plahvatas. Selle järgi<br />
pidi mateeria tihedus olema Universumi alghetkel selline, mida me ei oska pr<strong>aeg</strong>u ettekujutada.<br />
Pr<strong>aeg</strong>u loetakse aine suurimaks võimalikuks tiheduseks aatomituuma tihedust.<br />
Universum <strong>on</strong> kunagi olnud soojusliikumises. Universumi ruumi paisudes väheneb aja jooksul<br />
sellele vastava kiirguse temperatuur, mida näitabki pr<strong>aeg</strong>u mõõdetav fo<strong>on</strong>kiirguse olemasolu.<br />
Universumit täitev fo<strong>on</strong>kiirguse ehk reliktfo<strong>on</strong>i spekter määrab ära Universumi temperatuuri,<br />
milleks <strong>on</strong> pr<strong>aeg</strong>u 2,7 K. Kosmilise fo<strong>on</strong>kiirguse spektri intensiivsuse maksimum <strong>on</strong> lainepikkusel<br />
λ = 1,07 mm ja Wieni valemi järgi <strong>on</strong> selle temperatuur 2,7 K ehk -270 0 C.<br />
Mikrolaineline kosmiline taustkiirgus pärineb väga varajasest ja kuumast Universumist. Kogu<br />
Universumit täitnud kiirgus ja ülikõrge temperatuuriga ning tihe plasma olid omavahel soojuslikus<br />
tasakaalus vahetult pärast inflatsio<strong>on</strong>ilise Universumi staadiumit. Aine ja kiirgus jahtusid<br />
Universumi paisudes ning kiirguse lainepikkus aja jooksul suurenes. Universumi jahtudes eraldus<br />
lõpuks kiirgus ainest.<br />
Suure Paugu paradoks seisneb tema tekkimises – mis põhjustas Suure Paugu ekspansio<strong>on</strong>i.<br />
Teooria järgi tekkisid <strong>aeg</strong> ja ruum Suure Pauguga. Kui <strong>aeg</strong> tekkis Suures Paugus, siis ei ole<br />
võimalik kasutada mõisteid nagu „enne Suurt Pauku“ või küsimust „mis oli enne Suurt Pauku?“.<br />
Selles seisnebki Suure Paugu teooria paradoks ehk ratsi<strong>on</strong>aalne sisemine vastuolu. Näiteks ei saa<br />
olla nii, et mis oli enne <strong>aeg</strong>a?<br />
Universumi lõpmatu vanus lahendab ära Suure Paugu teooria ühe põhiparadoksi, mis <strong>on</strong><br />
eksitentsiaalse tähtsusega Universumi olemuse mõistmiseks – millest sai Universum alguse ehk mis<br />
põhjustas Suure Paugu ekspansio<strong>on</strong>i. Relativistlikult analüüsides tuleb välja, et mingit algust<br />
tegelikult ei olnudki, sest Universum <strong>on</strong> tegelikult lõpmata vana. See tähendab seda, et Universumi<br />
alghetk <strong>on</strong> tegelikult meist lõpmata kauges minevikus analoogiliselt nii nagu kaks paraleelset sirget<br />
lõikuvad omavahel lõpmatuses. Näiteks „lõpmatult kaua <strong>aeg</strong>a tagasi“ korral ei saa me enam<br />
kasutada mõisteid „enne“ või „varem“.<br />
Kaasaliikuva vaatleja <strong>aeg</strong> <strong>on</strong> selline <strong>aeg</strong>, mida tajub vaatleja, kes liigub koos paisuva Universumiga<br />
kaasa mingisuguses suvalises galaktikas olles. Kuid sellel, kes asja kõrvalt jälgib, võib ajaarvamine<br />
olla hoopis teistsugune. Universumis voolabki <strong>aeg</strong> kõrvalt vaatajale palju kiiremini ja see<br />
kulgeb <strong>aeg</strong>lenevas tempos. Universumi <strong>aeg</strong> <strong>on</strong> koos ruumiga teisenenud<br />
=<br />
algsingulaarsusest alates. Näiteks meie ajas ( s.t. Universumi sees eksisteerivale reaalsele vaatlejale<br />
) võis mõne tähe plahvatus ( ehk supernoova ) toimuda umbes miljard aastat tagasi, kuid tegelikult<br />
võis see toimuda näiteks 96 trilj<strong>on</strong>it aastat tagasi. See tähendab seda, et Universum ei olegi<br />
tegelikult 13,7 või 15 miljardit aastat vana, vaid tema tegelik eluiga võib ulatuda lõpmatuseni.<br />
Singulaarsus tähendab teoreetilises matemaatikas funktsio<strong>on</strong>i katkevust teatud argumendi<br />
väärtusel. Kuid Universumi singullaarsus seisneb selles, et klassikalise ettekujutise järgi sai<br />
Universumi paisumine ( ehk Universumi ruumala suurenemine ajas ) alguse siis, kui Universumi<br />
ruumala oli lõpmatult väike. Lõpmatult väikese Universumi ruumala korral oli Universumi <strong>aeg</strong>ruum<br />
lõpmatult kõverdunud ja seetõttu võib Universumi paisumist oma olemuselt mõista kui <strong>aeg</strong>ruumi<br />
lõpmatu kõverduse tasanemisena. Aegruumi kõverust käsitleb Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria.<br />
99
Change language