- Page 1 and 2:
MAAILMATAJU ESITLEB Mis</st
- Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
- Page 5 and 6:
Resümee Käesolevas töös on esit
- Page 7 and 8:
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
- Page 9 and 10:
1 Ajas rändamise füüsikateooria
- Page 11 and 12:
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
- Page 13 and 14:
maailmast, sest selline aja ja ruum
- Page 15 and 16:
omavahel kontaktis. See tähendab s
- Page 17 and 18:
1.1.4.2 Universumi meetriline paisu
- Page 19 and 20:
Joonis 8 Mida kaugemale ilmaruumi n
- Page 21 and 22:
= △ Kui me kasutame selliseid Lor
- Page 23 and 24:
kaasnema ka ruumi teisenemine. See
- Page 25 and 26:
ehk = = milles = . Kui me korrutame
- Page 27 and 28:
sündmuste ja protsesside kulgemist
- Page 29 and 30:
= Pikkust või kahe ruumipunkti vah
- Page 31 and 32:
milles ( = ( ( + ( + ( on kordajal
- Page 33 and 34:
= ( ( ( Seda tundmatut funktsiooni
- Page 35 and 36:
= = = + ja seda sellepärast, et v
- Page 37 and 38:
Universumi ainetiheduse sõltuvust
- Page 39 and 40:
= + ( + ( + ( Kuna Universumi ruum
- Page 41 and 42:
= siis erirelatiivsusteooriast tunt
- Page 43 and 44:
= + + + = = + + + = ( + + + = Eelne
- Page 45 and 46:
Kuna eespool tuletatud kiiruste tei
- Page 47 and 48:
suhtes null ehk v = 0, siis hyperru
- Page 49 and 50:
ja kui see võrrandi liige võrdub
- Page 51 and 52:
ja seega saame võrrandi kujuks jä
- Page 53 and 54:
Järgnevalt arvestame seda, et Univ
- Page 55 and 56:
võimalusi kui teoreetilises füüs
- Page 57 and 58:
mis tähendab seda, et ruum on tasa
- Page 59 and 60:
Eelnevalt põhjalikult analüüsitu
- Page 61 and 62:
Viimast seost kasutades tuleb võrr
- Page 63 and 64:
ja viime ühe liikme teisele poole
- Page 65 and 66:
= = Täpp Hubble´i konstandi H-i p
- Page 67 and 68:
siis sellest tulenevalt avaldame Ro
- Page 69 and 70:
Schwarzschildi meetrika aja ja ruum
- Page 71 and 72:
= Siinkohal tuleb kindlasti tähele
- Page 73 and 74:
Universumi ruumala oli praegusest p
- Page 75 and 76:
Tähistame v-d v´-ga: = Viimase v
- Page 77 and 78:
Reaalses maailmas tähendab see sed
- Page 79 and 80:
Mida lähemale keha liikumiskiirus
- Page 81 and 82:
= siis aja dilatatsiooni valemi jä
- Page 83 and 84:
gravitatsiooniline aja dilatatsioon
- Page 85 and 86:
= siis me näeme seost, mida nimeta
- Page 87 and 88:
Teiseks on kineetiline energia E v
- Page 89 and 90:
milles E on integreerimiskonstant.
- Page 91 and 92:
ehk raadiuse R viimisel teisele poo
- Page 93 and 94:
vahekaugus d = vt, millest t = d/v
- Page 95 and 96: lähenedes. Selline klassikalises m
- Page 97 and 98: Kahe ruumipunkti vahelise kauguse v
- Page 99 and 100: paisumise alghetkest ). See tähend
- Page 101 and 102: = = = Füüsikaliselt tähendab see
- Page 103 and 104: Näiteks mida väiksem on kera, sed
- Page 105 and 106: paisumise inflatsioonilise mudelini
- Page 107 and 108: valguse kiiruseni c. Kui aga Univer
- Page 109 and 110: = Kuna eespool matemaatiliselt tule
- Page 111 and 112: ´ = Albert Einsteini üldrelatiivs
- Page 113 and 114: = = = = siis Universumi kosmoloogil
- Page 115 and 116: siis on põhjust järeldada seda, e
- Page 117 and 118: ja teostame mõned lihtsad matemaat
- Page 119 and 120: ehk = = siis saamegi raadiuste suht
- Page 121 and 122: tiheduse ρ võrrandis = on Univers
- Page 123 and 124: millest omakorda saame c 2 võrduse
- Page 125 and 126: liikunud inimese äraoleku ajal ( t
- Page 127 and 128: = = Kuna kera paisub ajas kiireneva
- Page 129 and 130: erinevad. Joonis 12 Kera paisub aja
- Page 131 and 132: Joonis 13 Erinevatel ajahetkedel on
- Page 133 and 134: milles ei eksisteeri aega ega ruumi
- Page 135 and 136: Joonis 16 Kehad m ja M liiguvad K j
- Page 137 and 138: Tavaruumis K: Hyperruumis K´: m( x
- Page 139 and 140: Kehade m ja M ruumikoordinaadid on
- Page 141 and 142: m( x´,0,0 ) = m( t ). Kõik see ol
- Page 143 and 144: sündmused, mis on leidnud aset min
- Page 145: Kehade liikumist, mis ei võta aega
- Page 149 and 150: piirkonda, kus vett ei ole ( vee ti
- Page 151 and 152: 2. Eespool välja öeldud seaduspä
- Page 153 and 154: asub. Kuid reaalne ajas rändamine
- Page 155 and 156: seda enam keha pikkus lüheneb. Keh
- Page 157 and 158: See raadius näitab kaugust gravita
- Page 159 and 160: ja = = Gravitatsioonilise pikkuse k
- Page 161 and 162: ainult reaalosa. Aegruumi tunneli p
- Page 163 and 164: Viimases võrduses on t` nö. näil
- Page 165 and 166: Liikumine on suhteline ehk relatiiv
- Page 167 and 168: 1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam
- Page 169 and 170: Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu
- Page 171 and 172: = ja pikkuse kontraktsiooni valem =
- Page 173 and 174: = = = Klassikalises mehaanikas defi
- Page 175 and 176: saamegi pikkuse teisenemise avaldis
- Page 177 and 178: Teepikkus ct võib olla valguse tee
- Page 179 and 180: See tähendab seda, et kui keha m o
- Page 181 and 182: = = + + + Kui aga v/c avaldis asend
- Page 183 and 184: inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlase
- Page 185 and 186: = ( + = + või = ( = milles olev ko
- Page 187 and 188: või = = Neid valemeid nimetatakse
- Page 189 and 190: tähendab seda, et ühe vaatleja ja
- Page 191 and 192: saame liikumiskiiruseks = Kuid koor
- Page 193 and 194: = + + = + + = + + = + + = ( + ( + =
- Page 195 and 196: Sellest tulenevalt saame y avaldada
- Page 197 and 198:
kuna see liigub tavaruumi suhtes ki
- Page 199 and 200:
elativistlik seos energia ja impuls
- Page 201 and 202:
= ja eelneva analüüsi põhjal võ
- Page 203 and 204:
= + = = Diferentseerides viimast v
- Page 205 and 206:
= Viime võrrandi liikme teisele po
- Page 207 and 208:
ehk = ongi „klassikaline“ kinee
- Page 209 and 210:
Maa massi M M saab kätte just viim
- Page 211 and 212:
R ). Järelikult sellele lähenedes
- Page 213 and 214:
Erirelatiivsusteooriast tuntud aja
- Page 215 and 216:
Ka selles võrrandis teostame matem
- Page 217 and 218:
ja saamegi lõpuks otsitava võrran
- Page 219 and 220:
Sellest tulenevalt saame teha järg
- Page 221 and 222:
nimetatakse üldrelatiivsusteoorias
- Page 223 and 224:
a = 0 ja b = t`. Kuna võrrandi rea
- Page 225 and 226:
= Viimase võrrandi mõlemad pooled
- Page 227 and 228:
= = Esiteks gravitatsioonipotentsia
- Page 229 and 230:
Tõstame viimase võrrandi mõlemad
- Page 231 and 232:
= = ( + Kui me arvestame ajalist ja
- Page 233 and 234:
= ja seega saame leida k ( r = a ko
- Page 235 and 236:
= ja korrutame võrrandi mõlemad p
- Page 237 and 238:
= ds taandub välja ja viime sulgud
- Page 239 and 240:
= + + + = ( + + + kus g on siin Maa
- Page 241 and 242:
= = Niisamuti ka Schwarzschildi mee
- Page 243 and 244:
elektromagnetkiirguse voo musta aug
- Page 245 and 246:
„Meetrilise formalismi esitusviis
- Page 247 and 248:
on tegemist nagu lõunalaiuskraadid
- Page 249 and 250:
Aegruumi kõveruse põhjustab ruumi
- Page 251 and 252:
Joonis 33 Aeg ja ruum erinevates f
- Page 253 and 254:
1.3.2 Kvantmehaanika formalism Inim
- Page 255 and 256:
Kosmoloogia osas tuletatud ajas rä
- Page 257 and 258:
Esimest korda tuleb Plancki konstan
- Page 259 and 260:
asendame ruutjuure kordaja järgmis
- Page 261 and 262:
=△ = △ siis seega saamegi lõpu
- Page 263 and 264:
matemaatilisele analüüsile füüs
- Page 265 and 266:
ja edaspidi arvestame ainult Laplac
- Page 267 and 268:
kiirusega c ehk = , siis saame aegr
- Page 269 and 270:
△ = = = ja seetõttu saamegi hype
- Page 271 and 272:
= milles τ on keha „omaaeg“. T
- Page 273 and 274:
jne jne. Osake võib teleportreerud
- Page 275 and 276:
Kui mingi keha jõuab mistahes ruum
- Page 277 and 278:
( ( + ( ( + + ( ( = ehk = , kuid pi
- Page 279 and 280:
esinevad samuti lainelised omadused
- Page 281 and 282:
Lainefunktsiooni reaalseks näiteks
- Page 283 and 284:
omavahel seotud läbi kvantpõimumi
- Page 285 and 286:
= + + Lainefunktsiooni kuju on üld
- Page 287 and 288:
( + ( = Viimase võrrandi lahendame
- Page 289 and 290:
= ehk = Nüüd saamegi vabaosakest
- Page 291 and 292:
Joonis 36 Kõik kvantmehaanilised a
- Page 293 and 294:
Joonis 38 Elektronide difraktsioon.
- Page 295 and 296:
täielikult relatiivsusteooria põh
- Page 297 and 298:
tasalaine võrrand esitatakse ka ko
- Page 299 and 300:
ja seega saame impulsi omaväärtus
- Page 301 and 302:
eksisteerimast. Kõlab ju loogilise
- Page 303 and 304:
võimas elektromagnetiline jõud, m
- Page 305 and 306:
mille tõttu on kehadel gravitatsio
- Page 307 and 308:
= Albert Einsteini üldrelatiivsust
- Page 309 and 310:
= + + + ( + Saadud avaldist peetaks
- Page 311 and 312:
= Kuna mass ja energia on omavahel
- Page 313 and 314:
Elektromagnetlaine või välja muut
- Page 315 and 316:
Elektrilaengu korral peab arvestama
- Page 317 and 318:
= = . Reissner-Nordströmi meetrika
- Page 319 and 320:
= + = + ehk lahti kirjutatuna = + j
- Page 321 and 322:
= + See tähendab, et eespool esita
- Page 323 and 324:
= ( + Elektrivälja energia uurimin
- Page 325 and 326:
Seetõttu saame elektroni potentsia
- Page 327 and 328:
6. Kaks laengut suurusega 1 C mõju
- Page 329 and 330:
milles ε on dielektriline läbitav
- Page 331 and 332:
siis see tõestab, et tekkiva aegru
- Page 333 and 334:
Kuna väljatugevus on vektoriaalne
- Page 335 and 336:
milles ∇ on nabla. See tähendab
- Page 337 and 338:
= Viimasest saadud võrrandist = on
- Page 339 and 340:
Viimane seos näitab seda, et välj
- Page 341 and 342:
seda kohta, kus väljapotentsiaal o
- Page 343 and 344:
Siinkohal pidime eelnevalt arvestam
- Page 345 and 346:
ehk ( + + = = ja see oleks siis kõ
- Page 347 and 348:
= ( on kõik konstandid ) tähistam
- Page 349 and 350:
kalised omadused: = = = mille järg
- Page 351 and 352:
= Kuna elektriväli „omab“ ener
- Page 353 and 354:
milles t = 1 sek. Eelnevalt on arve
- Page 355 and 356:
Elektrivälja energia E arvutamise
- Page 357 and 358:
nimetatakse seda lihtsalt väljatug
- Page 359 and 360:
kg ( rohelise valguse sagedus on n
- Page 361 and 362:
tulenevalt ka kehade elektrilised l
- Page 363 and 364:
Joonis 6 Põrand, mille peal inimen
- Page 365 and 366:
keha saab elektrostaatilise laengu,
- Page 367 and 368:
Joonis 44 Toimub laengu kogumine v
- Page 369 and 370:
nägemus. Veelgi enam, assistent ei
- Page 371 and 372:
Warburton oli kaljukindel, et ta na
- Page 373 and 374:
oli väga lagunenud. Naised panid t
- Page 375 and 376:
3 Ajas rändamise teooria edasiaren
- Page 377 and 378:
hyperruumi K´ suhtes ruumikoordina
- Page 379 and 380:
Joonis 48 K liikumist K´ suhtes te
- Page 381 and 382:
Järgmiselt vaatleme süsteemi mõn
- Page 383 and 384:
Viimane seos näitab meile juba imp
- Page 385 and 386:
Näiteks minevikus asetleidnud sün
- Page 387 and 388:
filmist ühe kaadri välja lõikame
- Page 389 and 390:
KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2