Mis on aeg? 2

täielikult relatiivsusteooria põhinõuetele. Osakesed järgivad relativistliku mehaanika seadusi.
Näiteks relativistliku dünaamika põhivõrrand on E 2 =c 2 p 2 +m 0 2 c 4 . Kasutades kvantmehaanikas
tuntud osakese energia ja impulsi avaldisi
=
on relativistliku dünaamika põhivõrrandist tuletatud relativistliku kvantmehaanika üks
põhivõrrandeid:
=
=
Kui aga kasutame d-Alambert´i operaatorit
=△ =
ehk lihtsalt d´Alambert´i ja võtame dimensiooniks h=c=1, siis saamegi Klein-Gordon´i võrrandi:
Elektroni relativistlik võrrand saadakse Cliffordi algebra ja Pauli maatriksite arvutuste tulemusena
Dirac´i võrrandist:
=
+ =
Kui kiirused on väga suured, siis osakesed muunduvad üksteiseks.
Plancki konstant
Plancki konstant h on kvantmehaanikas väga oluline parameeter, sest ilma selleta ei saa teha
mitte ühtegi matemaatilist arvutust kvantmehaanikas. Ka valguse kiirus c oli samuti määrava
tähtsusega relatiivsusteoorias. Seepärast on oluline näidata seda, et mis see konstant on ja kust see
füüsikast välja tuleb. Esimest korda tuleb Plancki konstant h välja tegelikult hoopis Plancki
valemis:
= =
A. Einsteini poolt antud seisuenergia erirelatiivsusteooriast on aga
= =
292