Mis on aeg? 2
Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.
Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Siin <strong>on</strong> näha seda, et mida suurem <strong>on</strong> osakese energia ja/või mass, seda väiksem <strong>on</strong> osakese lainepikkus.<br />
Kui aga lainepikkus <strong>on</strong> võrdne barjääri laiusega või <strong>on</strong> sellest suurem ehk kui E < U 0 , siis<br />
<strong>on</strong> olemas nullist erinev tõenäosus selleks, et osake läbib potentsiaalbarjääri, mis <strong>on</strong> täiesti võimatu<br />
klassikalise mehaanika järgi.<br />
Osakeste tunnelefekt võimaldab reaalses maailmas näiteks aatomi tuumade α-lagunemist. Tuuma<br />
zX A α-lagunemisel tekib tuum z-2 Y A-4 ja α-osake. Seda kirjeldab järgmine matemaatiline võrrand:<br />
zX A → z-2 Y A-4 + α. Pea<strong>aeg</strong>u alati kindla energiaga α-osakesi kiirgavad α-radioaktiivsed tuumad,<br />
mille energia <strong>on</strong> 4-10 MeV. See energia <strong>on</strong> kõikidel rasketel tuumadel potentsiaalbarjääri kõrgusest<br />
väiksem. Tuuma sees võib arvestada potentsiaalset energiat, mille väärtus <strong>on</strong> null. Kuid väljaspool<br />
tuuma võime arvestada sellise elektrilise potentsiaalse energiaga U, mida kirjeldab võrrand:<br />
( = (<br />
kus (z-2)e <strong>on</strong> tuumalaeng ja 2e <strong>on</strong> α-osakese laeng. Seda sellepärast, et väljaspool tuuma peame<br />
arvestama tekkinud uut tuuma ja α-osakest. U 0 =U(R) võime lugeda potentsiaalbarjääri kõrguseks,<br />
mis füüsikaliselt tähendab lähtetuuma raadiuse kaugusel olevat tekkinud elektrilise potentsiaalse<br />
energia väärtust. Tuuma α-lagunemine toimub siis, kui E˂U 0 ja seda tunnelefekti tõttu.<br />
Osakeste tunnelefektis <strong>on</strong> täiesti selgelt näha seda, et esineb osakeste teleportatsio<strong>on</strong>i omaduse<br />
üks nähtusi. Kui mikroosake teleportreerub, siis <strong>on</strong> tal võimalus läbida tõkkeid ( barjääre ) ja seda<br />
me siin ju nägimegi. See tähendab seda, et selline nähtus kvantfüüsikas <strong>on</strong> võimalik ainult<br />
mikroosakese teleportreerudes <strong>aeg</strong>ruumis. Seda me juba käsitlesime pisut ka teleportmehaanika<br />
aluste peatükis.<br />
Kui barjäär <strong>on</strong> väga õhuke ( hinnanguliselt – umbes osakese lainepikkuse suurusjärgus ), võib<br />
siis osakese laine levida läbi barjääri, jätkudes teisel pool taas siinuslainena, kuid palju väiksema<br />
amplituudiga ( leiutõenäosusega ). Elektromagnetlaine peegeldumisel pinnast aga satuvad osakesed<br />
( foot<strong>on</strong>id ) väga lühikeseks ajaks pinna sisse.<br />
Kuna osake võib teatud tõenäosusega läbida potentsiaalbarjääri, siis seega tuleneb see osakese<br />
laine omadustest või osakese teleportreerumistest <strong>aeg</strong>ruumis, mis omakorda põhjustab osakese<br />
lainelist omadust. Seda sellepärast, et absoluutselt igasugune füüsiline keha saab läbida teisi kehasid<br />
ainult <strong>aeg</strong>ruumis teleportreerudes ja seda reedabki osakese võime läbida erinevaid potentsiaalbarjääre.<br />
Mõlemad füüsikalised tõlgendusviisid <strong>on</strong> üht<strong>aeg</strong>u võimalikud. Mikroosakeste käitumised<br />
võivad olla põhjustatud nende osakeste teleportreerumistest <strong>aeg</strong>ruumis.<br />
Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika <strong>on</strong> tegelikult<br />
teleportmehaanika ) <strong>on</strong> võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel<br />
ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma ( inimest teleportreeruda ajas ja ruumis<br />
korraga ei saa ). See tähendab seda, et inimene teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B.<br />
Ruumipunktide A ja B vahel võib eksisteerida mingi suvaline tõke – näiteks beto<strong>on</strong>sein. Sellisel<br />
juhul inimene teleportreerub läbi beto<strong>on</strong>seina. Kuid taoline nähtus esineb ka kvantmehaanikas, kus<br />
osake võib teatud füüsikalistel tingimustel läbida potentsiaalbarjääri. Antud katses <strong>on</strong><br />
potentsiaalbarjääriks beto<strong>on</strong>sein ja inimene <strong>on</strong> väga suure massiga, kui võrrelda seda osakese<br />
massiga. Mõlemad nähtused <strong>on</strong> väga sarnased ( mis viitab identsusele ) ja see tähendab seda, et<br />
need kaks nähtust <strong>on</strong> sisuliselt üks ja sama. Nii füüsikas tõestataksegi eksperimentaalselt<br />
kvantmehaanika teleportatsio<strong>on</strong>ilist olemust ja päritolu.<br />
Lainefunktsio<strong>on</strong>i seaduspärasused<br />
277
Change language