Mis on aeg? 2

mis tähendab seda, et ruum on tasane, mitte kõver. Sellest tulenevalt saame Hubble´i konstandi H
muutumisseaduseks järgmiselt:
milles
=
=
Viimasest seosest me näemegi seda, et Universumi paisumiskiirus on null ehk H = 0, kui
Universum on paisunud lõpmata suureks ehk η = ∞. Siinkohal peab märkima seda, et tegemist on
meil küll tasase Universumi ruumiga ehk k = 0, kuid teiste kõveruste korral ( positiivse või
negatiivse kõveruse korral ) on kosmoloogilised stsenaariumid sellega üsna sarnased. Universumi
paisumiskiirus oleks võrdne valguse kiirusega c ehk H = c, kui Universumi mõõtmed ei võrduks
päris nulliga ehk η ≠ 0, vaid lõpmatusega võrreldes väga väikesed ehk η = 2. Viimases seoses saame
teha järgmise asenduse:
=
ja seega saame Hubble´i konstandi H muutumisseaduseks:
milles kordaja y muutumispiirkond on:
=
=
Selline lahend ei ole kindlasti õige, sest Universumi paisumiskiirus oli minevikus väiksem kui
praegusel ajahetkel ja see tähendab seda, et Universumi paisumiskiirus ajas suureneb, mitte ei
vähene. Võib eeldada seda, et kuna mitte miski ei saa liikuda valgusest kiiremini ( isegi mitte ruum
ise ), siis seega Universumi paisumiskiirus läheneb aja jooksul valguse kiiruseni c. Seetõttu oleks
õigem, s.t. vaatlusandmetega rohkem kooskõlas järgmine muutumisseadus:
milles kordaja y muutumispiirkond on:
=
=
Viimane seos rahuldab eelnevalt analüüsitud kosmoloogia põhivõrrandit:
Näiteks kui võrrandis
=
=
on Universum paisunud lõpmatult suureks ehk η = ∞, siis selle paisumiskiirus on kahanenud nulliks
ehk H = 0 ja seega saame kordajaks y = 0. Kui aga võrrandis
on Universumi mõõtmed paisunud lõpmatult suureks ehk R = ∞, siis selle paisumiskiirus on
lähenenud juba valguse kiiruseni c ehk H = c. Selline kosmoloogiline stsenaarium on
vaatlusandmetega kooskõlalisem, sest Universumi paisumiskiirus ajas suureneb ja näib, et mitte
54
=