Mis on aeg? 2

=
( on kõik konstandid ) tähistame seda avaldist ainult tähega k:
=
milles üldkonstandi k väärtus avaldub järgmiselt
= =
Kui kera elektrilaeng on näiteks 1 C, siis Nordströmi raadiuse R suuruse saame leida järgmiselt:
= =
milles q = 1 C ja ε = 1. Kera ruumala V valem avaldub järgmiselt:
milles pindala S on kera pindala:
= =
=
Kuna raadius R on võrdne eelnevalt välja arvutatud Nordströmi raadiusega R ja pindala S on
näiteks 2 m 2 , siis ruumala V väärtuse saame leida järgmiselt:
Antud ruumala V väärtus annab meil leida d väärtuse
=
ja see on
=
=
Pindala S on =
Tekkiv aegruumi lõkspind on uskumatult õhuke – kõigest 10 -51 meetrise läbimõõduga. See
tundub meile peaaegu olematuna, kuid ärme unusta seda, et mustade aukude Schwarzschildi
pindade ehk aegruumi lõkspindade läheduses kõverdub aegruum lõpmatuseni ( ehk ruumipunktide
omavahelised kaugused vähenevad lõpmatuseni ). Võrreldes lõpmatult väikese ruumikontraktsiooniga
on arv ehk suurus 10 -51 ikkagi väga suur väärtus, mis kindlasti mõju avaldab. Aegruumi
lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit, mis tähendab seda, et sellele pinnale lähenedes mõlemalt poolt
teiseneb aeg ja ruum kuni pinnani, mil aeg ja ruum on kõverdunud ehk teisenenud lõpmatuseni. Nii
et aegruumi lõkspind võib olla kõigest 10 -51 meetri paksune, kuid selle pinnal on aegruum
kõverdunud lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõverdumise korral ei ole energia ise lõpmatult suur,
mis tähendab seda, et kohaliku aegruumi lõpmatu kõverdumise tekitamiseks ei ole vaja lõpmatult
suurt energiat.
344