Mis on aeg? 2
Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.
Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
liikunud inimese äraoleku ajal ( tegelikult kogu <strong>aeg</strong> ) vähemalt milj<strong>on</strong>eid kilomeetreid. Kui aga<br />
inimesel <strong>on</strong> siiski soov tagasi tulla nö. „tõelisesse endisesse“ kööki ( mitte näilisesse endisesse<br />
kööki ), kust ta mõni <strong>aeg</strong> tagasi lahkus elutuppa, peab ta sellisel juhul <strong>aeg</strong>ruumist „lahti pääsema“,<br />
mis kisub pidevalt temaga ( ja kõige muuga ) kaasa. Kuid köögi tõeline endine asukoht <strong>on</strong> ruumis<br />
jäänud väga kaugele ( ja ka pidevalt kaugeneb Universumi kosmoloogilise paisumise tõttu ).<br />
Näiteks saja aasta tagune planeet Maa <strong>on</strong> „ruumis“ väga kaugele jäänud. Köögi „näiline“ endine<br />
asukoht ruumis eksisteerib alati siis kui me seda mistahes ajahetkel külastame. Oluline järeldus <strong>on</strong><br />
see, et mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( ja ka tulevaste ) asukohtade külastamine „ruumis“ <strong>on</strong>gi<br />
tegelikult juba oma olemuselt ajas rändamine.<br />
Ja nii <strong>on</strong>gi võimalik liikuda ruumis „kahte erinevat moodi“:<br />
1. Liikudes näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul ajas<br />
rändamist ei avaldu. Esineb ainult „tavapärane“ Universumis liikumine, mida me kõik<br />
igapäevaselt teeme. Näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis<br />
tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte<br />
Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse<br />
saarose tsükkliks.<br />
2. Liikudes tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul avaldub<br />
ajas rändamine, sest kehtib ka erirelatiivsusteooriast tuntud printsiip aja ja ruumi üksteise<br />
lahutamatusest. Ajas <strong>on</strong> võimalik rännata minevikku ja tulevikku.<br />
Siinkohal ilmneb ka põhjus, et miks me ei saa ruumis tavapäraselt liikudes ka ajas rännata. Seda<br />
sellepärast, et <strong>aeg</strong>ruumi piirk<strong>on</strong>dade tõelised endised asukohad ruumis eemalduvad meist pidevalt (<br />
Universumi paisumise tõttu ) ja seepärast jäävad need meile lihtsalt kättesaamatuks. Kõik kehad<br />
Universumis <strong>on</strong> liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujuteldava<br />
telje ühe ööpäeva jooksul. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed, kuud<br />
ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje ja pöörlemise käigus nad ka<br />
liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Samal ajal tiirleb<br />
kogu Päikesesüsteem ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis<br />
liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal <strong>on</strong> galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb.<br />
Kogu Universum tervikuna paisub ja seda Suurest Paugust alates.<br />
Eespool nägime seda, et Universum paisub tegelikult nö. „meetriliselt“. See tähendab seda, et<br />
galaktikad „ise“ tegelikult ei liigu, vaid ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See <strong>on</strong>gi<br />
„meetriline paisumine“. Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest <strong>on</strong> nagu kahe punkti<br />
vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsio<strong>on</strong>iväljades ( ehk kõveras<br />
<strong>aeg</strong>ruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha<br />
gravitatsio<strong>on</strong>itsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga.<br />
Seda nimetasime eelnevalt Universumi meetriliseks paisumiseks või Universumi paisumise<br />
meetriliseks mudeliks.<br />
Kuid Universumi ruumala paisumist kujutatakse väga sageli ette just kera ruumala paisumisena.<br />
Seejuures kera pinnal olevad kaks punkti ( oletame seda, et need <strong>on</strong> galaktikad ) kaugenevad<br />
üksteisest kera paisumisel. Peab märkima ka seda, et Universumi paisumisel ei ole keset, kuid kera<br />
paisumisel <strong>on</strong> see aga olemas. See <strong>on</strong> ka ainus erinevus. Antud kera paisumist nimetatakse füüsikas<br />
Universumi klassikaliseks paisumiseks või Universumi paisumise klassikaliseks mudeliks.<br />
122
Change language