Mis on aeg? 2

Midagi analoogset on ka aegruumi tunnelite loomisega. Näiteks aegruumi tunnelit on võimalik
kunstlikult luua ülisuurte energiate kasutamisega ( nagu oli seda juba eespool mainitud ) ja samas
ka üliväikeste energiate kasutamisega. Kuna planeetide massile vastavaid energiahulki pole
praktiliselt võimalik toota ega kasutada, siis jääbki järgi võimalus üliväikeste energiate kasutamine,
mis on juba kindlasti inimkonna praeguste tehnilise võimekuse piirides.
Peale massi kõverdab aega ja ruumi ka veel energia ja näiteks elektriväli omab energiat. Seega
füüsikalise keha mass ja elektrilaeng mõjutavad aegruumi geomeetriat. Kuid mida on siis
üliväikeste energiate all õieti mõeldud? Sellest juba järgnev pikem analüüs. Kogu järgnevas osas on
kirjeldatud inimese tehniline võimalus reaalseks ajas rändamiseks, mida me ka järgnevalt lühidalt
järjekorras esitame:
1. Inimene rändab ajas ainult siis ja veelkord ainult siis, kui ta satub hyperruumi ehk väljapoole
aegruumi. „Seal“ on aegruum üldrelatiivsusteooria järgi kõverdunud lõpmatuseni ( ehk aeg
on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on lühenenud samuti
lõpmatuseni ehk dt = ds = ∞ ). Selline aegruumi piirkond ( kus aegruumi eksisteerimine
lakkab olemast ) eksisteerib näiteks mustade aukude tsentrites ja seetõttu võivad mustad
augud olla nagu „väravateks“, mille kaudu on võimalik siseneda hyperruumi.
2. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab aegruumi keha mass. Kuna erirelatiivsusteooria järgi on
mass ja energia ekvivalentsed suurused valemis E = mc 2 , siis seega kõverdab aegruumi
peale massi ka veel energia.
3. Elektri- ja magnetväljal ( ja seega elektromagnetväljal ) on olemas energia ( ning ka mass ja
impulss ). See tähendab seda, et elektri- ja magnetvälja korral on energia kandjaks väli,
mitte laengud. Laengud on lihtsalt välja tekitajateks. Seega suudavad need väljad kui
energiaväljad kõverdada aegruumi nii nagu seda teevad kehade massid. Elektrijõu ja
gravitatsioonijõu vahe on 5,27 * 10 -44 . Oluline on märkida seda, et elektromagnetväli ise ei
ole tingitud aegruumi kõverdusest, kuid on võimeline mõjutama aegruumi struktuuri.
4. Elektrilaengu ( magnetlaenguid looduses ei eksisteeri ) mõju aegruumile kirjeldab
üldrelatiivsusteoorias tuntud Reissner-Nordströmi meetriline matemaatika.
5. Mida suurem on kehal mass, seda rohkem see aegruumi kõverdab ja sama on tegelikult ka
elektrilaenguga – s.t. mida suurem on kehal elektrilaeng ( ehk mida rohkem on väljal
energiat ), seda enam kõverdab see aega ja ruumi. Kuid siin peab arvestama seda, et kui
keha massi mõju aegruumi meetrikale on pöördvõrdeline raadiusega ehk kaugusega massist,
siis keha elektrilaengu korral on see aga pöördvõrdeline kauguse ruuduga laengust.
6. Et inimene saaks reaalselt rännata ajas, peab ta selleks olema elektrostaatiliselt laetud, kuna
elektrilaeng suudab mõjutada aegruumi kõverust. Elektrostaatilise laengu korral liiguvad
laengud hõõrdejõu mõjul, kuid „elektrodünaamilise laengu“ korral liiguvad laengud tõmbeja
tõukejõudude ehk elektrivälja mõjul. See tähendab seda, et füüsikaline keha saab
elektrilaengu hõõrdumise teel või elektrivälja mõjul ehk tõmbe- ja tõukejõudude kaudu.
Näiteks elektrotehnikas kasutatav akumulaator ehk lihtsalt aku saab laetud elektrivoolu abil,
mille korral liiguvad laengud tõmbe- ja tõukejõudude mõjul. Elektrostaatiline laeng tekib
kehal hõõrdumise teel.
7. Kuna elektrilaeng suudab mõjutada aegruumi meetrikat, siis on võimalik elektromagnetilist
vastastikmõju kasutades luua aegruumi tunnel, mis võimaldaks rännata ajas. Samasugust
põhimõtet on viljelenud ka maailmakuulus teadlane Michio Kaku, kes on New Yorgi
linnaülikooli füüsikaprofessor. „Tema idee hõlmab kaht kambrit, kusjuures kumbki sisaldab
kaht omavahel paralleelselt metallplaati. Põhimõte on selles, et genereeritakse piisavalt
299