11.06.2018 Views

Mis on aeg? 2

Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.

Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

kulgevat aga normaalselt, kuid väljaspool seda r<strong>on</strong>gi tundub vaatlejale r<strong>on</strong>gis olev ajakulg <strong>aeg</strong>lenevat.<br />

On selgesti näha seda, et vaatlejale ei ole näiteks aja <strong>aeg</strong>lenemine ehk aja kadumine tajutav<br />

seni, kuni ta ei eksisteeri süsteemist, kus aja dilatatsio<strong>on</strong> aset leiab, väljaspool. Omaaja jäävus<br />

taustsüsteemides <strong>on</strong> seega tegelikult näiline. Omaaja jäävust tegelikult ei ole. Kui see aga oleks<br />

siiski nii, siis peab oma<strong>aeg</strong> ju sama olema ka süsteemist väljaspool olevale vaatlejale. Kuid nii see<br />

siiski ei ole. Kõik eelnev kehtib sisuliselt ka pikkuse k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong>i kohta.<br />

1.2.2.4 Keha pikkuse k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong><br />

Oletame seda, et Maa pealt alustab oma teek<strong>on</strong>da ruumilaev ühtlase kiirusega v kinnistähe<br />

suunas. Täht ise asub kaugusel l. Vaatleja, kes jäi Maale, mõõdab reisi kestuseks t:<br />

=<br />

kuid kell, mis eksisteerib laeva pardal, näitab vähem <strong>aeg</strong>a:<br />

=<br />

Seega reisi teek<strong>on</strong>d <strong>on</strong> reisijatele lühenenud järgmiselt:<br />

= = = =<br />

Reisi alg- ja lõpppunkt liiguvad kiirusega v. Nii <strong>on</strong> see reisijaile laeva pardal, mitte Maale jäänuile.<br />

Ainult niimoodi <strong>on</strong> võimalik seletada sellist lühenemist. Selline k<strong>on</strong>traktsio<strong>on</strong> tekib ükskõik millise<br />

liikumise sihilise pikkuse korral. Näiteks kui meetrine jo<strong>on</strong>laud liigub kiirusega 0,8c ( ehk 240 000<br />

km/s ), siis see <strong>on</strong> ainult 60 cm pikkune. Kuid kaasaliikuvas süsteemis <strong>on</strong> see jo<strong>on</strong>laud ikkagi 1<br />

meetri pikkune. Kehade mõõtmed teistes suundades aga ei muutu. Näiteks kui kera liigub ülisuure<br />

kiirusega, siis see muutub just liikumise sihis kokkusurutud pöördellipsoidiks. Kinemaatiline tegur<br />

läheneb lõpmatusele kui liikumiskiirus läheneb valguse kiirusele vaakumis ja selle tõttu läheneb<br />

keha pikkus nullile. ( Ainsaar 2001, 12 ).<br />

1.2.2.5 Aja ja ruumi „koos-teisenemine“<br />

Taustsüsteemi kasutatakse keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodustavad<br />

taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtja ( ehk kell ). On olemas kahte liiki<br />

taustsüsteeme ja nendeks <strong>on</strong> siis inertsiaalsüsteemid ja mitteinertsiaalsüsteemid. Inertsiaalsüsteem<br />

<strong>on</strong> taustsüsteem, kus kehtib Newt<strong>on</strong>i I seadus. Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse<br />

179

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!