Mis on aeg? 2
Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.
Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Maa massi M M saab kätte just viimasest seosest. Kui me teame Maa orbiidi raadiust R or ja Maa<br />
tiirlemisperioodi T, siis saab ära määrata ka Päikese massi M p . Gravitatsio<strong>on</strong>ijõud, mis eksisteerib<br />
Maa ja Päikese vahel, põhjustab Maa kiirenduse ω 2 R or ( ω = 2π/T ). Järelikult:<br />
=<br />
Siit <strong>on</strong>gi võimalik välja arvutada Päikese mass. Analoogiliselt saab nii arvutada ka teiste taevakehade<br />
massid. ( Saveljev 1978, 142-143 ).<br />
Inertne ja raske mass <strong>on</strong> ekvivalentsed. See tähendab seda, et ei ole võimalik kindlaks teha, et<br />
kas vaadeldav keha asub gravitatsio<strong>on</strong>iväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Näiteks<br />
kaaluta oleku korral langevas liftis või ümber Maa tiirlevas kosmoselaevas ei ole võimalik kindlaks<br />
teha kiirenduse või gravitatsio<strong>on</strong>ivälja olemasolu. Matemaatiliselt väljendub see kõveras ruumis.<br />
Näiteks kosmoselaeva orbiit tasases ehk eukleidilises ruumis <strong>on</strong> ekvivalentne sirgega kõveras<br />
ruumis. Kõvera ruumi sirget jo<strong>on</strong>t nimetatakse geodeetiliseks jo<strong>on</strong>eks. Piisava kõverusega<br />
trajektoor võib olla kõveras ruumis sirge. Sirge <strong>on</strong> kõige lühem tee kahe ruumipunkti vahel.<br />
Negatiivse kõverusega nn. hüperboolsete ruumide geomeetria töötas välja 1826. aastal N.<br />
Lobatševski ja suvalise kõverusega ruumi geomeetria lõi 1854 aastal B. Riemann. Albert Einstein<br />
sidus ruumi kõveruse selliste suurustega, mis kirjeldavad massi ja liikumist. Einsteini võrrandi<br />
lahendamisel saadakse mingi vaadeldava keha maailmajo<strong>on</strong> kõveras ruumis, mis <strong>on</strong> määratud teiste<br />
kehade masside poolt. Maailmajo<strong>on</strong> <strong>on</strong> neliruumis keha liikumistee. Neljamõõtmelise<br />
koordinaatsüsteemi ( ehk kõvera <strong>aeg</strong>ruumi ) korral kasutatakse kolme ruumitelge ja ühte ajatelge.<br />
Ajamomenti korrutatakse valguse kiirusega, et oleks tegemist neljanda ruumimõõtmega.<br />
Tulemuseks <strong>on</strong> neli koordinaati: x, y, z ja ct.<br />
Jo<strong>on</strong>is 28 Tavaruum K liigub hyperruumi K´ suhtes.<br />
Kehade mass kõverdab <strong>aeg</strong>a ja ruumi. Kuid üldrelatiivsusteooria ei anna vastust küsimusele, et<br />
miks mass kõverdab <strong>aeg</strong>ruumi? Mass kõverdab <strong>aeg</strong>ruumi, kuid miks see nii <strong>on</strong>? Vastused nendele<br />
küsimustele annab ajas rändamise teooria.<br />
Erirelatiivsusteooria osas näitasime keha seisuenergia E = mc 2 seost ajas rändamise füüsikaga.<br />
Kõik kehad eksisteerivad tavaruumis, milles eksisteerib <strong>aeg</strong> ja ruum. Aeg kui kestvus <strong>on</strong> pidevalt<br />
„liikuv“. See tähendab, et <strong>aeg</strong> ei jää kunagi „seisma“. Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat.<br />
Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad ka aja suhtes ( s.t. me kõik liigume ajas tuleviku<br />
poole ), kuid <strong>aeg</strong> ei ole mingisugune objekt. Sellest tulenebki seisuenergia E = mc 2 kõikidele<br />
kehadele Universumis. See tähendab seda, et energia mc 2 <strong>on</strong> oma olemuselt siiski keha „kineetiline<br />
energia aja suhtes“. Kõik kehad liiguvad hyperruumi K´ suhtes, sest tavaruum K liigub hyperruumi<br />
K´ suhtes kiirusega c. Järelikult kõikidel kehadel <strong>on</strong> „kineetiline“ energia ja seega ka mass.<br />
206
Change language