Mis on aeg? 2
Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.
Tegemist on uue täiustatud ja parandatud väljaandega.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
„Vapustatud missis Forman astus sammu edasi ja kõik lapsed kadusid äkki.“<br />
Tegemist <strong>on</strong> taas ajas teleportreerumise ilminguga ja selles pole kahtlust. Vastavalt<br />
ajas rändamise füüsikateooriale saab ajas rännata hyperruumi dimensio<strong>on</strong>is ehk<br />
väljaspool <strong>aeg</strong>ruumi. Seda võimaldab <strong>aeg</strong>ruumi tunnel ehk ussiauk, mis võib tekkida<br />
elektromagnetilisest vastastikmõjust. Põhimõte <strong>on</strong> selles, et kui inimene <strong>on</strong><br />
teleportreerunud ajas, siis ajas rändamise füüsikateooria järgi <strong>on</strong>gi inimene läbinud<br />
ussiurke ehk <strong>aeg</strong>ruumi tunneli. Aegruumi tunnelit pole võimalik visuaalselt<br />
vaadelda, sest selle eksisteerimise <strong>aeg</strong> <strong>on</strong> äärmiselt väike. Aegruumi tunnel ( s.t.<br />
hyperruumi dimensio<strong>on</strong> ) läbitakse hetkega ja seda mõistame füüsikaliselt<br />
teleportatsio<strong>on</strong>ina.<br />
„Keegi meenutas Joan Formanit, kes oli paigast liikudes sedamaid neli mängivat<br />
last silmist kaotanud. Kas ta „pidi“ peatuma täpselt selles punktis, et teatud<br />
tingimustel võiks minevikuetendus taas silmade ees hargnema hakata?“ „Kui Joan<br />
Forman külastas Hadd<strong>on</strong> Halli maja Derbyshire´is, sai ta heita põgusa pilgu<br />
möödunud <strong>aeg</strong>adesse. Teatud punktis nägi ta leedi Grace Mannersit lapsena<br />
mängivat – aastaid pärast tema surma.“ Aegruumi tunnel võimaldab liikuda ( s.t.<br />
teleportreeruda ) ajas. Aegruumi tunnel tekib elektromagnetilise vastastikmõju<br />
tulemusena, täpsemalt öeldes elektrilaengute polarisatsio<strong>on</strong>i korral. See tähendab<br />
seda, et kui inimese keha katab elektrilaengute polarisatsio<strong>on</strong>i kiht, võib tekkida<br />
<strong>aeg</strong>ruumi lõkspind elektriliselt polariseerunud pinna lähedusse. See lõkspind <strong>on</strong><br />
sellisel juhul inimese keha kujuga ja <strong>aeg</strong>ruumi lõkspinda võib tõlgendada <strong>aeg</strong>ruumi<br />
tunneli sisse- ja väljakäiguna. Läbides <strong>aeg</strong>ruumi tunnelit ( mis võimaldab liikuda<br />
hyperruumis ehk väljaspool <strong>aeg</strong>ruumi ) teleportreerutaksegi ajas. Elektrilise<br />
polarisatsio<strong>on</strong>i pinna tekkimine inimese keha pinna peal sõltub inimese ja keskk<strong>on</strong>na<br />
mõjude vahekorrast. „Ajanihe ilmnemine näib vajavat mingit päästikut. Selle rolli<br />
näib sobivat äkiline valgusesähvatus või tavatu hulk elektrienergiat atmosfääris, sest<br />
need võivad õigete tingimuste puhul inimajuga vastastikku toimida.“<br />
„Pensi<strong>on</strong>är missis Charlotte Warburt<strong>on</strong>, kes elas koos abikaasaga Kenti krahvk<strong>on</strong>nas<br />
Tunbridge´i lähedal, sattus teisipäeval, 18. juunil 1968 korraks ajas tagasi. Abielupaar oli<br />
sõitnud linna sisseoste tegema ning pärast läks kumbki oma asju ajama, leppinud kokku, et<br />
hiljem kohtutakse samas kohvikus, kus alati. Tavalised ostud tehtud, käis missis Warburt<strong>on</strong><br />
veel mõnes kaupluses, otsides purgikeeksi. Nii sattus ta ka tundmatusse väikesesse<br />
selvepoodi. Keeksi seal polnud, kuid poes ringivaatav pensi<strong>on</strong>är pani tähele vasakus seinas<br />
olevat käiku, ning uudishimu sundis teda lähemalt uurima. Käigust pääses suurde<br />
mahag<strong>on</strong>paneelidega ristkülikukujulisse ruumi, mille kujundus erines järsult kaupluse<br />
modernsest kroom- ja plastilustustest. <str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>sis Warburt<strong>on</strong> kirjeldas seda: „Ma ei pannud ühtki<br />
akent tähele, kuid ruumi valgustas terve hulk väikesi jääklaasist kuplitega elektripirne.<br />
Nägin kaht paari, kes kandsid sajandi keskpaigast pärinevaid rõivaid, ning ühe naise riietus<br />
jäi mulle selgesti meelde. Tal oli poolviltu pähe seatud beež viltkübar, mille vasaku serva<br />
külge oli kinnitatud tutike tumedat karusnahka. Ka naise mantel oli beež, ning<br />
paarkümmend aastat tagasi võidi seda väga moodsaks pidada.“ <str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>sis Warburt<strong>on</strong> pani tähele<br />
ka mitut sakoülik<strong>on</strong>da kandvat meest ning kõrval asuvat klaaskabiini, kus istus kassiir. Kõik<br />
jõid kohvi ja lobisesid omavahel, milles ei paistnud midagi iseäralikku olevat, arvestades, et<br />
käes oli keskhommikutund. Ent pensi<strong>on</strong>ärile tundus veider, et ta polnud sellest kohvikust<br />
varem midagi kuulnud, ja hiljem meenus talle, et ta ei olnud üldse kohviaroomi haistnud.<br />
Kohtunud abikaasaga, rääkis missis Warburt<strong>on</strong> talle oma leiust, ning nad otsustasid<br />
järgmisel teisipäeval selles uues kohvikus ära käia. Nädal hiljem tehti sisseoste nagu<br />
tavaliselt; pärast seda läksid nad tollesse väikekauplusse ning astusid sinnapoole, kus<br />
kohvikuuks oli olnud. Ent nüüd seisis samal kohal seina ääres toidu külmlett. <str<strong>on</strong>g>Mis</str<strong>on</strong>g>ter<br />
367
Change language