Maailmataju 4.2

More documents

Recommendations

Info

kokku. Kõik värvused on tingitud keemiliste elementide olemasolust Universumis. Näiteks hapnik helendab sügavsiniselt, lämmastik roheliselt, väävel kollaselt jne. Kuid vesinik helendab kas punaselt või roheliselt, sõltuvalt sellest, et milline on vesiniku energiatase. Kosmose objektidest näeme palju värvilisi pilte. Kuid selle saamiseks hangitakse energiat elek- tromagnetilise spektri kogu nähtavast osast. Värvipildid saadakse peamiselt kolme erineva värvi kombineerimisel. Näiteks punane, roheline ja sinine on kolm põhivärvust. Kõik teised värvused on nende kolme värvi kombinatsioon. Erinevaid värvusi võib olla isegi miljoneid. Et aga saada värvide puhtust ja originaalsust leiutas 1930. aastal värvifilmitööstus Technicolor selleks vastava tehno- loogia. Läbi punase, rohelise ja sinise filtri säriti korraga kolm mustvalget filmirulli. Seejärel lasti mustvalged filmid läbi samasuguste värvifiltrite. Pärast seda trükiti need korraga ühele värvifilmile. Niimoodi sooritavad ka kosmost fotografeerides kaamerad. Pilte sooritatakse läbi erinevate värvifiltrite. Enamasti pannakse kokku täielik loomulike värvide spekter. Seda saadakse siis, kui mõdasid filtreid kasutatakse kohakuti. Kuid astronoomid kasutavad ka mingite kindlate valgussa- gedustele häälestatuid filtreid. Sellisel juhul kasutatakse pikkusühikut nimega ongström. Üks ongström on üks kümnemiljondik meetrit. Näiteks Päikese aktiivsetes piirkondades olev vesinik helendab lainepikkusel 6562 ongströmi. Filtrid võivad näidata ka struktuure detailsemalt. Selleks nad blokeerivad ülearuseid lainepikkusi. Kosmosekaameratel on enamasti kümneid värvifiltreid. Just selliste kaameratega on saadud kõige paremad fotod. Näiteks kosmoseteleskoobil Hubble´il on olemas täiustatud ülevaatekaamera, samuti ka marsikulguri kaamerad, kosmosejaama Cassini kaamera Saturnil jne. Need on kaamerad tegemaks teaduslikku tööd. Need filtrid jagavad valguse värvid väga täpselt. Fototöötlusega ühendatakse kogu selline informatsioon kujutiseks. Teaduslik ja esteetiline foto oma olemuselt tegelikult väga ei erinegi. Igasugune foto peab ( võimaluse korral ) sisaldama värvitoone mustast kuni valgeni. See tähendab seda, et esindatud peab olema täielik spektri skaala. Fotode värve uuritakse ja analüüsitakse juba teaduslikult, et saada detailidest üha rohkem infot. Kuid digitaalfotograafia kasutusele võtuga hakati kosmosepiltidele lisama ka tehisvärve. See sai alguse 1970. aastal. Näiteks erinevaid värvitoone anti hallidele värvidele. Kuid need fotod ei kaotanud oma väärtust. Nad omasid sellegipoolest teaduslikku infot, mida siis astronoomid analüüsida said. 1980. aastail tehti väga palju kosmosepilte. Tänapäeva arvutitöötlus suudab töödelda veelgi keerulisemat digitaalset pilditöötlust. Värvitoone määratakse tänapäeval palju täpsemalt, kui seda aastakümneid tagasi teha sai. Kuid foto koostamine vajab subjektiivset tõlgendamist ja lähenemist. Enamasti koostatakse kosmosepilt teleskoobi abiga või saadetakse pilt otse kosmoseaparaadist Maale. Näiteks arvati kunagi seda, et Jupiteri ammooniumi jääkristallidest pilved peaksid olema valged. Arvati ka seda, et Marsi atmosfäär on samuti sinaka tooniga nii nagu Maa atmosfääri korral. Kuid hiljem selgus, et Marsi atmosfäär on hoopis roosaka tooniga. Universumis on olemas ka selliseid elektromagnetlaineid ( värvivarjundeid ), mis ulatub nähtava valguse lainepikkuste piirkonnast väljapoole. Näiteks on olemas infrapunakiirgus ( mis on põhjustatud soojast tolmust ), raadiolained ( mis levib tähtedevahelises gaasis ), röntgenikiirgus ( mis on põhjustatud kõrgtemperatuurilisest plasmast ). Need kiirgused on oma olemuselt täpselt ühesugused – elektromagnetlained, kuid need erinevad oma lainepikkuste poolest. Valgus on elektromagnetlaine. Heli on aga füüsikalise keskkonna tiheduse perioodilise muutumi- se levimine ruumis. Nähtav valgus moodustab ainult imetillukese osa kogu elektromagnetlainete skaalast. Kui me ei tea peale nähtava valguse ka teisi elektromagnetlainete pikkusi, siis ilmselt ei ole Universumi teaduslik uurimine võimalik. Kuid see teeb võimalikuks teleskoopide kasutamine. Kuid raadiolainetel, röntgen- ja 5
infrapunakiirgusel ei ole meie mõistes värve. Seetõttu antakse neile suvalised värvid, et muuta need kiirgused inimesele siiski nähtavaks. Näiteks mõned kosmosepildid on tehtud infrapunakiirguses, millel on erinevad lainepikkused. Seetõttu tehakse nende lainepikkuste eristamiseks pikad lainepikkused punasteks, keskmised rohelisteks ja väiksed sinisteks toonideks. Sellisena tulevad üsna värvilised pildid. Tehisvärve kasutatakse eriti siis, kui paljude objektide värvused on ühesugused. Näiteks kui kõik tähed paistavad kollastena. Peale infrapunakiirguse võib ka näiteks röntgenikiirgust lasta paista värvilisena. Astronoomias sisaldavad kosmosepildid teadus-likke fakte. Inimesed on võimelised kujuteldamatult suurt Universumit nägema väga piiritletult. Kuid tänu teleskoopidele ja fotode arvutitöötluse tehnoloogiale on võimalik seda puudust korvata. Nüüdisajal tehakse selliseid kosmosepilte, mida pole mitte kunagi suudetud koostada. Saadud fotod Universumist sisaldavad nii teaduslikke fakte kui ka esteetilist ja emotsionaalset tooni. Mida sügavamale Universumisse vaatame, seda kaugemal ruumis ja ka ajas ( minevikku ) me neid taevaobjekte näeme. Alloleval fotol näeme kogu Universumi struktuuri – alates meie Päikesesüsteemist kuni kaugeimate galaktikate superparvedeni. Meie planeet Maa tiirleb ümber Päikese. Päike tiirleb ümber Linnutee Galaktika keskme ja Galaktika omakorda triivib Universumis Kohalikus Galaktikaparves. Galaktikad moodustavad parvesid ja need omakorda superparvesid. Joonise on koostanud Kenneth Eward. 6
Page 1 and 2: UNIVISIOON Maailmataju II Autor: Ma
Page 3 and 4: SISUKORD 1 Holograafia ............
Page 5: 2 Fotograafiline Universum Ilma nä
Page 9 and 10: 3 Galaktikad Universumis moodustava
Page 11 and 12: 10
Page 13 and 14: 12
Page 15 and 16: 14
Page 17 and 18: 16
Page 19 and 20: 18
Page 21 and 22: 20
Page 23 and 24: 22
Page 25 and 26: 24
Page 27 and 28: 26
Page 29 and 30: 28
Page 31 and 32: 30
Page 33 and 34: 32
Page 35 and 36: 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole t
Page 37 and 38: 36
Page 39 and 40: 38
Page 41 and 42: 40
Page 43 and 44: 42
Page 45 and 46: 44
Page 47 and 48: 46
Page 49 and 50: 48
Page 51 and 52: 50
Page 53 and 54: 52
Page 55 and 56: 54
Page 57 and 58:
56
Page 59 and 60:
58
Page 61 and 62:
60
Page 63 and 64:
62
Page 65 and 66:
64
Page 67 and 68:
5 Universumi tähed Tähed on energ
Page 69 and 70:
68
Page 71 and 72:
70
Page 73 and 74:
72
Page 75 and 76:
74
Page 77 and 78:
76
Page 79 and 80:
78
Page 81 and 82:
80
Page 83 and 84:
82
Page 85 and 86:
84
Page 87 and 88:
86
Page 89 and 90:
88
Page 91 and 92:
90
Page 93 and 94:
92
Page 95 and 96:
7 Planeedid Vanaaja astronoomid tä
Page 97 and 98:
96
Page 99 and 100:
98
Page 101 and 102:
100
Page 103 and 104:
102
Page 105 and 106:
104
Page 107 and 108:
106
Page 109 and 110:
108
Page 111 and 112:
110
Page 113 and 114:
112
Page 115 and 116:
114
Page 117 and 118:
116
Page 119 and 120:
118
Page 121 and 122:
120
Page 123 and 124:
122
Page 125 and 126:
124
Page 127 and 128:
126
Page 129 and 130:
128
Page 131:
130
show all

Maailmataju 4.2

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?