Nõustamise alused veebipõhisele nõustajale
Internet on muutumas eelistatud suhtluskanaliks. Aina rohkem inimesi lävib internetis sotsiaalselt ja otsib abi ning informatsiooni. Juba 2002. aastal Norras läbiviidud uurimusest järeldus, et veebipõhine nõustamine oli uuritavate seas eelistatud abi saamise võimalus (Kummervold jt 2002). Võrreldes traditsioonilise näost-näkku nõustamisega tajusid uuritavad veebipõhist nõustamist turvalisemana, sest võisid vajadusel jääda anonüümseks. See lihtsustas oma probleemide jagamist võõra inimesega.
Internet on muutumas eelistatud suhtluskanaliks. Aina rohkem inimesi lävib internetis sotsiaalselt ja otsib abi ning informatsiooni. Juba 2002. aastal Norras läbiviidud uurimusest järeldus, et veebipõhine nõustamine oli uuritavate seas eelistatud abi saamise võimalus (Kummervold jt 2002). Võrreldes traditsioonilise näost-näkku nõustamisega tajusid uuritavad veebipõhist nõustamist turvalisemana, sest võisid vajadusel jääda anonüümseks. See lihtsustas oma probleemide jagamist võõra inimesega.
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1. Kui probleem on piisavalt tõsine või piisavalt häiriv.<br />
2. Kui inimene usub, et see, kelle poole ta pöördub, suudab teda tegelikult ka aidata.<br />
On ka kliente, kes ei pöördu vabatahtlikult, vaid saadetakse kellegi poolt. Vahel ei pruugi klient ise<br />
aru saadagi, et ta on ohtlik endale või teistele. Sellisel puhul on esmaseks sammuks kliendile<br />
selgitada, millised on tema käitumise tagajärjed. Samuti on selliseid kliente, kes saavad aru küll, et<br />
nad kahjustavad oma käitumisega ennast või teisi, kuid ei hooli sellest. Sellisel juhul saab peamiseks<br />
vaatlusaluseks probleemiks nende mittehoolimine. Kliendid, keda on saadetud sunniviisiliselt abistaja<br />
juurde, on enamasti abi suhtes resistentsed.<br />
Info valdkonnad probleemi kaardistamiseks:<br />
Aasta Vanus Perekond Kool Tervis Sõbrad Huvialad Muu<br />
Olulise<br />
sündmuse<br />
aasta<br />
Sünnid,<br />
surmad,<br />
lahutused,<br />
abiellumised<br />
Iga etapi juures peaks keskmes olema vastava etapi eesmärk või eesmärgid. Oskused ja tehnikad on<br />
viisid, kuidas neid eesmärke saavutada. Nagu öeldud on esimese etapi eesmärk esialgne probleemi<br />
selgitamine. Nõustaja oskused ja tehnikad ongi vajalikud selleks, et saavutada seatud eesmärke.<br />
Oluline on ka see, et eesmärki peab meeles pidama nii abistaja kui ka klient. Vastasel juhul võib<br />
juhtuda, et abistaja rolli tähtsustatakse üle. Sellisel juhul võivad oskused, tehnikad ja isegi suhe<br />
iseenesest muutuda eesmärgiks omaette.<br />
Hea ja toetava suhte kujundamine on väga oluline, kuid mitte peamine esimese etapi eesmärk.<br />
Hea suhe on üks peamisi viise, kuidas aidata kliendil oma eesmärke saavutada ja toetada<br />
motivatsiooni pingutamiseks ja nende poole liikumiseks. Hea, töötav suhe aitab lõppeesmärgile<br />
olulisel määral kaasa. Seetõttu kujundavad nõustajad erinevate klientidega erinevad suhted. Kuigi<br />
kõik suhted peavad põhinema lugupidamisel, ei oma kõik suhted samal määral soojust. Mõni klient<br />
eelistab ja teda aitab paremini lähedasem suhe, kuid teisele kliendile ei pruugi see meeldida ning<br />
tema eelistab distantsi. Klienti kuulates on oluline tähelepanelikult kuulata ka seda, milline suhe<br />
antud kliendile kõige enam võiks sobida, et ennast kliendile häälestada.<br />
Nõustaja põhioskused I etapis<br />
1. TÄHELEPANELIK SUHTUMINE – klient peab tunnetama, et nõustaja süveneb tema probleemi ja on<br />
tema jaoks olemas. Videopildiga veebipõhise nõustamise puhul tähendab see näiteks silmside<br />
loomist ja kasutamist. Asünkroonse või ilma videota nõustamise korral häirivatest kõrvalmõjudest<br />
hoidumist nagu näiteks parasiitsõnade kasutamine, sisutühjade lausete kirjutamine, närviline pastaka<br />
või sõrmedega toksimine (audio-võimalusega nõustamise puhul). Selliseid liigutusi teeb inimene siis,<br />
kui ta tunneb ennast suhtlemisel ebamugavalt. Ebamugavus võib olla tingitud psühholoogilise<br />
kontakti puudumisest või millestki sellisest, mida suhtlemispartner ütles ja millega nõus ei olda. Siin<br />
ei ole vahet, kas suheldakse ühe või mitme inimesega. Ebamugavus võib endast kujutada ka hirmu,<br />
ärevust, kohmetust, mittetoimetulemise tunnet jne. See väljendub tavaliselt kätega tehtavates<br />
liigutustes, kus suhtleja puudutab ennast või erinevaid esemeid. Enese puudutamine tähendab nii<br />
18
Change language