Nõustamise alused veebipõhisele nõustajale

sünkroonse ja asünkroonse suhtlemise kasutamist samaaegselt. See nõuab aga sissejuhatava osa
muutmist vastavalt olukorrale, sest arvestada tuleb kõiki kasutatud suhtlemisviise ja viimasel
sessioonil toimunut.
1. Sissejuhatus. Alusta kohtumist tervitusega. Kui tegemist on jätkusessiooniga, siis võib küsida, kas
eelmisest kohtumisest on midagi üles jäänud või esile kerkinud, millega klient soovib käesoleval
kohtumisel tegeleda. Järgnevalt tuleks paluda kliendil valida käesoleva sessiooni jaoks teema ja
fookus või aidata klienti teema leidmisel. Juhtiv roll selles staadiumis on nõustajal.
2. Põhiosa. Sarnaselt asünkroonsele suhtlemisele sisaldab põhiosa küsimusi, empaatilisi vastuseid,
kliendi väljenduste ümbersõnastamisi, info andmist, tagasisidet, juhiseid, kokkuvõtteid ja eelneva
materjali peegeldamist, ettepanekuid kliendi teemadega seotud edasise protsessi ja järgmiste
sammude osas, tagasisidet eelneva suhtlemise ja selle sobivuse kohta kliendi jaoks, arusaamatust või
segadust tekitanud teemade selgitamist kliendi jaoks.
3. Lõpetamine. Sünkroonse sessiooni lõpetamine peab olema hoolikalt ajastatud ja juhitud, et jääks
aega kokkuvõtte ning järelduste tegemiseks teemadel, mida klient sessiooni fookuseks valis. Oluline
on, et kliendile jääks konkreetse teema ja sessiooni osas lõpetatuse tunne. See ei tähenda, et
käsitletud teemat ka järgmisel korral ei võiks analüüsida. Kui sessioonile järgneb järgmine klient,
peab ajaraamidest kinni pidama, sest aja ületamine järgmise kliendi arvelt on ebaprofessionaalne ja
kontaktivõtu ootamine kliendi jaoks frustreeriv.
Nõustamisprotsessi lõpetamine
Jakobsoni (2010) kohaselt on nõustamise alguses püstitatud eesmärk ja tegevusplaan aluseks
nõustamisprotsessi efektiivsuse hindamisel. Tulemuse sõnastamine ning võrdlus püstitatud
eesmärgiga annab nii nõustajale kui kliendile võimaluse hinnata nõustamise eesmärgipärasust ja
tulemuslikkust.
Nõustamine on efektiivne, kui:
1. kliendil tekib mõtestatud arusaamine situatsioonist ja/või oma tunnetest;
2. sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks;
3. kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel ning situatsiooniga ümberkäimisel;
4. kliendil on eelnevalt olemas või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused
muutuse elluviimiseks;
5. klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse).
Loogiline lõpp nõustamisprotsessile tuleb siis, kui probleem saab lahenduse ning kliendi
toimetulekuressursid on piisavad, et edaspidi ilma abita hakkama saada. Abistamissuhte
katkestamine on mõttekas ka siis, kui suhe ei ole tulemuslik, kui nõustaja võimed on ammendatud ja
ebapiisavad.
Nõustaja poolt on raske nõustamissuhet lõpetada kui:
lahkuminek tähendab olulise suhte katkestamist;
nõustaja kahtleb, kas klient ikka saab ise hakkama;
30