Problemaatilisi situatsioone korteriühistu ... - RP Konsult OÜ

Lisaks soovitan lugeda Märitz, E. (2003); Korteriühistute raamatupidamisest 2003.a RTJ 17
„Mittetulundusühingud ja sihtasutused” eelnõu järgi – Raamatupidamisuudised nr 4 (67), lk
19-26. Artiklis on kommenteeritud Raamatupidamise Toimkonna juhendi ERS 17 eelnõu.
Tänaseks päevaks on see eelnõu juba reaalsus, st vastu võetud.
2.2.2. Mis on korteriühistu tulud ja kulud?
Korteriühistu tuludeks saavad olla, need sihtotstarbelised või muud laekumised, millega
tagatakse korteriühistu põhikirjaline tegevus. (Korteriühistuseadus, § 6 lg 1) Nendeks võivad
olla, siis liikmete osamaksud, tegevusest saadav tulu – üldhaldustasu, kommunaalteenuste
tasu, kingitused, annetused, intressi tulud jne.
Kuludeks on aga pea samad kulud nagu ka kõikidel teistel (Märitz 2002b, lk 16):
1) remonditööliste palgad;
2) materjalide hoolduseks;
3) materjalid ja seadmed remondiks;
4) juhatuse liikmete tasud ja muud ülalpidamise kulud;
5) tegevjuhi palk;
6) raamatupidaja palk;
7) majahoidja palk;
8) kantseleikulud;
9) elektrisüsteemide ja soojasõlmede hooldus;
10) prügiveo ja muud ümbruse korrashoiu kulud;
11) maamaks;
12) ebatõenäoliselt laekuvad arved jne.
Kulude arvestust võib pidada nii detailselt kui keegi vähegi soovib, selles osas ei ole mingeid
piiranguid. Oluline on selgeks teha prioriteedid, mida tahetakse teada, millised eesmärgid
seatakse. Nende puudumisel on aga raamatupidamisel raske välja tuua korteriühistu juhatust
ja liikmeid rahuldavaid väljavõtteid, aruandeid. Ilmselge, et nii detaile palgakulude
väljatoomine ei ole üldsegi otstarbekas, sest nad moodustavad tulude ja kulude aruandes
ebaoluliselt väikese summa. Võib eeldada, et paljudes korteriühistutes on palgatud tööle
16