Problemaatilisi situatsioone korteriühistu ... - RP Konsult OÜ

esitamise, juhul kui korteriühistul on varasid vähem kui kohustusi, sealsamas on ära toodud
juhatuse vastutus selle avalduse esitamata jätmise puhul. Seega on ekslik arvata, et
korteriühistu omakapital võib olla negatiivne.
Väga oluline on raamatupidamise seaduse §18 lg 2, mis kohustub raamatupidamis-
kohustuslast (sh korteriühistut) inventeerima majandusüksuse varad ja arvelduste saldod,
tegema reguleerimis- ja lõpetamiskanded, hinnata varad ja kohustused, arvutada
bilansikontode lõppsaldod, tuuakse välja tulem ning vormistatakse aruandetabelid ja
aruandelisad. Lähtuvalt §18 lg 2 märgitust, pole oluline millal üks või teine saldo on tekkinud,
oluline on, et selgitatakse välja, millest see saldo koosneb, kuidas ta on kujunenud jne., ja
seda kõikide bilansisaldode kohta.
Näiteks: sageli teavad raamatupidajad, et bilansis on sihtreserv summas 15 000 kr, kuid kui
küsida täpsemalt, et mille jaoks see sihtreserv on moodustatud, siis ei osata vastata.
Soovitatakse küsida eelmise raamatupidaja käest! See on absurd! Selline suhtumine aruannete
koostamisse ei ole just kõige õigem.
Mittetulundusühingute aruannetes esinevad sagedamini järgmised vead ja puudused
(Tšistjakov 2002, lk 31):
“aritmeetilised ebatäpsused (liitmisvead)
segane ja eksitav sõnastus
puuduvad nõutavad lisad
lisades ei ole avalikustatud nõutav info ( nt antud garantiid ja tagatised, tehingud seotud
osapooltega)
lisades esitatud informatsioon ei vasta bilansis, kasumiaruandes ja rahavoogudes esitatule
(või siis on vastuoluline)
aruanded ei ole võrreldavad (nt puuduvad eri majandusaastate võrdlevad andmed,
arvestuspõhimõtted on muudetud jne)”
24