Haldjakuninganna - Vanemuine

Henry Purcelli ooper
Fairy Queen

Pirjo Püvi, Tanel Jonas
Teater Vanemuine, 141. hooaeg
Vanemuine 141 th Season
Henry Purcell
HALDJAKUNINGANNA
FAIRY QUEEN
Ooper kahes vaatuses / Opera in two Acts
William Shakespeare’i komöödia „Suveöö unenägu“ ainetel
Based on the William Shakespeare’s comedy „A Midsummer Night’s Dream“
Tõlkija / Translator Liina Tordik
Lavastaja, koreograaf, visuaalid / Director, Choreographer, Visuals
Sasha Pepeljajev (Venemaa / Russia)
Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor
Lauri Sirp
Kostüümikunstnik / Costume Designer
Liisi Eelmaa
Valguskujundaja / Light Designer
Jaanus Moor
Lavastaja assistent / Assistant to the Stage Director
Merle Jalakas
Repetiitor / Repetitor
Marika Aidla
Kontsertmeistrid / Rehearsal Pianists
Jaanika Rand-Sirp, Irina Oja
Koormeister / Chief Chorus Master
Lilyan Kaiv
Inspitsient / The performance is managed by
Meelis Hansing
Subtiitrid / Subtitles
Ragne Saul
Esietendus toimus 2. mail 1692 Dorset Gardeni teatris Londonis
The premiere took place on May 2, 1692 at the Dorset Garden Theatre in London
Esietendus 5. veebruaril 2011 Sadamateatris
Premiere on February 5, 2011 at the Harbour Theatre

Märt Jakobson, Mati Turi, Atlan Karp
Osades / Cast
Pirjo Püvi – sopran, Titania, 1. haldjas / 1st Fairy, Nümf / A Nymph,
Kevad / Spring, 1. ja 2. naine / 1st and 2nd Woman
Merle Jalakas – sopran, Hiina naine / Chinese Woman, 2nd Woman
Alla Popova – sopran, Öö / Night, Juno
Karmen Puis – sopran, 2. haldjas / 2nd Fairy, Mõistatus / Mystery,
1. ja 2. naine / 1st and 2nd Woman
Maria Kallaste – alt, Saladuslikkus / Secresy, Mopsa, Suvi / Summer
Mati Turi – tenor, Phoebus, Sügis / Autumn, Hiina mees / A Chinese Man
Atlan Karp – bariton, Purjus poeet / Drunken Poet, Coridon, Bottom
Märt Jakobson – bass, Uni / Sleep, Talv / Winter, Hymenaios
Janek Savolainen – Puck, Robin
Julia Kaškovskaja, Laura Quin, Milena Tuominen – Haldjad / Fairies
Tanel Jonas – India poiss / Indian Boy
Maarja Mitt – Hermia
Maarius Pärn – Helena
Markus Luik – Demetrius
Robert Annus – Lysander
Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ansambel
Tartu Heino Eller Music School Ensemble
Sopranid Laili Jõgiaas (Teater Vanemuine), Liis Variku, Merit Tagel
Aldid Merle Uppin, Maari Ernits
Tenorid Oliver Timmusk, Sander Sokk
Bassid Rasmus Kull, Tamar Nugis

Vanemuise Sümfooniaorkester
Vanemuine Symphony Orchestra
Maarius Pärn
Muusikajuht ja peadirigent / Musical Director and Chief Conductor
Mihkel Kütson
Kontsertmeister / Concertmaster Kristel Eeroja-Põldoja
I viiul / I violin Kristiina Birk, Kadri Sepalaan, Andri Annus, Laura Miilius,
Eva-Maria Sumera, Kattrin Ojam, Anne Vellomäe, Maria Kesvatera, Helena
Valpeteris, Helena Pechter II viiul / II violin Maria Zarubina, Anna Samsonova,
Sirli Laanesaar, Žanna Toptši, Triinu Raudver, Marju Villak, Hille Niilisk, Denis
Strelkov Vioola / Viola Kadri Rehema, Svetlana Nukka, Hanno-Mait Maadra,
Niina Mets, Tiina Enniko, Merike Ots Tšello / Violoncello Lauri Sõõro,
Enno Lepnurm, Heli Ilumets, Olga Raudonen, Marina Peleševa, Maie Kostabi
Kontrabass / Contrabass Linda Viller, Aivar Eimra, Jaanus Roosileht, Jaanus
Siniväli Flööt / Flute Karina Vološina, Anna Kelder, Heili Mägi, Margus Kits
Oboe / Oboe Anna Šulitšenko, Maimu Kaarde Fagott / Bassoon Kulvo Tamra,
Johanna Tuvi, Elle Fuchs Trompet / Trumpet Karl Vakker, Marti Suvi, Viljar
Lang, Kalev Helmoja Löökriistad / Percussions Ilja Šarapov, Valdeko Vija,
Margus Tammemägi, Küllike Tikk Klavessiin / Harphicord Ele Sonn
Märt Jakobson, Maarius Pärn, Merle Jalakas

Maarja Mitt, Markus Luik, Robert Annus, Maarius Pärn
Sisukokkuvõte
Loo tegevuspaigaks on muusikatöötlejate ettevõte (Music Manipulators Office ehk MMO) nimega
„Ventures of Absolutely New Effects / Music Manipulators United In Neurotic Environment“, kus
töötajad sorteerivad, parandavad, arranžeerivad, pakivad, saadavad, võtavad vastu, pööravad pea
peale ja transpordivad muusikat, helisid, hääli ja häälitsusi.
Avamäng
Lavastaja Bert, kelle armulugu sopran Tiinaga kipub kiiva kiskuma, kujutleb end tundmatu
India poisina (Unidentified Indian Boy ehk IBOY) Shakespeare’i näidendis „A Midsummer Night’s
Dream“. (Arvata võib, et tegelikult samastub ta kuningas Oberoniga, kes teeskleb, et on haldjakuninganna
Titaniale kuuluv India poiss. NB! Siinkohal peab mainima, et illusioonide hierarhia
seisab loogilisest analüüsist kõrgemal.) Tiina ilmub tema unelmas Titaniana ning see nägemus suurendab
veelgi Berti kannatusi.
1. vaatus
Bert astub sisse lähimasse viskibaari, kus end õige pea India poisiks (IBOY) joob. MMO töötajad
muunduvad tema vaimusilmas „Suveöö unenäo“ tegelasteks – Hermiaks, Helenaks, Lysandriks ja
Demetriuseks.
Hermia isa sunnib tütart abielluma Demetriusega, kuigi Hermia armastab hoopis Lysandrit.
Hermia sõbrannal Helenal oli varem suhe Demetriusega, ent Demetrius on nüüd armunud
Hermiasse ning plaanib temaga abielluda. Hermia ja Lysander otsustavad linnast põgeneda ja avaldavad
oma salaplaani ka Helenale. Helena omakorda räägib sellest Demetriusele. Helena arvestuse
kohaselt peaks Demetrius armastajatele metsa järgnema ja seal avaneks hoopis temal võimalus
mehe tähelepanu köita.
Samal ajal saab MMO meeskond pakilise ja keerulise ülesande ühingult „No Fear Shakespeare
Society“ – taastada kadunud pausid Henry Purcelli ooperis „Fairy Queen“. Algebra abil kontrollitakse
hoolikalt harmooniat, segatakse, analüüsitakse ja tõstetakse ümber noote ning helisid. Tulemused
saadetakse „ajukeskusesse“, kus „suured ninad“ otsuseid langetavad.
Inglise semi-ooperi traditsioon nõudis, et suurem osa näidendi muusikast juhatatakse sisse ebamaiste
olevuste poolt, kes on tegevusega seotud peenekoeliste metafooride kaudu. Sarnasel moel
jälgivad ja kommenteerivad muusikatöötlejate ponnistusi Night / Öö, Sleep / Uni, Secrecy / Saladuslikkus,
Mystery / Mõistatus, 4 seasons / 4 aastaaega jt.
2. vaatus
Berti (või IBOY?) moondunud nägemustes on Titania Oberoni hüljanud tüli tõttu väikese India
poisi omamise üle, millele lisanduvad lahkhelid globaalse soojenemise teemal. Oberon annab oma
sõbrale ja teenrile Robinile käsu leida võlulill. Kui selle nektarit tilgutada magava inimese silmalaugudele,
armub too esimesse elusolendisse, keda ärgates näeb. Oberon kavatseb nektarit tilgutada
Titania laugudele. Ta loodab, et pärast armulugu suvalise koletisega naaseb naine tema juurde.
Samal ajal märkab Oberon Demetriuse poolt alandatud Helenat ning otsustab õnnetut tüdrukut
aidata. Kui Robin võlulillega naaseb, käsib Oberon tal tilgutada mahla Demetriuse silmadele.
Titania ja tema haldjad on rõõmsalt pidutsenud ning seejärel uinunud. Oberon pigistab nektarit
Titania laugudele.
Robin leiab metsast uinunud Lysandri ja Hermia. Olles veendunud, et täidab oma ülemuse käsku,
tilgutab ta ekslikult nektarit Lysandri silmadele.
Ikka veel tülitsedes saabuvad Helena ja Demetrius. Mees jätab tütarlapse üksi. Helena äratab
Lysandri, kes koheselt temasse armub.
Samal ajal jätkavad MMO töötajad täie hooga ooperi „Fairy Queen“ fragmentide kontrollimist,
pakkimist ja transportimist. Et taastada pauside asukohad, nagu need olid XVII sajandil, tuleb
neil taas ja taas ümber arvutada kaksikheeliksi ülekanded. Nad lasevad häältel tiirelda meloodiate
ümber ning mõõdavad orbiidi kõrvalekaldeid, püüdes leida õigeid arve, mis juhiksid nad arhailise
märgisüsteemi algse järjestuseni.
Vaheaeg

3. vaatus
Tähtis märkus: Samaaegselt Berti (IBOY? Oberoni?) luuludes osalemisega on MMO töötajad pidevalt
seotud ka erinevate irratsionaalsete mehaaniliste katsetustega.
Seetõttu kaotavad nad kolmanda vaatuse alguseks pikkamööda kontakti oma püüdluste peamise
eesmärgi – muusikaga.
Mõistatuslik Purjus Poeet (Drunken Poet) ooperist „Fairy Queen“ (nüüd varustatud eeslipeaga),
äratab Titania ja naine armub temasse.
Seejärel järgivad MMO töötajad lavastaja tujukat unistust ja uurivad vahelduseks armastajaduettide
kõiki võimalikke kombinatsioone. Kurnatuna mehaanikast ning kõikvõimalike momentide ja masside
arvutamisest, uinuvad ja ärkavad nad korrapäratult. Robin ilmub siin ja seal ning töötleb neid
nektariga, samal ajal kui Oberon kannatab, olles sunnitud pealt nägema Titania ja Poeedi idülli.
Muusikatöötlejate ettevõte hävib peagi, kontrollimatud protsessid toovad kaasa kogu struktuuri
kokkuvarisemise.
4. vaatus
Viimaks hajuvad ka Berti luupainajad. Nii nagu „Suveöö unenäo“ tegevus ette näeb, virgub Titania
oma hüpnootilisest poolteadvusetust seisundist. Kõik MMO töötajad ärkavad organiseeritud järjekorras
ning leiavad õige partneri.
Imekombel on nad unustanud neile antud tähtsa ülesande ja lõpetavad kadunud pauside otsingu.
Nüüd on neil aega nautida üksteist ja muusikat. Helid ja tants ümbritsevad töötajaid ning neid haarab
kaasa etendust lõpetav chaconne.
Tiina võtab hilisööl takso ja sõidab baari… Nad tantsivad Bertiga rock-n-rolli nagu kunagi teatrikooli
pidudel…
Synopsis
The story takes place at Music Manipulators Office (MMO) „Ventures of Absolutely New Effects /
Music Manipulators United In Neurotic Environment“, where employees sort, promote, rearrange,
pack, send, receive, turn upside down and transport music, sounds, voices and noises.
Alla Popova

Pirjo Püvi, Tanel Jonas
Laura Quin, Milena Tuominen
Overture
Theatre director Bert, who’s love affair with soprano Tiina has came to rather complicated and fragile
balance, imagines himself as Unidentified Indian Boy (IBOY) from Shakespeare’s play „A Midsummer
Night’s Dream“. (In fact, he probably imagines himself as king Oberon, pretending to be an
Indian Boy, owned by Fairy Queen Titania.
NB! It should be mentioned here, that hierarchy of illusions stays beyond logical analysis).
Tiina appears in the dream as Titania and such a vision intensifies Bert’s sufferings.
Act 1.
Bert goes to the next whiskey bar, where he soon finds himself as IBOY, who imagines employees of
the MMO as characters of „A Midsummer Night’s Dream“ - Hermia, Helena, Lysander and
Demetrius. Hermia’s father forces her to marry Demetrius, while she is in love with Lysander.
Hermia’s friend Helena had an affair with Demetrius a while ago, but at the moment Demetrius
adores Hermia and plans to marry her. Hermia and Lysander decide to leave the town, but by the
way reveal their secret plan to Helena. Helena decides to tell the plan to Demetrius. By her reckoning
he should follow the lovers in the forest, where she can occasionally get his attention.
At the same time MMO team processes urgent and complicated order from „No Fear Shakespeare
Society“ - to correlate and reconstruct lost pauses in Henry Purcell’s opera „Fairy Queen“. They
carefully test harmony against algebra, stir, analyse and reorganize notes and voices. The results are
sent up to main brain center, where big heads make decisions.
The English tradition of semi-opera demanded that most of the music within the play be introduced
through the agency of supernatural beings, subtly related to the action in the play in a metaphorical
way. In this manner we have Night, Sleep, Secrecy, Mystery, 4 seasons, etc., which follow
and comment Music Manipulators efforts.
Act 2.
In Bert’s (or IBOY?) deformed visions, Titania has left Oberon, following an argument over the
ownership of a little Indian boy, combined with their misunderstanding concerning global warming.
Oberon orders his friend and servant Robin to get a magic flower. If its juice is put on someone’s
eyelids while they’re asleep, that person will fall in love with the next living creature he or she
sees. Oberon plans to apply the juice to Titania, with a hope that she will get back to him after a
romance with some monster.
At the same time Oberon observes unhappy Helena, humiliated by Demetrius, and decides to help
poor girl. When Robin brings the flower, Oberon orders him to apply flower juice to Demetrius.
Titania and her fairies merrily revel and fall asleep. Oberon squeezes flower juice on Titania’s eyelids.
Robin sees Lysander and Hermia, who sleep in the forest and by mistake, being sure that he performs
his boss’ order, applies the juice to Lysander.
Helena and Demetrius arrive to the place. They keep their quarrel and Demetrius leaves the girl
alone. She wakes up Lysander, who immediately falls in love with her.
Meanwhile MMO employees run their business at full speed and continue check, pack and transport
the „Fairy Queen“ fragments. In order to trace positions of lost pauses back to XYII century,
they have to recalculate double helix transmissions again and again. They spin voices around melodies
and measure orbits deviations, trying to catch correct numbers, which would lead them to
original sequences of archaic notations.
Intermission
Act 3.
Important note: the MMO workers are constantly mixed up in their irrational mechanical attempts,
parallel to duties in Bert’s (IBOY? Oberon?) dreams. Therefore by the beginning of the Third Act
they gradually loose connection to main object of their efforts – music.
Enigmatic Drunken Poet from the „Fairy Queen“ (now equipped with his ass’ head), wakes up
Titania and she falls in love with him.
Then workers of MMO follow capricious line of director’s dream and explore in turn all possible
combinations of love duets. Exhausted by mechanics and calculations of moments and masses, they
fall asleep and wake up irregularly. Robin appears here and there and treats them with the flower
juice, while Oberon suffers, watching Titania’s idyll with the Poet.
Music Manipulators are going to be destroyed soon, uncontrolled processes start to affect the whole
structure, which seems almost ready to collapse.
Act 4.
Finally Bert’s nightmares come to the end. According to „A Midsummer Night’s Dream“ logic,
Titania wakes up from her hypnotic half-conscious state. All MMO employees are organized to
wake up in correct order and find a correct partner.
Thanks to the miracle, they forgot their important request and stop search for the lost pauses. Now
they can enjoy each other and music. Voices and dances surround workers, and spin them in final
Chaconne’ whirlpool.
Tiina catches late night taxi and comes to the bar... She dances rock-n-roll with Bert, as they used to
do at Theatre School parties...

Markus Luik, Saša Pepeljajev, Karmen Puis
Tanel Jonas
Purcelli „Haldjakuninganna“ on kontseptuaalse barokkteatri briljantne ning mõistatuslik näide.
Selle ilu ja saladused moodustasid algselt ühe osa kolossaalsest õukonnaetendusest. Ooperi muinasjutulised,
lihtsameelsed ja targad tegelaskujud ei kiirusta oma eesmärkide ning kavatsuste paljastamisega.
Purcelli meloodiate kui kalliskividega kaunistatuna vaatlevad nad Shakespeare’i „Suveöö
unenägu“, lisavad sellele oma märkusi ja teevad sellest oma järeldusi.
Me võime üksnes arvata, mida kõik need lood, sõnad ja helid 400 aastat tagasi tähendasid. Tahtmine
lavastada seda ooperit tänapäeval nõuab aga tervet võtmekimpu selle labürindi arvutute uste
avamiseks. Mina läksin neid võtmeid otsima masinate ja absurdse mehaanika maailma.
Siin see on: kineetiline ja kontseptuaalne „Haldjakuninganna“, mis õpetab meid mitte kartma
Shakespeare’i loomingut.
Aleksander Pepeljajev
16.01.2011
Purcell’s „Fairy Queen“ seems to be a brilliant and enigmatic example of conceptual baroque performance.
Originally performed as a part of colossal court show, it carries on its own beauty and secrets.
Fantastic, naive and wise characters do not hurry to reveal their goals and means. Decorated
by the Purcell’s melodies’ jewellery, they observe Shakespeare’s „A Midsummer Night’s Dream“ and
make their own comments and conclusions.
We can only guess what all those stories, words and sounds meant 400 years ago. But the desire
to stage this opera now immediately demands a whole set of keys for the endless doors of its labyrinths.
I went to the area of machinery and absurd mechanics to search for those keys.
So here it is: a kinetic conceptual „Fairy Queen“ driving through the forests and palaces of „No fear
Shakespeare“.
Alexander Pepelyaev
January 16, 2011

Saša (Aleksander) Pepeljajev
Lavastaja ja koreograaf.
Saša Pepeljajev on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli ja Moskva Riikliku Teatriinstituudi. Alates
1994. aastast on ta kaasaegse tantsu trupi KINETIC direktor ja kunstiline juht ning on loonud rea
eksperimentaalseid töid, mis on suunatud vene moodsa tantsuteatri määratlemisele. Tema töid on
esitatud paljudel festivalidel Venemaal, Euroopas, USA-s ja Iisraelis, neid on näidatud riiklikes ja
rahvusvahelistes telekanalites. Teda on autasustatud tema uuenduslike tantsuetenduste eest erinevatel
festivalidel Venemaal, Eestis, Prantsusmaal ja USA-s. Alates 1998. aastast tegeleb ta aktiivselt
õpetamisega ja viib läbi lühikursusi erinevates tantsu- ja teatrikeskustes Venemaal, Hollandis, Rootsis,
Taanis, Soomes, Leedus, Saksamaal, Keenias, Tansaanias, USA-s, Egiptuses ja Eestis.
Preemiad:
Eesti teatrifestival DRAAMA 2003, laureaat teatrikunsti piiride avardamise eest.
2003 Eesti teatri aastapreemia
2003 Philip Morrise tantsupreemia - aasta tantsukunstnik
THE BESSIE koreograafi/autori auhind, 2003–2004 „New York Dance and Performance” auhinnakomitee
(Von Krahli teatris 2003 esietendunud „Luikede järve” eest)
Eestiga seotud lavastusi:
KODANIKUD Von Krahli teater, 1998
LUIKEDE JÄRV Von Krahli teatri ja TSEH Festivali (Moskva) koostöö, 2003
3 3I3TER3 (KOLM ÕDE) Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedri diplomitöö, 2004
UKSED Kanuti Gildi Saali ja TSEH festivali koostöö, 2005
KIRSIAED Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedri diplomitöö, NO99, 2006
HAMLETID Von Krahli teater, 2006
tsuaF Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, NO99, 2007
SIGMUND & FREUD Teater vanemuine, 2007
MARGARITA JA MEISTER Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, NO99, 2009
Sasha (Alexander) Pepelyaev
director and choreographer.
Mr. Pepelyaev is graduated from Moscow State University and Moscow State Theatre Institute.
Since 1994 he is director and artistic leader of contemporary dance company KINETIC, where he
created a string of experimental works, focused on definition of russian contemporary dance theatre.
His works have been presented at numerous festivals in Russia, Europe, USA and Israel, broadcasted
on domestic and international television. Mr. Pepelyaev have been awarded for his innovative
dance theatre creations at different festivals in Russia, Estonia, France and USA.
Since 1998 Sasha Pepelyaev intensevely teaches and gives workshops at different dance and theatre
centres in Russia, Holland, Sweden, Denmark, Finland, Lithuania, Germany, Kenia, Tanzania, USA,
Egypt and Estonia. Since 2006 Mr.Pepelyaev combines dance and interactive multimedia in his
stage works.
LIST OF WORKS (since1990):
DIRECTING AND CHOREOGRAPHY (ORIGINAL WORKS)
FOG DWELLER American Dance Festival, North Carolina, USA, 2002
SWAN LAKE Coproduction of TSEH Festival and Von Krahl Theatre, Estonia, 2003
3 3I3TER3 Estonian Music Academy, Tallinn, Estonia, 2004
MARIA STUART, MESTOLA Theatre company, Finland, 2004
MY SMALL COLLECTION OF SHADOWS ON YESTERDAY SAND
MIONZI Dance Theatre, Dar-es-Salaam, Tanzania, 2005
DOORS Apart Theatre Group, Moscow, Coproduction of TSEH festival (Moscow) and Kanuti Gildi
Saal, Estonia, 2005
IDIOTS ACCORDING TO DOSTOEVSKY Theatre Academy Helsinki, Finland, 2005
CHERRY ORCHARD Estonian Music Academy, 2006
HAMLETS Von Krahl Theatre, Estonia, 2006
KALEVALA Kiasma Art Museum, Helsinki, Finland, 2007
SIGMUND & FREUD Theatre Vanemuine, Estonia, 2007
SCHOOL FOR FOOLS Norrdans, Harnosand, Sweden, 2008
THE SQUARE Aurinkobaletti, Turku, Finland, 2008
MUH TSOKOTUH Apparatus Theatre Group, Moscow, 2008
MARGARITA AND MASTER Estonian Music Academy, 2009
OLD WOMAN (2nd version) Kinetic Theatre, Moscow, 2010
DEPARTURE Kinetic Theatre, Moscow, 2010
Interactive video installations:
„Theatre of Forms and Figures“ – Tallinn City Gallery, Estonia, 2009.
„JUJU“ – „Aesthetics versus Information“, Centre for Communication and Culture,
Klaipeda, Lithuania, 2010.

Tanel Jonas
Janek Savolainen, Robert Annus

Merle Jalakas, Atlan Karp, Mati Turi, Alla Popova, Pirjo Püvi,
Maria Kallaste, Märt Jakobson, Karmen Puis

Henry Purcell ja inglise ooper 17. sajandil
Henry Purcell oli esimene suur inglise ooperihelilooja. Ooper, kui täiesti uus teatrikunsti vorm
tekkis Itaalias ning Prantsusmaal 17. sajandi alguses ning jõudis Inglismaale ajal, mil Purcell oli veel
koolipoiss.
Purcell sündis 1659. aastal, vahetult enne Cromwelli vabariigi kokkuvarisemist ja Stuartite dünastia
taastamist Inglise troonil. Charles II naasmisega Londonisse puhkes ka seltskondlik elu uuesti
õitsele. Mitmed puritaanide valitsemise ajal suletud asutused taastasid oma tegevuse, nende hulgas
avalikud teatrid. Sõnateater oli Inglismaal juba mitu sajandit populaarne olnud. Tavade kohaselt
võisid avalikke etendusi anda üksnes professionaalsete näitlejate ühendused. Kuningavõimu restauratsiooni
järel lubas Charles tegutsema hakata kahel trupil, millest üks kuulus talle endale ning
teine Yorki hertsogile. Just need kaks kutseliste näitlejate ühendust avaldasid sajandi teise poole
inglise lavakunstile, sealhulgas ooperile, suurimat mõju.
1674. aastal, kui Purcell oli viisteist aastat vana, lavastati Londonis esimest korda ooperit. Seni oli
inglise lavadel eranditult valitsenud sõnaline draama, nüüd jõudis publiku ette ka mandril välja
kujunenud muusikateater. Õukond kavatses tähistada Yorki hertsogi abielu Modena printsessi
Mariaga, tuues lavale selleks puhuks komponeeritud prantsuse ooperi „Ariadne ehk Bacchose
pulm“. Libreto pärines Pariisis tegutsevalt Pierre Perrinilt, muusika kirjutas kuningas Charlesi õukonnamuusik
Louis Grabu. Prantslased olid selleks ajaks itaalia ooperist tüdinud ning Louis XIV
oli asutanud omaette institutsiooni, Kuningliku Muusikaakadeemia, mille ülesandeks oli ooperižanri
uuendada. Akadeemias andis tooni Jean-Baptiste de Lully, selle saavutusi vahendas Inglismaale
Lully poolt kõrvale tõrjutud Robert Cambert, kes Londonis viibimise ajal aitas Grabul „Ariadnet“
lavale tuua.
Iroonilisel moel hindasid inglased prantsuse ooperit sama madalalt kui prantslased itaalia oma.
„Ariadnet“ ei võetud kuigi hästi vastu. Ent juba enne teose lavale jõudmist leidis aset sündmus,
millel oli otsustav tähendus inglise ooperi tulevikule. Kui Yorki hertsogi trupi näitlejad kuulsid
kuninga teatris kavandatavast prantsuse ooperi lavastamisest, nägid nad selles võimalikku hädaohtu
oma tulevasele heaolule. Seepärast tõid nad kiirendatud korras lavale konkureeriva etenduse,
Shakespeare’i „Tormi“, millele atraktiivsuse suurendamiseks lisati uusi stseene, kus mängisid olulist
rolli nii ohtrad lavaefektid kui muusika. Säärane lavalise tegevuse ning muusikaliste numbrite (extravaganza)
segu vastas palju paremini Londoni publiku arusaamale sellest, milline üks ooper olema
peab. „Torm“ oli tohutult menukas ning seda laadi teosed, nn „semi-ooperid“ ehk „maskimängud“
(masques) said inglise vastuseks välismaiste ooperite invasiooni ohule. „Tormi“ triumf kujundas
inglise ooperi vormi järgnevad kolmkümmend aastat. Kuni 18. sajandi alguseni põhinesid kõik
Londonis lavale toodud ooperid olemasolevatel näidenditel, millele lisati muusikalised numbrid
ning keerukad lavaefektid. Muide, Purcell võis „Tormi“ etendamises osaleda, kuna mõned kuningliku
kapelli lauljad, kelle hulka ka tema kuulus, tegid lavastuse muusikalistes numbrites kaasa.
Aastal 1682 komponeeris Westminster Abbey organist ning paljutõotav noor helilooja Henry
Purcell aga juba ise muusika John Drydeni näidendile „Theodosius“, millest sai tema läbilöögiteos.
Purcell kirjutas teatrimuusikat kogu oma ülejäänud lühikese elu jooksul.
1689 paluti tal komponeerida ooper tütarlastekoolile. „Dido ja Aeneas“ aluseks oli Vergiliuse klassikaline
lugu „Aeneis“. See oli Purcelli esimene ning ainus täielikult muusikaline ooper. Teose edust
julgustatuna pöördusid ka kutselised näitlejad taas selle žanri poole. Valiti siiski „semi-ooperi“
vorm, mis ei nõudnud nii suurt pingutust ning vastas paremini Londoni publiku maitsele. Nõnda
komponeeris Purcell 1690 ooperi „Diocletianus“ ning 1691 „Kuningas Arthuri“. Mõlemad said
suure menu osaliseks.
Purcell oli tõusnud tähtsaimaks inglise heliloojaks ning näitlejad olid aru saanud, et tema ooperid
meeldivad publikule ja teevad kassat. Seepärast kavandati juba 1692. aastaks veel suurejoonelisemat
lavastust – nii nõudlikku tegelikult, et see pidi kulude katmiseks lavale jääma kaheks hooajaks.
„Haldjakuninganna“ on Purcelli neljas ning kõige viimistletum ooper ja suurim saavutus tema
muusikalises karjääris üldse. Helilooja viimase ooperi „India kuninganna“ edu jäi tagasihoidlikumaks.
Purcell haigestus ja suri ootamatult novembris 1695, 35-aasta vanusena.
„Haldjakuninganna“ muusika ja libreto
„Haldjakuninganna“ esiettekanne toimus 2. mail 1692 Dorset Gardeni teatris Londonis. Libreto
aluseks on William Shakespeare’i komöödia „Suveöö unenägu“, mis oli tolleks ajaks umbes sada
aastat vana. Tüki kaasaja maitsele kohandamisel käidi algupärandiga üsna hoolimatult ringi: teksti
lühendati oluliselt, et teha ruumi muusikalistele numbritele, terveid stseene paigutati ümber või
jäeti üldse ära. Shakespeare oli oma näidendi kirjutanud pulmapidustuste raames esitamiseks ning
seetõttu oli kandvaks tegevusliiniks Theseuse ja amatsoonide kuninganna Hippolyta abiellumise
lugu. Nüüd aga kõrvaldas anonüümne libretist (oletatavalt Elkanah Settle) kõik viited Theseuse
pulmadele ning jättis Hippolyta tegelaskuju üldse välja. Theseusest endast sai lihtsalt „hertsog“ ja
ka tema rolli kärbiti tugevalt. „Haldjakuninganna“ libreto autor tundis palju rohkem huvi näidendi
teiste tegelaste vastu.
17. sajandi inglise teatri traditsiooni kohaselt ei saatnud lavastuse peategelaste etteasteid kunagi
muusika ja see reegel kehtis ka nende ooperite kohta, milles olid kõneldavad dialoogid. Teine traditsioon
nägi ette, et muusikat kasutatakse üksnes kindlates stseenides: usulised riitused, armastusstseenid
(armastajad võisid ka laulda) või sellised, milles astusid üles üleloomulikud tegelased nagu
vaimud, võlurid või haldjad. Just Shakespeare’i näidendi „muinasjutuline“ element lasi libretistil
võtta selle näidendi ooperi aluseks ning just haldjad juhatavad ooperis sisse kõik muusikalised
numbrid.
„Haldjakuninganna“ 1692. aasta versioon pole kompositsioonilt Shakespeare’i komöödiaga seotud
mitte otseselt, vaid metafooriliselt. Ooperi esimeses vaatuses polnud algselt üldse muusikat.
„Haldjakuninganna“ menu oli tohutu, ent lavastus osutus veelgi kulukamaks, kui algselt arvestati.
Et publikuhuvi säilitada ja väljaminekuid korvata, esitati teost 1693 koos uute muusikaliste lisadega.
Näiteks kirjutas Purcell kaks uut aariat: „Ye gentle spirits of the air“ kolmandas ja „O let me ever,
ever weep“ viiendas vaatuses, kuigi neil pole tegevusega mingit pistmist. Esimesse vaatusse lisati
aga terve muusikaline stseen, millele ruumi tegemiseks tõmmati maha algse näidendi esimene pilt,
hertsogi, Egeuse ja armastajate sisenemine, millega loolt rööviti algus ja lavaline tegevus kaotas
igasuguse arusaadavuse. Tuleb arvata, et 1693. aasta publik tundis Shakespeare’i näidendit nii hästi,
et selline väljajätmine ei häirinud kedagi.
„Haldjakuninganna“ nõuab üsna palju esitajaid: 16 kõnerolli ja suur hulk lauljaid ning tantsijaid
muusikalistes stseenides. Lavastuse peamised kulud tulid siiski kostüümide õmblemisest ja lavaefektidest.
Seejuures polnud lavakujundusel mingit seost näidendi stseenide sisuga. Suurem osa
tegevusest peaks toimuma Ateena lähedal metsades, ent enne iga muusikalist stseeni muudeti lavapilti
ja seati üles uhked dekoratsioonid: range prantsuse stiilis park kujude ja purskkaevudega või
kaunis jõgi puuderiviga kaldal ning majesteetlike luikedega lainetel liuglemas. Viimane, hiina aia
stseen võttis kujundajate suhtumise kokku: idealiseeritud idamaine hiilgus arvati kenasti sobima
selliste üleloomulike olenditega nagu haldjad.
Ooperi saatepartii on kirjutatud tüüpilisele tolle ajastu teatriorkestrile: peamiselt keelpillid, mida
toetab continuo*. Kohati on Purcell lisanud fagoti, oboe, flöödi ja/või trompeti, et instrumentaalset
värvingut varieerida.
Purcelli ajal oli tavaks esitada muusikat ka sel ajal, kui publik saalis kohtadele asus. See muusika
koosnes enamasti rahvalikest paladest tantsude vormis, mida mängiti kahes osas ning mis seetõttu
kannavad pealkirju „Esimene muusika“ ja „Teine muusika“. Vaheaegadel ei langetatud eesriiet, vaid
mängiti muusikalisi vahepalu.
Purcelli surma järel läks „Haldjakuninganna“ partituur kaduma ja taasavastati alles 20. sajandi alguses.
Tänaseks päevaks on see helilooja enimmängitud ooper. Teatrite repertuaari jõudmisele aitas
kaasa nii kasvanud huvi barokkmuusika vastu kui vahepealsetel sajanditel pea välja surnud kontratenorite
kunsti taaselustumine.
* basso continuo (it` pidev, alaline bass`) on barokkmuusika tugisammas. Selleks kasutati suvalist
basspilli – tšellot, fagotti, lautot või madalat gambat, mis andis teosele „aluspõhja“. Noodistustes
märgistati katkematut basso continuo partiid teatavate numbrite abil (nummerdatud bass), tänu
millele nägi tšembalomängija või organist, milliste akordide ja harmooniaga oli parajasti tegemist.

Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal
prof Kuno Arengu klassis ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal Jüri Alperteni klassis.
Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel.
Alates 1993. aasta augustist töötab Lauri Sirp Vanemuise teatris. Ühtlasi on ta alates 2009. aastast
Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris
olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi „Lucretia teotamine”
kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu
kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel.
Vanemuises väljatoodud lavastused: Menotti „Telefon”, Massenet’ „Don Quijote” ja „Manon“, Verdi
„Falstaff ” ja „Rigoletto“, Humperdincki „Hansuke ja Greteke”, Händeli „Xerxes” ja „Acis ja Galatea”,
Rossini „Abieluveksel”, Tšaikovski „Pähklipureja”, Raveli „Hispaania tund” ja „Boléro”, Lortzingi
„Salakütt”, ballett Chopini muusikale „Chopiniana”, Minkuse „Quiteria pulm”, Mendelssohn-Bartholdy
„Suveöö unenägu”, Adami „Giselle”, Offenbachi „Hoffmanni lood“ ja „Orpheus põrgus”,
Ábrahámi „Savoy ball“, Ehala „Nukitsamees“, Mozarti „Figaro pulm“.
Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo „Pajatsid”, Verdi „Traviata”, „Maskiball” ja „Trubaduur”,
Puccini „Boheem” ja „Madama Butterfly”, Rossini „Itaallanna Alžiiris” ja „Sevilla habemeajaja”,
Mozarti „Haaremirööv” ja „Cosi fan tutte”, Tšaikovski „Jevgeni Onegin” ja „Uinuv kaunitar“,
Prokofjevi „Romeo ja Julia” ja „Tuhkatriinu”, Bernsteini „West Side Story”, Griegi „Peer Gynt”.
On teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga.
Lauri Sirp pälvis Eesti Teatriliidu muusikalavastuste aastapreemia 2006. aasta loomingu eest
ja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu aastapreemia Britteni ooperi “Kruvikeere” esituse eest
Birgitta Festivalil 2008.a.
Liisi Eelmaa
Lauri Sirp graduated from the Estonian Academy of Music in 1993 in the field of choir conducting
in the class of Kuno Areng and in 2002 in orchestral conducting in the class of Jüri Alperten. He
has participated in the master classes of Esa-Pekka Salonen, Jorma Panula and Peter Gülke.
Since August 1993, he has been working in the Vanemuine Theatre. Since 2009, he is also Head
Conductor of the Tartu University Symphony Orchestra. He has conducted almost all the productions
in the repertoire of the Vanemuine, as well as many symphony concerts and the concert
performance of Britten’s opera „The Rape of Lucretia”. Lauri Sirp has assisted Maestro Carlo Felice
Cillario in preparing his concerts and opera performances in Tartu.
Performances staged at the Vanemuine: Menotti’s „The Telephone”, Massenet’s „Don Quixote” and
„Manon”, Verdi’s „Falstaff ” and „Rigoletto”, Humperdinck’s „Hansel and Gretel”, Handel’s „Xerxes”
and „Acis and Galatea”, Tchaikovsky’s „The Nutcracker”, Ravel’s „The Spanish Hour” and „Boléro”,
Lortzing’s „The Poacher”, ballet for Chopin’s music „Chopiniana”, Minkus’s „Quiteria’s Wedding”
and Mendelssohn-Bartholdy’s „A Midsummer Night’s Dream”, Adam’s „Giselle”, Offenbach’s „The
Tales of Hoffmann” and „Orpheus in the Underworld”, Abraham’s „Ball at the Savoy”, Ehala’s „The
Imp”, Mozart’s „The Marriage of Figaro”.
He has conducted the following performances: Leoncavallo’s „The Clowns”, Verdi`s „La Traviata”,
„A Masked Ball” and „The Troubadour”, Puccini’s „La Bohème” and „Madame Butterfly”, Rossini’s
„The Italian Girl in Algiers” and „The Barber of Seville”, Mozart’s „The Abduction from the Seraglio”
and „Cosi fan tutte”, Tchaikovsky’s „Eugene Onegin” and „The Sleeping Beauty”, Prokofjev’s „Romeo
and Juliet” and „Cinderella”, Bernstein’s „West Side Story” and Grieg’s „Peer Gynt”.
Lauri Sirp has worked with the Estonian National Symphony Orchestra, Tallinn Chamber Orchestra,
Pärnu City Orchestra and Mikkeli City Orchestra. Lauri Sirp merited the Estonian Theatre Union
annual award of music productions for his work in 2006 and the Estonian Cultural Endowment
Music Council’s annual award for the presentation of Britten’s opera „The Turn of the Screw” at the
Birgitta Festival in 2008.
Liisi Eelmaa lõpetas 2004. aastal Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia erialal. 2004 täiendas end
Kunsti- ja Disaini ülikoolis Helsingis. Alates 2005 on EKA magistrant interdistsiplinaarsete kunstide
erialal.
Valik stsenograafiat: „Untitled“, NO99; „Kas ma olen nüüd elus?“, Eesti Draamateater; Tauno Aints /
Oskar Luts „Kevade“, Vanemuine; Morris Panych „Vigil“, Tallinna Linnateater; Elfriede Jelinek „Mis
juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe oli maha jätnud ehk ühiskondade toed“, Von Krahli teater;
H.C. Andersen „Pöial-Liisi“, Endla; Shakespeare „Suveöö unenägu“, Eesti Draamateater; Andrus
Kivirähk „Aabitsa kukk“, Eesti Draamateater.
Isikunäitused:
2007 videoinstallatsioon, Tallinna Linnagalerii
2007 videoinstallatsioon, Y Galerii
Valik grupinäitusi:
2008 Artishoki aastanäitus. Tallinna Linnagalerii
2008 Veri ja AU. Näituseprojekt koos Margus Tammega. Tartu kunstimaja
2008 Doings or Not. Vzigaliza Gallery, Sloveenia
2007 New Wave. Estonian Artists of the 21 st Century. Tallinna kunstihoone
2006 Colina Lab Tallinn showing
2006 Problems. Tallinna kunstihoone
2006 Hirmurõõm. Haapsalu Galerii
2005 BeEST in Budapest. Estonian Contemporary Nights in Budapest
2005 Passage Norique, Crous-Beaux-arts, Prantsusmaa
2005 Visual thought. Artdepoo
2003 Joonistusnäitus. Narva muuseum
2003 Maal 2003. Galerii 008
2003 Varjukülg. Y Galerii

Teatri aastaauhind 2009 - kunstniku auhind ( E. Jelinek: „Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma
mehe oli maha jätnud ehk ühiskondade toed“)
Liisi Eelmaa graduated from the Estonian Academy of Art in 2004 specializing in scenography.
Selection of scenography: „Untitled“, NO99; „Am I Alive Now?“, Estonian Drama Theatre; Tauno
Aints / Oskar Luts’s „Spring“ ,Vanemuine; Morris Panych’s „Vigil“, Tallinn City Theatre; Jelinek’s
„What Happened after Nora Left Her Husband; or Pillars of Society“, Von Krahl; H. C. Andersen’s
„Thumbelina“, Endla; Shakespeare’s „A Midsummer Night’s Dream“, Estonian Drama Theatre;
Kivirähk’s „Aabitsa kukk“, Estonian Drama Theatre.
Personal exhibitions:
2007 video installation, Tallinn City Gallery
2007 video installation, Y Gallery
Selection of group exhibitions:
2008 Artishok Annual Exhibition. Tallinn City Gallery
2008 Blood and AU. Exhibition project with Margus Tamme. Tartu Art House
2008 Doings or Not. Vzigaliza Gallery, Slovenia
2007 New Wave. Estonian Artists of the 21st Century. Tallinn Art Hall
2006 Colina Lab Tallinn showing
2006 Problems. Tallinn Art Hall
2006 Hirmurõõm (Joy of Fear). Haapsalu Gallery
2005 BeEST in Budapest. Estonian Contemporary Nights in Budapest
2005 Passage Norique, Crous-Beaux-arts, France
2005 Visual thought. Artdepot
2003 Drawing exhibition. Narva Museum
2003 Painting 2003. Gallery 008
2003 Dark-side. Y Gallery
Theatre annual award 2009 – artists’ award (E. Jelinek’s „What Happened after Nora Left Her Husband;
or Pillars of Society“)
Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova lauluklassi. 1995.
aastast töötab Vanemuise teatris ooperi- ja operetisolistina. Alates 2010 on ta lavastaja assistent.
Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T. Valjakka juures. Osalenud prof E. Märtson-Wilsoni,
M. Pelo ja prof I. Kremlingi meistrikursustel.
Tema rolle: Lucia, Gianetta (Donizetti „Lucia di Lammermoor”, „Armujook”), Atalanta (Händeli
„Xerxes”), Musetta, Kate Pinkerton (Puccini „Boheem”, „Madame Butterfly“), Oscar ja Nannetta
(Verdi „Maskiball” ja „Falstaff ”), Rosina, Fanny (Rossini „Sevilla habemeajaja“, „Abieluveksel“),
Leonore (Nielseni „Maskeraad”), Papagena, Barbarina (Mozarti „Võluflööt“, „Figaro pulm“), Gretchen
(Lortzingi „Salakütt”), Greteke (Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Polünesia (Lusensi
„Doktor Dolittle ja lindude ooper”), Violetta, Marietta, Lisa (Kálmáni „Montmartre’i kannike”,
„Bajadeer”, „Krahvinna Mariza”), Ciboletta, Adele (Straussi „Öö Veneetsias”, „Nahkhiir“), Riquette,
Daisy (Ábrahámi „Viktoria ja tema husaar”, „Savoy ball“), Simone (Schwartzi „Pagariproua“), Jane
(Frimli-Stotharti „Rose-Marie“), Marie (Antoni „Saturnini mäng“), Haldjas (Mendelssohn-Bartholdy
balletis „Suveöö unenägu“), Venus (Offenbachi „Orpheus põrgus“) jt. On laulnud soolopartiisid
mitmetes suurvormides.
Merle Jalakas graduated from the singing class of senior lecturer Ljudmilla Issakova at the Estonian
Academy of Music in 1996. Since 1995 she has been an opera and operetta soloist in the
Vanemuine. From 2010 she is assistant to director.
She has also studied under A. Kapustjanski, L. Puglisi and T. Valjakka. In addition, Jalakas has taken
part in the master classes of Professor E. Märtson-Wilson, M. Pelo and Professor I. Kremling.
Her roles: Lucia and Gianetta (Donizetti’s „Lucia di Lammermoor” and „The Elixir of Love”), Atalanta
(Handel’s „Xerxes”), Musetta, Kate Pinkerton (Puccini’s „La Bohème”, „Madame Butterfly“),
Oscar and Nannetta (Verdi’s „A Masked Ball” and „Falstaff ”), Rosina, Fanny (Rossini’s „The Barber
of Seville”, „The Bill of Marriage”), Leonore (Nielsen’s „Masquerade”), Papagena and Barbarina
(Mozart’s „The Magic Flute” and „The Marriage of Figaro”), Gretchen (Lortzing’s „The Poacher”),
Gretel (Humperdinck’s „Hansel and Gretel”), Polynesia (Lusens’s „Dr Doolittle and the Birds’ Opera”),
Violetta, Marietta, Lisa (Kálmán’s „The Violets from Montmartre”, „The Bayadere”, „Countess
Mariza”), Ciboletta, Adele (Strauss’s „A Night in Venice”, „The Bat”), Riquette, Daisy (Abraham’s
„Victoria and her Hussar”, „Ball at the Savoy”), Simone (Schwartz’s „The Baker’s Wife”), Jane (Frimli-Stothart’s
„Rose-Marie”), Marie (Anton’s „Saturnin’s Game”), Fairy (Mendelssohn-Bartholdy’s
ballet „A Midsummer Night’s Dream”), Venus (Offenbach’s „Orpheus in the Underworld”). She has
also soloed in the performances of several oratorical works.
Pirjo Püvi omandas 2009. aastal magistrikraadi ooperilaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias
dotsent Nadja Kuremi lauluklassis. Lisaks on tal kõrgharidus inglise keele ja kirjanduse erialal
Tartu Ülikoolis. Alates 2010 töötab Vanemuise ooperisolistina.
Tema rolle: Damon (Händeli „Acis ja Galatea”, Vanemuine), sopran (Rasmusseni „Hullu mehe
aias“), La Charmeuse (Massenet’ „Thaïs“, Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festival „Prom-
Fest”). Rollid Rahvusooperis Estonia: Oscar (Verdi „Maskiball“) ja Stasi (Kálmáni „Silva”).
2009. aasta märtsis andis Pirjo Püvi koostöös pianist Piia Paemurruga oma esimese soolokontserdi.
On osalenud solistina paljude suurvormide ettekannetel ning teinud koostööd tuntud dirigentidega
nagu Nikolai Aleksejev, Normunds Vaicis, Ari Angervo, Anu Tali, Toomas Siitan, Lauri Sirp, Ants
Soots, Risto Joost, Erki Pehk.
Pirjo Püvi obtained her Master’s Degree in opera singing at the Estonian Academy of Music and
Theatre in 2009 in the class of senior lecturer Nadja Kurem. She also has a Bachelor’s Degree from
the University of Tartu in English language and literature. Since 2010 she has been working as an
opera soloist in the Vanemuine Theatre.
Pirjo Püvi’s opera roles include: Damon (Handel’s „Acis and Galatea”, Vanemuine), soprano (Rasmussen’s
„The Madman’s Garden“), La Charmeuse (Massenet’s „Thaïs“, Pärnu International Opera
Music Festival „PromFest”). In March 2009, Pirjo Püvi gave her first solo recital together with pianist
Piia Paemurru. Her roles at the Estonian National Opera: Oscar (Verdi’s „A Masked Ball”) and
Stasi (Kálmán’s „Die Csárdásfürstin ”). Pirjo Püvi has soloed in the performances of several oratorical
works. She has worked together with well-known conductors such as Nikolay Alekseyev, Normunds
Vaicis, Ari Angervo, Anu Tali, Toomas Siitan, Lauri Sirp, Ants Soots, Risto Joost, Erki Pehk.
Alla Popova lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Taru Valjakka ja prof Tamara Novitsenko
klassis ning 2003. aastal kaitses ta sealsamas magistrikraadi. Aastatel 2000−2002 oli ta
Vanemuise külalissolist ja alates 2002. aastast töötab Vanemuises koosseisulise ooperisolistina.
1997. aastal pälvis Alla Popova esimese koha Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel. 2002. aasta
suvel osales ta maestro Lino Puglisi meistrikursustel Itaalias Allerona linnas ja 2007 kevadel Ingrid
Kremlingi meistrikursustel.
Alla Popova rolle: Fatime (Weberi „Abu Hassan”), Tatjana (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”), Mimi
ja Butterfly (Puccini „Boheem” ja „Madame Butterfly”), Amelia, Violetta, Inez ja Gilda (Verdi
„Maskiball”, „La Traviata”, „Trubaduur” ja „Rigoletto”), Lisa (Bellini „La Sonnambula”), Pamina ja
Krahvinna (Mozarti „Võluflööt” ja „Figaro pulm”), Antonia (Offenbachi „Hoffmanni lood”), Manon
(Massenet’ „Manon”), Krahvinna Mariza (Kálmáni „Krahvinna Mariza”), Rosalinde (Straussi
„Nahkhiir”), Tangolita (Abrahami „Savoy ball”) jt. Alla Popova on osalenud suurvormide ettekannetel:
Orffi „Carmina Burana” ja Honeggeri „Jeanne d’Arc tuleriidal” (Neitsi) (2005, Vanemuine;
2007, Birgitta Festival) ning andnud mitmeid soolokontserte.
Alla Popova graduated from the Estonian Academy of Music in 2002 in the class of Professors Taru
Valjakka and Tamara Novichenko, and completed her Master’s Degree studies there in 2003. From
2000–2002 she was a guest soloist in the Vanemuine and since 2002 has been an opera soloist here.
In 1997 Popova was awarded first prize at the Tiit Kuusik Song Contest. In summer 2002, she participated
in the master classes of maestro Lino Puglisi in Allerona, Italy, and in spring 2007 in the
master classes of Ingrid Kremling.
Popova’s roles include Fatime (Weber’s „Abu Hassan”), Tatjana (Tchaikovsky’s „Eugene Onegin”),
Mimi (Puccini’s „La Bohème”), Butterfly (Puccini’s „Madame Butterfly”), Amelia (Verdi’s „A
Masked Ball”), Violetta (Verdi’s „La Traviata”), Lisa (Bellini’s „La Sonnambula”), Pamina (Mozart’s
„The Magic Flute”), Antonia (Offenbach’s „The Tales of Hoffmann”), Gilda (Verdi’s „Rigoletto”),
Inez (Verdi’s „The Troubadour”), Rosalinde (Strauss’ „The Bat”) and Countess Mariza (Kálmán’s
„Countess Mariza”). She has also participated in the performances of oratorical works, such as
Orff ’s „Carmina Burana” and Honegger’s „Joan of Arc at the Stake” (the Virgin) (2005, Vanemuine;
2007, Birgitta Festival), and has given several solo recitals.

Karmen Puis lõpetas 1993. aastal Tartu H. Elleri nim Muusikakooli Aino Kõivu lauluklassis ning
1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Levaldi lauluklassis. 2005 omandas Eesti Muusikaakadeemias
Jaakko Ryhäneni juures magistrikraadi (cum laude). Õpingute ajal
EMA-s töötas ta Eesti Raadio kooris koorilaulja ja solistina. Täiendanud on ta end
A. Kapustjanski ning L. Puglisi juures, osalenud prof H. Hölli meistrikursusel. Alates 1997. aastast
töötab Karmen Puis Vanemuise teatris ooperi- ja operetisolistina. Tema rolle: Amastris ja Galatea
(Händeli „Xerxes” ja „Acis ja Galatea”), Concepcion (Raveli „Hispaania tund”), Pernille (Nielseni
„Maskeraad”), Alisa (Donizetti „Lucia di Lammermoor”), Dorabella, Teine Daam ja Krahvinna
(Mozarti „Cosi fan tutte”, „Võluflööt” ja „Figaro pulm“), Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”), Hansuke
(Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Manya (Kálmáni „Krahvinna Mariza”), Suzuki (Puccini
„Madame Butterfly”), Emilia, Flora ja Inez (Verdi „Othello”, „La Traviata” ja „Trubaduur“), Hodel
(Bocki „Viiuldaja katusel”), Rosalinde (Straussi „Nahkhiir”), Mercédès (Bizet’ „Carmen”), Clarina
(Rossini „Abieluveksel”), Solveig, Anitra (Griegi „Peer Gynt”), Raveli „Šeherezade“ (P. Lidbergi balletis
„Petruška pärastlõuna“), Giulietta, Diana (Offenbachi „Hoffmanni lood“, „Orpheus põrgus“),
Javotte (Massenet’ „Manon“). Rahvusooperis Estonia: Kõrtsinaine (Mussorgski „Boriss Godunov”).
Karmen Puis on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Karmen Puis pälvis 2010 Georg
Otsa nimelise preemia.
Karmen Puis graduated from Aino Kõiv’s singing class in H. Eller Tartu Music School in 1993 and
in 1997 graduated from the singing class of Tiiu Levald at the Estonian Academy of Music. In 2005
she completed her Master’s Degree (cum laude) as a student of Jaakko Ryhänen at the Estonian
Academy of Music. During her studies there she worked as a choir singer and soloist in the
Estonian Radio Choir. She has also studied with A. Kapustjanski and L. Puglisi and taken part in
the master classes of Professor H. Höll. Since 1997 she has been working as an opera and operetta
soloist in the Vanemuine Theatre. Her roles: Emilia (Verdi’s „Othello”), Amastris (Handel’s
„Xerxes”), Concepcion (Ravel’s „The Spanish Hour”), Pernille (Nielsen’s „The Masquerade”), Alisa
(Donizetti’s „Lucia di Lammermoor”), Dorabella (Mozart’s „Cosi fan tutte”), Olga (Tchaikovsky’s
„Eugene Onegin”), Hansel (Humperdinck’s „Hansel and Gretel”), Manya (Kálmán’s „Countess
Mariza”), Suzuki (Puccini’s „Madame Butterfly”), Flora (Verdi’s „La Traviata”), The Second Lady
(Mozart’s „The Magic Flute”), Galatea (Handel’s „Acis and Galatea”), Hodel (Bock’s „Fiddler on the
Roof ”), Rosalinde (Strauss’s „The Bat”), Mercédès (Bizet’s „Carmen”), Clarina (Rossini’s „The Bill of
Marriage”), Solveig, Anitra (Grieg’s „Peer Gynt”), Giulietta, Diana (Offenbach’s „The Tales of Hoffmann”,
„Orpheus in the Underworld”). Puis has sung solo parts in many performances of oratorical
works. In 2010 Karmen Puis merited the Georg Ots Award.
Maria Kallaste lõpetas 2006 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (õp Viviane Kallaste) ja
jätkab käesoleval hetkel õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Jaakko Ryhäneni lauluklassis.
Ta on täiendanud ennast prof E. Märtson-Wilsoni, M. Hrafnsdóttiri, R. Damsi, B. Piersoni,
W. Moore’i, A. Hirvoneni, I. Auroora ja T. Toomasti meistrikursustel. Maria Kallaste on laulnud
metsosoprani ja aldisolisti partiisid mitmete suurvormide ettekannetel (C. Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium“,
M. Duruflé „Reekviem“, O. Respighi „Lauda per la Nativitą del Signore“, F. Schuberti
Missa nr. 6 Es-duur, U. Sisaski Missa nr. 5 „Chateau Rocher“, K. Matsoni „Vaikuse laul“) On esinenud
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis koos pianist M. Štšuraga. Tema rollide hulka kuuluvad:
Abtiss (Puccini „Suor Angelica“, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ooperistuudio). Rollid Vanemuises:
Cherubino (Mozarti „Figaro pulm“), Avalik arvamus (Offenbachi „Orpheus põrgus”), Elsa
Shraeder (Rodgers/Hammersteini „Helisev muusika”). Maria Kallaste oli 2008. aastal Rahvusvahelise
Richard Wagneri Ühingu stipendiaat.
Maria Kallaste graduated from the Heino Eller Tartu Music School in 2006 (teacher Viviane
Kallaste) and currently continues her studies at the Academy of Music and Theatre in the singing
class on Prof. Jaakko Ryhänen. She has also taken part in the workshops of Prof. E. Märtson-
Wilson, M. Hrafnsdóttir, R. Dams, B. Pierson, W. Moore, A. Hirvonen, I. Auroora and T. Toomast.
She has sung mezzo-soprano and alto solos in the performance of several oratorical works (Saint-
Saëns’s „Christmas Oratorio”, M. Duruflé’s „Requiem”, Respighi’s „Lauda per la Nativitą del Signore”,
Schubert’s Mass No. 6 in E-flat, Sisask’s Mass No. 5 „Chateau Rocher“, Matson’s „The Song of Silence“).
She has performed at the Estonian Museum of Theatre and Music together with pianist
M. Štšura. Her roles include: Abbess (Puccini’s „Suor Angelica“, Opera Studio of the Estonian
Academy of Music and Theatre). Her roles in Vanemuine: Cherubino (Mozart’s „The Marriage of
Figaro”), Public Opinion (Offenbach’s „Orpheus in the Underworld”), Elsa Shraeder (Rodgers/
Hammerstein’s „The Sound of Music”). In 2008, Maria Kallaste was the scholar of the International
Richard Wagner Union.
Mati Turi on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal (prof Ants Üleoja) ning
õppinud laulmist prof Jaakko Ryhäneni juures. Aastail 1992–2004 laulis ta Eesti Filharmoonia
Kammerkooris, alates 2005 on vabakutseline solist.
Mati Turi on esinenud solistina koos mitmete tuntud orkestrite ja kooridega ning teinud koostööd
paljude nimekate dirigentidega. Mati Turi on eesti üks juhtivamaid suurvormide soliste.
Viimasel ajal on tema loometegevuses tõusnud märgatavalt ooperirollide osakaal: Vürst (Dvořaki
„Näkineid“, Helsingi Alexandri-teater), Cassio (Verdi „Othello“, Tampere Ooper ja RO Estonia),
Wallenberg 2 (Tüüri „Wallenberg“, RO Estonia“),on osalenud Britteni ooperites „Lucretia teotamine“
ja „Koovitaja jõgi“ ning Nargen Opera lavastustes: Haydni ooperites „Üksik saar“ - Gernando,
„Elu kuu peal“ - Ecclitico ning „Armida“ - Rinaldo , Beethoveni „Fidelio“ – Florestan, Alwa (Bergi
„Lulu“, Kokkola Ooper), Mefistoteles (Busoni „Dr Faustus“, Schleswig-Holsteini Landestheater),
Don Jose (Bizet’ „Carmen“, Kokkola Ooper), Korngoldi „Die tote Stadt“ („Surnud linn“) Soome
Rahvusooperis. On osalenud ooperite kontsertettekannetel: Meremees (Purcelli „Dido ja Aeneas“),
Rameau’ „Les Palladins“, Mao (Adamsi „Nixon Hiinas“).
Kammerlauljana on olnud tema pikaajaliseks partneriks pianist Martti Raide. Aastal 2002 pälvis
Mati Turi Eesti Kultuurkapitali aastapreemia solistipartiide eest suurvormide ettekannetel Eesti
kontserdilavadel.
Mati Turi has graduated from the Estonian Academy of Music specializing in choir conducting
(Professor Ants Üleoja) and has studied singing by Professor Jaakko Ryhänen. During 1992–2004
he sang at the Estonian Philharmonic Chamber Choir, since 2005 he is a freelance soloist. Mati Turi
has performed as soloist together with several well-known orchestras and choirs. He has worked
together with many renowned conductors. Mati Turi is one of the leading soloists of opus magnum.
Lately he has contributed more to opera roles: Count (Dvořak’s „Mermaid“, Helsinki Alexander
Theatre), Cassio (Verdi’s „Othello“, Tampere Opera and Estonian National Opera), Wallenberg 2
(Tüür’s „Wallenberg“, Estonian National Opera), he has taken part in Britten’s operas „The Rape of
Lucretia“ and „Curlew River“ and in Nargen Opera productions - Haydn’s operas „The Deserted
Island“ - Gernando, „The World on the Moon“ - Ecclitico and „Armida“ – Rinaldo, Florestan
(Beethoven’s „Fidelio“), Alwa (Berg’s „Lulu“, Kokkola Opera), Mefistofele (Buson’s „Doktor Faust“,
Schleswig-Holstein Landestheater), Don Jose (Bizet’ s „Carmen“, Kokkola Opera) and Korngold’s
„Die tote Stadt“ (The Dead City) at the Finnish National Opera. He has participated in concert performances
of operas: Sailor (Purcell’s „Dido and Aeneas“), Rameau’s „Les Palladins“, Mao (Adams’s
„Nixon in China“),As chamber singer his long-term partner has been pianist Martti Raide.
In 2002 Mati Turi merited the Estonian Cultural Endowment annual award for his soloist parts.
Atlan Karp alustas lauluõpinguid 1997. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ning jätkas Eesti
Muusikaakadeemias ja Sibeliuse Akadeemias Jorma Hynnineni ja Pekka Kähköneni juures. 2008
lõpetas Sibeliuse Akadeemias magistrantuuri. 2003 täiendas ta end Peterburi Maria teatris. Alates
2007 on ta Vanemuise teatri ooperisolist.
On osalenud G. Janowitzi, T. Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky, J. Obrastsova, A. Amaretto ja
H. Hagegårdi meistrikursustel. Aastal 2000 võitis esimese koha Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel.
Tema rolle Vanemuises: Lescaut (Massenet’ „Manon“), Krahv di Luna, Rigoletto/Krahv Monterone
(Verdi „Trubaduur“, „Rigoletto“), Scarpia (Puccini „Tosca“), Lindorf/Coppelius/Dr Miraakel/
Dappertutto, Jupiter (Offenbachi „Hoffmanni lood”, „Orpheus põrgus”), Tobias Mill (Rossini „Abieluveksel”),
Figaro, Jutustaja/Teine sõjamees (Mozarti „Figaro pulm“, „Võluflööt”).
Rollid mujal: Leandro (Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu“, RO Estonia), Kurwenal
(Wagneri „Tristan und Isolde“, RO Estonia), Isa (Lyytikäise „Helsinkiin”, Helsingi Aleksandri teater),
Mees (Lyytikäinen/Almila/Lintinen „Hetk”, Kanneltalo), Võrgutaja (Pohjola „Kapp”, Kanneltalo),
Vodnik (Dvořaki „Russalka”, Helsingi Aleksandri teater), Don Alfonso (Mozarti „Cosi fan tutte”,
Savonlinna Muusikaakadeemia), Onegin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”, Sibeliuse Akadeemia),
Roderick (Debussy „La Chute de la Maison d`Usher”, Spinto Moving Opera House/Kiasma -teater),
Notar (Puccini „Gianni Schicchi” Vantaa ooperis), Masetto (Mozarti „Don Giovanni”, Sibeliuse
Akadeemia), Timukas (Monteverdi „Poppea kroonimine”, Kaapelitehdas, Helsingi), Andres
(Marguste „Andrese neli monoloogi”, Eesti Muusika Päevad). Atlan Karp on osalenud eesti uuema
muusika esiettekannetel: Märt-Matis Lille „Ryokani lugu” ja „Kurb rõõm”.

Atlan Karp started his studies in 1997 in the Georg Ots Tallinn Music School and continued at
the Estonian Academy of Music and the Sibelius Academy under Jorma Hynninen and Pekka
Kähkönen. In 2008 he completed his Master’s Degree at the Sibelius Academy. In 2003 he studied
in the Maria Theatre in St. Petersburg. Since 2007 he has been working as an opera soloist in the
Vanemuine Theatre.
He has participated in the master courses by G. Janowitz, T. Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky,
J. Obrastsova, A. Amaretto and H. Hagegård. In 2000 he won first prize at the Tiit Kuusik Song
Contest.
His roles in the Vanemuine include: Lescaut (Massenet’s „Manon“), di Luna, Rigoletto/Monterone
(Verdi’s „The Troubadour”, „Rigoletto”), Scarpia (Puccini’s „Tosca”), Lindorf/Coppelius/Dr Miracle/
Dappertutto, Jupiter (Offenbach’s „The Tales of Hoffmann”, „Orpheus in the Underworld”), Tobia
Mill (Rossini’s „The Bill of Marriage”), Narrator/The Second Warrior, Figaro (Mozart’s „The Magic
Flute”, „The Marriage of Figaro”).
His roles elsewhere: Leandro (Prokofjev’s „The Love for Three Oranges”, NO Estonia), Kurwenal
(Wagner’s „Tristan und Isolde”, NO Estonia), Father (Lyytikäinen’s „To Helsinki”, Helsinki Aleksander’s
Theatre), The Man (Lyytikäinen/Almila/Lintinen’s „Little While”, Kanneltalo), Seducer
(Pohjola’s „Cupboard”, Kanneltalo), Water Goblin (Dvorak’s „Russalka”, Helsinki Aleksander’s Theatre),
Don Alfonso (Mozart’s „Cosi fan tutte”, Savonlinna Music Academy), Onegin (Tchaikovsky’s
„Eugene Onegin”, Sibelius Academy), Roderick (Debussy’s „La Chute de la Maison d’Usher”, Spinto
Moving Opera House/Kiasma Theatre), Notary (Puccini’s „Gianni Schicchi”, Vantaa Opera), Masetto
(Mozart’s „Don Giovanni”, Sibelius Academy), Hangman (Monteverdi’s „The Coronation of
Poppea”, Kaapelitehdas, Helsinki), Andres (Marguste’s „Andres’s Four Monologues”, Estonian Music
Days). Atlan Karp has participated in the premieres of Estonian modern music: Märt-Matis Lill’s
„Ryokan’s Story” and „Sad Joy”.
Märt Jakobson lõpetas1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia Mati Palmi ja Raimond Alango lauluklassis.
2006-2008 õppis EMTA magistrantuuris prof Jaakko Ryhäneni juures. Töötab alates 1997.
aastast Vanemuise teatri ooperisolistina. 1999-2000 täiendas end Eesti Rahvuskultuuri Fondi
stipendiaadina Peterburi Maria teatris.
Rollid Vanemuises: Basilio, Norton (Rossini „Sevilla habemeajaja“, „Abieluveksel“), Raimondo
(Donizetti „Lucia di Lammermoor“), Lodovico/Montano, Krahv Ribbing, Doktor, Sparafucile/
Monterone, Ferrando (Verdi „Othello“, „Maskiball“, „Traviata“, „Rigoletto“, „Trubaduur“), Colline,
Alcindor, Carceriere, Bonza (Puccini „Boheem“, „Tosca“, „Madame Butterfly“), Öövaht (Nielseni
„Maskeraad“), Rotnõi (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“), Henry Murger, Karl Stephan Liebenberg
(Kálmáni „Montmartre’i kannike“, „Krahvinna Mariza“), Alessio (Bellini „La Sonnambula“), Sarastro,
Bartolo (Mozarti „Võluflööt“, „Figaro pulm“), Polyphemus (Händeli „Acis ja Galatea“), Amadeus
(Straussi „Nahkhiir“), Schlemil/Crespel/Luther (Offenbachi „Hoffmanni lood“). Rollid Rahvusooperis
Estonia: Kadett (Tambergi „Cyrano de Bergerac“), Antonio (Mozarti „Figaro pulm“), Pristav
(Mussorgski „Boriss Godunov“). On esinenud kontsertidel Eestis, Soomes, Poolas ja Venemaal.
Märt Jakobson graduated from the Estonian Academy of Music in the singing class of Mati Palm
and Raimond Alango in 1998. During 2006-2008 he acquired Master’s degree at the Estonian
Academy of Music by Professor Jaakko Ryhänen. Since 1997 he has been working as an opera
soloist in the Vanemuine. In 1999 and 2000 he studied as a fellow of the Estonian National Culture
Foundation in the Maria Theatre in St. Petersburg.
His Vanemuine roles have included: Basilio, Norton (Rossini’s „The Barber of Seville“, „The Bill of
Marriage“), Raimondo (Donizetti’s „Lucia di Lammermoor“), Lodovico/Montano, Count Ribbing,
Doctor, Sparafucile/Monterone, Ferrando (Verdi’s „Othello“, „A Masked Ball“, „La Traviata“,
„Rigoletto“, „The Troubadour“), Colline, Alcindor, Prison Guard, Bonza (Puccini’s „La Bohème“,
„Tosca“, „Madame Butterfly“), Watchman (Nielsen’s „Masquerade“), Rotnõi (Tchaikovsky’s
„Eugene Onegin“),Henry Murger, Karl Stephan Liebenberg (Kálmán’s „The Violets from Montmartre“,
„Countess Mariza“), Alessio (Bellini’s „La Sonnambula“), Sarastro, Bartolo (Mozart’s „The
Magic Flute“, „The Marriage of Figaro“), Polyphemus (Handel’s „Acis and Galatea“), Sclemil/
Crespel/Luther (Offenbach’s „The Tales of Hoffmann“). His roles in the Estonian National Opera
have been Cadet (Tamberg’s „Cyrano de Bergerac“), Antonio (Mozart’s The Marriage of Figaro“),
Pristav (Mussorgski’s „Boriss Godunov“).He has performed in concerts in Estonia, Finland, Poland
and Russia.
Tanel Jonas lõpetas 2004. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli 21. lennu.
Samast aastast töötab Vanemuise teatris näitlejana.
Praegused rollid Vanemuises: Konkskäsi, Bruno isa Mati (Põldma, Ernits, Tungal, Pajusaar
„Detektiiv Lotte“), Richmondi krahv, Londoni lordmeer (Shakespeare „Kuningas Richard Kolmas“),
Imesson (Unt „Huntluts“), Philip (Shaffer „Gorgo kingitus“). Varasemad rollid: Motel
Kamzoil (Stein „Viiuldaja katusel“), kohtunik Hathorne (Miller „Salemi nõiad“), Reiä Piitre, Samuel
Sommer (Kauksi Ülle „Taarka“), Vaimulik, Uksehoidja, Hüppaja (Stoppard „Hüppajad“), Arcadio
Buendia (Hussar, Marquez „Sada aastat…“), Harry Jannsen ja Carl Robert Jakobson (Loone Ots
„Koidula veri“), Celestin (Ábrahám „Savoy ball“), Baarmen (Ödön von Horvath „Lood Viini metsadest“),
Õpetaja (Kafka „Loss“) jt.
Tema esimene töö lavastajana oli Conor McPhersoni „Rumm ja viin“ Vanemuises (2010).
Tanel Jonas graduated from the Estonian Academy of Music and Theatre Drama School class of 21
in 2004. From that same year he works at the Vanemuine Theatre as actor.
Current roles at the Vanemuine: Captain Hook, Bruno’s father Mati (Põldma, Ernits, Tungal,
Pajusaar’s „Detective Lotte“), The Count of Richmond, The Lord Mayor of London (Shakespeare’s
„King Richard The Third“), Imesson (Unt’s „Huntluts“), Philip (Shaffer’s „The Gift of the Gorgon“).
Earlier roles: Motel Kamzoil (Stein’s „Fiddler on the Roof “), Judge Hathorne (Miller’s „The Crucible“),
Reiä Piitre, Samuel Sommer (Kauksi Ülle’s „Taarka“), Clergyman, Doorkeeper, Jumper
(Stoppard’s „Jumpers“), Arcadio Buendia (Hussar, Marquez’ „A Hundred Years…“), Harry Jannsen
and Carl Robert Jakobson (Loone Ots’ „Koidula’s Blood“), Celestin (Abraham’s „Ball at the Savoy“),
Barman (Ödön von Horvath’s „Tales From the Vienna Woods“), Teacher (Kafka’s „The Castle“) etc.
His first work as director was Conor McPherson’s „Rum and Vodka“ (Vanemuine, 2010).
Markus Luik lõpetas 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli 22. lennu.
Samast aastast töötab Vanemuise teatris näitlejana.
Praegused rollid Vanemuises: Frank Asli (Hellstenius, Ambjornsen „Elling“), Putukas (Põldma,
Ernits, Tungal, Pajusaar „Detektiiv Lotte“), Richard Ratcliffe (Shakespeare „Kuningas Richard
Kolmas“), Kuslap (Unt „Huntluts“), Teener, sõdur (Undusk „Quevedo“). Varasemad rollid: Mattias
(Unt „Tühirand“), Tarzan, professor McFee ja Hüppaja (Stoppard „Hüppajad“), Aki Rinne (Lundan
„Suurema kurbuseta“), Freudi naine Marta (Saša Pepeljajev „Sigmund ja Freud“), Ametnik, Õpilane,
Gunnar, Patte (Ojasoo, Semper „Ruja“), Alfred (Ödön von Horvath „Lood Viini metsadest“),
Artur (Kafka „Loss“) jt. On mänginud teleseriaalis „Tuulepealne maa“.
Markus Luik graduated from the Estonian Academy of Music and Theatre Drama School class of
22 in 2006. From that same year he works at the Vanemuine Theatre as actor.
Current roles at the Vanemuine: Frank Asli (Hellstenius, Ambjornsen’s „Elling“), Bug (Põldma,
Ernits, Tungal, Pajusaar’s „Detective Lotte“), Richard Ratcliffe (Shakespeare’s „King Richard The
Third“), Kuslap (Unt’s „Huntluts“), Servant, Soldier (Undusk’s „Quevedo“).
Earlier roles: Mattias (Unt’s „Empty Beach“), Tarzan, Professor McFee and Jumper (Stoppard’s
„Jumpers“), Aki Rinne (Lundan’s „With No Greater Sadness“), Freud’s wife Marta (Alexander
Pepelyaev’s „Sigmund and Freud“), Clerk, Student, Gunnar, Patte (Ojasoo, Semper’s „Ruja“), Alfred
(Ödön von Horvath’s „Tales From the Vienna Woods“), Artur (Franz Kafka’s „The Castle“) etc. He
has played in the TV series „Tuulepealne maa“ (Windward Land).
Robert Annus lõpetas 2008 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli 23. lennu lavastaja
eriala. On õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja EMTAs oboe erialal. Alates 2008. aasta augustist
töötab Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana.
Lavastused Vanemuises: Ödön von Horvath „Lood Viini metsadest” (2009), Martin Crimp „Linn“
(2009).
Tema rolle: Bruno (Põldma, Ernits, Tungal, Pajusaar „Detektiiv Lotte” ), Bruno (Põldma, Ernits
„Lotte ja Bruno muusikatund“), Arnu (Unt „Huntluts“), Hr Mooney / Politseinik / Baarmen /
Dr Marston (Gordon „Vihmamees“), Bass, Haagma (Ojasoo, Semper „Ruja“), Muusik (Ödön von
Horvath „Lood Viini metsadest“).
Robert Annus graduated from the Estonian Academy of Music and Theatre Drama School’s Class
of 23 in 2008 specializing in directing. He has studied at the Tallinn Music High School and at the

Estonian Academy of Music and Theatre specializing in oboe. Since August 2008 he works at the
Vanemuine Theatre as actor and director.
His productions at the Vanemuine: Ödön von Horvath’s „Tales From the Vienna Woods” (2009),
Martin Crimp’s „The City“ (2009).
His roles: Bruno (Põldma, Ernits, Tungal, Pajusaar’s „Detective Lotte”), Bruno (Põldma, Ernits’s
„Lotte and Bruno’s Music Lesson“), Arnu (Unt’s „Huntluts“), Mr Mooney / Policeman / Barman /
Dr Marston (Gordon’s „Rain Man“), Bass, Haagma (Ojasoo, Semper’s „Ruja“), Musician (Ödön von
Horvath’s „Tales From the Vienna Woods“).
Maarius Pärn lõpetas 2009. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti näitleja erialal
7. lennus. Olulisemad rollid: Andres (Tammsaare / Rekkori “tõde : EI : õigus”, TÜ Viljandi
Kultuuriakadeemia, 2006), Anti (Valliku / Heibergi “Kuidas elad?... Ann?!”, Rakvere Teater,
2006), Charlemagne (Švartsi “Draakon”, Kuressaare Linnateater, 2008), Nat Goldberg (Pinteri
“Sünnipäevapidu”, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008), Muusik (Weissi “Marat/Sade”,
Teatrilabor, 2009), Emakeeleõpetaja ja Sepp (S.Vai “Kuidas kuningas kuu peale kippus”, Vanemuine,
2009), Tommy Angel (Ayckbourne’i “Dublant”, trupp “Mängijad”), Paša (S. Oksase “Puhastus”,
Vanemuine, 2010). Osalenud Eesti Improteatri kõigis projektides ning seriaalides “Ohtlik lend”,
“Kelgukoerad” ja “Klass: elu pärast”.
Maarius Pärn graduated from the Tartu University Viljandi Culture College class of 7 in 2009
specializing in theatre art acting. Important roles: Andres (Tammsaare / Rekkor’s “truth: NO:
justice”, Tartu University Viljandi Culture College, 2006), Anti (Vallik / Heiberg’s “How is
Life?... Ann?!”, Rakvere Theatre, 2006), Charlemagne (Shvarts’ “The Dragon”, Kuressaare City
Theatre, 2008), Nat Goldberg (Pinter’s “The Birthday Party”, Tartu University Viljandi Culture
College, 2008), Musician (Weiss’ “Marat/Sade”, Teatrilabor, 2009), Mother tongue teacher and
Blacksmith (S.Vai’s “How the King Wished to Go to the Moon”, Vanemuine, 2009), Tommy Angel
(Ayckbourne’s “Flatspin” from cycle “Damsels in Distress”, group “Players”), Pasha (S. Oksanen’s
“Purge”, Vanemuine, 2010). He has taken part in all Estonian Impro Theatre projects and in series
“Ohtlik lend”, “Kelgukoerad” and “Klass: elu pärast” (The Class: Life After).
Teatrijuht / General Manager Paavo Nõgene Muusikajuht / Musical Director Mihkel Kütson Draamajuht
/ Drama Director Sven Karja Balletijuht / Ballet Director Mare Tommingas Trupijuht / Troupe Leader
Eda Hinno Reklaami- ja müügiosakonna juht / Marketing Director Ave Svarts Kirjandusala juhataja /
Dramaturge Anu Tonts Lavastusala juhataja / Technical Director Lui Lääts Pealavameister / Stage Manager
Rait Randoja Lavameistrid / Stage Technicians Veljo Rüütli, Aare Kiho Dekoratsiooniala juhataja / Head of
the Stage Set Department Aarne Hansalu Dekoratsioonide teostus / Stage sets by Ain Austa, Innari Toome,
Andres Lindok, Terje Kiho, Leenamari Pirn, Sirje Kolpakova, Marika Raudam, Aleksandr Karzubov,
Indrek Ots, Eino Reinapu, Mart Raja, Arvo Lipping Kostüümiala juhataja / Wardrobe Manager Ivika
Jõesaar Kostüümiala juhataja asetäitja / Wardrobe Manager Assistant Piret Univer Meeste kostüümid /
Cutter of men`s costumes Ruth Rehme-Rähni Naiste kostüümid / Cutter of women`s costumes Külli Kukk
Kostüümide teostus / Costumes made by Luule Luht, Tia Nukka, Daisy Tiikoja, Elli Nöps, Mairit Joonas,
Valentina Kalvik, Olga Vilgats, Kaire Arujõe, Irina Medvedeva, Inkeri Orasmaa, Ivi Vels, Riina Lõhmus,
Henn Laidvee, Malle Värno, Mati Laas, Juta Reben Kostüümilao juhataja / Head of Costumes Warehouse
Maris Plado Riieturid / Dressers Anneli Vassar, Maris Plado, Ene Elender Grimmiala juht / Head of Make-
Up Department Anne-Ly Soo Grimm / Make-up by Olga Belokon, Maarja Linsi, Soengud / Hair Stylists
Janika Kolju Rekvisiidiala juhataja / Head of Stage Prop Department Liina Martoja Rekvisiitor / Property
Master Ivika Saaroja, Kaie Uustal, Ave Liivamägi Valgustusala juhataja / Head of Lighting Department
Andres Sarv Valgustajad / Lighting by Jaanus Moor, Siim Allas, Madis Fuchs, Martin Meelandi Heli- ja
videoala juhataja / Head of Audio-Visual Department Toivo Tenno Helirežissöörid / Sound Directors Siim
Neerut, Andreas Kangur Videoinsener-operaator / Audio-Visual Manager Kalju Nugin Kava kujundanud
/ Programme designed by Kristina Kütt Kava koostanud / Programme prepared by Marika Petti Fotod
proovist / Photos by Alan Proosa Tõlked / Translations Kelli Vilu-Püss
Lavastuses esitatavad tekstid: www.sparknotes.com
Veebileheküljel „No Fear Shakespeare“ on Shakespeare’i teksti kõrval selle kaasajastatud ingliskeelne variant
No Fear Shakespeare puts Shakespeare’s language side-by-side with a facing-page translation into modern
English—the kind of English people actually speak today.
Janek Savolainen lõpetas 2000. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli koreograafia erialal. Samast
aastast on ta Vanemuise teatri balletiartist ja koreograaf.
Praegused rollid Vanemuises: Wilfried (Adam „Giselle“, koreograaf-lavastaja Stanislav Fečo), Fotograaf
(Tšaikovski „Uinuv kaunitar“, Pär Isberg), Lible (Ardo Ran Varres „Kevade“, Ruslan Stepanov),
Perseus, Kristus (Shaffer „Gorgo kingitus“), Šaakal (Tauno Aints „Mowgli“, Mare Tommingas).
Varasemad rollid: „Armastuse tango”, Mai Murdmaa, Figaro („Figaro pulm“, Oleg Titov), „Suveöö
unenägu”, Hugo Fanari, „Tantsumaraton”, Mai Murdmaa, Stravinski „Sõduri lugu”, Rachid Tika,
Minna Berneis („Sigmund & Freud“, Saša Pepeljajev), Tšaikovski „Onegin“, Vassili Medvedjev, Isa,
Peeter Paani vari, Krokodill („Peeter Paan“, Oksana Titova), Rott (Tšaikovski „Pähklipureja”, Pär
Isberg), Petruška („Petruška pärastlõuna“, Pontus Lidberg) jt.
Lisaks tantsulavastustele on osalenud ka ooperi-, opereti-, muusikali- ja sõnalavastustes. Lavastused
Vanemuises: „Bamby“, „This is a small step for a man...“, „Nixon“, „Vanamees ja meri“.
Janek Savolainen graduated from the Tallinn Pedagogical University in 2000 specializing in choreography.
From that same year he works at the Vanemuine Theatre as ballet artist and choreographer.
Current roles at the Vanemuine: Wilfried (Adam’s „Giselle“, choreographer-director Stanislav Fečo),
Photographer (Tchaikovsky’s „Sleeping Beauty“, Pär Isberg), Lible (Ardo Ran Varres’s „Spring“,
Ruslan Stepanov), Perseus, Christ (Shaffer’s „The Gift of the Gorgon“), Jackal (Tauno Aints’s „Mowgli“,
Mare Tommingas). Earlier roles: „The Tango of Love”, Mai Murdmaa, Figaro („The Marriage of
Figaro“, Oleg Titov), „A Midsummer Night’s Dream”, Hugo Fanari, „Dance Marathon”, Mai Murdmaa.
Stravinsky’s „The Soldier’s Tale”, Rachid Tika, Minna Berneis („Sigmund & Freud“, Alexander
Pepelyaev), Tchaikovsky’s „Onegin“, Vassili Medvedjev, Father, Shadow of Peter Pan, Crocodile
(„Peter Pan“, Oksana Titova), Rat (Tchaikovsky’s „The Nutcracker”, Pär Isberg), Petrushka („The
Afternoon of Petrushka“, Pontus Lidberg) etc.
In addition to dance productions he has also taken part in opera, operetta, musical and drama productions.
Productions at the Vanemuine: „Bamby“, „This is a small step for a man...“, „Nixon“,
„The Old Man and the Sea“.
Täiendavalt vt www.vanemuine.ee
Pirjo Püvi

Markus Luik, Maarius Pärn

Janek Savolainen, Tanel Jonas, Milena Tuominen
Saša Pepeljajevi eskisiid lavastusele

Gaetano Donizetti
MARIA STUART
(MARIA STUARDA)
Ooper kahes vaatuses
Muusikajuht ja dirigent Mihkel Kütson
Dirigent Lauri Sirp
Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa)
Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa)
Osades: Alla Popova või Aile Asszonyi (RO Estonia), Karmen Puis või Teele Jõks,
Valentina Kremen, Oleg Balashov (Peterburi Maria teater) või Oliver Kuusik (RO Estonia),
Atlan Karp, Märt Jakobson
TANTSULAVASTUS
KOOLIEALISTELE
Kuninganna Elizabeth I armastab Leicesteri krahvi, ent kahtlustab, et too on armunud
hoopis Šoti kuningannasse Mariasse. Kahe naise konkurents poliitikas ja armastuses
ei saa hästi lõppeda.
„Maria Stuarti“ esietendus toimus Milano La Scalas 1835. Uuesti jõudis ooper lavale
alles 123 aastat hiljem, siis juba selleks, et jääda püsivalt ooperimajade repertuaari.
Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega
Esietendus 5. mail 2011 Vanemuise väikeses majas
Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.
30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,
et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.
Lubame hea seista fondi käekäigu eest
Olga Aasav, Kalev Kase, Mart Avarmaa, Tartu linn
Vanemuise Fond on loodud teatri töötajate
erialase arengu ja koolituse toetuseks.
Fondi on võimalik teha annetusi:
SA Tartu Kultuurkapital
Ühispank 10102052050006
Sampo Pank 334408570002
Märksõna: VANEMUISE FOND
Vanemuise teater tänab:
Olga Aasavit, Kalev Kaset, Mart Avarmaad,
Mati Kermast, Eero Timmermanni, Tartu linna,
Vanemuise advendikontserdil annetajaid
ETENDUSED VANEMUISE SUURES MAJAS
vt. www.vanemuine.ee
Esitleb
Helilooja TAUNO AINTS Muusikajuht ja dirigent AIVO VÄLJA
Libretist, lavastaja-koreograaf, kostüümikunstnik MARE TOMMINGAS
Koreograaf JENNY MACNAMARA Lavakujundus VLADIMIR ANŠON
Valguskujundus MARGUS VAIGUR (Endla) Videokujundus OTT EVESTUS
Nimiosas TAKUYA SUMITOMO või COLIN THOMAS MAGGS
Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor