kaunitar ja koletis - Vanemuine

info.vanemuine.ee
  • No tags were found...

kaunitar ja koletis - Vanemuine

Teater Vanemuine / Theatre Vanemuine143. hooaeg / 143th SeasonBallett / BalletKAUNITAR JA KOLETISBeauty and the BeastHeliloojad / Composers Aleksandr Glazunov, Malcolm Arnold, Joaquin TurinaMuusikajuht ja dirigent /Music Director Lauri SirpLavastaja ja koreograaf / Director-Choreographer Silas StubbsKunstnik / Designer Iir HermeliinKostüümikunstnik / Costume Designer Louise Flanagan (Suurbritannia / UK)Repetiitorid / Repetitors Rufina Noor, Jelena KarpovaInspitsiendid / Performance managed by Epp Viller / Marek Markus KroonVanemuise SümfooniaorkesterI vaatus /Act 1Malcolm Arnold Solitaire: I. Sarabande (lindilt / recording)Joaquin Turina: Danzas Fantasticas: III. OrgiaGlazunov: Sümfoonia nr 1 E-duur op. 5 “Slaavi sümfoonia”: III. Adagio; II. Scherzo: AllegroSümfoonia nr 2 fis-moll op. 16 “Liszti mälestuseks”: II. AndanteSümfoonia nr 4 Es-duur op. 48: II. Scherzo, Allegro VivaceMalcolm Arnold The Fair Field, op. 110 (lindilt / recording)II vaatus / Act 2Macolm Arnold English Dances, Set I, op. 27: I. Andantino (lindilt / recording)Joaquin Turina Danzas Fantasticas: I. ExaltacionDanzas Fantasticas: II. EnsuenoGlazunov Sümfoonia nr 2 fis-moll op. 16 “Liszti mälestuseks”: I. Andante Maestso: AllegroSümfoonia nr 1 E-duur op. 5 “Slaavi sümfoonia”: III. AdagioMalcolm Arnold Solitaire: I. Sarabande (lindilt / recording)Esietendus 9. märtsil 2013 Vanemuise suures majasThe premiere on March 9th 2013 in the Grand Building of the Vanemuinevanemuine.ee


Nagu paljudele lastele, meeldis ka mulle väiksena kuulata muinasjutte. Mu emal oliimeline kujutlusvõime ning ta oskas lugusid ise välja mõelda. Arvan praegugi, etmuinasjuttude kuulamine on hea võimalus igapäevaelust eemal olla, kuid nüüdseksleian ka, et mitte kõik, mis muinaslugudes kuulda, ei ole fantaasia, vaid neis on küllaltpalju elulist. Kui sain võimaluse oma balleti loomiseks, teadsin, et tahan jutustadalugu, millega inimesed end samastada saavad.„Kaunitar ja koletis“ on kuulsamaid muinasjutte, mis kunagi kirjutatud. Lugu armsastja vaprast tüdrukust, kes hakkas armastama koletist, on jutustatud erineval moel mitusajandit. Mitmete versioonide lugemine pani mind mõtlema ilu kontseptsioonile – onsee päriselt peidus meie sees või nähtaval väljas? Minu ballett on mõjutusi saanud„Kaunitari ja koletise“ varasematest versioonidest, aga ka mitmetest uuematestlugudest, nagu „Jumalaema kirik Pariisis“, „Ooperifantoom“, „King Kong“ ja „EdwardKäärkäsi“. Kõik need lood keskenduvad vaid ühele – sellele, kuidas välimus mõjutabmeie kohta ühiskonnas.Sarnaselt „Kaunitari ja koletise“ varasematele versioonidele on ka minu Belle tugev,julge ja hea. Ta tõstab mässu arusaama vastu, et peab tegema seda, mida temalt ootabühiskond. Belle on unistaja ja sisemisse ilusse uskuja. Koletis erineb aga mõneskimõttes varasematest – tal ei ole küll ühtki animaalset joont, samas on ühiskond takõrvale tõuganud just välimuse pärast.Ma olen oma loo asetanud „industriaalse revolutsiooni“ keskkonda, aega, mil linnadestoimusid ulatuslikud muudatused, hakkas jõuliselt arenema tööstus ja arhitektuur.Sellises keskkonnas on õrnal ilul raske toime tulla. Selle ajastu inimesed olid vägaka ühiskondlike normide kütkes – kehtis tugev klassisüsteem ja naised abiellusid/sunniti abielluma võimalusel selliste meestega, kes suutsid neid ülal pidada. Abielu eiolnud romantiseeritud ja muinasjutulaadne, nagu on kirjeldatud paljudes tolle ajasturomaanides. Armastus mängis enamike suhete puhul väga väikest rolli. Kaunitar Belleproovib süsteemi murda ja leida oma armastuse ning sisemise ilu lugu.Lavastaja - koreograafSilas StubbsKaunitar vaevas end süüdistusega, et oli vaesele koletisele, keda ta südamest armastas jataas jälle näha tahtis, nii palju hingepiina põhjustanud. Juba kümnendal päeval, milletütarlaps isakodus veetis, nägi ta unes end palee aias viibivat ja koletist väljasirutatultmurul lebamas. Koletis tundus olevat suremas ja süüdistas kaunitari tänamatuses.Tütarlaps kohkus unest ja puhkes pisaraisse. „Kas ei ole ma mitte nurjatu“, ütles ta „etolen nii ebasõbralikult käitunud koletisega, kes on teinud kõik oma võimuses oleva, etma rahul ja õnnelik oleksin? On see siis tema süü, et ta nii inetu on? Ta on hea ja selleston rohkem kui küll. Miks ma küll keeldusin temaga abiellumast? Ma oleksin koletisegaõnnelikum kui mu õed oma abikaasadega. See ei ole mehe mõistus ega ilu, mis naiseõnnelikuks teeb, vaid vooruslikkus, leebe iseloom ja hea süda – ning koletisel on kõikneed olemas.“(Katkend Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’ jutustusest „Kaunitar ja koletis“, 1756)


As a child I always enjoyed hearing fairy tales. My mother had a very big imaginationand could create amazing stories from the top of her head. I still find it a great way toescape from the real world but I have since discovered that not all aspects of fairy talesare fantasy but true to everyday life.When I was given the opportunity to create a ballet I was keen to tell a story andespecially one that people could relate to.Beauty and the Beast is one of the most famous fairy tale story ever written. The tale ofa gentle, brave young woman who falls in love with a bestial creature has been told inmany ways down through the centuries. After reading many versions of the story It mademe think about the concept of ‘beauty’ whether it is truly on the inside or the outside.The story of this ballet has used aspects of earlier versions of ‘Beauty and the Beast’ as aninfluence like many other more modern works such as The Hunchback of Notre Dame,The Phantom of the Opera, King Kong and Edward Scissor Hands. The main focus staysthe same as we see how appearances can effect our place in society.Similar to other versions of Beauty and the Beast, the heroin ‘Belle’ is strong, brave andkind. She rebels against to idea that she must do what society expects. She is a dreamerand a believer in inner beauty. The Beast however, appears in a slightly different way tohow many stories portray him. Here, he does not have any ‘animalistic’ qualities but likemany other versions is an outcast from society because his appearance is different.This story is set in the middle of the ‘Industrial Revolution’ where cities have undergonea massive transformation as machinery and architecture develops. Any hint of beautyis hard to find as streets and buildings have become dirty and depressing. In this time,people are being pressured to conform to society. There is a very strict class system inplace and women are being encouraged to marry men who are worthy of looking afterthem. Marriage is not as romanticised or fairytale-like as depicted in many novels of thisera and love is playing a very minor role in the majority of relationships. ‘Belle’ is tryingto break away from this to create her own story of love and inner beauty.Director - coreographerSilas Stubbs‘Beauty’ could not help reproaching herself for the pain she was likely to cause poor‘Beast’, whom she sincerely loved and found she herself longing to see again. The tenthnight she spent at her father’s, she dreamed she was in the palace garden, and that shesaw ‘Beast’ extended on the great lawn. He seemed near death and reproached herwith her ingratitude. ‘Beauty’ started out of her sleep, and bursting into tears. “Am Inot very wicked,” said she, “to act so unkindly to this Beast who has done everythingin his power to please me? Is it his fault if he is so ugly, and has so little sense? He iskind and good, and that is more than enough. Why did I refuse to marry him? Ishould be happier with the monster than my sisters are with their husbands. It isneither wit, nor a fine person, in a husband, that makes a woman happy, but virtue,sweetness of temper, and a good heart, and ‘Beast’ has all these.(Quote from ‘Beauty and the Beast’ by Jeanne-Marie Leprince de Beaumont, 1756)


Osalised / Cast:Belle – Hayley Blackburn / Nashua MironovaAdam – Anthony Maloney / Lawrence MassieThomas - Ilja Mironov / Brandon AlexanderBelle õde 1 / 1st Sister – Julia Litvinenko / Tarasina MasiBelle õde 2 / 2nd Sister – Alicia Nelson / Emma PriceBelle isa / Belle’s father – Aivar KallasteKooli direktor / School master – Janek Savolainen / Matthew JordanKooli direktriss / School mistress – Maria Engel / Kristina MarkevičiuteAdami isa / Adam’s father – Vjatšeslav LadoškinAdami ema / Adam’s mother – Julia KaškovskajaKooliõpilased / School students:Raminta Rudžionyte,Tatevik Mkrtuomian / Fenella Cook, Julia Litvinenko /Tarasina Masi, Alicia Nelson / Emma Price, Yukako Horita, Stephanie Goldhahn,Giulia Montesello, Kristina Markevičiute / Maria Engel, George Williams,Benjamin Kyprianos, Lawrence Massie, Samuel Lawman, Keith Reinolds, ColinMaggs, Matteo Tonolo, Joshua Woodhams / Matthew Jordan / Stephen Budd /Vjatšeslav LadoškinPeokülalised / Guests:Benjamin Kyprianos, Raminta Rudžionyte, Matthew Jordan, Yukako Horita,Lawrence Massie, Julia Litvinenko / Tarasina Masi, Vjatšeslav Ladoškin, JuliaKaškovskaja, Samuel Lawman, Alicia Nelson / Emma Price, Colin Maggs,Stephanie Goldhahn, Daniil Kolmin, Giulia Montesello, Stephen Budd, KristinaMarkevičiute / Maria Engel, Joshua Woodhams / George Williams / Matteo Tonolo/ Keith ReinoldsLilled / Flowers:Tarasina Masi / Julia Litvinenko, Emma Price, Raminta Rudžionyte, KristinaMarkevičiute, Giulia Montesello, Stephanie Goldhahn, Julia Kaškovskaja, YukakoHorita, Maria Engel, Fenella Cook, Tatevik Mkrtuomian, Alicia Nelson, BenjaminKyprianos, Lawrence Massie, Matthew Jordan, Joshua Woodhams, Matteo Tonolo,Colin Maggs / George Williams / Brandon Alexander / Samuel Lawman / StephenBudd


Louis Poyet, 1846 - 1913, prantsuse graafikUhkus, kõrkus, kahetsus, kannatused ja lunastus...Muinasjutud ei vanane, sest nende aines on universaalne.


Terri WindlingKatkendeid esseest „Kaunitar ja koletis“„Kaunitar ja koletis“ on hea näide muinasjutust, mida oleme harjunud käsitama kuianonüümset lugu kaugest minevikust, aga tegelikkuses ei ole seda mitte. Loo onkirjutanud prantsuse kirjanik Gabrielle-Suzanne de Villeneuve 1740. aastal.De Villeneuve oli osa prantsuse muinasjutukirjutajate „teisest lainest“ („esimesselainesse“ kuulus näiteks Charles Perrault). Kui de Villeneuve asus oma lugu kirjutama,oli ta päris kindlasti mõjutatud „esimese laine“ kirjanike töödest, „Amori jaPsyche“ loost Apuleiuse „Kuldses eeslis“ ja mitmetest folkloorsetest „Loom peigmeheks“- tüüpi legendidest. Valmiskirjutatud muinasjutt oli aga originaalselt temaenda oma ja loodud eelkõige kritiseerimaks tolleaegset abielusüsteemi, milles naisteloli õige vähe seaduslikke õigusi. Nad ei saanud valida abikaasat, nad ei võinud keeldudaabielulisi kohustusi täitmast, neil ei olnud õigust oma varandusele ja ei tohtinudnad lahutada. Tihti anti neljateist-viieteistaastased tütarlapsed naiseks neist kümneidaastaid vanematele meestele. Sobimatult käituvad naised suleti vaimu-haigetelemõeldud asutustesse või nunnakloostritesse. 17. ja 18. sajandi naiskirjanikud võtsidsellise suhtumise vastu tihti üsna kriitiliselt sõna ja püüdsid tutvustada armastuse jaaustuse kontseptsiooni võimalikkust eri sugupoolte vahel.De Villeneuve’i „Kaunitar ja koletis“, mis oli üle saja lehekülje pikk ja mõeldud täiskasvanudlugejale, erines tunduvalt lühemast versioonist, mida tunneme tänapäeval.Loo algul on kaunitari saatus tema isa kätes, kes annab tüdruku oma elu päästmisekskoletisele. Koletis on tõeliselt metsik, mitte lihtsalt karusnahaga kaetud kaunishing. Taon inimeste maailmale kadunud olend. Lugu ise räägibki pigem koletisest tema tee-Iir Hermeliini lavakujunduse eskiis


leidmisel tagasi inimeste juurde. Selles muinasjutus leiab lõplik muutumine aset allespärast abiellumist - tütarlaps ärkab hommikul abieluvoodis inimprintsi kõrval.16 aastat hiljem avaldas madame Leprince de Beaumont, prantslanna, kes töötasguvernandina Inglismaal, Villeneuve’i loo lühendatud variandi ajakirjas, mis oli mõeldudlugemiseks hästikasvatatud noortele daamidele. Ta kohandas oma lugu vastavaltlugejaskonnale, näidates mahedamates toonides nii sensuaalsust, kui implitsiitsetkriitikat korraldatud abielu suhtes. Leprince de Beaumonti ja paljudes järgnevatessama loo versioonides muutub lugu palju didaktilisemaks. Koletise muutumise asemelrõhutatakse kaunitari muutumist, kes peab õppima nägema välimuse taha ja äratundma hea mehe koletise sees. Selliste muudatuste tuules näeme kriitilise ja mässumeelsejutu kujunemist aina enam ja enam moraalitsevaks ning suunatuks järjestnoorematele lugejatele. 19. sajandiks on koletise hirmutavast olemusest järele jäänudvaid „kostüüm“.20. sajandil lisandus uusi vaatenurki – üks põnevamatest on prantsuse näitekirjanikuFernand Nozier’ loodud täiskasvanute versioon muinasjutust, kus koletise printsiksmuutumine on kaunitarile pigem pettumus („Armusin pööraselt ebatavalisse olevusse,ja ühtäkki muutub mu peigmees tavaliseks, teistest eristamatuks nooreks meheks!“)Märkimisväärseks on oma lähenemiselt peetud ka Jean Cocteau 1946. aastal linastunudja ajaproovis klassikaks muutunud mängufilmi, milles režissöör ilmutab suurtja sügavat mõistmist allikmaterjali suhtes ning pöörab suurt tähelepanu valgus- jakujundusdetailidele.Iga põlvkond loob oma „Kaunitari ja koletise“ - seda muinasjuttu on aastate jooksullugematuid kordi adapteeritud nii filmilinale, lavale, proosasse, televisiooni kuianimatsiooni.Iir Hermeliini lavakujunduse eskiis


I vaatusProloogAdam on pärit maalt. Ta on hiljutikaotanud tulekahjus oma vanemad jatema enda näole on üleelatu kogu eluksjätnud armi. Adam elab üksi mälestustega,aga on valmis alustama uut elu linnas jauues koolis.jättes noormehe maha häiritud japahasena.KoolAdamit tutvustatakse uues koolis.Õpetajad käituvad vastikult ja võrdlevadpoissi koletisega. Nad heidavad Adamiüle nalja ja julgustavad selleks kakaasõpilasi.LinnOn aasta 1810 ja Euroopa on suurtemuutuste keskel. „Tööstusrevolutsioon“.Belle on unistaja, kes armastab lugeda. Talon kaks vanemat õde ja teda jumaldav isa.Isa on kaupmees ja laevaomanik, kelleõnnestunud äritehingud on muutnudperekonna väga rikkaks. Õed on kadedadBelle ilule, mille tütarlaps on pärinud omavaralahkunud emalt. Belle isa korraldabtüdruku abielu Thomasega - mehega, kestundub olevat võimeline kindlustamatema lemmiktütre positsiooni kõrgemasseltskonnas. Bellele ei meeldi ta üldse. Isaootused hoiavad teda justkui lõksus ningBelle mõtleb põgenemisele.Kooli direktriss näitab koolijuhatajalekirja, milles on teavitatud uue õpilase,Adami, saabumisest.On varane hommik ja õpilased valmistuvaduueks päevaks. Belle märkab Adamit jaon elevil.ThomasThomas tuleb Bellele külla. Ta püüabtüdrukut võluda, kuid Belle jääb temaarmuavalduste suhtes ükskõikseks. Taei soovi Thomasega abielluda ja lahkub,Belle ja Adami kohtumineBelle leiab Adami peale klassikaaslasterünnakut. Ta näeb, et Adam on erinevkõigist teistest inimestest linnas, keda taterve oma elu tundnud on. Nad saavadkiiresti sõpradeks.Belle koduBelle õed valmistuvad innukalt balliks.Isa on toonud neile kingitusi - imelisedsulgedest peakatted ja Bellele uhke kleidi.BallBelle isa on korraldanud linnaelanikeleballi. Õhtu edenedes saabub Adam jakõigi imestuseks tantsib Belle temaga.See ei jää ka Thomasele märkamata. Tamuutub armukadedaks ja võitleb kõigikülaliste ees Adamiga, proovides võitaBelle südant.Adam ja Belle tunnevad end kui lõksusja nende ainus võimalus on põgenedalinnast ja Thomase eest.


Act 1PrologueAdam is from the country. He has justlost both his parents in a tragic house fire.Although he survived he has been left witha burn scar on his face which he will havefor the rest of his life. He is now all aloneapart from the memories of his parents. Heis about to start a new life in the city.The City - It is 1810 and Europe is inthe middle of a big transformation. The‘Industrial Revolution’.Belle is a dreamer who likes to read. Shehas two older sisters and a father whoadores her.Belle has inherited great beauty fromher mother who died when she was veryyoung. Her father is a merchant shipowner, trading goods to other countriesmaking his family wealthy. He plans forher to eventually marry Thomas, a man ofgreat means with the ability to secure hisfavourite daughter’s place in high society.Belle dislikes Thomas greatly! She feelstrapped by her father’s expectations for herand longs to escape.The school mistress presents a letter to theschool master announcing the arrival oftheir new student, Adam.It is early morning and the students arepreparing for the day.Belle notices Adam and is intrigued.ThomasThomas comes to visit Belle. He triesto charm her but she resists his bolddeclaration of love. She doesn’t want tomarry him and eventually runs awayleaving him annoyed and frustrated.SchoolAdam is introduced to his new classmates.The school master and mistress are cruel tohim and compare him to a monster. Theymake fun of his looks and encourage theboys and girls to tease and bully him.Belle and Adam MeetBelle finds Adam after he is attacked byhis classmates. She sees that he is differentfrom the people in the city she has knownall her life. A relationship develops.Belle’s HomeBelle’s sister are excitedly getting readingfor a ‘Ball’. Their father has brought themall gifts to wear from his ship. For thesisters, magnificent feather headdresses andfor Belle a beautiful ball gown.BallA ball has been organised by Belle’s fatherfor the people in the city. Adam has beeninvited by Belle. To everyone’s surpriseBelle dances with him which doesn’t gounnoticed by Thomas. He becomes veryangry and jealous, fighting Adam in frontof the guests in an attempt to win Belle’sheart.Adam and Belle are trapped and feel theironly option is to run away from Thomasand the city...


II vaatus / Act 2MetsasKeset metsa on ilus lilleaed.Belle ja Adam näevad imelist lilleaeda,Belle on selle ilust vaimustuses ning onõnnelik linnast pääsemise üle.Thomas on Bellele ja Adamile salajametsa järgnenud ja leiab nad. Vihasenaüritab ta Bellet mõjutada tagasi tulema,kuid tüdruk keeldub, kuna ta on armunudAdamisse. Thomas lahkub pahaselt jalubab naasta suurema rahvahulgaga ningtappa Adami.Thomas naaseb Belle isa juurde kindlatetõenditega selle kohta, et ta on leidnudtüdruku metsast koos Adamiga. Isa onhirmul oma tütre ohutuse ja reputatsioonipärast ja nõuab, et Thomas peab toomaBelle tagasi ükskõik millise hinnaga.Adam ja Belle on taaskord lõksus jamõistavad, et neile ei ole määratud kokkujääda. Nad otsustavad, et Belle peab omaperekonna juurde naasma.Belle isa ja Thomas leiavad tüdrukumetsast kuid Adamit ei ole kusagil näha.Tagasi linnasMõne aja pärast. Belle on vastumeelseltnõustunud täitma isa soovi ja abiellunudThomasega.AdamAdam on taaskord täiesti üksi...The Forest- A beautiful garden of wildflowers in the middle of the forest.Belle and Adam arrive to find amesmerising scene of dancing flowers. Bellefalls in love with their beauty and is happyto be away from the city.They are unaware that Thomas has secretlyfollowed them in to the forest. Looking forBelle and Adam, he is suddenlysurrounded by wild flowers circling andscaring him to run deeper into the forest.Thomas eventually finds Belle and Adam.He is angry and tries to force Belle toreturn with him. She refuses as she is inlove with Adam and wants to stay withhim in the forest. They try to reason withhim but he is mad with jealousy. He leavesvowing to return with an army to killAdam if Belle does not return to him.Thomas reaches Belle’s father with proofthat he has found her in the forest withAdam. Fearing for his daughter’s safetyand reputation her father reluctantlyagrees that Thomas must retrieve Belle bywhatever force is necessary.Belle and Adam know that it is now toodangerous for them to stay together. Theydecide that Belle must return to her familyand leave him.Belle is found in the forest by Thomas andher father but Adam is nowhere to be seen.Back in the CitySome time has passed. Belle has reluctantlyagreed to fulfill her father’s wishes andmarry Thomas.AdamAdam is once again all alone...


Onu Sinine/ Rotikuningas – „Pähklipureja”(koreograaf-lavastaja Pär Isberg,2004/2011; Onegin / Lenski - “Onegin”(lavastaja Vassili Medvedjev, 2007); KeiserFranz-Joseph II - “Õhtu Straussiga”(lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert,2012); „Moonlight Express“ (koreograafIgor Barberic, lavastaja Mare Tommingas,2012)Silas StubbsLõpetas 2006 Elmhursti Balletikooli(Suurbritannia). On töötanud balletiartistinaSuzhou Balletiteatris Hiinas jaalates 2008 Vanemuise teatris.Rollid Vanemuises:„Peeter Paan” (koreograaf-lavastajaOksana Titova, 2008), „Savoy ball”(lavastaja Georg Malvius, 2008);“Vanamees ja meri” (koreograaflavastajaJanek Savolainen, 2010), “Evita”(lavastaja Georg Malvius, 2009); “ABBA”(lavastaja-koreograaf Ruslan Stepanov,2011); “Casanova” (lavastaja-koreograafDavid Sonnenbluck, 2011); Faun, Maur- “Petruška pärastlõuna” (koreograaflavastajaPontus Lidberg, 2010); Albert– „Giselle” (koreograaf-lavastaja StanislavFečo, 2007); Noormees - „Uinuv kaunitar”(koreograaf-lavastaja Pär Isberg, 2008);Kiir – „Kevade“ (koreograaf-lavastajaRuslan Stepanov, 2009); Queen (koreograaf- lavastaja Mare Tommingas, 2009),Kaa – “Mowgli” (koreograaf-lavastajaMare Tommingas, 2010); SöepõletajaSilas Stubbs graduated from theElmhurst Ballet School in 2006. Heworked as a ballet dancer at Suzhou BalletTheatre in China and at VanemuineTheatre since 2008.At the Vanemuine Theatre performing in:„Peter Pan“ (Director- ChoreographerOksana titova, 2008); „Ball at Savoy“(Director Georg Malvius, 2008); „Old Manand the Sea“ (Director-Choreograper janekSavolainen, 2010); „Evita“ (DirectorGeorg Malvius, 2009); „ABBA“ (Director-Choreograper Ruslan Stepanov, 2011);„Casanova“ ( Director-ChoreograperDavid Sonnenbluck, 2011) Faun / Moor -„Afternoon of the Petrouschka“(Director-Choreographer Pontus Lidberg,2010); Albert - „Giselle“ (Director-Choreographer Stanislav Feco, 2007),Young Man - „Sleeping Beauty“ (Director-Choreographer Pär Isberg, 2008); Kiir -„Spring“ (Director-Choreographer RuslanStepanov, 2009); „Queen“ (Director-Choreographer Mare Tommingas, 2009);Kaa - „Mowgli“ (Director-ChoreographerMare Tommingas, 2009); Onegin /Lenski- „Onegin“ (Director-ChoreographerVassili Medvedjev, 2007) Coalburner /Uncle Blue / Rat King - „The Nutcracker“(Director-Choreographer Pär Isberg,2004/2011); Kaiser Franz Joseph II „TheStrauss Evening“ (Director-Choreographer


Fabrice Gibert, 2012); „Moonlight Express“(Director Mare Tommingas, ChoreograperIgor Barberic, 2012)Lauri Sirpon lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia1993. aastal koorijuhtimise erialalprof Kuno Arengu klassis ja 2002.aastal orkestridirigeerimise erialal JüriAlperteni klassis.Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni,Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel.Alates 1993. aasta augustist töötabLauri Sirp Vanemuise teatris. Ühtlasionta alates 2009. aastast Tartu ÜlikooliSümfooniaorkestri peadirigent. Ta ondirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuiserepertuaaris olevaid lavastusi, juhatanudmitmeid sümfooniakontserte jaBritteni ooperi „Lucretia teotamine”kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinudmaestro Carlo Felice Cillariottema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel.Vanemuises väljatoodud lavastused:Menotti „Telefon”, Massenet’ „DonQuijote” ja „Manon“, Verdi „Falstaff ” ja„Rigoletto“, Humperdincki „Hansukeja Greteke”, Händeli „Xerxes” ja „Acisja Galatea”, Rossini „Abieluveksel”,Tšaikovski „Pähklipureja”, Raveli„Hispaania tund” ja „Boléro”, Lortzingi„Salakütt”, ballett Chopini muusikale„Chopiniana”, Minkuse „Quiteria pulm”,Mendelssohn-Bartholdy „Suveööunenägu”, Adami „Giselle”, Offenbachi„Hoffmanni lood“ ja „Orpheus põrgus”,Ábrahámi „Savoy ball“, Ehala „Nukitsamees“,Mozarti „Figaro pulm“, Purcelli„Haldjakuninganna”.Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi:Leoncavallo „Pajatsid”, Verdi „Traviata”,„Maskiball” ja „Trubaduur”, Puccini„Boheem” ja „Madama Butterfly”,Rossini „Itaallanna Alžiiris” ja „Sevillahabemeajaja”, Mozarti „Haaremirööv”ja „Cosi fan tutte”, Tšaikovski „JevgeniOnegin” ja „Uinuv kaunitar“, Prokofjevi„Romeo ja Julia” ja „Tuhkatriinu”,Bernsteini „West Side Story”, Griegi„Peer Gynt”, Donizetti „Maria Stuarda”,Massenet’ „Werher”.On teinud koostööd ERSO, TallinnaKammerorkestri, Pärnu Linnaorkestrija Mikkeli Linnaorkestriga. Lauri Sirppälvis Eesti Teatriliidu muusikalavastusteaastapreemia 2006. aasta loomingu eestja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukoguaastapreemia Britteni ooperi “Kruvikeere”esituse eest Birgitta Festivalil 2008.a.Lauri Sirp graduated from the EstonianAcademy of Music in 1993 in the field ofchoir conducting in the class of Kuno Arengand in 2002 in orchestral conducting in theclass of Jüri Alperten. He has participated


in the master classes of Esa-PekkaSalonen, Jorma Panula and Peter Gülke.Since August 1993, he has been workingin the Vanemuine Theatre. Since 2009,he is also Head Conductor of the TartuUniversity Symphony Orchestra. He hasconducted almost all the productions inthe repertoire of the Vanemuine, as well asmany symphony concerts and the concertperformance of Britten’s opera „The Rape ofLucretia”. Lauri Sirp has assisted MaestroCarlo Felice Cillario in preparing hisconcerts and opera performances in Tartu.Performances staged at the Vanemuine:Menotti’s „The Telephone”, Massenet’s „DonQuixote” and „Manon”, Verdi’s „Falstaff”and „Rigoletto”, Humperdinck’s „Hanseland Gretel”, Handel’s „Xerxes” and „Acisand Galatea”, Tchaikovsky’s „The Nutcracker”,Ravel’s „The Spanish Hour” and„Boléro”, Lortzing’s „The Poacher”, balletfor Chopin’s music „Chopiniana”, Minkus’s„Quiteria’s Wedding” and Mendelssohn-Bartholdy’s „A Midsummer Night’sDream”, Adam’s „Giselle”, Offenbach’s„The Tales of Hoffmann” and „Orpheusin the Underworld”, Abraham’s „Ball atthe Savoy”, Ehala’s „The Imp”, Mozart’s„The Marriage of Figaro”, Purcell’s „FairyQueen”. He has conducted the followingperformances: Leoncavallo’s „The Clowns”,Verdi`s „La Traviata”, „A Masked Ball”and „The Troubadour”, Puccini’s „LaBohème” and „Madame Butterfly”,Rossini’s „The Italian Girl in Algiers” and„The Barber of Seville”, Mozart’s „TheAbduction from the Seraglio” and „Cosifan tutte”, Tchaikovsky’s „Eugene Onegin”and „The Sleeping Beauty”, Prokofjev’s„Romeo and Juliet” and „Cinderella”,Bernstein’s „West Side Story” and Grieg’s„Peer Gynt”, Donizetti’s „Maria Stuarda”,Lehar’s „The Merry Widow“. Lauri Sirphas worked with the Estonian NationalSymphony Orchestra, Tallinn ChamberOrchestra, Pärnu City Orchestra andMikkeli City Orchestra. Lauri Sirp meritedthe Estonian Theatre Union annual awardof music productions for his work in 2006and the Estonian Cultural EndowmentMusic Council’s annual award for thepresentation of Britten’s opera „The Turn ofthe Screw” at the Birgitta Festival in 2008.Louise FlanaganSündis Inglismaal. On lõpetanud IngliseKuningliku Balletikooli 2006, omandanudbakalaureusekraadi tantsu- ja lavakostüümialal Middelsexi ülikoolis jatäiendanud end kostüümikujunduse ja-õmbelemise alal Saksamaal, MüncheniDeutsche Meisterschule für Mode’s.Aastatel 2006-2008 töötanud Vanemuisesballetiartistina. Osalenud balletilavastusesGiselle (lavastaja-koreograaf StanislavFeco), Peer Gynt (lavastaja-koreograafMare Tommingas), Onegin (lavastaja-


koreograaf Vassili Medvedjev), Pähklipureja(lavastaja-koreograaf Pär Isberg)Alates 2010 tegelenud põhiliseltkostüümide valmistamisega ooperi-, filmijamuusikaliproduktsioonidele („Hugo“,rež. Martin Scorsese, kostüümikunstnikSandy Powell; „Scherlok Holmes: A Gameof Shadows“ rež. Guy Ritchie, kostüümikunstnikJenny Beavan; „Snow Whiteand the Huntsman“, rež. Rupert Sanders,kostüümikunstnik Colleen Atwood jt)Born in England, Louise Flanagangraduated from the Royal Ballet School inLondon in 2006. She attained a BA(Hons)in Dance and Performance Costumes fromMiddlesex University and completed aprofessional dressmaking apprenticeship atthe Berufsschule für Bekleidung in Munich,Germany.From 2006-2008, she worked as a balletdancer at the Vanemuine Theatreperforming in Giselle (Choreographer:Stanislav Feco), Peer Gynt (Choreographer:Mare Tommingas, Onegin (Choreographer:Vassili Medvedjev) and The Nutcracker(Choreographer: Pär Isberg).Costume-making credits for film, operaand musical productions include ‘Hugo’(2011) dir. Martin Scorsese, costumedesigner Sandy Powell, ‘Sherlock Holmes:A Game of Shadows’ (2011) dir. GuyRitchie, costume designer Jenny Beavan,‘Snow White And The Huntsman’ (2012),dir. Rupert Sanders, costume designerColleen Atwood,‘Adriana Lecouvreur’,Royal Opera House, London – costumedesigner Brigitte Reiffenstuel and the‘Victoria’s Secret’ fashion show (2010) NewYork.Iir Hermeliinlõpetas 1997. aastal Eesti Kunstiakadeemialavastuskunsti osakonna,aastatel 1997-1998 täiendas end PrahaNäitekunsti Akadeemia lavastuskunstiosakonnas. Töötas õpingute lõpetamisejärel vabakutselise kunstnikuna, alates2003. aastast oli Tallinna Linnateatripeakunstnik, alates 2012 taas vabakutseline.Olulisemad tööd Tallinna Linnateatris:A. Ch. Andersen/ E. Nüganen „NukkudeAkadeemia“, Tätte/Ehala „Kaotajad“,Tammsaare/Nüganen „Tõde ja õigus.Teine osa“, Orwell/Koldits „Loomade farm“,Mrožek „Rätsep“, Gozzi „Ronk“, Potter„Päike soojem, taevas sinisem“, O. jaV. Presnjakov „Ohvrit mängides“, Albee„Kes kardab Virginia Woolfi?“.Olulisemad tööd väljaspool Linnateatrit:Bicknell „Trankvillisaator“ (Von Krahl),Kundera „Jacques ja tema isand“(Vanemuine), Twain „Huck“ (EmajõeSuveteater), Stiles/Drewe „Inetu“(Vanemuine), Eurovision Song Contest2002 Estonia – visuaalne kontseptsioon


ja lavakujundus koostöös A. Nurmelaja Ü. Markiga; J. Kilmi/R. Reinumägimängufilmi „Sigade revolutsioon“ filmikujundus,Kauksi Ülle „Taarka“(Vanemuine), Shakespeare/Fanari ballett„Suveöö unenägu“ (Vanemuine), Ernits/Põldma/Pajusaar/Tungal „DetektiivLotte“ (Vanemuine), Luts/Ehala„Nukitsamees“ (Vanemuine), Tammsaare„Põrgupõhja uus Vanapagan“ (EmajõeSuveteater), Kauksi Ülle „Peko“(Vanemuine), Euroopa Filmiauhindadegala lavakujundus Nokia Kontserdimajas2010; McDonagh „Üksildane lääs“(Vanemuine). On oma tööde eest saanudmitmeid erinevaid äramärkimisi japreemiaid.Iir Hermeliin graduated from EstonianArt Academy Scenography faculty in 1997and in 1997-1998 continued her studiesin the Scenography faculty of PragueAcademy of Performing Arts. Afterfinishing her studies she worked as a freelanceartist and since 2003 worked inTallinn City Theatre as chief designer. Since2012 is free-lancer again.Major works inTallinn City Theatre are: Andersen /Nüganen „The Academy of Dolls“, Tätte/Ehala „Losers“, Tammsaare/Nüganen„Truth and Justice. Second Part“, Orwell/Koldits „Animal Farm“, Mrozek „The Tailor“,Gozzi „The Raven“, Potter „BlueRemembered Hills“, O. and V. Presnyakov„Playing the Victim“, Albee „Who’s Afraidof Virginia Woolf?“. Relevant works outsideTallinn City Theatre include: Bicknell„Tranquilizer“ (Von Krahl), Kundera„Jacques and his Master“ (Vanemuine),Twain „Huck“ (The Summer Theatreof Emajõgi), Stiles/Drewe „Honk“(Vanemuine), Eurovision Song Contest2002 Estonia – visual concept andproduction design in collaboration withA. Nurmela ja Ü. Mark; J. Kilmi/R.Reinumägi production design for featurefilm „Revolution of Pigs“, Kauksi Ülle„Taarka“ (Vanemuine), Shakespeare/Fanariballet „A Midsummer Night’s Dream“(Vanemuine), Ernits/Põldma/Pajusaar/Tungal „Detective Lotte“ (Vanemuine),Luts/Ehala „The Imp“ (Vanemuine), KauksiÜlle „Peko“ (Vanemuine), Tammsaare„The Misadventures of the New Satan“(The Summer Theatre of Emajõgi),Visual concept and production design forEuropean Film Awards 2010 in NokiaConcert Hall; McDonagh “The LonesomeWest” (Vanemuine) . She has earned highrecognition and several prizes for her work.


Teatrijuht / General Manager Toomas PetersonBalletijuht / Ballet Director Mare TommingasDraamajuht / Drama Director Urmas LennukMuusikajuht / Musical Director Paul MägiTrupijuht / Troupe Leader Eda HinnoLavastusala juht / Technical Director Lui LäätsPealeavameister / Stage Manager Rait RandojaLavameistrid / Stage Technicians: Aijar Kangus, Mart Visnapuu, Juri Gudkov,Sergei Ivanov, Aigar Kikkas, Paap Nõmm, Koit Visnapuu, Imre Toomeoks, IndrekAsukül, Ellon Tiivas, Karl KünnapuuDekoratsiooniala juht / Head of the Stage Set Department Aarne HansaluDekoratsiooniala juhi assistent / Assistant of the Head of the Stage Set DepartmentMarika RaudamDekoratsioonide teostus / Stage sets by: Ain Austa, Innari Toome, Andres Lindok,Terje Kiho, Leenamari Pirn, Sirje Kolpakova, Aleksandr Karzubov, Indrek Ots,Eino Reinapu, Mart Raja, Arvo Lipping, Uudo MäeotsaKostüümiala juht / Wardrobe Manager Ivika JõesaarKostüümiala juhi asetäitja / Wardrobe Manager Assistant Liisi EssJuurdelõikajad / Costume Cutters: Ruth Rehme-Rähni, Külli Kukk, Edith ÜttTeostajad / Costumes made by: Riina Lõhmus, Ivi Vels, Mairit Joonas, Luule Luht,Tia Nuka, Kaire Arujõe, Olga Vilgats, Irina Medvedeva, Valentina Kalvik, InkeriOrasmaa, Daisy Tiikoja, Elli Nöps, Anneli Vassar, Marit Reinmets, Juta Reben,Mati Laas, Malle Värno, Henn LaidveeKostüümilao juhataja / Head of Costumes Warehouse Piret UniverRiietajad / Dressers: Kadri Kangur, Raina VarepGrimmiala juht / Head of Make-Up Manager Anne-Ly SooGrimeerijad / Make-up by: Olga Belokon, Maarja Linsi, Raili LassJuuksurid / Hair Stylists: Anne-Ly Soo, Janika Kolju, Kairi Laur, Rutt LaikaskRekvisiidiala juhataja / Head of Stage Prop Department Liina MartojaRekvisiitorid / Property Masters: Ave Liivamägi, Kaie Uustal, Angelika Aun,Seidi PindisValgustusala juhataja / Head of Lighting Department Andres SarvValgustajad / Lighting by: Tõnu Eimra, Kaspar Aus, Alvar Fuchs, Madis Fuchs,Andrus Treier, Villu Adamson, Tauri KötsiHeli- ja videoala juhataja / Head of Audio-Visual Department Toivo TennoHelirežissöörid / Sound Directors: Kalev Kääpa, Andreas Kangur, Vaiko VreimanKava kujundus / Programme designed by Jaanus KaasikKaanefoto / Programme cover photo by Andrus KannelKavalehe fotod / Photos by Ranno RätsepKavalehe koostaja / Programme prepared by Kai Rohejärv


kinemawww.kinema.eu


Edu ei muuda inimesi.See võtab neilt maski.S. Necker. Prantsuse kirjanik.Teatrielamusi toetab Amserv


Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.Lubame hea seista fondi käekäigu eestOlga Aasav, Kalev Kase, Mart Avarmaa, Tartu linnVanemuise Fond on loodud teatri töötajateerialase arengu ja koolituse toetuseks.Fondi on võimalik teha annetusi:SA Tartu KultuurkapitalSEB pank 10102052050006Sampo Pank 334408570002Märksõna: VANEMUISE FONDVanemuise fond tänabOlga Aasavit, Mart Avarmaad, Alar Kroodot,Kalev Kaset, Mati Kermast, Eero Timmermanni,Tartu linna, Vanemuise advendikontserdil annetajaid.AS GIGA on Vanemuise SümfooniaorkestriKassitoome tasuta suvekontserdi peasponsor.Ametlik hotellipartner TartusAmetlik hotellipartner TartusAmetlik hotellipartner Tallinnas

More magazines by this user
Similar magazines