ORPHEUS PÕRGUS - Vanemuine

Jacques OffenbachORPHEUS PÕRGUSORPHEUS IN THE UNDERWORLDOperett kahes vaatuses / Operetta in two acts141. hooaegVanemuine 141th SeasonLibreto autorid / Text by Ludovic Halévy, Hector-Jonathan CrémieuxTõlkijad / Translators Marko Matvere, Priit AimlaEsietendus toimus 21. oktoobril 1858 Pariisi Théâtre des Bouffes Parisiens´is /The Premiere took place at the Théâtre des Bouffes Parisiens in Paris on 21 October 1858Esietendus 25. septembril 2010 Vanemuise suures majas /The premiere on 25 September 2010 at the Grand Building of the VanemuineEesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega / In Estonian, with subtitles in EnglishMuusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor Lauri SirpLavastaja / Stage Director Marko MatvereKunstnik / Stage Designer Liina KeevallikKoreograaf / Choreographer Marika AidlaValguskujundaja / Light Designer Tõnu EimraKontsertmeistrid / Rehearsal Pianists Jaanika Rand-Sirp, Irina Oja, Made SõlgKoormeister / Chief Chorus Master Piret TaltsKoori kontsertmeister / Rehearsal Pianist of Choir Katrin NuumeInspitsient / The performance is managed by Ülle TinnSubtiitrid / Subtitles Ragne SaulTõlge / Translator Kelli Vilu-Püss

Osades / CastEurydike Alla PopovaOrpheus Urmas Põldma (RO/NO Estonia)Aristaios / Pluto Mati KõrtsAvalik Arvamus (Public Opinion)Maria KallasteJupiter Atlan KarpJuno Valentina KremenMercurius Tõnu KattaiHans (John Styx) Jaan Willem SibulVenus Merle JalakasCupido Pirjo PüviDiana Karmen PuisMinerva Siiri KoodresMeediakooli õpilased /Students of the media schoolMarika Villemson, Tiina Tikk,Helen Hansberg, Katrin Kapinus,Silja Lani, Eve Kivisaar,Uku-Markus Zimmermann,Rainer Aarsalu, Mehis Tiits,Risto Orav, Janari JorroViiuliõpilased / Violin StudentsLaura Milius, Maria Kesvatera,Tatevik Mkrtoumian, Laura Quin,Julia Kaškovskaja, Maria Engel,

Jumalad ja kuradid, deemonid, valgusolendid ja sireenid,haldjad ning kõik need ülejäänud vaimuilma varjud, kelleinimene on endasarnaseks loonud – kus nad on? Miks mittetäna õhtul Vanemuise laval? Mõni ehk ütleb, et need on juteada-tuntud palgalised artistid, aga 152 aasta pärast onka neist parimal juhul säilinud ähmane legend. Varikujud,kelle eksistentsis ei saa 100% kindel olla isegi siis, kui mevaatleme bülletäänist dateeritud fotosid nende kunagistesttegemistest-toimetamistest.152 aastat on möödunud selle muusikalise näitemängu sünnist.Teos pidavat pilama tolleaegset Pariisi kõrgseltskonda.Jällegi on skeptikul põhjust õlgu kehitada. Mis asi on kõrgseltskond?Mis loomad need on? Kas keegi on neid näinud?Polegi nii tähtis, kes seal laval täna täpselt on - kas prantsusekodanlased või tõesti jumalad ja kuradid, aga inimenekujutab neid, kes on seatud meie üle, ikka samasugustena,kui palju sajandeid tagasi.Marko MatvereGods and devils, demons, creatures of light and sirens,fairies and all the other shadows of the spiritual world whothe man has created to look like themselves – where arethey? Why not on the Vanemuine stage tonight? Some ofyou might say that these are well-known hired artists but in152 years what is left of them is a vague legend at best. Theshadowy creatures whose existence is not 100% sure evenif we look at the dated photos in the bulletin about theirone-time doings.152 years have passed since this musical play was born. Thepiece was supposed to make fun of the Parisian upper classof the time. Once again, the sceptics have a reason to shrugtheir shoulders. What is upper class? What animals are they?Has anyone seen them?It is not that important who exactly are on stage tonight –either the French bourgeoisie or truly gods and devils butpeople visualize the ones who have been set above us stillthe same way as centuries ago.Marko Matvere

Orpheus põrgus1858. aastal kirjutatud teost peetakse esimeseks klassikalisekstäispikaks operetiks. Offenbachi varasemad operetid olid ühevaatuselised,kuna Prantsuse seadus ei lubanud teatud žanritestäispikki etendusi anda. „Orpheus“ polnud üksnes pikem,vaid ka muusikaliselt seikluslikum kui Offenbachi varasemadtükid. Lisaks oli see esimene kord, mil Offenbach kasutas omainspiratsiooniallikana kreeka mütoloogiat. See oli toonasePariisi parema seltskonna armastatud vestlusteema. Sisult onoperett küll antiikse loo ning ka Christoph Willibald Gluckikuulsa ooperi „Orfeo ed Euridice“ üsna häbematu paroodia,samas lõikav satiir toonase Prantsusmaa ühiskondlike ningJacques OffenbachOffenbach oli saksa-juudi päritolu prantsuse helilooja ningtšellist. Teda peetakse üheks moodsa opereti kui iseseisva jatunnustatud muusikateatri žanri loojaks. Teisalt pole opereti„leiutaja“ teostel suurt seost sellega, mida tänapäeval enamastiopereti all mõistetakse (nagu näiteks Lehári või Straussioperetid). Austria kirjanik ja publitsist Karl Kraus võttis seepärastjuba eelmise sajandi alguses kasutusele mõiste„offenbachiaadid“, viitamaks, et tegemist on žanri ainsaesindajaga. Kindlasti oli Offenbach üks 19. sajandi Euroopapopulaarse muusika mõjukamaid heliloojaid ning suur osatema teostest on tänaseni muusikateatrite repertuaaris.Jacques (Jakob) Offenbach on sündinud 20. juunil 1819 Kölnisjuudi kantori Isaac Juda ja Marianne Offenbachi teise pojana.Isa oli vahetult enne pulmi senise perekonnanime EberstOffenbachiks muutnud, kuna ta pärines Offenbachist Mainiääres.poliitiliste olude aadressil. Säästetud pole ka konkreetseidisikuid, näiteks Jupiteri rumalavõitu figuuris võib ära tundakeiser Napoelon III-nda. Väidetavalt ei pannud valitseja endaüle naermist pahaks… Tükk ei saanud kohe menukaks, agajust kriitikute nördimus püha antiigi mõnitamise pärast ärataspubliku uudishimu.Kuulsaim meloodia sellest operetist on kindlasti teise vaatusepõrgugalopp, mida tänapäeval tuntakse kankaanina. Lisaksleiab teosest arvukalt muusikalisi tsitaate, teiste seas prantsuserahvushümni, aaria „Che farò senz’ Euridice“ eelnimetatudGlucki ooperist ja ühe Johann Sebastian Bachi fuugateema.Jacques sai varakult õpetust tšello ja viiuli alal. 1833 saatis isata koos venna Juliusega Pariisi end muusikaliselt täiendama.Andekas poiss jäi silma Luigi Cherubinile, kes võttis Offenbachitema noorusest hoolimata konservatooriumis omaõpilaseks. Peale õpingute katkemist hakkas Offenbach tegutsematšellistina erinevates Pariisi bulvariteatrites, omandadespeagi virtuoosi kuulsuse.1844. liitus Offenbach roomakatoliku kirikuga ja abiellusHerminie d’Alcain’iga. 1848 põgenes ta koos naise ja tütregarevolutsioonilise vägivalla eest Saksamaale, ent naasis jubaaasta hiljem. Temast sai helilooja, keda seostatakse just keiserNapoleon III-nda valitsemisajaga 1852-1870.1849. aastast tegutses Offenbach dirigendina ThéâtreFrançais’s, kus ta kirjutas ka lavamuusikat esitatavatelenäidenditele. 1855. aasta maailmanäituse puhul avas ta agaomaenda teatri, Théâtre des Bouffes-Parisiens, kus ta oli niiteatridirektor kui muusikajuht, dirigeerides enda komponeeritudühevaatuselisi tükke (musiquettes). Need lühikesed parodistlikudtükid olid toona ülimalt populaarsed. Sellegipoolestsattus Offenbach peagi majanduslikesse raskustesse ja pidiJacques Offenbachi lavastusi Eestis:„Ilus Helena” (1911, 1927, 1999 Estonias; 1932, 1969 Vanemuises)„Pericola” (1915, 1949 Estonias; 1920, 1974 Vanemuises; 1924, 1949 Endlas)„Orpheus põrgus” (1916, 1920, 1933 Estonias; 1925, 1940 Vanemuises; 1927 Endlas)„Pariisi elu” (1964 Vanemuises)„Nõia viiul” (1910 Estonias)„Sinihabe” (1890 Vanemuises; 1972 Estonias)„Üks nutab, teine naerab” (1913 Vanemuises)„Hoffmanni lood” (1923, 1934, 1957, 1988 Estonias; 2007 Vanemuises)võlausaldajate eest mõneks ajaks lausa välismaale põgenema.1858 tõi Offenbach lavale opereti „Orphée aux enfers“ („Orpheusallmaailmas”), oma esimese tervet õhtut täitva tüki.Seda saatis suur edu ja see tegi Offenbachi terves Euroopaspopulaarseks. 1860 sai helilooja prantsuse kodakondsuse janimetati auleegioni rüütliks. 1861 loobus ta oma teatri direktorikohast ja pühendus heliloomingule.Pärast Prantsusmaa lüüasaamist Saksa-Prantsuse sõjas1870-1871 Offenbachi kuulsus paraku kahvatus. Pariisi publikhakkas Offenbachi vältima saksa päritolu tõttu ning tedakahtlustati isegi spioneerimises. Samal ajal muutus ajastumaitse. 1873 võttis Offenbach üle Théâtre de la Gaité, mis aga1875 pankrotti läks. Järgmisel aastal korraldas Offenbachoma majandusliku olukorra parandamiseks turnee USAs ningpeale tagasipöördumist 1877 alustas oma kõige olulisemathilisteost „Les Contes d’Hoffmann“ („Hoffmanni lood”), mis ontänapäeval peale Bizet’ „Carmenit“ enimmängitud prantsuseooper.Jacques Offenbach suri 5. oktoobril 1880 ja on maetudMontmartre’i kalmistule Pariisis.

Orpheuse ja Eurydike müütOrpheus oli ühe muusa ja Traakia üliku poeg. Emalt sai ta muusikaannija Traakiamaa, kus ta üles kasvas, arendas seda. Traakialasedolid kõige musikaalsem rahvas Kreekas. Kuid Orpheuselpolnud ei seal ega ka mujal ühtegi võistlejat peale jumalate.Kui ta mängis ja laulis, polnud tema mõjujõul mingit piiri,.Millal Orpheus esmakordselt kohtas armastatud neidu Eurydiketja kuidas teda kosis, pole teada, kuid on ütlematagi selge,et ükski õrnema soo esindaja, keda laulik ihaldanuks, polekssuutnud tema muusika võimule vastu seista. Nad abiellusid,kuid nende õnn jäi üürikeseks. Kohe pärast pulmi, kui noorikjalutas oma pruutneitsitega aasal, salvas teda mürkmadu jaEurydike suri. Orpheuse lein oli kirjeldamatu. Ta ei suutnudseda taluda.Orpheus riskis rohkema, kui ükski teine mees on kunagi armastusenimel riskinud. Ta võttis ette ohtliku retke allilma. Sealhelistas ta oma lüürat nii, et kogu tohutu hämarus tardus vaikseltkuulama ja keegi ei suutnud talle midagi keelata. Allilmajumalad kutsusid Eurydike välja ja andsid ta Orpheusele tagasiühel tingimusel: Orpheus ei tohtinud selja taha vaadata enne,kui on jõutud tagasi maa peale. Nii liiguti läbi Hadese suurteväravate rajale, mis viis pimedusest välja. Orpheus teadis, etEurydike pidi olema tema selja taga, kuid tal oli kange tahtmineselles kas või põgusa pilguga veenduda. Nad olid juba peaaegupäral, pimedus oli muutunud hämaruseks ja lõpuks astusOrpheus õnnelikult päevavalgusesse. Kohe pöördus ta ümber.Oli aga veel liiga vara, Eurydike polnud koopast välja jõudnud.Orpheus nägi armsamat hämaruses ja sirutas käed tema järele,ent samal hetkel oli Eurydike kadunud. Ta oli vajunud tagasipimedusse.Meeleheitel püüdis Orpheus armsamale järele tormata, kuidteda ei lubatud. Jumalad polnud nõus, et ta läheks alla surnuteriiki teist korda. Teda sunniti üksi maa peale tagasi pöörduma.Orpheus ei leidnud enam lohutust ja hülgas inimeste seltsi.Ta rändas Traakia metsikus looduses, kaaslaseks vaid lüüra,mida ta kogu aeg mängis. Viimaks kohtus ta menaadidega.Nad tapsid kena muusikamehe, rebisid ta tükkideks ja viskasidtema verise pea Hebrose jõkke. Pea ujus jõevoogudel merre jajõudis Lesbose kaldale; meri polnud pead purustanud, nii etmuusad tundsid selle kunagise omaniku ära ja matsid laulikupõrmu jäänuse pühalikult saare mulda. Muud kehaosadkogusid nad kokku ja matsid Olümpose mäe jalamile, ja seallaulavad ööbikud veel tänapäevalgi kõige ilusamini.

Kreeka-Rooma jumaladKreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsidvastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodiTaevas ja Maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nendelapsed ja jumalad nende lapselapsed.Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenudjumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast,et Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda poleginii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuksja samastati Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maakirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis „Ilias“ on seearvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingitsalapärast paika, mis asub kõrgemal kõigist maailma mägedest.Hades ja PersephoneZeus ja HeraKaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna:Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera(Juno), Zeusi naine, ja Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed:Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes(Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos(Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana.Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, etalgsed Vana-Rooma jumalad muudeti hiljem Kreeka jumalatesarnaseks ning samastati nendega. Vaid kaks säilitasid ka omakreeka nimed Apollo ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsunudroomlased kunagi Hadeseks.Vanemuise lavastusestegutsevad jumaladZeus (Jupiter)Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missuguneosa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langesPoseidonile, allilm Hadesele ning Zeusist sai ülemvalitseja.Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, keskäsutas hirmuäratavaid piksenooli. Ta oli võimsam kui kõiktaevalised ühtekokku.Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võisvastu hakata ja teda võis tüssata. Mõnikord kõneldakse, et kasalapärane jõud - saatus, on temast tugevam.Zeusi kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel jakasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naiseeest varjata. Põhjust, miks kõige majesteetlikuma jumalaniisuguseid tempe kirjeldatakse, näevad õpetlased selles, etlugulaulude ja müütide Zeus on paljude varasemate jumalatekokkuliitmise ebaõnnestunud tulemus. Hilisematele kreeklasteleei meeldinud nood lõputud armuseiklused.Siiski, juba kõige varasemates müütides oli Zeus lisaks kõigelemuule õilis jumal, kes nõudis inimestelt peale ohvrite kaõigeid tegusid. Mõlemad alged, nii madal kui ülev, eksisteerivadtemas kõrvuti.Tema rinda kaitses egiid (turvis), mida oli õudne vaadata;tema lind oli kotkas, tema puu – tamm. Tema oraakel elasDodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast,mida tõlgendasid preestrid.Hera (Juno)oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasidta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilisehoolitsuse all.Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlust, sest kuijutt temast muutub üksikasjaliseks, selgub, et ta on peamiselttegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeuson armunud. Seda isegi juhul, kui viimane oma ohvreid vägistasvõi pettuse teel võrgutas. Hera ohjeldamatu raev jälitasnii neid kui nende lapsi. Samuti ei unustanud Zeusi kaasa auhaavamist.Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud. Argosoli tema lemmiklinn.Hades (Pluto)oli Zeusi vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise.Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõuepeidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli kurikuulus kiiver,mis muutis selle kandja nähtamatuks. Väga harva lahkusta oma pimeduseriigist, et külastada Olümpost või maapealseid,ja ega seda keegi soovinudki. Ta oli halastamatu jajäreleandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal.Hadese naine oli Persephone (Proserpina), kelle ta röövis maapealt ja tegi allilma kuningannaks.Hades oli surmajumal, mitte aga surm ise; viimast kutsusidkreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcuseks.Pallas Athena (Minerva)oli Zeusi tütar. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas tavälja Zeusi peast. Varasemates lugudes kujutatakse teda pöörase,hoolimatu lahingujumalannana; kuid teistes müütideson ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlasevastu. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna,tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunstirajaja, kes esimesena taltsutas hobuse.Ahtena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte omahirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamiselkasutatakse kõige sagedamini väljendit „hallisilmne“või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, „välgusilmne“. Kolmestneitsilikust jumalannast on tema kõige tähtsam ning tedakutsutigi neitsiks – Parthenoseks – ja tema templit Parthenoniks.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse japuhtuse kehastus.Ateena oli temale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli temapuu, öökull tema lind.

Merle Jalakas, Karmen Puis, Valentina Kremen, Siiri KoodresArtemis (Diana)Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümposeneitsist-jumalannast.Artemis oli metsloomade emand, jumalaist kõige paremkütt. Hea jahimehena hoolitses ta noorloomade eest ningoli neitsiliku nooruse kaitsja üldiselt. Ometi esineb temagipuhul mütoloogiale omane vasturääkivus: näiteks ei lase takreeklaste laevastikku Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdatakseneitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsikukättemaksjana. Teisest küljest, kui mõni naine suri kiiresti javalutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks.Hilisemates poeemides identifitseeritakse Artemist Hekatega,kes oli noorkuu jumalanna, pimedate ööde perenaine. Tedaseostati pimeduse tempudega, teda peeti teeristide jumalannaks;teeriste kardeti kurja maagia vaimude paigana.Artemises ilmneb kõige elavamalt see ebamäärane piir hea jakurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi.Temale olid pühendatud küpress ja kõik metsloomad, eritiaga põder.Aphrodite (Venus)Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kavalvõrgutaja, kes naeris magusalt või pilkavalt kõigi üle, kes tavõludele alistusid; vastupandamatu jumalanna, kes röövis aruisegi tarkade peast.„Iliase“ järgi on ta Zeusi ja Dione tütar, kuid hilisemates poeemidesjutustatakse, et Aphrodite sündis merevahust Kytheralähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendatitemale ja teda hüüti Kythreiaks või Kypriseks niisama tihti kuitema õige nimega.Roomlased kirjutasid temast samas laadis. Venusega kaasnesilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapindtikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Venusaga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmuega armastust. Kõige sagedamini kujutasid poeedid tedasellisena.Aphroditel oli aga ka teine külg. Hilisemates poeemides kujutatakseteda tavaliselt reetliku ja õelana, kes kuritarvitab omahukutavat ja laostavat mõju inimeste üle.Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal.Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind – mõnikord ka varblaneja luik.Hermes (Mercurius)Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Hermes olimeeldiv ja kärmas. Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivad ehtisidka tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi, heeroldisaua.Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisamakiiresti kui mõte.Ta oli jumalate hulgas kõige nutikam ja kavalam; lisaks oli tameisterlik varas, kes alustas oma karjääri juba enne, kui saipäev vanaks, varastades Apolloni karjad. Zeusi käsul andista loomad omanikule tagasi ja sai Apollonilt süü andeks,sest kinkis talle lüüra, mille oli just leiutanud ja valmistanudkilpkonna kilbist. Tõenäoliselt just selle osava tehingu tõttusai Herme sest kaubanduse- ja turujumal ning kaupmeestekaitsja. Omapärase kontrastina oli Hermes ka surnute pidulikteejuht, taevaheerold, kes näitas hingedele teed alla, viimsessekoju.Tema esineb müütides jumalatest kõige sagedamini.Eros (Amor, Cupido)Varasemais müütides kujutatakse Erost enamasti ilusa tõsisenoorukina, kes kingib inimestele hüvesid. Siis oli ta veel armujumalannaAphrodite juhuslik kaaslane. Hilisemate poeetideloomingus on Eros Aphrodite poeg ja peaaegu alati üleannetu,paha või isegi kõlvatu poiss.Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastuson tihti pime. Tema kaaslaseks oli Anteros, keda mõnesmüüdis peetakse kättemaksjaks pealiskaudse armastuse eest,teistes lugudes aga armastuse vastaseks; Erose saatjate hulkakuulusid ka Himeros (Iha) ja Hymenaios, pulmajumal.Kreeka mütoloogia allilma eraldavad meie maailmast viisjõge: Acheron, Kokytos, Phlegethon, Styx ja Lethe. Lethe olikreeka mütoloogias allilma unustustejõgi, millest surnuteriikijõudnud pidid jooma, et unustada endine elu.Kommentaaride aluseks on Edith Hamiltoni raamat „Antiikmütoloogia“(tlk. Hardi Tiidus, „Eesti Raamat“, Tallinn 1975)

Lauri Sirpon lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimiseerialal prof Kuno Arengu klassis ja 2002. aastal orkestridirigeerimiseerialal Jüri Alperteni klassis. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel.Alates 1993. aasta augustist töötab Lauri Sirp Vanemuiseteatris. Ühtlasi on ta alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestripeadirigent. Ta on dirigeerinud peaaegu kõikiVanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeidsümfooniakontserte ja Britteni ooperi „Lucretia teotamine”kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinud maestro CarloFelice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel.Vanemuises väljatoodud lavastused: Menotti „Telefon”,Massenet’ „Don Quijote” ja „Manon“, Verdi „Falstaff” ja „Rigoletto“,Humperdincki „Hansuke ja Greteke”, Händeli „Xerxes”,Tšaikovski „Pähklipureja”, Raveli „Hispaania tund” ja „Boléro”,Lortzingi „Salakütt”, ballett Chopini muusikale „Chopiniana”,Minkuse „Quiteria pulm”, Mendelssohn-Bartholdy „Suveööunenägu”, Händeli „Acis ja Galatea”, Adami „Giselle”, Offenbachi„Hoffmanni lood“, Abrahami „Savoy ball“, Ehala „Nukitsamees“,Mozarti „Figaro pulm“.Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo „Pajatsid”,Verdi „Traviata” ja „Maskiball”, Puccini „Boheem” ja „MadamaButterfly”, Rossini „Itaallanna Alžiiris” ja „Sevilla habemeajaja”,Mozarti „Haaremirööv” ja „Cosi fan tutte”, Tšaikovski „JevgeniOnegin” ja „Uinuv kaunitar“, Prokofjevi „Romeo ja Julia” ja„Tuhkatriinu”, Bernsteini „West Side Story”, Griegi „Peer Gynt”,Tšaikovski/Medvedjevi ballett „Onegin“.Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri,Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Lauri Sirppälvis Eesti Teatriliidu muusikalavastuste aastapreemia 2006.aasta loomingu eest.Lauri Sirp graduated from the Estonian Academy of Musicin 1993 in the field of choir conducting in the class of KunoAreng and in 2002 in the field of orchestral conducting inthe class of Jüri Alperten. He has participated in the masterclasses of Esa-Pekka Salonen, Jorma Panula and Peter Gülke.Since August 1993 he has worked in the Vanemuine. At thesame time, since 2009 he is Head Conductor of the TartuUniversity Symphony Orchestra. He has conducted almost allof the productions in the repertoire of the Vanemuine, alsomany symphony concerts and the concert performance ofBritten’s opera “The Rape of Lucretia”. Lauri Sirp has assistedMaestro Carlo Felice Cillario in preparing his concerts andoperas in Tartu.The performances staged in the Vanemuine: Menotti’s “TheTelephone”, Massenet’s “Don Quixote” and “Manon”, Verdi’s“Falstaff” and “Rigoletto”, Humperdinck’s “Hansel and Gretel”,Handel’s “Xerxes” and “Acis and Galatea”, Tchaikovsky’s “TheNutcracker”, Ravel’s “The Spanish Hour” and “Boléro”, Lortzing’s“The Poacher”, ballet for Chopin’s music “Chopiniana”,Minkus’s “Quiteria’s Wedding” and Mendelssohn-Bartholdy’s“A Midsummer Night’s Dream”, Adam’s “Giselle”, Offenbach`s“The Tales of Hoffmann”, Abraham’s “Ball at the Savoy“, Mozart’s“The Marriage of Figaro”.He has conducted the following performances: Leoncavallo’s“The Clowns”, Verdi`s “La Traviata”, “A Masked Ball” and “TheTroubadour”, Puccini’s “La Bohème” and “Madame Butterfly”,Rossini’s “The Italian Girl in Algiers” and “The Barber of Seville”,Mozart’s “The Abduction from the Seraglio” and “Cosi fantutte”, Tchaikovsky’s “Eugene Onegin”, ballet “Onegin” and “TheSleeping Beauty”, Prokofjev’s “Romeo and Juliet” and “Cinderella”,and Bernstein’s “West Side Story”, Grieg`s “Peer Gynt”.Lauri Sirp has worked with the Estonian National SymphonyOrchestra, Tallinn Chamber Orchestra, Pärnu City Orchestraand Mikkeli City Orchestra. Lauri Sirp merited the EstonianTheatre Union musical productions’ annual award for his workduring 2006.Marko Matvereon vabakutseline näitleja ja lavastaja. Pärast TallinnaRiikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri lõpetamist1990 asus ta tööle Tallinna Linnateatrisse. Temaolulisemateks rollideks on Mercutio (Shakespeare’i”Romeo ja Julia”), Simone (Visconti ”Rocco ja temavennad”), Tartuffe (Moliére’i “Tartuffe”), Athos(Dumas/Nüganeni “Kolm musketäri”), SeptimusHodge (Stoppardi “Arkaadia”), Hamlet (Shakespeare’i“Hamlet”) jpt.Matvere muusikalirolle: Georg (Vadi “Georg”), Javert(Schönbergi “Les Misérables”), Insener (Schönbergi“Miss Saigon”), Kuningas (Rodgersi “Kuningas jamina”) ning Chagal (Steinmani “Vampiiride tants”).Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides.Marko Matvere varasemad tööd lavastajana:Massenet’ „Manon“, Bizet’ „Carmen”, Kanderi „Chicago”,Vinter / Raudmäe „Pipi Pikksukk”, Szakonyi„Saateviga”, Jacksoni „Opéra Comique”, Gurney„Söögituba”.Marko Matvere is a freelance actor and director.After graduating from the Department of Drama atthe Tallinn State Conservatoire in 1990, he joinedthe Tallinn City Theatre. His significant roles includeMercutio (Shakespeare’s “Romeo and Juliet”),Simone (Visconti’s “Rocco and His Brothers”), Tartuffe(Moliére’s “Tartuffe”), Athos (Dumas/Nüganen’s “TheThree Musketeers”), Septimus Hodge (Stoppard’s“Arcadia”), Hamlet (Shakespeare’s “Hamlet”) etc.Matvere’s musical roles: Georg (Vadi’s “Georg”), Javert(Schönberg’s “Les Misérables”), Engineer (Schönberg’s“Miss Saigon”), King (Rodgers’s “The King andI”) and Chagal (Steinman’s “Dance of the Vampires”).He has also played in several movies and TV series.Marko Matvere’s earlier productions as director: Massenet’s“Manon”, Bizet’s “Carmen”, Kander’s “Chicago”,Vinter / Raudmäe’s “Pippi Longstocking”, Szakonyi’s“Adáshiba”, Jackson’s “Opéra Comique”, Gurney’s “TheDining Room”.

Liina Keevallikon õppinud 1990-1995 Eesti Kunstiakadeemias stsenograafiaerialal. 2002 omandas EKAs magistrikraadi – cum laude.Alates 2005 õpib doktorantuuris EKAs ja Pariisi VIII ülikoolis.1992-1994 töötas kunstnikuna Makarov Muusik Managemendis.1995-2003 oli ta Von Krahli teatri kunstnik.Liina Keevallik on teinud lavakujundusi ooperitele, muusikalidele,draama-, multimeedia- ja lasteetendustele, osalenudnäitustel. Lavakujundused Von Krahli teatris, Tallinna Linnateatris,Tartu Lasteteatris, VAT Teatris, Vanemuises, Rakvereteatris, Eesti Nukuteatris.On olnud kostüümikunstnik D. Harchenko lavastustes „Undiin”(2000, Vanemuine), „Exitus” (1998, Vanemuine), „Ämberlund”(1999, RO Estonia).Ooperid: Bizet` „Carmen” (1998, RO Estonia), (1999, Estonia,Belgia), (2000, RO Estonia, Küpros), (2007, RO Estonia, Rootsi),(2007, Belgia); Gounod’ „Faust” ja Meyerbeeri „Hugenotid”(1999, A.B.A.O., Bilbao, Hispaania), Massenet’ „Don Quijote”(1995, Vanemuine), Rossini „Sevilla habemeajaja” (2003, Vanemuine),Verdi „Trubaduur“ (2008, Vanemuine“), Mozarti „Cosifan tutte“ (2009, Estonia“) jpt.Multimeediaetendused Von Krahli teatris: I. Stravinski „Sõdurilugu”, P. Jalakas, L. Keevallik „Eesti mängud. Pulm”, M. Unt„Graal!”.Liina Keevallik on kirjutanud stsenaariumid Rainer Sarnetilühifilmile „Tabamata ime” ja muusikalisele dekoratsioonidraamale„Tundekasvatus” (koos Sven Kuntuga). On kujundanudRao Heidmetsa nukufilmi „Pärlimees” (Nukufilm), RainerSarneti mängufilmi „Kuhu põgenevad hinged” (2007, Exitfilm)jt. On koos Ene Rämmeldiga dokumentaalfilmi ”Wiiralti unenägu”(2010) autor. 2010 pälvis Natalie Mei nimelise preemia.Liina Keevallik studied at the Estonian Academy of Artsduring 1990–1995, majoring in scenography. In 2002, sheattained her Master’s Degree from the Estonian Academyof Arts – cum laude. Since 2005, she has been studying theDoctoral School of the Estonian Academy of Arts and in theUniversity of Paris VIII. During 1992–1994, she worked in theMakarov Music Management as a designer. In 1995–2003 sheworked in the Von Krahl Theatre as a designer.Liina Keevallik has made stage designes for operas, musicals,drama, multimedia and children’s plays, participated inexhibitions. She has created stage designs in the Von KrahlTheatre, Tallinn City Theatre, Tartu Children’s Theatre, VATTheatre, Vanemuine Theatre, Rakvere Theatre, Estonian PuppetTheatre.She has made costume designs for D. Harchenko’s productions“Ondine” (2000, Vanemuine), “Exitus” (1998, Vanemuine),“Ämberlund” (1999, NO Estonia).Operas: Bizet’s “Carmen” (1998, NO Estonia), (1999, NO Estonia,Belgium), (2000, NO Estonia, Cyprus), (2007, NO Estonia,Dalhalla, Sweden), (2007, Belgium); Gounod’s “Faust” andMeyerbeer’s “Les Huguenots” (1999, A.B.A.O., Bilbao, Spain),Massenet’s “Don Quijote” (1995,Vanemuine), Rossini’s “TheBarber of Seville” (2003, Vanemuine), Verdi’s “The Troubadour“(2008, Vanemuine), Mozart’s “Cosi fan tutte“ (2009, NOEstonia) etc.Multimedia productions in the Von Krahl Theatre: I. Stravinsky“A Soldier’s Tale”, P. Jalakas, L. Keevallik “Estonian Games. Wedding”(“Eesti mängud. Pulm”), M. Unt “Grail!” (“Graal”).Liina Keevallik has written scenarios to the short movie ofRainer Sarnet “A Miracle Undetected” (“Tabamata ime”) andto the musical decoration drama “Sentimental Education”(“Tundekasvatus”). She has designed the puppet movie “ThePearl Man” (“Pärlimees”) by Rao Heidmets (Nukufilm), themovie “Where Spirits Go” (“Kuhu põgenevad hinged”) byRainer Sarnet (in 2007, Exitfilm) etc. Together with Ene Rämmeldshe is the author of the documentary “Wiiralt’s Dream”(“Wiiralti unenägu”, 2010).In 2010 merited the Natalie Mei Award.Marika Aidlalõpetas 1987. aastal Tallinna Balletikooli.Samast aastast töötab Vanemuise teatris balletiartistina.Lisaks tantsulavastustele on osalenud ooperi-, opereti-, muusikali-ja sõnalavastustes. On teinud tantsuseadeid ja liikumisilavastustele „Päkapikutajad ja kolekoll”, „Hamlet”, „Daamideõnn”, „Lõoke taeva all”, „Hercules”, „Pühak”, „Ruja“, „Manon“,„Quevedo“.Rollid Vanemuises: tädi Pruun (Tšaikovski „Pähklipureja“), Åse(Griegi „Peer Gynt”), Bertha (Adami „Giselle”), Minna Berneis(Pepeljajevi „Sigmund & Freud”), Valge Nõid (Lewise „Lõvi,nõid ja riidekapp”), Constanze (Mozarti „Don Juan”), Kütt(Volkonski/Tommingase „Väike prints”), Naine (Orffi „CarminaBurana”), Madame Capuletti (Prokofjevi „Romeo ja Julia”), Lumekuninganna,Rooside kuninganna (Tšaikovski „Pähklipureja“),Bamby ema (Austeri „Bamby”), Linda („Exitus”), Mercedes(Minkuse „Quiteria pulm”), Bertalda („Undiin”), Prostituut(Piazzolla „Armastuse tango“) jpt.Marika Aidla graduated from the Tallinn Ballet School in1987.Ever since she has been working in the Vanemuine Theatre asa ballet artist. In addition to dance productions she has participatedin opera, operetta, musical and drama productions.She has choreographed scenes for productions „Päkapikutajadja kolekoll”, „Hamlet”, „Ladies’ Paradise”, „Lark in the Sky”,„Hercules”, „The Saint”, „Ruja“, „Manon“, „Quevedo“.Roles in the Vanemuine: Aunt Brown (Tchaikovsky’s „Nutcracker“),Mother Ase (Grieg’s „Peer Gynt”, Bertha (Adam’s „Giselle”),Minna Berneis (Pepelyayev’s „Sigmund & Freud”), White Witch(Lewis´s „The Lion, the Witch and the Wardrobe”), Constanze(Mozarts “Don Juan”), Hunter (Volkonski/Tommingas „TheLittle Prince”), Woman (Orff’s „Carmina Burana”), MadameCapuletti (Prokofjev’s „Romeo and Juliet”), Snow Queen,Queen of Roses (Tchaikovsky’s „Nutcracker“), Bamby’s Mother(Auster’s „Bamby”), Linda („Exitus”), Mercedes (Minkus’s„Quiteria’s Wedding”), Bertalda („Ondine”), (Piazzolla’s „Tangoof Love“) etc.

Alla Popovalõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia prof TaruValjakka ja prof Tamara Novitsenko klassis ning 2003. aastalkaitses ta sealsamas magistrikraadi. Aastatel 2000−2002 oli taVanemuise külalissolist ja alates 2002. aastast töötab Vanemuiseskoosseisulise ooperisolistina. 1997. aastal pälvis AllaPopova esimese koha Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel.2002. aasta suvel osales ta maestro Lino Puglisi meistrikursustelItaalias Allerona linnas ja 2007 kevadel Ingrid Kremlingimeistrikursustel.Alla Popova rolle: Fatime (Weberi „Abu Hassan”), Tatjana(Tšaikovski „Jevgeni Onegin”), Mimi ja Butterfly (Puccini „Boheem”ja „Madame Butterfly”), Amelia, Violetta, Inez ja Gilda(Verdi „Maskiball”, „La Traviata”, „Trubaduur” ja „Rigoletto”), Lisa(Bellini „La Sonnambula”), Pamina ja Krahvinna (Mozarti „Võluflööt”ja ”Figaro pulm”), Krahvinna Mariza (Kálmáni „KrahvinnaMariza”), Rosalinde (Straussi ”Nahkhiir”), Antonia (Offenbachi„Hoffmanni lood”), Manon (Massenet’ ”Manon”) jt. Alla Popovaon osalenud suurvormide ettekannetel: Orffi „CarminaBurana” ja Honeggeri „Jeanne d’Arc tuleriidal” (Neitsi) (2005,Vanemuine; 2007, Birgitta Festival) ning andnud mitmeidsoolokontserte.Alla Popova graduated from the Estonian Academy of Musicin 2002 in the class of Professors Taru Valjakka and TamaraNovichenko and completed her Master’s Degree studiesthere in 2003. From 2000-2002 she was a guest soloist in theVanemuine and since 2002 has been an opera soloist here.In 1997 Popova was awarded first prize at the Tiit KuusikSong Contest. In summer 2002 she participated in the masterclasses of maestro Lino Puglisi in Allerona, Italy and in spring2007 in the master classes of Ingrid Kremling.Popova’s roles have included Fatime (Weber’s “Abu Hassan”),Tatjana (Tchaikovsky’s “Eugene Onegin”), Mimi (Puccini’s “LaBohème”), Butterfly (Puccini’s “Madame Butterfly”), Amelia(Verdi’s “A Masked Ball”), Violetta (Verdi’s “La Traviata”), Lisa(Bellini’s “La Sonnambula”), Pamina (Mozart`s “The MagicFlute”), Antonia (Offenbach`s “The Tales of Hoffmann”), Gilda(Verdi’s “Rigoletto”), Inez (Verdi’s “The Troubadour”), Rosalinde(Strauss’ “The Bat”) and Countess Mariza (Kálmán’s “CountessMariza”). She has also participated in the performances of oratoricalworks, such as Orff’s “Carmina Burana” and Honegger’s“Joan of Arc at the Stake” (the Virgin) (2005, Vanemuine; 2007,Birgitta Festival) and she has given several solo recitals.Urmas Põldmaon lõpetanud Tõrva Muusikakooli altsaksofoni erialal (1989),Tallinna Pedagoogikaülikooli puhkpilliorkestri dirigeerimiseerialal (1994) ja Eesti Muusikaakadeemia laulu erialal,õpetajateks prof. Virgilijus Noreika ja Jaakko Ryhänen (2005).Alates aastast 2002 on Urmas Põldma Rahvusooper Estoniasolist. Tema repertuaari kuuluvad järgmised rollid: Caramello(Straussi „Öö Veneetsias“), Camille de Rossillon (Lehári „Lõbuslesk“), Napoleon Saint Cloche (Kálmáni „Bajadeer“), Eisenstein(Straussi „Nahkhiir“), Nemorino (Donizetti „Armujook“), Cavaradossi(Puccini „Tosca“), Alfredo (Verdi „La traviata“), Ismaele(Verdi „Nabucco“), I ohvitser (Tüüri „Wallenberg“) jpt. UrmasPõldma on esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel.Urmas Põldma has graduated from the Tõrva MusicSchool specializing in alto saxophone (1989), the TallinnPedagogical University in brass band conducting (1994) andthe Estonian Academy of Music in singing, his teachers beingProf. Virgilijus Noreika and Jaakko Ryhänen (2005). From 2002Urmas Põldma is a soloist at the Estonian National Opera. Hisrepertoire comprises the following roles: Caramello (Strauss’„A Night in Venice“), Camille de Rossillon (Lehár’s „The MerryWidow“), Napoleon Saint Cloche (Kálmán’s „The Bayadere“),Eisenstein (J. Strauss’s „The Bat“), Nemorino (Donizetti’s „TheElixir of Love“), Cavaradossi (Puccini’s „Tosca“), Alfredo (Verdi’s„La Traviata“), Ismaele (Verdi’s „Nabucco“), 1st officer (Tüür’s„Wallenberg“) and many others. Urmas Põldma has alsosoloed at the performance several oratorical works.

Karmen Puislõpetas 1993. aastal Tartu H. Elleri nim Muusikakooli Aino Kõivulauluklassis ning 1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia TiiuLevaldi lauluklassis. 2005 omandas Eesti MuusikaakadeemiasJaakko Ryhäneni juures magistrikraadi (cum laude). Õpinguteajal EMA-s töötas ta Eesti Raadio kooris koorilaulja ja solistina.Täiendanud on ta end A. Kapustjanski ning L. Puglisi juures,osalenud prof H. Hölli meistrikursusel. Karmen Puis on laulnudsoolopartiisid paljudes suurvormides: Mozarti „Reekviem”ja „Kroonimismissa”, Beethoveni Missa C-duur, Schuberti MissaEs-duur, Vivaldi „Gloria”, Bachi „Markuse passioon”, Mendelssohni„Paulus”, Mahleri 4. sümfoonia, Pergolesi „StabatMater”; samuti Bianca osa Britteni ooperi „Lucretia teotamine”kontsertettekandes. Alates 1997. aastast töötab KarmenPuis Vanemuise teatris ooperi- ja operetisolistina. Tema rolle:Amastris ja Galatea (Händeli „Xerxes” ja „Acis ja Galatea”),Concepcion (Raveli „Hispaania tund”), Pernille (Nielseni „Maskeraad”),Alisa (Donizetti „Lucia di Lammermoor”), Dorabella,Teine Daam ja Krahvinna (Mozarti „Cosi fan tutte”, „Võluflööt”ja „Figaro pulm“), Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”), Hansuke(Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Manya (Kálmáni „KrahvinnaMariza”), Suzuki (Puccini „Madame Butterfly”), Emilia,Flora ja Inez (Verdi „Othello”, „La Traviata” ja „Trubaduur“), Hodel(Bocki „Viiuldaja katusel”), Rosalinde (Straussi „Nahkhiir”),Mercédès (Bizet` „Carmen”), Clarina (Rossini „Abieluveksel”),Solveig, Anitra (Griegi „Peer Gynt”), Raveli „Šeherezade“(P. Lidbergi balletis „Petruška pärastlõuna“), Giulietta (Offenbachi„Hoffmanni lood“), Javotte (Massenet’ „Manon“); Kõrtsinaine(Mussorgski „Boriss Godunov”, RO Estonia). Karmen Puispälvis 2010 Georg Otsa nimelise preemia.Karmen Puis graduated from Aino Kõiv’s singing classin H. Eller Tartu Music School in 1993 and in 1997 graduatedfrom the singing class of Tiiu Levald at the Estonian Academyof Music. In 2005 she completed her Master’s Degree(cum laude) as a student of Jaakko Ryhänen at the EstonianAcademy of Music. During her studies there she worked asa choir singer and soloist in the Estonian Radio Choir. Shehas also studied with A. Kapustjanski and L. Puglisi andtaken part in the master classes of Professor H. Höll. Puis hassung solo parts in many performances of oratorical works:Mozart’s “Requiem” and “Coronation Mass”, Beethoven’s “MassC-major”, Schubert’s “Mass E-major”, Vivaldi’s “Gloria”, Bach’s“St Mark’s Passion”, Mendelssohn’s “St Paul”, Mahler’s 4thSymphony, Pergolesi’s “Stabat Mater”, and the part of Biancain the concert version of Britten’s opera “The Rape of Lucretia”.Since 1997 she has been working as an opera and operettasoloist in the Vanemuine Theatre. Her roles: Emilia (Verdi’s“Othello”), Amastris (Handel’s “Xerxes”), Concepcion (Ravel’s“The Spanish Hour”), Pernille (Nielsen’s “The Masquerade”),Alisa (Donizetti’s “Lucia di Lammermoor”), Dorabella (Mozart’s“Cosi fan tutte”), Olga (Tchaikovsky’s “Eugene Onegin”),Hansel (Humperdinck’s “Hansel and Gretel”), Manya (Kálmán’s“Countess Mariza”), Suzuki (Puccini’s “Madame Butterfly”),Flora (Verdi’s “La Traviata”), The Second Lady (Mozart’s “TheMagic Flute”), Galatea (Handel’s “Acis and Galatea”), Hodel(Bock’s “Fiddler on the Roof”), Rosalinde (Strauss’s “The Bat”),Mercédès (Bizet’s “Carmen”), Clarina (Rossini’s “The Bill of Marriage”),Solveig, Anitra (Grieg’s “Peer Gynt”), Giulietta (Offenbach’s“The Tales of Hoffmann”).In the Estonian National Opera she has played the Inn-keeper’swife (Mussorgsky’s “Boris Godunov”). In 2010 Karmen Puismerited the Georg Ots Award.Atlan Karpalustas lauluõpinguid 1997. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolisning jätkas Eesti Muusikaakadeemias ja SibeliuseAkadeemias Jorma Hynnineni ja Pekka Kähköneni juures.2008 lõpetas Sibeliuse Akadeemias magistrantuuri. 2003täiendas ta end Peterburi Maria teatris. Alates 2007 on taVanemuise teatri ooperisolist.On osalenud G. Janowitzi, T. Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky,J. Obrastsova, A. Amaretto ja H. Hagegårdi meistrikursustel.Aastal 2000 võitis esimese koha Tiit Kuusiku nimelisellauluvõistlusel.Tema rolle Vanemuises: Lescaut (Massenet’ „Manon“), Krahv diLuna (Verdi „Trubaduur“), Rigoletto, Krahv Monterone (Verdi„Rigoletto“), Scarpia (Puccini „Tosca“), Lindorf/Coppelius/DrMiraakel/Dappertutto (Offenbachi „Hoffmanni lood”), TobiasMill (Rossini „Abieluveksel”), Figaro ja Jutustaja/Teine sõjamees(Mozarti „Figaro pulm“ ja „Võluflööt”).Rollid mujal: Leandro (Prokofjevi „Armastus kolme apelsinivastu“, RO Estonia), Kurwenal (Wagneri „Tristan und Isolde“,RO Estonia), Isa (Lyytikäise „Helsinkiin”, Helsingi Aleksandriteater), Mees (Lyytikäinen/Almila/Lintinen „Hetk”, Kanneltalo),Võrgutaja (Pohjola „Kapp”, Kanneltalo), Vodnik (Dvořaki „Russalka”,Helsingi Aleksandri teater), Don Alfonso (Mozarti „Cosifan tutte”, Savonlinna Muusikaakadeemia), Onegin (Tšaikovski„Jevgeni Onegin”, Sibeliuse Akadeemia), Roderick (Debussy„La Chute de la Maison d`Usher”, Spinto Moving OperaHouse/Kiasma -teater), Notar (Puccini „Gianni Schicchi” Vantaaooperis), Masetto (Mozarti „Don Giovanni”, Sibeliuse Akadeemia),Timukas (Monteverdi „Poppea kroonimine”, Kaapelitehdas,Helsingi), Andres (Marguste „Andrese neli monoloogi”,Eesti Muusika Päevad). Atlan Karp on osalenud eesti uuemamuusika esiettekannetel: Märt-Matis Lille „Ryokani lugu” ja„Kurb rõõm”.Atlan Karp started his studies in 1997 in the Georg OtsTallinn Music School and continued in the Estonian Academyof Music and the Sibelius Academy under Jorma Hynninenand Pekka Kähkönen. In 2008 he completed his Master’s Degreeat the Sibelius Academy. In 2003 he studied in the MariaTheatre in St. Petersburg. Since 2007 he has been working asan opera soloist in the Vanemuine Theatre.He has participated in the master courses by G. Janowitz, T.Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky, J. Obrastsova, A. Amarettoand H. Hagegård. In 2000 he won first prize in the TiitKuusik Song Contest.His roles in the Vanemuine: Lindorf/Coppelius/Dr Miracle/Dappertutto (Offenbach’s „The Tales of Hoffmann“), Tobia Mill(Rossini’s “The Bill of Marriage”), Narrator/The Second Warrior,Figaro (Mozart’s “The Magic Flute”, “The Marriage of Figaro”),Rigoletto/Monterone (Verdi’s “Rigoletto”), di Luna (Verdi’s“The Troubadour”), Scarpia (Puccini’s “Tosca”).His roles elsewhere: Leandro (Prokofjev’s „The Love for ThreeOranges“, NO Estonia), Kurwenal (Wagner’s „Tristan und Isolde“,NO Estonia), Father (Lyytikäinen’s “To Helsinki”, HelsinkiAleksander’s Theatre), The Man (Lyytikäinen/Almila/Lintinen’s“Little While”, Kanneltalo), Seducer (Pohjola’s “Cupboard”,Kanneltalo), Water Goblin (Dvorak’s “Russalka”, HelsinkiAleksander’s Theatre), Don Alfonso (Mozart’s “Cosi fan tutte”,Savonlinna Music Academy), Onegin (Tchaikovsky’s “EugeneOnegin”, Sibelius Academy), Roderick (Debussy’s “La Chutede la Maison d’Usher”, Spinto Moving Opera House/KiasmaTheatre), Notary (Puccini’s “Gianni Schicchi”, Vantaa Opera),Masetto (Mozart’s “Don Giovanni”, Sibelius Academy), Hangman(Monteverdi’s “The Coronation of Poppea”, Kaapelitehdas,Helsinki), Andres (Marguste’s “Andres’s Four Monologues”,Estonian Music Days). Atlan Karp has participated in the premieresof Estonian modern music: Märt-Matis Lill’s “Ryokan’sStory” and “Sad Joy”.

Pirjo Püviomandas 2009. aastal magistrikraadi ooperilaulu erialal EestiMuusika- ja Teatriakadeemias dotsent Nadja Kuremi lauluklassis.Lisaks on Pirjo Püvi omandanud kõrghariduse ka inglisekeele ja kirjanduse erialal Tartu Ülikoolis. Ta on osalenudsolistina paljude suurvormide ettekannetel: Haydni „Loomine”,Schuberti Missa G-duur, Charpentier’ „Te Deum”, Pergolesi„Stabat mater”, Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium”, Mozarti„Vesperae solennes de confessore”, Bachi „Jõuluoratoorium“ ja“Johannese passioon”, Kriguli jõuluoratoorium „Jõulujõud ehkmiljonäärid 20 aastat hiljem“ (esiettekanne), Händeli „Gloriain excelsis Deo“, Vivaldi “Gloria” ja “Magnificat”, jne. Ta onteinud koostööd tuntud dirigentidega nagu Nikolai Aleksejev(Venemaa), Normunds Vaicis (Läti), Ari Angervo (Soome),Anu Tali, Toomas Siitan, Lauri Sirp, Ants Soots, Risto Joost,Erki Pehk. Pirjo Püvi ooperirollide hulka kuuluvad Papagena(Mozarti „Võluflööt”, EMTA), Damon (Händeli „Acis ja Galatea”,teater Vanemuine), Ninetta (Mozarti „La finta semplice”, EMTA),Adele (Isouard’i „Loteriiloos”, EMTA), sopran (Rasmusseni„Hullu mehe aias“), La Charmeuse (Massenet’ „Thaïs“, PärnuRahvusvahelise Ooperimuusika Festival „PromFest”). 2009.aasta märtsis andis Pirjo Püvi koostöös pianist Piia PaemurrugaEesti Kontserdi korraldatud sarja „Vocalissimo“ raamesoma esimese soolokontserdi, kus esitas Debussy, Saint-Saënsi,Fauré, Griegi, Merikanto, Lüdigi ja Lemba loomingut. 2009.aasta mais debüteeris Pirjo Püvi Rahvusooperis EstoniaOscarina Verdi ooperis „Maskiball“ ning käesoleval hooajalkehastab ta rahvusooperis Stasit Kálmáni operetis “Silva”.Pirjo Püvi obtained her Master’s Degree in opera singingat the Estonian Academy of Music and Theatre in 2009 in theclass of senior lecturer Nadja Kurem. She also has a Bachelor’sDegree from the University of Tartu in English languageand literature. Pirjo Püvi has soloed in the performances ofseveral oratorical works: Haydn’s “The Creation”, Schubert’sMass in G major, Charpentier’s “Te Deum”, Pergolesi’s “Stabatmater”, Saint-Saëns’s “Christmas Oratorio”, Mozart’s “Vesperaesolennes de confessore”, Bach’s “Christmas Oratorio” and“St Matthew Passion”, Krigul’s Christmas oratorio “Jõulujõudehk miljonäärid 20 aastat hiljem” (“The Power of Christmasor Millionaires 20 Years Later”, premiere), Händel’s “Gloria inexcelsis Deo”, Vivaldi’s “Gloria” and “Magnificat”, etc. She hasworked together with well-known conductors such as NikolayAlekseyev (Russia), Normunds Vaicis (Latvia), Ari Angervo(Finland), Anu Tali, Toomas Siitan, Lauri Sirp, Ants Soots, RistoJoost, Erki Pehk. Pirjo Püvi’s opera roles include Papagena(Mozart’s “The Magic Flute”, Estonian Academy of Music andTheatre), Damon (Händel’s “Acis and Galatea”, Vanemuine),Ninetta (Mozart’s “La finta semplice”, Estonian Academy ofMusic and Theatre), Adele (Isouard’s “Le billet de loterie”, EstonianAcademy of Music and Theatre), soprano (Rasmussen’s“The Madman’s Garden“), La Charmeuse (Massenet’s “Thaïs“,Pärnu International Opera Music Festival “PromFest”). InMarch 2009, Pirjo Püvi gave her first solo recital together withpianist Piia Paemurru, where she performed music by Debussy,Saint-Saëns, Fauré, Grieg, Merikanto, Lüdig and Lemba.Pirjo Püvi’s roles at the Estonian National Opera: Oscar (Verdi’s“A Masked Ball” and Stasi (Kálmán’s “Die Csárdásfürstin ”).

Maria Kallastelõpetas 2006 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (õpViviane Kallaste) ja jätkab käesoleval hetkel õpinguid EestiMuusika- ja Teatriakadeemias prof Jaakko Ryhäneni lauluklassis.Ta on täiendanud ennast prof E. Märtson-Wilsoni, M.Hrafnsdóttiri, R. Damsi, B. Piersoni, W. Moore’i, A. Hirvoneni, I.Auroora ja T. Toomasti meistrikursustel. Maria Kallaste on laulnudmetsosoprani ja aldisolisti partiisid mitmete suurvormideettekannetel (C. Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium“, M. Duruflé„Reekviem“, O. Respighi „Lauda per la Nativitą del Signore“, F.Schuberti Missa nr. 6 Es-duur, U. Sisaski Missa nr. 5 „ChateauRocher“, K. Matsoni „Vaikuse laul“) On esinenud Eesti Teatri- jaMuusikamuuseumis koos pianist M. Štšuraga. Tema rollidehulka kuuluvad: Abtiss (Puccini „Suor Angelica“ , Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia Ooperistuudio), Cherubino (Mozarti„Figaro pulm“, Vanemuine 2010). Maria Kallaste oli 2008.aastal Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendiaat.Maria Kallaste graduated from the Heino Eller TartuMusic School in 2006 (teacher Viviane Kallaste) and currentlycontinues her studies at the Academy of Music and Theatrein the singing class on Prof. Jaakko Ryhänen. She has alsotaken part in the workshops of prof. E. Märtson-Wilson, M.Hrafnsdóttir, R. Dams, B. Pierson, W. Moore, A. Hirvonen, I.Auroora and T. Toomast. Maria Kallaste has sung mezzo-sopranoand alto solos in the performance of several oratoricalworks: (“Christmas Oratorio” by C. Saint-Saëns, “Requiem” byM. Duruflé, “Lauda per la Nativitą del Signore” by O. Respighi,Mass No. 6 in E-flat by F. Schubert, Mass No. 5 „ChateauRocher“ by U. Sisask, „The Song of Silence“ by K. Matson). Shehas performed at the Estonian Museum of Theatre and Musictogether with pianist M. Štšura. Her roles include: Abbess(Puccini’s „Suor Angelica“, Opera Studio of the Estonian Academyof Music and Theatre), Cherubino (Mozart’s „The Marriageof Figaro”, Vanemuine 2010). In 2008, Maria Kallaste was thescholar of the International Richard Wagner Union.Mati Kõrtslõpetas 1987. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Viktorja Rostislav Gurjevi õpilasena, täiendas end Riias Janis Sprogisejuures ja 1990 Shen Xiangi meistrikursustel Savonlinnasning mitmetel aastatel Roomas maestro Lino Puglisi juures.Alates 1981. aastast laulis ta Estonia teatri ooperikooris ja1986 sai temast sama teatri solist. Alates 1998 on vabakutselinesolist. Mati Kõrts on end täiendanud Andre Orlowitzi,Virgilijus Noreika ja Lino Puglisi juures, lisaks Firenzes ja Kopenhaagenis.Mati Kõrts on esinenud kammer- ja oratooriumilauljana.Kontsertreisid on viinud teda USA-sse, Kanadasse,Prantsusmaale, Itaaliasse, Soome, Rootsi, Taani, Norrasse. RolleRahvusooperis Estonia: Almaviva (Rossini „Sevilla habemeajaja”),Albert (Britteni „Albert Herring”), Don Ottavio ja Basilio(Mozarti „Don Giovanni” ja „Figaro pulm”), Vürst (Dargomõžski„Näkineid”), Fenton (Nicolai „Windsori lõbusad naised”),Christian (Tambergi „Cyrano de Bergerac”), Krahv Homonay,Krahv Balduin Zedlau ja Eisenstein (Straussi „Mustlasparun”,„Viini veri” ja „Nahkhiir”). Rolle Teatris Vanemuine: Alfredo jaCassio (Verdi „Traviata” ja „Othello”), Edgardo di Ravenswood(Donizetti „Lucia di Lammermoor”), Xerxes (Händeli „Xerxes”),Ferrando ja Tamino (Mozarti „Cosi fan tutte” ja „Võluflööt”),Faust (Gounod’ „Faust”), Leander (Nielseni „Maskeraad”), ParunKronthal (Lortzingi „Salakütt”), Urbino hertsog Guido ja Alfred(Straussi „Öö Veneetsias” ja „Nahkhiir”) ning Raoul Delacroix jaRadjami (Kálmáni „Montmartre’i kannike” ja „Bajadeer”), DonJose (Bizet’ ”Carmen”), Spalanzani (Offenbachi „Hoffmannilood“). On laulnud ka Verdi „Simon Boccanegra” kontsertettekandelGabriele Adornit.Mati Kõrts is a 1987 graduate of Tallinn State Conservatoireas a student of Viktor and Rostislav Gurjev, studied withJanis Sprogis in Riga and participated in 1990 in Shen Xiang’smaster classes in Savonlinna. From 1981 he sang in the choirof the Estonia Theatre and in 1986 became a soloist there. Inaddition, Mati Kõrts has studied with Andre Orlowitz, VirgiliusNoreika and Lino Puglisi, as well as in Florence and Copenhagen.He has also performed as a chamber and oratorio singer.Concert travels have taken him to the USA, Canada, France,Italy, Finland, Sweden, Denmark, Norway. His roles in theEstonian National Opera have included Almaviva (Rossini’s“The Barber of Seville”), Albert (Britten’s “Albert Herring”), DonOttavio and Basilio (Mozart’s “Don Giovanni” and “The Marriageof Figaro”), Prince (Dargomyzhsky’s “Mermaid”), Fenton(Nicolai’s “The Merry Wives of Windsor”), Christian (Tamberg’s“Cyrano de Bergerac”) and Prince Homonay, Prince BalduinZedlau and Eisenstein (Strauss’s “The Gypsy Baron”, “ViennaBlood” and “The Bat”). His roles in the Vanemuine include Alfredoand Cassio (Verdi’s “La Traviata” and “Othello”), Edgardodi Ravenswood (Donizetti’s “Lucia di Lammermoor”), Xerxes(Handel’s “Xerxes”), Ferrando and Tamino (Mozart’s “Cosi fantutte” and “The Magic Flute”), Faust (Gounod’s “Faust”), Leander(Nielsen’s “Masquerade”), Baron Kronthal (Lortzing’s “ThePoacher”), Urbino Duke Guido (Strauss’s “A Night in Venice”)and Raoul Delacroix and Radjami (Kálmán’s “The Violets fromMontmartre” and “The Bayadere”), Don José (Bizet`s “Carmen”),Spalanzani (Offenbach`s “The Tales of Hoffmann”). Hehas also performed the role of Gabriele Adorni in the concertversion of Verdi’s “Simon Boccanegra”.

Merle Jalakaslõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakovalauluklassi. 1995. aastast töötab Vanemuise teatris ooperi- jaoperetisolistina. Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T.Valjakka juures. Osalenud prof E. Märtson-Wilsoni, M. Pelo japrof I. Kremlingi meistrikursustel.Merle Jalakase rolle: Lucia ja Gianetta (Donizetti „Lucia diLammermoor” ja „Armujook”), Atalanta (Händeli „Xerxes”),Musetta (Puccini „Boheem”), Oscar ja Nannetta (Verdi „Maskiball”ja „Falstaff”), Leonore (Nielseni „Maskeraad”), Gretchen(Lortzingi „Salakütt”), Greteke (Humperdincki „Hansuke jaGreteke”), Polünesia (Lusensi „Doktor Dolittle ja lindudeooper”), Violetta ja Marietta (Kálmáni „Montmartre’i kannike”ja „Bajadeer”), Ciboletta (Straussi „Öö Veneetsias”), Riquette(Abrahami „Viktoria ja tema husaar”), Simone (Schwartzi„Pagariproua”), Jane (Frimli-Stotharti „Rose-Marie”), Marie(Antoni „Saturnini mäng”), Rosina (Rossini „Sevilla habemeajaja”),Lisa (Kálmáni „Krahvinna Mariza”), Naine valges (Mozarti,Haydni ja Pärdi muusikale loodud tantsulavastuses „WolfgangAmade Mozart”), Haldjas (Mendelssohn-Bartholdy balletis„Suveöö unenägu”), Papagena (Mozarti „Võluflööt”), Adele(Straussi „Nahkhiir), Fanny (Rossini „Abieluveksel”) jt. On laulnudsoolopartiisid mitmetes suurvormides: Mozarti „GrosseMesse c-moll” ja „Spatzenmesse C-duur”, Britteni „Lucretiateotamine”, Vivaldi „Gloria”, Mozarti „Ave verum corpus”, Bachi„Kohvikantaat” ja Pergolesi „Stabat Mater”.Merle Jalakas graduated from the singing class of docentLjudmilla Issakova at the Estonian Academy of Music in 1996.Since 1995 she has been an opera and operetta soloist in theVanemuine. She has also studied under A. Kapustjanski, L.Buglisi and T. Valjakka. In addition, Jalakas has taken part inthe master classes of Professor E. Märtson-Wilson, M. Pelo andProfessor I. Kremling.Her roles have included: Lucia and Gianetta (Donizetti’s“Lucia di Lammermoor” and “The Elixir of Love”), Atalanta(Handel’s “Xerxes”), Musetta (Puccini’s “La Bohème”), Oscarand Nannetta (Verdi’s “A Masked Ball” and “Falstaff”), Leonore(Nielsen’s “Masquerade”), Papagena and Barbarina (Mozart`s“The Magic Flute” and “The Marriage of Figaro”), Gretchen(Lortzing’s “The Poacher”), Gretel (Humperdinck’s “Hansel andGretel”), Polynesia (Lusens’ “Dr Doolittle and the Birds’ Opera”),Violetta and Marietta (Kalman’s “The Violets from Montmartre”and “The Bayadere”), Ciboletta and Adele (Strauss’s “A Nightin Venice” and “The Bat”), Riquette (Abraham’s “Victoria andher Hussar”), Simone (Schwartz’s “The Baker’s Wife”), Jane(Frimli-Stothart’s “Rose-Marie”), Marie (Anton’s “Saturnin’sGame”), Rosina and Fanny (Rossini’s “The Barber of Seville”and “The Bill of Marriage”), Lisa (Kálmán’s “Countess Mariza”),Woman in White (in the dance production “Wolfgang AmadeMozart” based on the music of Mozart, Haydn and Pärt), andFairy (Mendelssohn-Bartholdy’s ballet “A Midsummer Night’sDream”). She has also soloed in the performances of severaloratorical works: Mozart’s “Grosse Messe C Minor”, “SpatzenmesseC major” and “Ave verum corpus”, Britten’s “The Rapeof Lucretia”, Vivaldi’s “Gloria”, Bach’s “The Coffee Cantata” andPergolesi’s “Stabat Mater”.Siiri Koodresõppis H. Elleri nim Tartu Muusikakoolis klassikalistlaulu Jelena Suiki klassis.2004. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia dotsTiiu Levaldi klassis. On osalenud Eva Märtsonimeistrikursustel. Aastast 1998 töötab Vanemuiseooperikooris. Siiri Koodrese rolle Vanemuises:Barbarina (Mozarti “Figaro pulm”), Ema (Puccini“Madame Butterfly”), Angelina (Fortini “Ooh,Pinocchio”), Electra (Styne`i “Gypsy”), Teresita(Bernsteini “West Side Story”), Demeeter (Webberi“Cats”), Näitlejatar Ida (Straussi “Nahkhiir”),Juta (Kapi “Talvemuinasjutt”), Lumekuninganna,Vanaema, Printsess (Ehala “Lumekuninganna”),Marta (Kanderi/Ebbi “Ämbliknaise suudlus”). Onosalenud järgmistes muusikalides: Webberi “Evita”ja “Jesus Christ Superstar”, Elton Johni & Tim Rice’i“Aida” ja Bocki “Viiuldaja katusel”, Andersson &Ulvaeuse “Chess”, Styne’i “Sugar”.Siiri Koodres studied classical singing at theH. Eller Tartu Music School in the class of JelenaSuik. In 2004 she graduated from the EstonianAcademy of Music and Theatre in the class ofsenior lecturer Tiiu Levald. She has taken partin Eva Märtson master courses. Since 1998 sheworks at the Vanemuine opera choir. Siiri Koodres’roles at the Vanemuine: Barbarina (Mozart’s“The Marriage of Figaro”), Mother (Puccini’s“Madame Butterfly”), Angelina (Fortini’s “Oh,Pinocchio”), Electra (Styne’s “Gypsy”), Teresita(Bernstein’s “West Side Story”), Demeter (Webber’s“Cats”), Actress Ida (Strauss’ “The Bat”), Juta(Kapp’s „Talvemuinasjutt“, Winter Fairy Tale), SnowQueen, Grandmother, Princess (Ehala’s “SnowQueen”), Marta (Kander’s/Ebb’s “Kiss of the SpiderWoman”). She has performed in the followingmusicals: Webber’s “Evita” and “Jesus Christ Superstar”,Elton John & Tim Rice’ “Aida”, Bock’s “Fiddleron the Roof”, Andersson & Ulvaeus’ “Chess” andStyne’s “Sugar”.

Valentina Kremenlõpetas 1982. aastal Heino Elleri nimelise Tartu MuusikakooliAino Kõivu klassis. Alates 1981 oli Vanemuisekoorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina.Valentina Kremen on osalenud T. Valjakka, E. Märtsoni, A.Kapustjanski ja L. Puglisi meistrikursustel.Valentina Kremeni rolle: Dulcinea ja Rosette (Massenet’„Don Quijote” ja „Manon”), Ulrica, Mrs. Ford, Flora,Maddalena ja Azucena (Verdi „Maskiball”, „Falstaff”, „Latraviata”, „Rigoletto” ja „Trubaduur”), Larina (Tšaikovski„Jevgeni Onegin”), Constance (Raveli „Hispaania tund”),Marthe (Gounoud’ „Faust”), Itaallanna (Menotti „Konsul”),Ema (Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Tereza (Bellini„La Sonnambula”), Suzuki (Puccini „Madame Butterfly”),Manya (Kálmáni „Krahvinna Mariza”), Kolmas Daam jaMarcellina (Mozarti „Võluflööt” ja „Figaro pulm”), Antoniaema (Offenbachi „Hoffmanni lood”), Valentina Kremenon osalenud suurvormide ettekannetel - Honeggeri„Jeanne d’Arc tuleriidal” - ning andnud arvukalt soolokontserte.Valentina Kremen graduated from the class of AinoKõiv in the Heino Eller Tartu Music School in 1982. From1981 she was a choir soloist in the Vanemuine, and since2004 has been an opera soloist here. She has participatedin the master classes of T. Valjakka, E. Märtson, A.Kapustjanski and L. Puglisi.Kremen’s roles include Dulcinea and Rosette (Massenet’s“Don Quijote” and “Manon”), Ulrica, Mrs Ford,Flora, Maddalena and Azucena (Verdi’s “A Masked Ball”,“Falstaff”, “La Traviata”, “Rigoletto” and “The Troubadour”),Larina (Tchaikovsky’s “Eugene Onegin”), Constance(Ravel’s “The Spanish Hour”), Marthe (Gounoud’s“Faust”), Italian woman (Menotti’s “Consul”), Mother(Humperdinck’s “Hansel and Gretel”), Manya (Kálmán’s“Countess Mariza”), Tereza (Bellini’s “La Sonnambula”),Suzuki (Puccini’s “Madame Butterfly”), the Third Lady andMarcellina (Mozart’s “The Magic Flute” and “The Marriageof Figaro”), Antonia’s mother (Offenbach’s “The Tales ofHoffmann”). She has also soloed in the performances ofseveral oratorical works and has given many solo recitals.Jaan Willem Sibullõpetas 1988. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi TeoMaiste klassis. Vanemuise solist aastast 1992.Tema rolle muusikalavastustes: Enrico ja Belcore (Donizetti„Lucia di Lammermoor” ja „Armujook”), Falstaff (Verdi„Falstaff”), Gianni Scicchi, Schaunard ja Yamadory /Keiserlikkomissar (Puccini „Gianni Scicchi”, „Boheem” ja „Madame Butterfly“),Valentin (Gounod’ „Faust”), Elviro (Händeli „Xerxes”),Ben (Menotti „Telefon”), Silvio (Leoncavallo „Pajatsid”), Ramiro(Raveli „Hispaania tund”), Henrik (Nielseni „Maskeraad”), Isa(Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Bachulus (Lortzingi „Salakütt”),dr Doolittle (Lusensi „Dr. Doolittle ja lindude ooper”),Peeglirüütel (Leigh’ „Mees La Manchast”), Motel ja lihunikLazar Wolf (Bocki „Viiuldaja katusel”), Florimond Herve ja LouisPhilipp (Kálmáni „Montmartre’i kannike” ja „Bajadeer”), Danilo(Lehári „Lõbus lesk”), krahv Hegedüs (Abrahami „Viktoria jatema husaar”), Pappacoda (Straussi „Öö Veneetsias”), OnuJoco ja Herbie (Styne’i „Gypsy”), Saturnin (Antoni „Saturninimäng”), Bartolo (Rossini „Sevilla habemeajaja”), Vürst MoritzDragomir (Kálmáni „Krahvinna Mariza”), Asparagus/Growltiger/Bustopher Jones (Webberi „Cats“), Spats (Styne’i „Sugar“),Kokk (Massenet’ „Manon“) jt. Jaan Willem Sibul on osalenudka paljudes sõnalavastustes, samuti balletilavastuses „Suveööunenägu” Mendelssohn-Bartholdy muusikale.Jaan Willem Sibul graduated from the class of TeoMaiste in the Tallinn State Conservatorium in 1988. He hasbeen a soloist in the Vanemuine since 1992.His roles in musical productions include: Enrico and Belcore(Donizetti’s “Lucia di Lammermoor” and “The Elixir of Love”),Falstaff (Verdi’s “Falstaff”), Gianni Scicchi, Schaunard andYamadory/The Imperial Commissioner (Puccini’s “GianniScicchi”, “La Bohéme” and “Madame Butterfly”), Valentin(Gounod’s “Faust”), Elviro (Händel’s “Xerxes”), Ben (Menotti’s“Telephone”), Silvio (Leoncavallo’s “Clowns”), Ramiro (Ravel’s“The Spanish Hour”), Henrik (Nielsen’s “Masquerade”), Father(Humperdinck’s “Hansel and Gretel”), Bachulus (Lortzing’s“The Poacher”), Dr. Doolittle (Lusens’ “Dr. Doolittle and theBirds Opera”), Knight of the Mirrors (Leigh’s “Man of La Mancha”),Motel and Lazar Wolf the butcher (Bock’s “Fiddler onthe Roof”), Florimond Herve and Louis Philipp (Kalman’s “TheViolets from Montmartre” and “The Bayadere”), Danilo (Lehár’s“The Merry Widow”), Count Hegedüs (Abraham’s “Victoriaand Her Hussar”), Pappacoda (Strauss’ “A Night in Venice”),Uncle Joco and Herbie (Styne’s “Gypsy”), Saturnin (Anton’s“Saturnin’s Game”), Bartolo (Rossini’s “The Barber of Seville”),Prince Moritz Dragomir (Kalman’s “Countess Mariza”), Asparagus/Growltiger/BustopherJones (Webber’s „Cats“), Spats(Styne’s „Sugar”), Cook (Massenet’s “Manon”) etc. Jaan WillemSibul has also performed in drama productions and in balletproduction“A Midsummer Nights Dream” (F. Mendelssohn-Bartholdy, producer Hugo Fanari).

Tõnu Kattaion Vanemuise teatris töötanud alates 1971 koorilauljanaja alates 1979 on ta ooperisolist. Tema rolle Vanemuises:Stanislaus (Zelleri „Linnukaupleja”), Yamadori/Goro, Parpignolja Spoletta (Puccini „Madame Butterfly”, „Boheem” ja „Tosca”),Borsa, Gaston/Joseph, Bardolfo, Kohtunik ja Roderigo (Verdi„Rigoletto”, „Traviata”, „Falstaff”, „Maskiball” ja „Othello”), Hansja Nõid (Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Juan (Massenet’„Don Quijote”), Vana Faust (Gounod’ „Faust”), Fiorello(Rossini „Sevilla habemeajaja”), Triquet (Tšaikovski „JevgeniOnegin”), Mirko Zeta (Lehari „Lõbus lesk”), Pipo de Frascatti,Louis Philippe/Dewa Singh ja Peniček (Kalmani „Montmartre’ikannike”, „Bajadeer” ja „Krahvinna Mariza”), Eisenstein jaBartolomeo Delaqua (Straussi „Nahkhiir” ja „Öö Veneetsias”),Janczy (Abrahami „Viktoria ja tema husaar”), Emile (Friml-Stotharti„Rose Marie”), Sancho Panza (Leigh’ „Mees La Manchast”),Joe (Styne’i „Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud”), Krupke(Bernsteini „West Side Story”) jpt. Tõnu Kattai on teinud kaasamitmetes draamalavastustes ja osalenud filmides: „Savoy ball”,„Püha Susanna ehk meistrite kool”, „Narva kosk”, „Kahe koduballaad”, „Teatriluulud”, „Keskea rõõmud” jt.Tõnu Kattai started as a choir singer in the Vanemuine in1971 and from 1979 has been an opera singer here. His rolesin the Vanemuine have included: Stanislaus (Zeller’s „The BirdSeller“), Yamadori/Goro, Parpignol and Spoletta (Puccini’s„Madame Butterfly“, „La Bohéme“ and „Tosca“), Borsa, Gaston/Joseph, Bardolfo, Judge and Roderigo (Verdi’s „Rigoletto“, „LaTraviata“, „Falstaff“, „A Masked Ball“ and „Othello“), Hansel andWitch (Humperdinck’s „Hansel and Gretel“), Juan (Massenet’s„Don Quijote“), Old Faust (Gounod’s „Faust“), Fiorello (Rossini’s„The Barber of Seville“), Triquet (Tchaikovsky’s „EugeneOnegin“), Mirko Zeta (Lehar’s „The Merry Widow“), Pipo deFrascatti, Louis Philippe/Dewa Singh and Peniček (Kálmán’s“The Violets from Montmartre”, “The Bayadere” and “CountessMariza”), Eisenstein and Bartolomeo Delaqua (Strauss’ “TheBat” and “A Night in Venice”), Janczy (Abraham’s “Victoria andher Hussar”), Emile (Friml-Stothart’s “Rose Marie”), SanchoPanza (Leigh’s “Man of La Mancha”), Joe (Styne’s “Some LikeIt Hot”) and Krupke (Bernstein’s “West Side Story”). He hastaken part in many drama productions and appeared in filmsand productions by Eesti Telefilm. These include: “Savoy Ball”,“Santa Susanna or the School of Masters” (Püha Susanna ehkMeistrite kool), “Narva Waterfall” (Narva Kosk), “The Ballad ofTwo Homes” (Kahe kodu ballaad), “Theatre Delusions” (Teatriluulud)and “The Joys of Being Middle-Aged” (Keskea rõõmud).Ooperikoor / Opera ChorusRainer Aarsalu, Merle Aunpuu, Helen Hansberg, Kaja Ilmjärv, Janari Jorro, Laili Jõgiaas, Elin Kaiv, Katrin Kapinus, Eve Kivisaar,Endel Kroon, Silja Lani, Milvi Luik, Vaike Lätt, Edgar Mikkel, Risto Orav, Elmar Pool, Erkki Rebane, Aime Roosileht, Andres Ross,Maire Saar, Ivar Saks, Uku-Markus Simmermann, Tarmo Teekivi, Mehis Tiits, Tiina Tikk, Margus Toode, Liina Tordik, Luule Veziko,Marika Villemson, Anne Vilt, Inge ÕunapuuBalletitrupp / Ballet TroupeGianna Yefremova, Matthew Jordan, Tatevik Mkrtoumian, Laura Quin, Vjatšeslav Ladoškin, Alicia Nelson, Vladimir Saveljev, JuliaKaškovskaja, George Wille- Williams, Maria Engel, Alens Piskunovs, Rita Dolgihh, Jonathan Ammerlaan, Anthony MaloneyVanemuise Sümfooniaorkester / Vanemuine Symphony OrchestraMuusikajuht ja peadirigent / Musical Director and Head Conductor Mihkel KütsonKontsertmeister / Concertmaster Kristel Eeroja-PõldojaI viiul / I violinKristiina BirkKadri SepalaanAndri AnnusLaura MiiliusKatrin PaiKattrin OjamAnne VellomäeMaria KesvateraHelena ValpeterisII viiul / II violinMaria ZarubinaAnna SamsonovaSirli LaanesaarŽanna ToptšiTriinu RaudverMarju VillakDenis StrelkovVioola / ViolaKadri RehemaSvetlana NukkaHanno-Mait MaadraNiina MetsTiina EnnikoMerike OtsTšello / VioloncelloLauri SõõroHeiki PalmHeli IlumetsOlga RaudonenMarina PeleševaMaie KostabiKontrabass / ContrabassLinda VillerAivar EimraJaanus RoosilehtJaanus SiniväliHarf / HarpKai VisnapuuFlööt / FluteKarina VološinaAnna KelderHeili MägiMargus KitsOboe / OboeAnna ŠulitšenkoRiivo KallasmaaMaimu KaardeKlarnet / ClarinetMargus VahemetsTõnu KalmHeimo HodanjonokFagott / BassoonKulvo TamraJohanna TuviElle FuchsMetsasarv / HornJan PentšukUrmas HimmaKaido OtsingKreete PerandiMarie JaksmanSilver MesiTrompet / TrumpetKarl VakkerMarti SuviViljar LangKalev HelmojaTromboon / TromboneKait TiitsoRain KotovTõnu PärtinAivo KoddaniporkTuuba / TubaTanel TammLöökriistad / PercussionsIlja ŠarapovValdeko VijaMargus TammemägiKüllike Tikk

Teatrijuht / General Manager Paavo NõgeneMuusikajuht / Musical Director Mihkel KütsonDraamajuht / Drama Director Sven KarjaBalletijuht / Ballet Director Mare TommingasTrupijuht / Troupe Leader Eda HinnoLavastusala juhataja / Technical Director Lui LäätsPealavameister / Stage Manager Rait RandojaLavameistrid / Stage Technicians Rello Lääts, Karl HaavaDekoratsiooniala juhataja /Head of the Stage Set Department Aarne HansaluDekoratsioonide teostus / Stage sets by Ain Austa, Innari Toome,Andres Lindok, Terje Kiho, Leenamari Pirn, Sirje Kolpakova,Marika Raudam, Aleksandr Karzubov, Indrek Ots, Eino Reinapu,Mart Raja, Arvo LippingKostüümiala juhataja / Wardrobe Manager Ivika JõesaarKostüümiala juhataja asetäitja /Wardrobe Manager Assistant Piret UniverMeeste kostüümid / Cutter of men`s costumes Ruth Rehme-RähniNaiste kostüümid / Cutter of women`s costumes Külli KukkKostüümide teostus / Costumes made by Luule Luht, Tia Nukka,Daisy Tiikoja, Elli Nöps, Mairit Joonas, Valentina Kalvik, Olga Vilgats,Kaire Arujõe, Irina Medvedeva, Inkeri Orasmaa, Ivi Vels,Riina Lõhmus, Henn Laidvee, Malle Värno, Mati Laas, Juta RebenKostüümilao juhataja / Head of Costumes Warehouse Maris PladoRiieturid / Dressers Anneli Vassar, Eva Kõiv, Piret Univer, Maris PladoJumestusala juhataja / Head of Make-Up Department Anne-Ly SooGrimm / Make-up by Olga Belokon, Maarja LinsiSoengud / Hair Stylists Rutt Laikask, Kairi LaurRekvisiidiala juhataja / Head of Stage Prop Department Liina MartojaRekvisiitor / Property Master Kaie Uustal, Ivika Saaroja, Liina MartojaValgustusala juhataja / Head of Lighting Department Andres SarvValgustajad / Lighting by Tõnu Eimra, Alvar Fuchs, Siim Allas,Villu Adamson, Andrus Treier, Tauri Kötsi, Madis FuchsHeli- ja videoala juhataja /Head of Audio-Visual Department Toivo TennoHelirežissöörid / Sound Directors Olari Oja, Kalev Kääpa, AndresTirmaste, Siim NeerutVideoinsener-operaator / Audio-Visual Manager Kalju NuginKava kujundanud / Programme designed by Kristina KüttKava koostanud / Programme prepared by Marika PettiFotod proovist / Photos by Aldo LuudTõlked / Translations: Kelli Vilu-Püss, Luisa Tõlkebüroo Tartus /Translations by Luisa Translation Bureau, TartuHenry PurcellHALDJAKUNINGANNA(FAIRY QUEEN)Ooper kahes vaatusesMuusikajuht ja dirigent Lauri SirpLavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa)Kostüümikunstnik Liisi EelmaaOsades: Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Maria Kallaste, Mati Turi,Atlan Karp, Märt Jakobson, Maarja Mitt, Ragne Pekarev, Tanel Jonas, Markus Luik, JuliaKaskovskaja, Laura Quin, Milena Tuominen, Janek SavolainenWilliam Shakespeare’i komöödia “Suveöö unenäo“ ainetel kirjutatud ooperi esiettekanne toimusLondonis 1692. Tegemist on nn semi-ooperiga, mis tähendab, et Purcell pole mitte Shakespeare’ikomöödiat helindanud, vaid draamanäitlejate poolt ette kantava originaalteksti vahele kirjutanudlauljatele ning tantsijatele muusikanumbrid.Ooperi tegevus toimub müütilisel ajal Ateenas ja selle lähistel. Inglise haldjad kohtuvad Ateenakäsitöölistega ja kõikvõimalikud kummalised kujud ekslevad öises võlutud metsas.„Haldjakuninganna“ on Purcelli enimmängitud ooper. Armastuse, kiivuse, kindlameelsuse jakõhkluse kirjut ringmängu täiendavad kord rahvalikud, kord allegoorilised figuurid. Shakespeare’ilooming ja tema poeetilise keele võlu on siin leidnud võrdväärse partneri inglise barokkmuusikameistri, juba kaasaegsete poolt „Britannia Orpheuseks“ nimetatud Purcelli muusikas.Inglise keeles, eestikeelsete subtiitritegaEsietendus 5. veebruaril 2011 Sadamateatris

muusikal kahes vaatusesLavastaja Ain MäeotsMuusikajuht ja dirigentTarmo LeinatammKunstnik Riina DegtjarenkoKostüümikunstnik Gerly TinnValguskunstnik Palle Palmé (Rootsi)Koreograaf Antton Laine (Soome)OsadesHanna-Liina Võsa või Birgit ÕigemeelJüri Lumiste või Raivo E. TammSilvi Vrait või Karmen Puis jtEtendused Tartus ja Tallinnasalates 27. novembrist 2010