Edward Albee näidendid - Vanemuine

Teater Vanemuine, 137. hooaegEdward AlbeeKõik aias(Everything in the Garden)Kahes vaatusesGiles Cooperi mälestuseksTõlge Lydia Mölder, Jaak RähesooLavastaja Roman BaskinKunstnik Kristiina MündValguskujundaja Tõnu EimraLavastaja assistent Kais AdlasMuusikaline kujundaja Toomas LungeEsietendus 22. septembril 2006Vanemuise suures majasOsades:Richard Hannes KaljujärvJenny Maarja Jakobson või Helena MerzinRoger Ott SeppJack Jüri LumisteMrs Toothe Külliki SaldreBeryl Merle JäägerChuck Riho KütsarLouise Marika BarabanštšikovaGilbert Leino ReiCynthia Ragne PekarevPerry Margus JaanovitsEtendust juhib Mai Jägala

Edward AlbeeAjal, kui Edward Albee esimene näidend„Loomaaialugu” (The Zoo Story) 1960.aasta jaanuaris New Yorgi ProwincetownPlayhouse’i teatris esietendus, oli ameerikanäitekirjanduses ja sellest tulenevalt ka teatris,üsna tõsine kriis. Arthur Milleri sulg olipoliitika ja eraelulise kriisi tõttu vaikinud,Tennessee Williamsi parimad näidendid olidpärit 1940.-1950. aastatest ja hilisemal ajal tasamatasemelisi teoseid enam luua ei suutnud.Eugene O’Neill suri aastal 1953 ja Ameerikateater tundis sügavat puudust uuest, jõulisestnäitekirjanikust. Albee esilemurdmine sattusajahetke, mil Broadway teatrite majanduslikudprobleemid ja konservatiivsus tekitasideeldused uue, eksperimenteerivama teatrisünniks. Suurte päevalehtede kriitikud julgesidesmakordselt astuda kõrvale tuttavalt peatänavaltja märgata seda, mis sünnib nn Off-Broadwayl. Teatrit tehti igas New Yorgi nurgas- nii büroodes, tehasehoonetes kui keldrites,eelkõige aga Greenwich Village’is.Edward Albee sündis Washingtonis 12. märtsil1928. Ta oli kahe nädala vanune, kui multimiljonärReed Albee ja tema naine Francesta lapsendasid. Albee lapsepõlv oli täis mänguasju,lemmikloomi, teenijaid ja koduõpetajaid.Talvel reisis pere Floridasse ja Arizonasse,suvel käidi purjetamas. Vanemaks saadessai ta oma käsutusse Rolls Royce’i ja vormiriidesautojuhi, kes sõidutas teda ta isa omandusesolevate vodevilliteatrite pärastlõunasteleetendustele.Kogu selle rikkuse keskel oli Albee ometigiüsna üksildane ja õnnetu laps, kelle läbisaaminekasuvanematega, eriti emaga, oli vastuoluline.Frances Albee oli suurekasvulineja võimukas naine, kirglik ratsutaja, kes üritassundida hobuse selga ka selle tegevusevastu suurt vastumeelsust tundvat Edwardit.Frances oli Reed Albee teine naine, oma mehest23 aastat noorem ja temast peajagu pikem.Oma arvamust avaldas ta kõvahäälseltning vaikse loomuga Reed Albee nõustus kõigega,mida Frances kuuldavale tõi. Oma kasuemakasutas Edward Albee hiljem eeskujunakõigi nende ähvardavate naiskujude loomiseks,kes tema näidendeis oma abikaasade üledomineerivad, isa jooni võib aga leida temateoste nõrkades ja hirmunud meestes. Ainussugulane, kelle vastu noor Edward kiindumusttundis, oli vanaema. Lühinäidendeis„The Sandbox” (Liivakast) ja „The AmericanDream” (Ameerika unelm) on vanaema ainukesümpaatne tegelaskuju, seevastu sugupõlv,kuhu kuuluvad Albee vanemad, saab temaltläbi kogu loomingu halastamatu kriitika osaliseks:neid süüdistatakse julguse ja armastusepuudumises, ühekülgses ja materialistlikusellusuhtumises ning jõhkras rüselemises positsioonija võimu pärast.KooliaastadÕnnetul kodusel keskkonnal on kindlastioma osa Edward Albee halbades koolitulemustes.11-aastasena saadeti ta Lawrenceville’iinternaatkooli, kus ta täiesti kaalutletult jättisoma tööd hooletusse ja käitus nii halvasti, ettal paluti koolist lahkuda. Suurte lootustegapani Frances Albee seejärel poja õppimaValley Forge’i sõjaakadeemiasse, aga ei läinudmööda aastatki, kui Edward ka sellest koolistvälja visati. Järgmine kool oli ülirikaste peredelastele mõeldud Choate’i internaatkool,kus varem olid õppinud muuhulgas AdlaiStevenson ja John F. Kennedy. Selle koolilahkemas õhkkonnas tundis Edward Albeeend esimest korda koduselt. Õppimine ei huvitanudteda sellegipoolest, ent selle asemelhakkas ta suure pühendumusega kirjutama.Sahtlisse sündis muuhulgas 500-leheküljelineromaan ning novelle, luuletusi ja näidendeid.Kui ühes Texase ajakirjas trükiti ära tema luuletus,hakkas ta unistama tulevikust kirjanikuna.Internaatkoolist läks Albee edasi õppimaTrinity kolledžisse Hartfordi, kus ta õppis

poolteist aastat lõputööd tegemata. Neil aegadelhakkas ta regulaarselt tegema kaastöödühe New Yorgi raadio muusikasarjale. Muusikaoli talle lapsepõlvest peale meeldinud jahiljem oma näitekirjanikutööst rääkides on takorduvalt tunnistanud, et muusika rütmil jaülesehitusel on tähtis osa selles, milliseks kirjutatavtekst kujuneb.Suhete katkemine vanemategaPärast ülikooliõpingute katkestamist elasAlbee aasta oma vanemate juures, jätkas raadiolekirjutamist ja liikus ringi noorte kunstnikeja intellektuaalide seltskonnas, kedatema ema ei sallinud. Konfliktid emaga viisidselleni, et ühel 1948. aasta hommikul pakkiskahekümneaastane Albee oma raamatud japlaadid ning lahkus sellest kodust alatiseks.Järgnesid kümme aastat, millest „iga aastaoli nii sarnane eelneva ja järgneva aastaga,et minu mälestustes on kogu see kümnendüks udu”, on Albee ise öelnud. Ta läks elamaGreenwich Village’isse, mis oli tol ajal kirjanikeja kunstnike linnaosa. Vanaema pärandusetoel sai ta mõnda aega keskenduda ainult kirjutamisele,aga umbes aastaga oli pärandus otsasja Albee pidi otsima enda ülalpidamisekstööd. Ta töötas müügimehena, kelnerina jatelegrammiviijana, aga jätkas ka kirjutamist.NäitekirjanikuksÜhevaatuseline „Loomaaialugu”, mis ühehoobiga lõi talle paljulubava avangardkirjanikumaine, esietendus Berliinis Schilleriteatris 1959. aasta septembris. New Yorgi produtsendidolid seda teksti liiga eksperimentaalsekspidanud ja näidendi tagasi lükanud,ent Albee korterikaaslane ja sõber, heliloojaWilliam Flanagan, oli saatnud näidendi saksateatriringkondadega seotud sõbrale. Näidendsai Saksamaal väga hea vastuvõtu osaliseksja sellest huvituti teisteski Euroopa riikides.Seejärel muutus suhtumine ka Ameerikas.1960. aasta jaanuaris esietendus „Loomaaialugu”New Yorgi mainekas ProvincetownPlayhouse’is, kus seda mängiti koos Becketti„Krappi viimase lindiga”. Liites need ühevaatuselisedlühinäidendid ühte õhtusse, soovitirõhutada teoste sugulust uute absurditeatriesindajatena. Albee esiknäidendi keskne teemaon inimese võimetus siiraks suhtlemiseksoma lähedastega, armastuse ja mõistmisepuudumine. Selle ainese juurde on Albee hiljemtagasi pöördunud aina uuesti ja uuesti.Albee järgmise ühevaatuselise näidendi– „Bessie Smithi surm” (The Death of BessieSmith) tegevuskoht on väike lõunaosariigihaigla. Näidend põhineb tõsielul: BessieSmith oli mustanahaline bluusilauljatar, kes1937. aastal suri autoõnnetuses saadud vigastustesse,sest ainult valgetele mõeldud haiglakeeldus teda aitamast. Seegi näidend jõudiskõigepealt lavale Berliinis – esietendus oli1960. aasta aprillis Schlossparki teatris.Selleks hetkeks oli Albee kindlustanud omakoha ameerika uue draama põnevaima autorinaja eksperimentaalteatrid terves maailmassoovisid lavastada tema lühinäidendeid.1961. aasta jaanuaris esietendus NewYorgi Off-Broadwayl lühinäidend „Ameerikaunelm” (The American Dream), karikatuurameerika perekonnast.Kes kardab Virginia Woolfi?Uue põlvkonna näitekirjanikest esimesenasooritas Albee mingeid järeleandmisi tegemataaasta hiljem efektse läbimurde Off-Broadway suhtelisest tundmatusest Broadwaypeatänavatele ja laia maailma.Albee esimene täispikk näidend „Kes kardabVirginia Woolfi?”esietendusBillyRose’iteatris1962. a 13. oktoobril. Lavastas Alan Schneiderning Martha rolli mängis tuntud näitlejannaUta Hagen. Esietenduse järel kirjutasidkriitikud: „plahvatuslikult jõuline draama”,„eredalt omapärane kunstiteos”, „kogemus,mis ei säästa vaatajaid”, „otsustav sündmuskaasaegse ameerika näitekirjanduse sünnis”

jne. Lavastus sai kõik hooaja teatripreemiadning püsis Broadway mängukavas kaks aastat.Väljaspool Ameerikat ja Euroopat mängitinäidendit peagi ka näiteks Lõuna Aafrika Vabariigis,Jaapanis, Mehhikos, Tšiilis, Iisraelis,Uruguays ja Argentiinas. 60-tel aastatel jõudsidlavale veel näidendid „Kurva kohviku ballaad”(The Ballad of the Sad Cafe, 1963), „VäikeAlice” (Tiny Alice, 1964) ja „Habras tasakaal”(A Delicate Balance, 1966) ning lühinäidendid„Kast” (Box, 1968) ja „Mao” (Quotations fromChairman Mao Tse-Tung, 1968). „Habras tasakaal”,mis sai Pulitzeri preemia, on „VirginiaWoolfi” laadne kujutus abielukriisist, kuidoma nägemuselt pessimistlikum. Pulitzeripreemiaga on pärjatud ka näidendid „ Merevaade”(Seascape, 1974) ja „Kolm pikka naist”(Three Tall Women, 1990-1991).Edward Albee on loominguliselt aktiivne tänini,ka käimasoleval sajandil on tema sulestilmunud kolm näidendit.Kui ma saaksin ühel päevalväga-väga rikkaks, siis…Roman Baskin:… soetaksin omafilmistuudio.

Kristiina Münd:… ma ostaksin ühe vana mõisa jarenoveeriksin seda mõnuga. Mõnikordkutsuksin vahvaid ja armsaidinimesi muusikat või teatrittegema ja teisi vahvaid-armsaidinimesi seda vaatama.Ja eriti tore on selle juures, et ükskiettevõtmine ei peaks tulu teenima,sest raha ju jätkub. Seega pole vajamitte kellelegi pugeda ega meeldida,mitte millestki loobuda.Mõisa juurde kuuluks ka üks igivanapalkmaja mere ääres, vägaprivaatses kohas. Siis ma veedaksinoma suved koos perega seal.Sõidaksin jalgarattaga mõisa jamereonni vahet.Emale annaksin ka raha, nii et tatäitsa rahulikult elada saaks, kunipäevi on.Kais Adlas:… ostaksin endale jahtlaeva ja läheksin mööda maailma rändama.Ning ilmas leidub ju nii mõndagi, kelle või millega on mõttekasoma rahahunnikut jagada.Toomas Lunge:...ostaksin väga palju uusi pille.Maarja Jakobson…annaksin kõik ema kätte. Siis tal on sahtlist võtta, kui ma jälleküsima tulen.Helena Merzin…maksaksin kohe ära oma pangalaenu, ilmselt reisiksin nii paljukui võimalik…Hannes Kaljujärv:…muudaksin võimalusel maailma.

Jüri Lumiste…ma rõõmustaksin suurenenud valikuvõimaluste üle ja olekspaljudest praegustest muredest prii.Ott Sepp…ostaksin endale palju-palju asju.Külliki Saldre:… ostaksin pudeli väga-väga head veini, võtaksin kaasa oma perening sõidaksime Hiiumaale Kõpu põhjaranda – siis me mõtleksime,mida me selle rahaga peale hakkame…Merle Jääger:…ostaksin Setomaa venelastelt välja. Eesti riigilt ka & rajaxinSeto Kuningriigi. Ülemsootska ehk Peko asemik valitaks samadelalustel, mis praegu.Katrin Pärn:…läheksin väga-väga pikaks ajaks reisima.Riho Kütsar…sülitaks lakke, lesiks ja vaataks kuidas raha alla kukub.Marika Barabanštšikova:… ma kuldaks üle kõik abivajajad ja ülejäänud raha pistaks põlema.Et ei tekiks kiusatust.Margus Jaanovits:…ma oleksin väga, väga rikas. Fakt. NB! Täpset kuupäeva öeldaei oska. Vabandan!Piret Simson:…paneksin kirikusse küünla ja paluksin, et see raha mind ikka jaainult paremaks teeks……ja siis ostaksin kohe ühe hea iseloomuga elevandi ning teeksinoma pojaga tema seljas sõitu. Kui tuju tuleb.Leino Rei:… ma kupataks inimesed nii umbes aastaks maalt välja hea elupeale ja võtaksin kõik korraga ette. Renoveeriksin Eesti. Täielikult.Algusest lõpuni. Teeksin valmis. Siis on tehtud. Mure maas.Tulevad tagasi, rõõmustavad ja hakkavad tegelema nende asjadega,mis tõesti huvi pakuvad… Aga kui ei hakka… Siis annaksinkõik, mis üle, Bill Gatesile ja läheksin kalale.

Edward Albee näidendid:The Zoo Story (Loomaaialugu, 1958)The Death of Bessie Smith (Bessie Smithi surm, 1959)The Sandbox (Liivakast, 1959)Fam and Yam (1959)The American Dream (Ameerika unelm, 1960)Who’s Afraid of Virginia Woolf?(Kes kardab Virginia Woolfi, 1961-1962)The Ballad of the Sad Cafe (Kurva kohviku ballaad1963, Carson McCullersi novelli adaptsioon)Tiny Alice (Väike Alice, 1964)Malcolm (1965, James Purdy novelli adaptsioon)A Delicate Balance (Habras tasakaal, 1966)Everything in the Garden (Kõik aias, 1967,Giles Cooperi näidendi adaptsioon)Box (Kast), Quotations From ChairmanMao Tse-Tung (Tsitaadid Mao Tse-Tungilt), 1968Sandbox (Liivakast, 1968)All Over (Kõik on läbi, 1971)Seascape (Merevaade, 1974)Listening (Kuulamine,1975)Counting the Ways (Loendades viise, 1976)The Lady From Dubuque (Leedi Dubuquest)1977-1979)Lolita (Vladimir Nabokovi romaani adaptsioon, 1981)The Man Who Had Three Arms (Mees, kellel oli kolmkätt, 1981)Finding the Sun (Päikest otsides,1982)Marriage Play (Abielumäng, 1986-1987)Three Tall Women (Kolm pikka naist, 1990-1991)The Lorca Play (Näidend Lorcast, 1992)Fragments (Fragmendid, 1993)The Play About the Baby (Näidend beebist, 1996)The Goat, or Who is Sylvia? (Kits, 2000, Tony auhind)Occupant (Okupant, 2001)Peter and Jerry (2004)Teatrijuht Aivar MäePeaprodutsent Paavo NõgeneDraamajuht Sulev TeppartLavastusala juhataja Lui LäätsPealavameister Rait RandojaLavameistrid Ragnar Veemaa, Hillar LaaneDekoratsiooniala juhataja Aarne HansaluDekoratsioonide teostus Pavel Karzubov,Aleksandr Karzubov, Mart Raja,Indrek Ots, Ain Austa, Innari Toome,Andres Lindok, Terje Kiho, Tõnis Liiv,Sirje Kolpakova, Marika Raudam,Eino ReinapuJumestusala juhataja Anne-Ly SooGrimm Kaie ŠestakovaSoengud Janika KoljuKostüümiala juhataja Ivika JõesaarMeeste kostüümid Ruth Rehme-RähniNaiste kostüümid Külli KukkRekvisiidiala juhataja Mare RemmelRekvisiitorid Kaie Uustal, Ave Siigus,Raina VarepRiietusala juhataja Piret UniverRiietaja Eva KõivValgustusala juhataja Andres SarvValgustajad Tõnu Eimra, Alvar Fuchs,Andrus Treier, Villu Adamson,Holger Helm, Meelis MüürHeliala juhataja Toivo TennoHelirežissöörid Andres Tirmaste, Olari OjaKava koostaja Anu TontsKava kujundaja Kristina KüttFotograaf Andrus KannelFotod on tehtud Tartu Ülikooli Botaanikaaias