HUNTLUTS - Vanemuine

HUNTLUTS

Teater Vanemuine140. hooaegMati UntHUNTLUTSLugu Lutsu teemadel kahes osasLavastaja INGO NORMETKunstnik LIINA UNTValguskujundaja ANDRES SARVOskar Luts apteegiõpilasena 1906. aastalLavastuses on kasutatud Mike Oldfieldi, Tuule Kanni,Jaak Sooääre, Ardo Ran Varrese, Erni Kasesalu,Felix Mendelssohn-Bartholdy, Arvo Pärdi jaErkki Salmenhaara muusikatEsietendus 20. veebruaril 2010 suures majas

TegelasedROBERT ANNUS mängib ArnutHANNES KALJUJÄRV mängib TootsiAIVAR TOMMINGAS mängib KiirtJÜRI LUMISTE mängib LutsuTANEL JONAS võiRIHO KÜTSAR mängivad ImessoniKevade, 1938.Toots – Alfred Mering, Köster – Aleksander RandviirJANEK JOOST mängib LibletMARKUS LUIK mängib KuslapitRAIVO ADLAS mängib Julk-JüriMARGUS JAANOVITS mängib LauriRAGNE PEKAREV mängib TeeletEVA PÜSSA mängib VirvetMARIKA BARABANŠTŠIKOVA mängib JuulitMAARJA MITT mängib MaalitVIRVE MEERITS mängib VanaemaEtendust juhib Mai JägalaTali, 1996. Kiir – Tiit Lilleorg, Tali – Aivar Tommingas

Lavastajalt:Commedia dell´arte on teatrivorm, kus publikule tuttavad tegelased(Arlekiin, Pulcinella, Kapten jt ) satuvad erinevatesse situatsioonidesseja näitlejad improviseerivad teksti kohapeal ise, lähtudes kujuloogikast ja suhetest teiste kujudega. Itaalia ja prantsuse päritolukomöödiategelased on üldtuttavad, nende tüpaaže on kasutanudMoliere oma komöödiates, ainult et tema on tegelastele ka dialoogilahti kirjutanud. Igal rahval on taolisi commedia dell´arte stiilisigituttavaid tegelasi, Eestis vaieldamatult Toots, Kiir, Tõnisson, RajaTeele.Igasugune traditsioon saab kusagilt alguse. Tootsi ja Kiire karakteridon Jaanus Orgulase ja Ervin Abeli kehastuses olnud iseloomustuseksjärgnevatele, ka filmitriloogiale. Võib väita, et suur osa eesti noortestpole „Kevadet” ja „Suve” lugenud, vaid eelkõige just filme vaadanud.Ja seetõttu ilma jäänud paljust valusast, nukrast ja ka naljakast, midaLutsu romaanid tegelikult sisaldavad.Aga mil määral võib eelnevaid tõekspidamisi, malle muuta? Ilma etautori poolt loodu kätte maksma ei hakkaks? Unt alustas sellest, etliitis Imeliku ja Tõnissoni, sai uueks tegelaseks Imessoni. Tekitas kavenelase ja sakslase koondkujud - Bolotovi ja Sumpfentropi. Kes soovibUndi versiooniga täpsemalt tutvuda – lugegu raamatut „Huntluts”.Oleme oma versioonis ka Undi poolt kirjutatust palju väljajätnud, kaasa arvatud Bolotovi ja Sumpfentropi tegelaskujud. Nautisimeproovides Lutsu keelt ja huumorit, Undi meisterlikkust erinevatekihtide leidmisel ja liitmisel, mis muudab tema näidendi, naguka ta parimad romaanid ja lavastused kihiliste napoleonikookidesarnaseks. Väga maitsvateks, üllatavateks, mitte ülearu magusateks.Ja nad peidavad eneses inimese olemise saladust.Ingo NormetAutori saatesõnastnäitlejateleMessa teed, lavastamine algab tihti mingist esmapildist, mingist painajalikustkaemusest. Olen ise Vooremaal kasvand, olen lisaks veelKaljukits nigu Lutski, olen melanhoolik nigu temagi. Lutsu puhuloli selleks pildiks mul juba aastaid mälestus oma sünnikoha taevast.Vooremaal on taevas nimelt väga suur - ku sa just parajasti oru põhjasvõsas ei ole. Vooremaal on väga avar (vahel kümme kilomeetrit)orisont, mille kohal - eriti äikeselisel ja oovihmasel augustil - ujuvadsuured, ükskõiksed ja õudsed pilvemürakad. Vaadeldes rändavaidpilvi - eks ole see ju ka üks Lutsu põhimotiiv! Kesse vaatleb? Ikka see,kelle kohta kadund Juhan on öelnud: "Kõrges rohus suures rahus tillukenemees/kuulab aja voolamist, / ta pilk on pilvedes." LapsepõlvemälestusedPalamuselt, Tormast, Voorelt ja Saarelt sundisidki mindseda edendust tegema - ehkki olud pilvelaamad lavalt ära jätsid. Olenvist kolmandat korda lavastades tundnd täpselt seda tunnet, midama praegu tunnen. Tammsaare ja Luts põle mitte ilmaasjata meietähtsaimad kirjanikud. Miskit väga salajast peitub neis. /---/Kud siiski on mul oma salaootus: iga edendus (ja tema lavastusprotsess)muutub ju paratamatult omaette mikrukosmoseks, kos akkavadelama oma siadused, kos mälestuste mälestuste tatine sentimentaalsusseguneb tulevikulootuste kalgi koledusega.*Messe siis jälle on? – Messe ikke on? Eks sa nää, et Vooremaal seisavad,kannatavad, istuvad, mautavad, rügelevad, kossavad, kõnnivad,lehkivad, kooserdavad, mõtisklevad, sumpsivad, molutavad,ampslevad, elgutavad, mediteerivad, armatsevad, litutavad,keegerdavad, vilosohveerivad, räidavad, luuskavad, õiguvad, keksavadja sahkavad Lutsu tegelased. Messa ing veel tahad?Olen ette võtnd kogu Lutsu loomingu, ehkki kandvaks teljeks jäi Kevad-Suvi-Sügis-nimelineeepos. Mitmed Lutsu tegelased on ühendatud(Imelik/ Tõnisson/Vähkmann = Imesson; Kuslap/Maariale-kirjutaja/Mobi = Kuslap ; Julk-Jüri/ Apteeker = Julk-Jüri jne. jne.jne.),samuti on võimendatud läbi Lutsu loomingu punktiirselt esinevaidkinnisideid, skeeme ja ka väikeseid süseekesi (näiteks Virve ja tema

eri teostest pärit variantide ämmastavalt keerulised suhted Arnoga)./---/Luts ise liigub laval iseseisvas ajadimensioonis, mõnikord kattudeslooga, mõnikord hoopis isoleerudes, mõnikord metaedendust esitades.Lugu ähvardab mõnikord olla liniaarne, kud enamasti akkab aegsündima sündmustest, ega eksisteeri omaette. Tegelased põle olustikulisedega ajaloolised, kuid on selle-eest paraku lavaliselt riaalsed.Nad on, ku nad parajasti on. Nad ei tohi olla liiga uvitavad. Liignerahvalikkus ja arakteersus tapab ju tihti sisu. Luts on peenem, kume arvame. Mahlakus põle ainus kategooria, mis tema puhul arvessetuleb. Piame teda võtma külmemalt. (Viitan ka ennast mõningalmääral ammendand, kuid operatsionaalses mõttes endiselt tootlikuleeesti ja oriendi mentaliteedi võrdlemisele, mida on eri aegadelviljelnd suurkujud nigu Juhan Luiga, Oskar Loorits, Uku Masing jaJaan Kaplinski.) Võtame teda ku võrdset.Olen Lutsule tüipilist ida-murde ning argikeele segu sistemaatiliseltläbi tekstide uuesti määratlend ja ühtlustand.Mudugi ei saa Lutsust - erinevalt Tammsaarest - leida keike-aaravatnarratiivi, vähemalt süseelises, stoori mõttes. Seda ei saa ka vägisijuurde lisada, et teha vell-meid-pleid. See tuleks kunstlik ega vastaksauturi vaimule, millele on pigem omane lutsukivi üplemist meenutavkatkendlikkus ja minnalaskmine - et mitte ütelda kulgemine. Ütleksin:loojanguaegne Kuremaa järv, mille peegelpinnal üpleb kivi, etlõpuks ääbuda põhjamutta.*Ja keige lõpuks tahan emakeele õbetajatele öelda, et kogu selle raamatukeel ei ole meelega lõpuni ühtlustatud: Vooremaa inime kasutaberi meeleoludes ja eri ilmaga eri vorme. Olen piisavalt kohandinimesi, kes ommiku ütlevad: „Messa tahad?”, õhta aga kuuldub nendesuust juba: „Missa tahad?” Kord ütlevad naesed „kuda” ja mehed”kudas” ja teenekord jälle vastupidi. Jah, Vooremaa inimene ei olejäigalt hvikseerunud.Suvi, 1984.Toots –Aivar Tommingas,Imelik –Hannes KaljujärvMati UntSuvi, 1984. Toots – Aivar Tommingas, Lesta – Jüri Lumiste

Oskar Luts ja Vanemuine1912 Kapsapea, lavastaja Karl Menning1912, Paunvere, lav Karl Menning1913, Pärijad, lav Karl Menning1913, Ärimehed, lav Karl Menning1915, Laul õnnest, lav Ants Simm1916, Arusaamatu lugu, lav Ants Simm1916, Onu paremad päevad, lav Ants Simm1916, Ülemiste vanake, lav Ants Simm1918, Paunvere, lav Ants Simm1919, Kalevi kojutulek, lav Ants Simm1919, Kapsapea, lav Ants Simm1919, Sootuluke, lav Ants Simm1919, Pärijad, lav Ants Simm1919, Arusaamatu lugu, lav Ants Simm1919, Ülemiste vanake, lav Ants Simm1922, Paunvere, lav Leopold Hansen1923, Nukitsamees, lav Julius Põder1924, Laul õnnest, lav Julius Põder1926 Kapsapea, lav Voldemar Mettus1926, Harald tegutseb, lav Voldemar Mettus1935, Tagahoovis, lav Kaarli Aluoja1938, Kevade, lav Juhan Kull1939, Äripäev, lav Alfred Mering1946, Onu paremad päevad, lav Kaarel Ird1946, Ärimehed, lav Kaarel Ird1946, Kapsapea, lav Kaarel Ird1953, Kevade, lav Gunnar Kilgas1954, Kapsapea, lav Epp Kaidu1966, Paunvere, lav Kaarel Ird1967, Kevade (ballett Ülo Vinteri muusikale), lav Ida Urbel1969, Nukitsamees, lav Heikki Haravee1974, Tagahoovis, lav Kaarel Ird1984, Suvi, lav Raivo Adlas1987, Oli kord (kompositsioon Lutsu mälestuste ja följetonidepõhjal), lav Jüri Lumiste ja Kuno Otsus1996, Tali (Madis Kõivu dialoogid), lav Raivo Adlas2009, Kevade (tantsuetendus Ardo Ran Varrese muusikale), lavRuslan Stepanov2010, Huntluts (Mati Undi lugu Lutsu teemadel), lav Ingo Normet2010, Nukitsamees (Olav Ehala lastemuusikal), lav Eva KlemetsMati Unt ja VanemuineTöötanud 1966-72 kirjandusala juhatajanaNäidendid, dramatiseeringud Undi teostest1966 See maailm või teine, lavastaja Heikki Haravee1968, Phaethon, päikese poeg, lav Kaarel Ird2006 Tühirand, dramatiseering ja lavastus Ingomar VihmarTöötlused, dramatiseeringud teiste autorite teostest, tõlked1968, RSN (dramatiseering A.Gaidari jutustusest) lav HeikkiHaravee1970 Charley tädi (töötlus B.Thomase motiividel), lav Kuno Otsus1970 Südasuvi 1941 (dramatiseering P.Kuusbergi romaanist), lavEvald Hermaküla1971, Sina, kes sa saad kõrvakiile (L.Andrejevi näidendi dramaturgilinetöötlus), lav Evald Hermaküla1971, Maria (A.Salõnski näidendi tõlge), lav Evald Hermaküla2001, Meister ja Margarita (näidend Mihhail Bulgakovi samanimeliseromaani motiividel)2006, Vend Antigone, ema Oidipus (näidend Sophoklese jaEuripidese tragöödiate alusel)

Lavastused1967 J. Liiv ja P-E. Rummo, Suits pööriööluhtadelt(koos Ela Undiga)1983 F. Schiller, Röövlid1994, W. Gombrowicz, Iwona, Burgundia printsess1995, A. H. Tammsaare / M. Unt Taevane ja maine armastus1997, J. Anouilh, Lõoke taeva all1997, W. Shakespeare, Hamleti tragöödia (ka tõlge)2000, W.Gombrowicz, Laulatus2000, M. Bulgakov / M. Unt, Meister ja Margarita2001. A. Tšehhov, Kirsiaed (ka tõlge)2002, V. Vahing, Potteri lõpp2003, M. Unt, Vend Antigone, õde Oidipus2003, E. John / T. Rice, Aida2004, A. Kivirähk, Romeo ja Julia2004, H. Ibsen, Ehitusmeister SolnessThomas OskaryEluÜks ainus silmapilk on elu,Kahest igawikust piiratud:Üks nendest see, mis enne oli,Ja teine, mis on pärast meidPea meeles, inimene, -See on ainus silmapilk!See läheb ja ei tuleSiis enam tagasi.Päew läheb mööda…Aasta läheb… ja ajaratasKäib hirmsa kiirega. JaEnnem kui sa arwadOn käes ju lõpp.Kuid enne aga,Kui kätte jõuab öö,Meid kutsub, ootabWeel tegemata töö.Sest unistuseks eluWõib olla ainult sellele,Kes magab ja ei kuuleSiis äratuse häält.Üks ainus silmapilk on elu,Kahest igawikust piiratud:Üks nendest see, mis enne oli,Ja teine, mis on pärast meid.Hannes Kaljujärv ja Mati Unt Vanemuise ees“Hamleti” proovide ajal 1997.aastalSee 1907. aasta 15. veebruari Postimehes pseudonüümi all ilmunudluuletus on Oskar Lutsu esimene teadaolev trükis ilmunud tekst.

Ma olen kirjanikuna alati hädas olnud story või narratiivi või loo võisüžee või niisuguse asjaga. Ma tean, et need on kõik enam-vähemolemas ja sada korda läbi kirjutatud, mingit variantigi pole enam,kõik variandid on olnud, ja ma ei suuda uusi välja mõelda. (Teiseautori) näidendis aga – erinevalt romaanist – on üks asi ette antud,mis siis tuleks elustada. Ma pääsen loo väljamõtlemisest.Teiseks. Kirjutamine on absoluutselt üksildane tegevus. Masin võiarvuti – sa ainult annad sinna ära, sa ei saa mitte midagi sealt vastu,ühtegi vastukaja sealt ei tule, ainus asi on kõhklus, ja kõik.Aga teatris toimub mingi energiavahetus. Tähendab, ükskõik, kuipalju ma energiat ka näitlejatele ära ei annaks, ma saan neilt ka vastu.Toimub niisugune asi, mis ei ole nii üksildane ega mõttetu, nagukirjanduse tegemine tundub olevat. Teatri puhul on inimlik kontakttähtis – mitte see, et sa mingisugusesse masinasse trükid mingisuguseidväljamõeldud lauseid, mille peale masin ei tee teist ega kolmandatnägugi.Mati Unt, Lavastajaraamat, 2001Hannes Kaljujärv:Kui on mingi “nii-öelda lavastaja”, siis temaga teed, mida ise tahad,ta ei kontrolli sind, kuid resultaat võib mingis mõttes sama olla. Matimuidugi oli Lavastaja ja mina teda usaldasin. Kuna ma usaldasinteda, siis ma arvasin, et tema kontrollib mind, aga tegelikult teginikkagi mina ise. Hea lavastaja tuleb näitlejale appi, kasvõi sellega, etta suunab aktsendi sinu pealt ära, kui ikka päris häda käes on. Matipuhul oli ikka kontroll peal, et asi ei väljuks raamidest. Ja alati onhea, kui öeldakse, et tee kuidagi nii, ja kui näitleja sealt välja ei rabele,siis öeldakse, tee teistmoodi.….kogumik “Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist”, 2008Lavastuse „Huntluts” aluseks olev Mati Undi teatritekst „Tänaõhta kell kuus viskame Lutsu” esietendus esmakordselt EestiDraamateatris 6. detsembril 1998. aastal. Lavastaja, lavakujundus,muusika: Mati Unt. Kostüümikunstnik Jaanus Vahtra. Osades:Arnu - Mait Malmsten, Toots - Ivo Uukkivi, Kiir - Taavi Eelmaa,Luts - Andrus Vaarik, Imesson - Guido Kangur, Lible - Rein Oja,Kuslap - Andres Puustusmaa, Julk-Jüri - Jaanus Orgulas, Bolotov- Aleksander Eelmaa, Sumpfentrop - Sulev Teppart, Laur - RaimoPass, Teele - Viire Valdma, Virve - Elina Reinold, Juuli - MariaAvdjushko, Maali - Pille Lukin, Vanaema - Ester Pajusoo, UduvereMall - Mall Hansen.Mati Unt Sven Karjale Hommikul, 22.4.,99Sven,tegelikult ma veidi solvusin: miks eesti-draama-festivalile tuua ameerika-hiinatükk*, kui on ju olemas Luts**, mis hakkas ilusti voolama,hakkas kaduma ka kriitikute pikkuse-sugestiooni mõju, publiku arvkasvas ja vastuvõtt oli hea?Et ta Elina raseduse ja Maidu võimaliku 3-kuuse filmi pärast seismajäi, pole minu süü.Karusoo*** ei laseks teda muidu Tartusse, aga ma tahan, et ta Tartusoleks! Ikkagi justkui – elutöö vmtTervitades MatiP.S. Anname ta niikuinii piltidega raamatuna**** välja, siis ei saaKarusoo tast päriselt jagu.* jutt käib Undi lavastusest “M.Butterfly”, mis osales teatrifestivalilDraama 1999.aastal** mõeldud siis loomulikult lavastust “Täna õhta kell kuus viskameLutsu”, mille kestuseks kujunes neli ja pool tundi*** Merle Karusoo oli Eesti Draamateatri kunstiline juht 1998-99**** 1999.aastal kirjastuses Kupar ilmunud kogumik “Huntluts”sisaldab Mati Undi Lutsu-ainelisi teatritekste “Täna õhta kell kuusviskame Lutsu”, “Inimesed saunalaval” ja “Oskar”.

Kiir - Taavi EelmaaTeele - Viire ValdmaToots - Ivo UukkiviToots - Ivo Uukkivi, Kuslap - Andres Puustusmaa, Lible - Rein OjaToots - Ivo UukkiviTeele - Viire ValdmaLible - Rein Oja, Toots - Ivo Uukkivi, Julk-Jüri - Jaanus Orgulas“Täna õhta kell kuus viskame Lutsu”, 1998Fotod: Eesti Draamateatri arhiiv,fotograaf: Mati Hiis

Ütleksin, et Mati on absoluutne kirjanik, aga seda olen varem kaütelnud, nüüd ütlen veel, et rangelt võttes on ta meie ainuke (kunagioli Oskar Luts ka, aga tema on juba surnud) ja kui kirjanikud ärakaotatakse – kokkuhoiu mõttes näiteks - , tuleks Mati Unt säilitada,võibolla üksikule saarele kaasa võtta, või võtta kaasa tema teosed.Nende järgi võib kirjanduse taastada.Madis Kõiv, Keel ja Kirjandus, nr 1, 1994Luts ja Unt on mõnes mõttes ühtmoodi kirjanikud. Mõlemad nadon loonud oma maailma tükkidest, mida seob kokku üks joru, midaRunnel on kunagi nimetanud torupilliefektiks. Minu arust on justlugeja mälu olnud see, mida selle torupilli tuulekotiks kasutatakse.Mälule toetub arusaamine arhetüüpidest, mälu lubab üle piiri mängimist.Seekord on aga Unt hoolega vaeva näinud, et seda mälu lammutada,mitte lasta tal vaatajat või lugejat kaasa viia.Tiit Hennoste, Looming, nr 9, 2000Hando RunnelMina usun Unti.Ma mõtlen Matit.Ma räägin uskumisest Mati Unti.Vahel katsun kahelda, kõvasti.Aga kaua ei jõua.Hakkan uskuma jälle.Mõjub charlatan´ina,šamaanina, kui veiderdab.Aga mingi vägi voogab,ning võtab võlli.Ega anna vabaks.Ja usun uskmatut.See on Unt.See olen mina,uskuja Unti.kogumik “Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist”, 2008See on Undi võitlus Lutsuga. «Huntlutsus» on sellel võitlusel olemaspalju sisemisi kordajaid. Kiire võitlus Tootsiga. Vanaisa võitlus lutsuga.Julk-Jüri võitlus lohemaoga (Tootsi kujul). See on nagu mingiaction-teater, kus aina erinevatesse kehastustesse materialiseeruvadPalamuse titaanid üha heitlevad ega lõpeta enam iialgi.Iga uus tekst on raiumiskatse, mille tagajärg on ühene ja ette teada.Uued pead kasvavad asemele. Palju päid, mitmekesiseid, aga äratuntavasseinvarianti koonduvaid päid. Terve peade mets. See on võitlus,milles kangelane hästi teab, et tema eesmärk on dramaatiliselt suurendadalohepeade populatsiooni. Ja ta raiub andumusega. Sest niisaab rohkemp. Palju rohkemp saab niimoodi.Korrat, kos mõek? Löös kah sekka!Andreas W , Postimees, 26.veebr, 2000Kevade, 2009.

Kevade, 1953.Arno – Kristjan Torop, Kuslap – Velda Otsus

Tali, 1996.Tali –Aivar TommingasKösterLembit EelmäeToots –Jaan KihoLuts –Ants Ander

Kevade, 1967.

Teatrijuht PAAVO NÕGENEMuusikajuht MIHKEL KÜTSONDraamajuht SVEN KARJABalletijuht MARE TOMMINGASTrupijuht EDA HINNOLavastusala juhataja LUI LÄÄTSPealavameister RAIT RANDOJALavameistrid AVO ANNI, HILLAR LAANEDekoratsiooniala juhataja AARNE HANSALUDekoratsioonide teostus AIN AUSTA, INNARI TOOME,ANDRES LINDOK, TERJE KIHO, LEENAMARI PIRN,SIRJE KOLPAKOVA, MARIKA RAUDAM,ALEKSANDR KARZUBOV, INDREK OTS,EINO REINAPU, MART RAJA, ARVO LIPPINGKostüümiala juhataja IVIKA JÕESAARKostüümiala juhataja asetäitja PIRET UNIVERMeeste kostüümid RUTH REHME-RÄHNINaiste kostüümid KÜLLI KUKKKostüümide teostus LUULE LUHT, ANNELI VASSAR,DAISY TIIKOJA, ELLI NÖPS, MAIRIT JOONAS,VALENTINA KALVIK, OLGA VILGATS,KAIRE ARUJÕE, IRINA MEDVEDEVA, INKERI ORASMAA,IVI VELS, RIINA LÕHMUS, HENN LAIDVEE,MALLE VÄRNO, MATI LAAS, JUTA REBENKostüümilao juhataja MARIS PLADORiieturid EVA KÕIV, MARIS PLADOJumestusala juhataja ANNE-LY SOOGrimm IRINA VÕSASTESoengud JANIKA KOLJURekvisiidiala juhataja LIINA MARTOJARekvisiitor KAIE UUSTALValgustusala juhataja ANDRES SARVValgustajad ALVAR FUCHS, TÕNU EIMRA, SIIM ALLAS,ANDRUS TREIER, VILLU ADAMSON, TAURI KÖTSI,MADIS FUCHSHeli- ja videoala juhataja TOIVO TENNOHelirežissöörid KALEV KÄÄPA, ANDREAS KANGURKavalehe koostanud SVEN KARJAKavalehe kujundus KRISTINA KÜTTEmakeelne kultuur on hindamatu väärtus.30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.Lubame hea seista fondi käekäigu eestOlga Aasav, Kalev Kase, Mart Avarmaa, Tartu linnVanemuise Fond on loodud teatri töötajateerialase arengu ja koolituse toetuseks.Fondi on võimalik teha annetusi:SA Tartu KultuurkapitalÜhispank 10102052050006Sampo Pank 334408570002Märksõna: VANEMUISE FONDVanemuise teater tänabOlga Aasavit, Mart Avarmaad, Alar Kroodot,Kalev Kaset, Mati Kermast, Tartu linna