HUNTLUTS - Vanemuine

Lavastajalt:Commedia dell´arte on teatrivorm, kus publikule tuttavad tegelased(Arlekiin, Pulcinella, Kapten jt ) satuvad erinevatesse situatsioonidesseja näitlejad improviseerivad teksti kohapeal ise, lähtudes kujuloogikast ja suhetest teiste kujudega. Itaalia ja prantsuse päritolukomöödiategelased on üldtuttavad, nende tüpaaže on kasutanudMoliere oma komöödiates, ainult et tema on tegelastele ka dialoogilahti kirjutanud. Igal rahval on taolisi commedia dell´arte stiilisigituttavaid tegelasi, Eestis vaieldamatult Toots, Kiir, Tõnisson, RajaTeele.Igasugune traditsioon saab kusagilt alguse. Tootsi ja Kiire karakteridon Jaanus Orgulase ja Ervin Abeli kehastuses olnud iseloomustuseksjärgnevatele, ka filmitriloogiale. Võib väita, et suur osa eesti noortestpole „Kevadet” ja „Suve” lugenud, vaid eelkõige just filme vaadanud.Ja seetõttu ilma jäänud paljust valusast, nukrast ja ka naljakast, midaLutsu romaanid tegelikult sisaldavad.Aga mil määral võib eelnevaid tõekspidamisi, malle muuta? Ilma etautori poolt loodu kätte maksma ei hakkaks? Unt alustas sellest, etliitis Imeliku ja Tõnissoni, sai uueks tegelaseks Imessoni. Tekitas kavenelase ja sakslase koondkujud - Bolotovi ja Sumpfentropi. Kes soovibUndi versiooniga täpsemalt tutvuda – lugegu raamatut „Huntluts”.Oleme oma versioonis ka Undi poolt kirjutatust palju väljajätnud, kaasa arvatud Bolotovi ja Sumpfentropi tegelaskujud. Nautisimeproovides Lutsu keelt ja huumorit, Undi meisterlikkust erinevatekihtide leidmisel ja liitmisel, mis muudab tema näidendi, naguka ta parimad romaanid ja lavastused kihiliste napoleonikookidesarnaseks. Väga maitsvateks, üllatavateks, mitte ülearu magusateks.Ja nad peidavad eneses inimese olemise saladust.Ingo NormetAutori saatesõnastnäitlejateleMessa teed, lavastamine algab tihti mingist esmapildist, mingist painajalikustkaemusest. Olen ise Vooremaal kasvand, olen lisaks veelKaljukits nigu Lutski, olen melanhoolik nigu temagi. Lutsu puhuloli selleks pildiks mul juba aastaid mälestus oma sünnikoha taevast.Vooremaal on taevas nimelt väga suur - ku sa just parajasti oru põhjasvõsas ei ole. Vooremaal on väga avar (vahel kümme kilomeetrit)orisont, mille kohal - eriti äikeselisel ja oovihmasel augustil - ujuvadsuured, ükskõiksed ja õudsed pilvemürakad. Vaadeldes rändavaidpilvi - eks ole see ju ka üks Lutsu põhimotiiv! Kesse vaatleb? Ikka see,kelle kohta kadund Juhan on öelnud: "Kõrges rohus suures rahus tillukenemees/kuulab aja voolamist, / ta pilk on pilvedes." LapsepõlvemälestusedPalamuselt, Tormast, Voorelt ja Saarelt sundisidki mindseda edendust tegema - ehkki olud pilvelaamad lavalt ära jätsid. Olenvist kolmandat korda lavastades tundnd täpselt seda tunnet, midama praegu tunnen. Tammsaare ja Luts põle mitte ilmaasjata meietähtsaimad kirjanikud. Miskit väga salajast peitub neis. /---/Kud siiski on mul oma salaootus: iga edendus (ja tema lavastusprotsess)muutub ju paratamatult omaette mikrukosmoseks, kos akkavadelama oma siadused, kos mälestuste mälestuste tatine sentimentaalsusseguneb tulevikulootuste kalgi koledusega.*Messe siis jälle on? – Messe ikke on? Eks sa nää, et Vooremaal seisavad,kannatavad, istuvad, mautavad, rügelevad, kossavad, kõnnivad,lehkivad, kooserdavad, mõtisklevad, sumpsivad, molutavad,ampslevad, elgutavad, mediteerivad, armatsevad, litutavad,keegerdavad, vilosohveerivad, räidavad, luuskavad, õiguvad, keksavadja sahkavad Lutsu tegelased. Messa ing veel tahad?Olen ette võtnd kogu Lutsu loomingu, ehkki kandvaks teljeks jäi Kevad-Suvi-Sügis-nimelineeepos. Mitmed Lutsu tegelased on ühendatud(Imelik/ Tõnisson/Vähkmann = Imesson; Kuslap/Maariale-kirjutaja/Mobi = Kuslap ; Julk-Jüri/ Apteeker = Julk-Jüri jne. jne.jne.),samuti on võimendatud läbi Lutsu loomingu punktiirselt esinevaidkinnisideid, skeeme ja ka väikeseid süseekesi (näiteks Virve ja tema