Mahepõllumajandus Eestis 2011 / Organic farming in ... - Maheklubi

Mahepõllumajandus Eestis
Organic Farming In Estonia
2011

Toimetanud Airi Vetemaa, Merit Mikk
Tõlkinud Ea Velsvebel Greenwood, Stephen Greenwood
Fotod Merit Mikk, Airi Vetemaa, Kersti Kahu, Ilmar Tamm,
Elen Peetsmann, erakogu
Täname Eve Ader, Egon Palts, Mirjam Pikkmets-Kaas,
Elen Peetsmann
Kujundanud Hele Hanson-Penu / AS Ecoprint
Trükitud AS Pajo
Koostanud Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
Välja andnud Põllumajandusministeerium
Edited by Airi Vetemaa, Merit Mikk
Translated by Ea Velsvebel Greenwood, Stephen Greenwood
Photos by Merit Mikk, Airi Vetemaa, Kersti Kahu, Ilmar Tamm,
Elen Peetsmann, private collection
Special thanks to Eve Ader, Egon Palts, Mirjam Pikkmets-Kaas,
Elen Peetsmann
Design by Hele Hanson-Penu / AS Ecoprint
Printed by
Compiled by Estonian Organic Farming Foundation
Published by Ministry of Agriculture, Republic of Estonia
ISSN-L 1736-8952
ISSN 1736-8952 (Trükis)
ISSN 1736-8960 (Võrguväljaanne)
Tallinn 2012
Mahetootja toodab tervist
Mahepõllumajandus Eestis on laienenud tempokalt ja see teeb
rõõmu. Samuti ka see, et Eestimaa inimesed on toidulauda kattes
muutunud teadlikumaks, seeläbi ka nõudlikumaks ning valivad
ehedat ja maitsvamat toitu. Õigesti korraldatud mahepõllumajandus
ja mahe mõtte- ning elulaad aitavad säästa loodust ja
vältida toidu raiskamist. Sellega aitame kaasa maailma näljahäda
ja keskkonnaprobleemide leevendamisele. Mahepõllumajandus
on väärt põllumajandus ja soovin mahetootjatele edu!
Põllumajandusminister
Helir-Valdor Seeder
Organic producer produces health
I am glad that organic farming in Estonia has expanded quickly.
I am also glad that Estonians have become more aware and
demanding when setting their dining tables and choose pure
and tastier food. Appropriately managed organic farming and
an organic way of life and thinking help to preserve nature and
avoid wasting food. Through this, we help to alleviate global
hunger and environmental problems. Organic farming is valued
agriculture and I wish organic producers success!
Minister of Agriculture
Helir-Valdor Seeder
3

Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................... 5
Mis on mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus?.......................... 6
Mahepõllumajanduse areng Eestis..................................................... 8
Mahepõllumajanduslik taimekasvatus............................................ 17
Mahepõllumajanduslik loomakasvatus.......................................... 19
Mahetoidu töötlemine........................................................................... 22
Mahetoidu pakkumine toitlustusasutustes.................................. 24
Mahetoidu turustamine......................................................................... 25
Õigusaktid.................................................................................................... 28
Kontroll.......................................................................................................... 29
Märgistamine............................................................................................. 32
Mahepõllumajanduse arengukava................................................... 35
Mahepõllumajanduse toetus............................................................... 37
Koolitus......................................................................................................... 40
Nõustamine................................................................................................. 42
Uuringud...................................................................................................... 43
Kontaktid....................................................................................................... 47
Sissejuhatus
Mahepõllumajandus on üha populaarsem kogu maailmas.
2010. aastal oli maailma mahepõllumajandusliku maa pindala
37 miljonit hektarit ja mahetootjate arv 1,6 miljonit, sellest
Euroopas oli 10 miljonit hektarit ja 280 000 tootjat. Maailma
maheturu mahuks hinnati 2010. a 44,5 mld eurot, Euroopa
maheturu mahuks 19,6 mld eurot.
Mahetoidu ostueelistuse peamiste põhjustena nimetavad
tarbijad eelkõige, et mahetoit on tervislik, maitsev ja GMO-vaba.
Paljud tarbijad leiavad, et mahetooteid ostes aitavad nad kaasa
keskkonnakaitsele ja loomade heaolule.
Eestis on mahetootmine kiiresti laienenud, mahemaa pind on
võrreldes 2000. aastaga üle kümne korra kasvanud. Paraku pole
töötlemine ja turustamine suutnud tootmise kasvuga sammu
pidada. Mahesektori arenemisele aitavad kaasa Eesti mahepõllumajanduse
arengukava aastateks 2007–2013 ja maaelu
arengukava 2007–2013.
Contents
Introduction................................................................................................... 5
What is organic farming?......................................................................... 7
Development of organic farming in Estonia................................. 11
Organic plant production..................................................................... 18
Organic animal husbandry.................................................................... 21
Processing of organic food................................................................... 23
Organic catering....................................................................................... 25
Organic food in the marketplace....................................................... 26
Legal acts..................................................................................................... 29
Control........................................................................................................... 30
Labelling....................................................................................................... 33
Organic farming action plan................................................................ 36
Organic farming support...................................................................... 38
Training......................................................................................................... 40
Advisory work............................................................................................. 42
Research....................................................................................................... 45
Contacts......................................................................................................... 47
Introduction
Organic farming is growing in popularity everywhere in the
world. There were 37 million hectares of organic land and
1.6 million organic producers in the world in 2010. Out of this
10 million hectares and 280 000 farmers were in Europe. The
world organic market size was estimated to be 44.5 billion € in
2010, and the European market size 19.6 billion €.
Consumers identify several intersecting reasons for preferring
organic products over conventional. Organic food is regarded
as more healthy and tasty, and more likely to carry a guarantee
of safety such as being GMO-free. Many consumers regard
the purchasing of organic products as a way to contribute to
environmental protection and animal welfare.
In Estonia, organic land has expanded more than ten times
since 2000, but processing and marketing has not kept up
with this growth. The Estonian Organic Farming Action Plan
2007–2013 and the Estonian Rural Development Plan 2007–2013
will contribute to the expansion of the organic sector in Estonia.
5

Mis on mahe- ehk ökoloogiline
põllumajandus?
Mahe- ehk ökoloogilise põllumajanduse olulisemad põhimõtted:
mullaviljakuse säilitamiseks ja suurendamiseks antakse mulda
piisavalt orgaanilist ainet, soodustatakse mulla bioloogilist
aktiivsust, haritakse seda sobival viisil ja optimaalsel ajal. Mulla
toitainevarusid täiendatakse eelkõige liblikõieliste poolt seotud
lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, püütakse takistada
toitainete kadu;
mineraalset lämmastikväetist ei kasutata;
valdavalt kasutatakse ennetavaid, looduslikel protsessidel
põhinevaid või mehaanilisi umbrohu, haiguste ja kahjurite
tõrje meetodeid;
rakendatakse sobivaid külvikordi, kasvatatakse kahjustuskindlamaid
sorte, soodustatakse kahjustajate looduslike vaenlaste
(nt röövtoidulised putukad) esinemist;
peetakse tähtsaks loomade heaolu: loomad saavad loomulikult
käituda (nt sead tuhnida, kanad siblida), nad pääsevad
karjamaale või välialale ja söövad mahesööta;
loomade paljunemist ei mõjutata hormoonide abil, ei kasutata
kasvustimulaatoreid ega sünteetilisi ravimeid haiguste ennetuseks;
loomade arv hoitakse tasakaalus põllumajandusmaa suurusega;
geneetiliselt muundatud organismide (GMO), GMOdest või
GMOdega toodetud toodete kasutamine on keelatud;
soodustatakse elustiku mitmekesisust kui tootmisprotsessi
olulist tuge.
Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse või vesiviljelusega
alustamise järel rakendub üleminekuaeg, mil tuleb
järgida mahepõllumajanduse nõudeid, kuid oma toodangut
veel mahetootena märgistada ei saa.
Mahetoidu töötlemine:
lubatud lisaainete loetelus on vaid väike hulk peamiselt looduslikku
päritolu aineid;
sünteetiliste lõhna-, maitse- ja värvainete, magusainete,
maitse tugevdajate, GMOde ja ioniseeriva kiirguse kasutamine
lubatud ei ole.
What is organic farming?
The most important principles of organic agriculture are:
soil fertility is preserved and increased by maintaining organic
matter levels, encouraging soil biological activity, and using
the right soil cultivation at the optimal time. Nutrients are
provided (via biological nitrogen fixation) by legumes and
effective recycling of organic material such as crop residues
and livestock manures;
mineral nitrogen fertilisers are not used;
weed, disease and pest control relies primarily on preventive
natural methods or mechanical methods;
appropriate crop rotations are practiced, resistant varieties are
grown, useful predators that eat pests are encouraged;
animal welfare is important; the conditions are provided for
natural behaviour, having access to grassland or outdoor areas,
eating organic fodder;
the use of substances to promote growth or production
and the use of hormones or similar substances to control
reproduction or for other purposes is prohibited; synthetic
allopathic veterinary medicinal products are not used for
preventive treatment;
the number of animals kept is balanced with the size of the
land;
genetically modified organisms (GMOs) and products
produced from or by GMOs are not used;
biodiversity is preserved and enhanced as much as possible.
The farmer has to go through conversion period after starting
organic plant and/or livestock production; during this period the
produce from the farm cannot be labelled as organic.
Processing of organic food:
only a few mostly natural additives are allowed;
synthetic flavourings, sweeteners, flavour enhancers, GMOs
and irradiation are not permitted.
6 7

Mahepõllumajanduse areng Eestis
Mahepõllumajanduse alguseks Eestis võib pidada aastat 1989,
mil moodustati Eesti Biodünaamika Ühing, kes töötas ülemaailmse
mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM standardite
alusel välja Eesti esimesed ökoloogilise põllumajanduse standardid,
võttis kasutusele kaubamärgi ÖKO ning hakkas tootjaid
kontrollima.
1992. a asutati piirkondlik organisatsioon Kagu-Eesti Bios, kes
hiljem tegutses ka kontrollorganisatsioonina. 90-ndate alguses
loodi mitu maakondlikku mahetootjate organisatsiooni (Saare-,
Lääne- ja Viljandimaal).
Üheksakümnendate keskel mahepõllumajanduse areng mõnevõrra
vaibus.
Uue tõusu alguseks saab lugeda aastat 1997, kui võeti vastu
esimene mahepõllumajanduse seadus. Aktiivselt hakkas mahepõllumajanduse
valdkonnas tegutsema Ökoloogiliste Tehnoloogiate
Keskus, kes korraldab koolitusi, annab välja infomaterjale ja
viib ellu arendusprojekte.
2000. a asutati Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, kes on
samuti aktiivselt mahepõllumajanduse edendamisega tegelenud.
Põllumajandusministeeriumis loodi samal aastal keskkonnabüroo,
kes vastutas ka mahepõllumajanduse valdkonna
arendamise eest. 2004. aastast alates tegeleb selle valdkonnaga
taimetervise osakonna mahepõllumajanduse büroo.
Viimasel aastakümnel on loodud mitu kohalikku tootjaorganisatsiooni
(Saare-, Hiiu-, Harju-, Pärnu- ja Lääne- Virumaal).
2008. a asutati Eesti Maaülikooli Mahekeskus, mille eesmärk on
koondada teave ja oskused, mis on Eesti Maaülikoolis olemas
mahepõllumajanduse- ja toidu valdkonna teadusuuringutest
ning algatada uusi tegevusi.
2006. a juulis asutasid aktiivselt tegutsevad maheorganisatsioonid
Mahepõllumajanduse Koostöökogu, mille eesmärk on
ühiselt seista mahepõllumajanduse hea käekäigu eest. Asutajaliikmed
on MTÜ Eesti Biodünaamika Ühing, TÜ Eesti Maheliha,
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, MTÜ Harju Mahetootjate
Ühing, MTÜ Hiiumahe, MTÜ Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ
Saare Mahe ja MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus.
Kõik hiljem asutatud maheorganisatsioonid on astunud ka Koostöökogu
liikmeteks: 2007. a lisandus MTÜ Pärnu Mahe, 2009. a TÜ
Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik ja Sihtasutus Eesti Maaülikooli Mahekeskus
ning 2011. a MTÜ Virumaa Mahetootjad.
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika
Ühing kuuluvad ka ülemaailmsesse mahepõllumajandusorganisatsiooni
IFOAM. Esimene neist esindab Eestit IFOAMi Euroopa
Liidu Grupis.
Alates 2010. aastast korraldatakse Eesti aasta parima mahetootja
ja parima mahetoote konkursse. 2011. a parimaks tootjaks kuulutati
Jaan ja Anne Kiideri OÜ Riido Ökotalu ning parimaks tooteks
Katrin Seppa-Silmere valmistatud šokolaadikreem kamaga.
Infot mahepõllumajanduse kohta saab mitmest allikast. Põllumajandusministeeriumi
ja Euroopa Liidu toetusel on ilmunud
mahepõllumajandusalaseid trükiseid, koostajateks peamiselt
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate
Keskus. Neist viimane annab 1996. aastast välja ajakirja
„Mahepõllumajanduse leht“. Ajakirja on ilmunud 57 numbrit.
Mahetootjatele pakutakse tasuta koolitusi mahepõllumajandusliku
tootmise, töötlemise ja turustamise vallas. Tootjad saavad
pöörduda ka mahenõustajate poole, töötlemisnõustajaid kahjuks
pole.
Mahetootmise teadusuuringuid on Eestis teinud peamiselt Eesti
Maaülikool, Jõgeva Sordiaretuse Instituut, Põllumajandusuuringute
Keskus ja Eesti Maaviljeluse Instituut. Eesmärgiga ergutada
mahepõllumajanduslikku uurimistööd, annab EMÜ Mahekeskus
alates 2010. a välja stipendiume Eesti Maaülikooli mahepõllumajandusteemaliste
lõputööde autorite ja noorteadlaste premeerimiseks.
Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete
annetustest
Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamine Saaremaal
Meeting of Organic Farming Platform in Saaremaa 9

Mahetootmine on laienenud tempokalt (joonised 1 ja 2, lk
14), üks põhjusi on alates 2000. aastast makstav mahepõllumajandusliku
tootmise toetus. 2011. aastal oli mahepõllumajandusliku
maa pindala 134 057 hektarit (ligi 14% kogu põllumajandusmaast)
ning mahetootjaid 1431. Lisaks on kontrollitud
1040 ha looduslikke korjealasid. Maheettevõtted on aasta-aastalt
suure nenud, nende keskmine mahepõllumajandusmaa pind on
94 hektarit. Kuue Eesti suurima maheettevõtte pindala ulatub
üle 1000 hektari.
Mahetootjate arvu poolest on esikohal Võrumaa, mahemaa
pindala poolest aga Saaremaa. Mahetootmine on levinum veel
Tartu-, Viljandi-, Pärnu-, Rapla- ja Läänemaal (joonised 3 ja 4, lk
15). Kõige suurem on mahepõllumajandusmaa osakaal Hiiumaal,
kus see moodustab kogu põllumajandusmaast ligi kaks kolmandikku.
Mahetöötlemise ja -turustamise areng on olnud suhteliselt
tagasihoidlik. 2011. a lõpus oli mahepõllumajanduse registris
127 töötlejat, pakendajat, ladustajat ja turustajat. Mahetooted
jõuavad ostjateni peamiselt ökopoodide ja otsemüügi kaudu,
järjest rohkem leiab mahetooteid ka tavapoodidest. Tarbijate
huvi mahetoitu osta on viimasel paaril aastal tuntavalt suurenenud,
seda ka majanduslanguse tingimustes. Loodetavasti jõuab
mahetoit töötlemise ja turustamise arenedes lähiaastatel kõigi
soovijateni. Selline on ka 2007. aastal kinnitatud Eesti mahepõllumajanduse
arengukava 2007–2013 põhieesmärk.
Mitmesugust informatsiooni mahepõllumajanduse
kohta saab veebilehelt www.maheklubi.ee.
Development of organic farming in
Estonia
The development of Estonian organic farming began in 1989
when the Estonian Biodynamic Association was founded. The
Association used IFOAM (International Federation of Organic
Agriculture Movements) standards to work out the first Estonian
organic agriculture standards and started to use the trademark
„ÖKO“ and also started to control the producers. In 1992 the
regional organisation South-East Estonian Bios was established.
Later it acted also as control body. In the beginning of the
90’s several local organic organisations were founded (in Võru,
Saare, Lääne and Viljandi County). In the middle of the 90’s the
development slowed down somewhat.
The year of 1997, when the first Estonian Organic Farming Act
came into force, can be seen as the beginning of a new phase
of development. The Centre for Ecological Engineering started
actively organising educational events, published informational
brochures and brought to life development projects.
In 2000 the Estonian Organic Farming Foundation was created
and has been very active in developing organic farming. The
Agri-Environment Bureau was founded by the Ministry of
Agriculture in 2000. The bureau was responsible for the oversight
of organic farming. From 2004 the Organic Agriculture Bureau
assumed oversight responsibilities.
The first organic producers cooperative was founded in 2003,
called Eesti Maheliha (Estonian Organic Meat). As the name
suggests, the initial aim of the cooperative was to bring into
the marketplace local organic meat products. This aim has been
realized in 2008. In the course of time the union’s vision widened
and they started to include other food groups (grain, vegetables
and fruit, milk, honey and herbs). With a current membership
of nearly 100, the organisation has been renamed Eesti Mahe
(Estonian Organic) in 2007.
The last decade has seen the creation of several local production
organisations – in Saare, Hiiu, Harju, Pärnu and Lääne-Viru
County.
In 2008 the Research Centre of Organic Farming was established
in order to congregate different organic farming and food
studies in Estonian University of Life Sciences and to activate
further activities.
In July 2006, eight organic farming organisations founded the
Estonian Organic Farming Platform, the main aim of which is to
develop organic farming sector. All the active Estonian organic
10 11

farming organisations took part in founding the platform:
the Estonian Biodynamic Association, the Estonian Organic
Meat, the Estonian Organic Farming Foundation, Harju Organic
Farmer’s Association, Hiiu Organic, Läänemaa Organic Farmers’
Society, Saare Organic and the Centre for Ecological Engineering.
All newly founded organic organisations have joined the
platform: Pärnu Organic in 2007, South-Estonian Food Network
and Research Centre of Organic Farming, Estonian University of
Life Sciences in 2009 and Virumaa Organic Producers in 2011.
The Estonian Organic Farming Foundation and the Estonian
Biodynamic Association are also members of worldwide
umbrella organisation for the organic movement IFOAM. The
first of them represents Estonia in IFOAM EU Group.
Since 2010, the competition for the best Estonian organic
producer and the best organic product is organised. In 2011the
best producer was Jaan and Anne Kiider’s Riido Ökotalu and the
best product was Katrin Seppa-Silmere’s chocolate cream with
kama (cereal mixture).
Information about organic farming can be found from many
sources. With the support of the Ministry of Agriculture and the
European Union several publications about organic agriculture
have been published, mainly put together by the Estonian
Organic Farming Foundation and the Centre for Ecological
Engineering. The latter organisation has also been publishing
a quarterly organic magazine „Mahepõllumajanduse leht“ since
1996. 57 issues of the magazine have been published.
Organic producers are offered free courses in organic farming,
processing and marketing.
Producers can reach out for help from organic advisors, but
unfortunately there are no advisers for processors.
Research has been carried out mainly by the Estonian University
of Life Sciences, the Jõgeva Plant Breeding Institute, the
Agricultural Research Centre and the Estonian Research Institute
of Agriculture.
In order to encourage organic research among students and
young researchers in the Estonian University of Life Sciences the
Centre of Organic Farming has established the competition for
organic scholarships. The scholarships are based on private and
corporate donations.
Organic production has grown rapidly (figure 1 & 2, p 14), one
of the reasons being the financial support given per organic
hectare since the year 2000. By 2011 organic land (134 057 ha)
was about 14% of all agricultural land in use, with 1431 organic
producers. In addition 1040 ha natural areas were certified. The
size of organic farmland has expanded from year to year, to an
average area of 94 hectares. Six of Estonia’s largest organic farms
have over 1000 hectares of land.
The largest number of organic producers is in Võru County, but
the largest amount of organic land is in Saaremaa. Organic
farming is also widespread in Tartu, Viljandi, Pärnu, Rapla and
Lääne County (figure 3 & 4, p 15). In Hiiu County nearly two third
of all agricultural land is organic.
Development of organic processing and marketing has been
modest. In 2011 the organic farming register had a total of 127
organic food processors and traders.
Organic products reach consumers mostly via specialist organic
shops and direct sales. Increasing amount of products is on sale
in conventional stores.
Consumer interest to purchase organic food has increased
considerably. The areas of organic processing and marketing will
undoubtedly develop soon, making organic food much more
widely available, and this is a main aim of the Organic Farming
Action Plan 2007–2013.
Various information about organic farming is
available in Estonian on the website
www.maheklubi.ee.
13

ha
140 000
134 057
121 815
120 000
100 000
80 000
60 000
40 000
20 000
0
59 742
42 573 46 016
30 623
20 141
4000 9875
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
aasta / year
73 770 81 528 87 347 102 767
88
147
> 100
50...100
82
95
136
65
53
141
70
54
65
32
147
87
169
< 50
Joonis 1. Mahepõllumajandusmaa pindala 1999–2011
Figure 1. Area of organic land 1999–2011
Joonis 3. Mahetootjate paiknemine Eestis
(Mahepõllumajanduse registri andmetel, 2011)
Figure 3. Location of organic farms and organic land by counties in
Estonia (Data of organic farming register, 2011)
1600
1400
1200
1000
800
600
400
200
0
89
230
369
583
764
810
1013
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
aasta / year
Joonis 2. Mahetootjate arv 1999–2011
Figure 2. Number of organic farms 1999–2011
1431
1356
1173
1211
1245
1278
9031 ha
15 632 ha
< 5000 ha
5000...10 000 ha
> 10 000 ha
11 895 ha
10 792 ha
6113 ha
11 112 ha 4582 ha
12 543 ha
Üleminekuajal olev maa
In conversion land area
Mahepõllumajanduslik maa
Organic land area
5336 ha
6221 ha
4985 ha
13 876 ha
5922 ha
4081 ha
11 937 ha
Joonis 4. Mahepõllumajandusmaa paiknemine Eestis maakonniti
(Mahepõllumajanduse registri andmetel, 2011)
Figure 4. Location of organic land by counties in Estonia
(Data of organic farming register, 2011)
14 15

Tabel 1. Mahepõllumajanduslik taimekasvatus Eestis 2010–2011
(Mahepõllumajanduse register, 2011)
Table 1. Organic plant production in Estonia in 2010–2011
(Organic farming register, 2011)
2010 2011 sh / incl.
KOKKU /
TOTAL
KOKKU /
TOTAL
üleminekuajal
/
in conversion
Üleminekuaja
läbinud /
converted
ha ha ha ha
Põllumaa / Arable land 104 393 114 134 29 768 84 366
Teravili / Grain 19 271 20 493 5 376 15 117
Kaunvili / Pulses 339 739 154 585
Tehnilised kultuurid /
Industrial crops
1920 2136 1006 1130
Kartul / Potatoes 183 214 33 181
Avamaa köögivili /
Field vegetables
Maasikas /
Strawberries
Söödajuurvili / Root
vegetables for fodder
Ühe- ja mitmeaastased
heintaimed /
Grasslands
Maitse- ja ravimtaimed
/ Herbs
Haljasväetistaimed /
Green manure
Mustkesa /
Black fallow
Katmikkultuurid /
Greenhouses
103 167 33 134
23 23 6 17
3 2,5 0,02 2,5
77 308 85 161 21 263 63 898
82 36 12 24
1701 1212 284 928
3459 3950 1601 2349
0,9 1,0 0,3 0,7
Viljapuuaed / Fruits 415 464 151 313
Marjaaed / Berries 784 909 236 673
Sarapuu / Hazel 6,1 6,4 6,1 0,3
Puukool / Nursery 0,7 0,7 0 0,7
Seened / Mushrooms 0,3 0,3 0 0,3
Looduslik rohumaa /
Natural grassland
Loodushoiu maa /
Natural grassland under
protection
Kasutamata põllumajandusmaa
/ Unused
agricultural land
Karjatatav mittepõllumajanduslik
maa /
Grazed non-agricultural
land
7129 7453 427 7026
7240 9111 701 8410
245 279 131 148
1602 1699 585 1114
Maa kokku/Total 121 815 134 057 32 006 102 051
Lisaks korjatakse saadusi 1040 ha mitteharitavatelt aladelt.
In addition there is 1040 ha of wild collection area.
Mahepõllumajanduslik taimekasvatus
2011. aastal suurenes mahemaa pind võrreldes 2010. aastaga
10%, 134 057 hektarini, millest üleminekuaja oli läbinud
102 051 ha (76%).
Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade
suur osatähtsus, 79%. Tuleb aga arvestada, et siia hulka
kuuluvad ka külvikorras olevad lühiajalised rohumaad, mis on
vajalikud mullaviljakuse säilitamise seisukohast.
Teravilja kasvatati 2011. aastal 20 493 hektaril, sellest oli üleminekuaja
läbinud maad 15 177 hektarit. Teravilja pind on
viie aastaga (võrreldes 2006. a) suurenenud 2,4 korda. Teravilja
kasvatab 630 ettevõtet, suurim pind ühes ettevõttes oli
683 ha (Tartumaal). Kõige rohkem kasvatatakse kaera, mis hõlmab
41% teraviljade pinnast (kokku 8353 ha / üleminekuaja läbinud
6511 ha). Kaera kasvatatakse põhiliselt loomasöödaks. Järgnevad
oder (4127 ha / 2768 ha), nisu (4098 ha / 2797 ha) ja rukis
(2741 ha / 2157 ha). Eripärasemaid kultuure on speltanisu
(212 ha / 179 ha). Seoses ekspordivõimalustega laieneb toiduteravilja
kasvatamine.
Ligi seitse korda on võrreldes 2006. a suurenenud tehniliste kultuuride
(eelkõige rapsi ja rüpsi) kasvupind. Kasvatatakse veel ka
lina, valget sinepit, kanepit, köömnet ja tutra. Tuleb aga arvestada,
et tehnilisi kultuure kasvatatakse ikka veel vähe, nende
pind oli 2011. aastal 2136 ha, sh üleminekuaja läbinud maal
1130 ha.
Kuigi maheköögivilja pind suurenes viimase viie aastaga ligi
kolm korda (2011. a kokku 167 ha / sh üleminekuaja läbinud
134 ha), pole see ikka veel piisav ning praegune kvaliteetse
toodangu maht ja valik nõudlust rahuldada ei suuda. Oma osa
etendavad siin maheköögivilja väike saagikus, rohke käsitsitöö
ja heade säilitusvõimaluste puudumine. Köögivilja kasvatatakse
16 17

enamasti väga väikestel pindadel, mis teeb investeeringute tegemise
keeruliseks. Kartuli pind on võrreldes 2006. aastaga isegi
mõnevõrra vähenenud.
Viljapuuaedades on valdavalt õunapuud (363 ha / 253 ha),
pisut on ka ploome, pirne ja kirsse. Marjakultuuridest väärib
eraldi nimetamist astelpaju, mida kasvatatakse võrreldes teiste
marjadega suurel pinnal (655 ha / 516 ha). Levinumad on veel
must sõstar (111 ha / 92 ha), vaarikas (27 ha / 23 ha) ja maasikas
(23 ha / 17 ha).
Maitse- ja ravimtaimi, marju ja seeni korjatakse ka kontrollitud
mitteharitavatelt aladelt. 2011. aastal oli 31 ettevõttel looduslikult
kasvavate saaduste korjamise alasid 1040 hektarit.
In comparison to 2006 the area where potatoes were grown has
even slightly decreased.
The most popular fruits grown are apples (363 ha / 253 ha
converted). Plums, pears and cherries are grown as well. It
is worth noting that among berries the area of organic seabuckthorn
is relatively large (655 ha / 516 ha). Besides seabuckthorn,
black currant (111 ha / 92 ha), raspberry (27 ha /
23 ha) and strawberry (23 ha / 17 ha) are most popular.
Herbs, berries and mushrooms are also picked from uncultivated
natural areas. 31 enterprises had 1040 ha of natural areas under
inspection in 2011.
Organic plant production
In 2011 organic land has increased 10% compared to 2010 to
134 057 ha, out of which 102 051 ha (76%) had gone through the
conversion period.
As characteristic of organic agriculture, large areas were grasslands
(79%). It has to be considered that short-term grasslands are
important in crop rotation for maintaining the soil fertility.
20 493 ha were covered by grains, incl. 15 177 ha on converted
land, showing a growth of 2.4 times in five years (compared to
2006). 630 organic farmers were growing grain, the largest grain
area in one farm was 683 ha (in Tartu County). The most popular
crop was oats, taking 41% of total grain area (8353 ha in total /
6511 ha on converted land). Oats was mostly grown for animal
feed. Oats was followed by barley (4127 ha / 2768 ha), wheat
(4098 ha / 2797 ha) and rye (2741 ha / 2157 ha). An interesting
crop is spelt wheat (212 ha / 179 ha). Food grain production has
been growing especially in recent years due to export possibilities.
The area covered by industrial crops (mostly oil seed rape and
turnip rape) enlarged almost seven times in five years. Other crops
grown are flax, white mustard, hemp, caraway. At the same time
the amount of organic industrial crops grown is still small – in 2011
it was only 2136 ha, incl. 1130 ha converted.
Organic vegetable growing (167 ha in total / incl. 134 ha
converted) has increased almost three times compared to 2006,
however the current quantity and selection of vegetables is not
enough to meet the consumer demand. Small yields, the large
amount of handwork required and lack of good storage facilities
are significant factors. Also making investments in vegetable
growing is difficult as growing areas in farms are usually very small.
Mahepõllumajanduslik loomakasvatus
Maheloomakasvatusega tegeleb ligi kaks kolmandikku mahetootjatest
(899 tootjat). Kasvatatakse eelkõige lambaid (2011. a
46 496 looma, sh üleminekuaja läbinud 42 847) ja veiseid (28 701,
sh üleminekuaja läbinud 24 294). Lammaste ja veiste (eelkõige
lihaveiste) arv on viimase viie aastaga rohkem kui kahekordistunud.
Maheloomade arv vt tabel 2, lk 20.
Väärib märkimist, et üle poole kõigist Eesti lammastest peetakse
mahepõllumajanduslikult. Lambakasvatusega tegeles 2011. aastal
333 ettevõtet, rohkem kui 100 lambaga ettevõtteid oli 120.
Kõige rohkem peeti mahelambaid Saaremaal (10 247) ja Valgamaal
(8483). Kõige suuremas lambakarjas oli 3592 looma (Valgamaal).
Kitsede pidamine pole kuigi suurt populaarsust saavutanud,
kuigi ka nende arv on pisut suurenenud (2011. a 940).
Lihaveiseid pidas 436 tootjat. Rohkem kui 30 ammlehma oli 78
tootjal. Kõige suuremas karjas oli 174 ammlehma (Võrumaal).
Maakonniti oli kõige rohkem lihaveise ammlehmi Hiiumaal
(994), Läänemaal ja Võrumaal. Mahedalt peetavaid lihaveiseid
oli kokku 21 176.
Lüpsilehmi peeti 198 ettevõttes. Mahetootjate piimakarjad on
enamasti väikesed. Rohkem kui 30 lüpsilehmaga karju oli vaid
26. Suurimas karjas oli 298 lüpsilehma (Pärnumaal), veel viies
karjas oli üle 100 lüpsilehma. Nii piimakarja pidajate kui ka lüpsilehmade
arv on viimastel aastatel püsinud samal tasemel. Maakonniti
oli mahedalt peetavaid lüpsilehmi kõige rohkem Pärnumaal
(684), Viljandimaal ja Saaremaal. Mahedalt peetavaid lüpsilehmi
oli kokku 3255.
Teisi loomaliike kasvatatakse mahetootmises veel üsna vähe
(tabel 2). Sead ja kodulinnud on enamasti omatarbeks, kuid on
märgata, et huvi nende loomaliikide kasvatamise vastu on hakanud
kiiresti suurenema.
18 19

Sigu peetakse 32 ettevõttes, kõige suurema emiste arvuga karjas
oli 39 emist (Tartumaal).
Mahemune müüvad vaid üksikud tootjad, kuigi nõudlus nende
järele on suur. Munakanu peeti 151 ettevõttes. Rohkem kui 100
munakana oli vaid 19 ettevõttes. Kahes suuremas munakanakasvatusettevõttes
oli 1320 ja 1200 kana.
Populaarsust kogub küülikukasvatus. Mahedalt pidas küülikuid
13 ettevõtet, vaid ühes neist oli üle 100 küüliku (Pärnumaal).
Viimastel aastatel on hakanud suurenema ka mesilasperede arv.
Mahemesinikke oli 18, kokku oli neil 632 mesilasperet, suurim
mesilasperede arv ühes ettevõttes oli 100 (Lääne-Virumaal).
Tabel 2. Maheloomade arv 2010–2011 (Mahepõllumajanduse register,
2011, kohapealse kontrolli andmetel. Statistilised andmed seisuga
31.12.2011 avaldatakse 1. juuliks 2012)
Table 2. Number of organic animals in 2010–2011 (Organic farming
register, 2011, according to the on-site inspection data. Statistical data
from 31.12.2011 will be published 01.07.2012)
2010 2011 sh / incl.
KOKKU /
TOTAL
KOKKU /
TOTAL
Üleminekuajal/
in conversion
Üleminekuaja
läbinud /
converted
Veised / Cattle 25 174 28 701 4407 24 294
sh lüpsilehmad / incl. milking cows 3275 3255 431 2824
sh lihaveise ammlehmad /
incl. suckler cows
6117 7734 1172 6562
Lambad / Sheep 42 464 46 496 3622 42 874
Kitsed / Goats 798 940 141 799
Hobused / Horses 1872 1987 49 1938
Sead / Pigs 1104 1327 169 1158
Kodulinnud / Poultry 10 864 12 863 1450 11 413
sh munakanad / incl. laying hens 8151 7759 1076 6683
Küülikud / Rabbits 927 1208 897 311
Mesilased (perede arv) / Hives 499 632 101 531
Organic animal husbandry
Nearly two thirds of organic farmers (899 farmers) in Estonia
keep animals. Foremost are organically kept sheep (46 496
animals in 2011, 42 847 converted) and cattle (28 701 animals in
2011, 24 294 converted). Latterly the numbers of those species
have grown.
It is remarkable that more than half of all sheep in Estonia are
organic. There were 333 organic enterprises who kept sheep and
120 enterprises with more than 100 sheep in 2011. The largest
number of organic sheep are kept in Saare County (10 247) and
Valga County (8483). The largest herd had 3592 sheep (in Valga
County). Keeping of goats is not very common although the
number of goats has also started to increase.
Beef cattle was kept organically by 436 farmers. There were
78 farms with herds of 30 or more suckler cows; the largest
herd had 174 suckler cows. The three counties with the largest
numbers of suckler cows are: Hiiu County (994), Lääne County
and Võru County. All together there were 21 176 beef cattle
animals in 2011.
Usually organic dairy farms are small. There were only 26 farms
that kept more than 30 cows. The largest herd had 298 milking
cows (in Pärnu County), apart from this there were five more herds
with over 100 cows in them. All together 198 farms had milking
cows, this number as well as the number of milking cows has been
quite stable in recent years. Comparing counties we see that Pärnu
County was leading with 684 cows, followed by Viljandi County
and Saare County. All together there were 3255 milking cows
in 2011.
Other animals are kept in quite small numbers (table 2). Poultry
and pigs are kept mostly for own consumption.
Pigs are kept in 32 farms, and the highest number of sows per
farm is 39 (Tartu County).
Only a few farmers sell organic eggs although the demand is
high. Laying hens are kept in 151 farms, most of them for own
consumption. Only 19 farms had more than 100 laying hens. The
two biggest egg producers had 1320 and 1200 laying hens.
Keeping rabbits is gaining popularity. 13 farms kept rabbits
organically, but only one of them had more than 100 rabbits
(in Pärnu County).
The number of organic beehives has slightly increased in recent
years, but the number of organic bee-keepers is still quite small.
18 bee-keepers have in total 632 hives, the largest one has
100 hives (in Lääne-Viru County).
20 21

Mahetoidu töötlemine
Mahetoidu töötlejaid oli 2011. aastal 55. Ligi pooled töötlejatest
valmistavad nii mahe- kui ka tavatoodangut. Vaid mahetooteid
valmistavad peamiselt oma toorainet kasutavad mahetalud või
väikeettevõtted.
Töödeldakse kõiki peamisi tootegruppe – piima, liha, teravilja,
marju, puu- ja köögivilju ning maitse- ja ravimtaimi. Kõige rohkem
oli 2011. a tera- ja kaunviljatöötlejaid (17). Selles valdkonnas oli ka
suurim tootmismaht ja suurim tootmismahu kasv võrreldes 2010.
aastaga (tabel 3). Lisandunud on kala- ja sojatooted ning pärm.
Toodete valik on siiski veel väike: kohupiim ja kohupiimakreemid,
jogurt, juust, toorpiim, sojatooted, värske liha ja lihavalmistised,
pagaritooted, jahud, helbed, müslid, makaronitooted, maiustused,
mahlad, moosid, kuivatatud tooted, tee- ja maitsetaimesegud,
viljakohv, kooritud köögiviljad, köögiviljahoidised, külmpressitud
toiduõli. Kõige laiemas valikus toodetakse mahlu ja
moose, teraviljatooteid ning tee- ja maitsetaimesegusid.
Töötlejate vähesus ja nende tootmismahtude väiksus on mahetoidu
kättesaadavuse peamisi takistusi. Enamasti peavad suured
tööstused mahetoorme koguseid ja maheturgu veel liiga väikeseks,
logistikat kalliks ning kahe tootmissuuna (mahe ja tava)
ühendamist keerukaks.
Tabel 3. Mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2010–2011,
tonni (VTA, 2011)
Table 3. Volume of processed products 2010–2011, tons (VFB, 2011)
Toidugrupp / Product group 2010 2011
Tera- ja kaunviljatooted / Cereal products 370,0 617,0
Piimatooted / Milk products 145,0 151,8
Pagaritooted, kondiitritooted / Bakery products 96,0 114,3
Liha, lihatooted / Meat products 177,0 102,7
Tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist,
marjadest, sh metsamarjadest /
Vegetables,potato,fruit and berry (incl. forest
berries) products
162,1 269,0
Taimeteed, maitseained / Herb teas and mixtures 3,2 5,4
Mesi lisandiga / Honey with flavourigs 0,3 0,5
Külmutatud kasemahl / Freezed birch juice 4,0 -
Külmpressitud toiduõli / Cold pressed oil 2,3 6,9
Kalatooted / Fish products - 11,3
Sojatooted / Soya products - 1,0
Pärm /Yeast - 4,6
7
2 111 2 2
16
6
17
Paljudel mahetootjatel on küll huvi oma saadusi väikeses mahus
töödelda, kuid tihti selgub, et selleks vajalikud investeeringud ja
muud kulutused on võrreldes loodetava käibega ebaproportsionaalselt
suured. Väiketöötlemise käivitamist takistab ka toetuste
ja oskusteabe nappus. Seetõttu korraldatakse ka järjest
rohkem töötlemiskoolitusi, 2011. a anti välja juhend materjalid
väikekäitlejatele (puu- ja köögiviljad, marjad ning liha). Järelevalveasutus
Veterinaar- ja Toiduamet on oma veebilehele üles
pannud mitmeid praktilisi juhendmaterjale.
Viimastel aastatel on mahetöötlejate hulk hakanud suurenema.
2011. aastal lisandus viisteist mahetöötlejat.
Processing of organic food
6
4
Tera- ja kaunviljatooted / Cereal products
Piimatooted / Milk products
Pagaritooted, kondiitritooted /
Bakery products
Liha, lihatooted / Meat products
Tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist,
marjadest, sh metsamarjadest /
Vegetables, potato, fruit and berry
(incl. forest berries) products
Taimeteed, maitseained /
Herb teas and mixtures
Külmpressitud toiduõli / Cold pressed oil
Mesi lisandiga / Honey with flavourings
Sojatooted / Soya products
Pärm / Yeast
Muud joogid / Other drinks
Kalatooted / Fish products
Joonis 5. Mahetoidu töötlemisega tegelevate ettevõtete arv 2010–2011. a
tootegruppide kaupa (Mahepõllumajanduse registri andmetel, 2011)
Figure 5. The number of organic processors according to product
category 2010–2011 (Data of organic farming register, 2011)
In 2011 there were 55 registered organic processing enterprises
in Estonia. About half of food processors produced organic as
well as conventional products. 100% organic food processing
(where no conventional food processing occurs) is carried out
mostly on the organic farms or in small-scale units.
All the main product groups are processed: milk, meat, cereals,
fruits, berries, vegetables and herbs. In 2011 the biggest number
was cereal processors – 17. The cereal products also had the
biggest volume and the biggest volume growth compared to
the previous year. New on the market are fish and soya products
and yeast.
22 23

The product range is still limited: yoghurt, cottage cheese, raw
milk, cheese, soya products, fresh meat and meat products,
bread, flour, flakes, muesli, pasta, candies, juices, jams, drinks,
dried products, herb and tea mixtures, cold pressed oil.
The small number and small production amounts of organic
food processors are among the main reasons why local organic
food is not generally available. Large industries often find the
available quantities of organic raw ingredients to be too small,
the logistics too expensive and the combination of the two types
of industry (organic and conventional) too complicated.
Many organic farmers have an interest in the small-scale
processing of what they are growing themselves, but often
it turns out that the investment needed to get started is
disproportionate to the possible turnover. A shortage of support
funding and specific knowledge of small-scale processing set
up are among the hindering factors. Recently several processing
trainings have been organized and information materials have
been published to improve this situation. The Veterinary and
Food Board has prepared and made available on their web-site
several practical guidelines.
The number of organic processors is increasing: 15 new
processors entered into the organic farming register in 2011.
Mahetoidu pakkumine toitlustusasutustes
Mahetoitlustamine teeb Eestis alles esimesi samme. Et ELis ühtsed
nõuded mahetoitlustamisele puuduvad, siis on Eestis need
kehtestatud siseriiklikult ning peamiselt reguleerivad need
mahepõllumajandusele viitamist ja järelevalvet. Muus osas tuleb
järgida ELi mahetöötlemise nõudeid.
Mahepõllumajanduse registris oli 2011. a ainult üks restoran ja
paar väiksemat kohvikut ning ajutistel üritustel mahe jookide
pakkujad. Kodumaist mahetoitu on hakanud pakkuma ka
mõned lasteaedade ja koolide köögid, kes aga ei pea olema
mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud. Lasteasutuste
huvi mahetoidu vastu suurenes 2011. a märkimisväärselt.
Neile korraldati mahetoidu teemal ka mitmeid koolitusi.
Organic catering
Organic catering is still in the initial stage in Estonia. As the
EU is not regulating organic catering, the relevant rules are
established with Estonian legislation. Rules are stipulating the
reference to organic production and control. In other aspects
caterers have to follow EU organic food processing rules.
There was only one restaurant in organic farming register and
a couple of smaller cafeterias and temporary food providers.
Estonian organic produce is offered in some kindergartens
and schools, but they have not the obligation to enter into the
organic farming control system. The interest of kindergartens
and schools to offer organic food has grown significantly in 2011,
also many trainings about organic food were implemented to
this target group.
Mahetoidu turustamine
Kohalike mahetoodete valik pole veel kuigi mitmekesine, kuid
see laieneb iga aastaga. Kodumaiste mahetoidukaupade müügikäive
moodustas kogu toiduturust 2009. a 0,26% ja 2010. a
0,36%. Mahetoodete turustajate hinnangul kasvas nimetatud
turuosa ka 2011. a.
Kogu mahetoidu turuosa oli 2010. a hinnanguliselt 1,5%, millest
kodumaine toodang moodustas vaid 15–25%, suurem osa kaubast
toodi sisse teistest ELi riikidest.
Kuigi mahetooted on enamasti tavatoodetest kallimad, pole
nende hind viimasel ajal nii palju tõusnud kui tavatoodetel.
Seega on hinnavahe hakanud vähenema. Hinnalisa sõltub suurel
määral tootegrupist. Mõnel juhul hinnalisa ei olegi või on see
minimaalne (nt kuivatatud teesegud, lihaveiseliha), mõnel juhul
on aga mahetooted (nt mõned köögiviljad, nisujahu) kaks korda
ja rohkemgi tavatoodetest kallimad. Oluliseks hinnavahe põhjuseks
on ka väikesed toodangu mahud ja suur logistikakulu.
Mahetoit on müügil paarikümnes Tallinna öko- ja loodustoodete
poes. Selliseid poode leidub ka enamikes maakonnakeskustes
ja mujalgi. Üle Eesti on mahetoiduga kauplevaid väikepoode
40 ringis. Ainult internetis toimivaid müügisüsteeme on kümmekond.
Mahetoit on jõudnud ka suurte toidupoodide riiulitele.
Valiku toodetest leiab nt Tallinna ja Tartu Kaubamajast, Solarisest,
Stockmannist ning Prisma, Rimi, Selveri, ETK (sh Maksimarketid)
ja Maxima keti poodidest.
24 25

Mahetootjad müüvad oma kaupa mitme linna turgudel. Mahetoodangu
pakkujad käivad ühiselt väljas ka laatadel ja messidel.
Tallinlastele ja tartlastele näiteks aga tuuakse mahetalunike
kaup tellimise peale koju kätte. Kuigi otsemüügi osakaal väheneb,
müüakse endiselt suur osa mahetoodangust lähipiirkonna
elanikele otse talust.
Tootjate kontaktid on kättesaadavad mahe põllumajanduse
registris www.pma.agri.ee .
Share of total organic food sales on the retail market was
estimated 1.5% in 2010. Local organic food comprised
approximately only 15–25% of total organic food sales. Most of
the other products were imported from different EU countries.
Although organic products are in general more expensive than
conventional products, the price of organic products hasn’t
increased in 2011 as much as conventional food and the price
difference is decreasing. The price difference is dependent upon
the product: some organic products have similar price with
conventional products (e.g. herb mixtures, beef meat), but some
are twice and more times more expensive (e.g. some vegetables,
wheat flour). Important reasons for higher price are also small
production amounts and high logistical costs.
Organic food is for sale in several organic and health-shops
in Tallinn, such stores are opened in most county centres and
other smaller towns. In total more than 40 such kind of shops
can be found over Estonia. Approximately 10 internet sales
systems are available. Organic food is available on the shelves
of conventional food stores also. For example, selections can
be found at Tallinn & Tartu Kaubamaja, Solaris, Stockmann and
also at Prisma, Rimi, Selver, ETK (incl. Maksimarkets) and Maxima
chain-stores.
Ehkki turustusvõimalused järjest laienevad ja tarbijate huvi suureneb,
müüakse mahetöötlejate vähesuse tõttu suur osa kodumaistest
mahesaadustest (peaaegu kogu piim ja suurem osa
lihast) tavatööstuste tooraineks.
Eesti mahetoodangut müüakse vähesel määral ka teistesse ELi
riikidesse. Teravilju, puu- ja köögivilju ning marju on turustatud
Soome, Saksamaale, Rootsi, Taani jm. Töödeldud toodangut
müüakse nt Soome, Lätti ja Taani.
2011. aastal viidi riikliku turuarendustoetuse abil ellu mahetoidu
promokampaaniad nii laiale avalikkusele kui ka ajakirjanikele.
Riigieelarveliste vahenditega valmisid ka mahepõllumajandust
tutvustavad reklaamklipid.
Organic food in the marketplace
The selection of local organic food in the marketplace is still
lacking variety, but it is growing from year to year. According to
the studies the turnover of Estonian organic products comprised
0.26% in 2009 and 0.36% in 2010. It is estimated that the share of
organic products has increased also in 2011.
Producers’ contact details are available from
the Organic Farming Register at www.pma.agri.ee.
Organic producers have been jointly visiting fairs and events
over the last decade.
Despite the widening market opportunities for organic food and
a growing interest from consumers, the majority of products
(nearly all milk and almost all meat) are sold as conventional
food to processing industries. This is due to a shortage of organic
processing companies.
A limited amount of Estonian organic products is sold to other EU
countries. Processed food is sold to Finland, Latvia and Denmark,
unprocessed products (mostly cereals, but also fruits, berries and
vegetables) to Finland, Germany, Denmark, Sweden etc.
In 2011 several promotion activities were implemented.
With state support for market development there have been
promotional campaigns to the public and journalists. From the
state budget some commercials introducing organic production
were also made.
26 27

Õigusaktid
Mahepõllumajanduse põhinõuded on ühesugused kogu
Euroopa Liidus. 1. jaanuarist 2009 rakendusid uued ELi mahepõllumajanduse
määrused: nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007
ja komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, mille väljatöötamise peamine
eesmärk oli sõnastada mahepõllumajanduse olulisemad
põhimõtted selgemalt ja arusaadavamalt ning võimaldada kohalikest
tingimustest lähtuvalt suuremat paindlikkust.
Komisjoni määrus (EÜ) 710/2010 reguleerib vesiviljelust.
Lisaks ELi määrustele reguleerivad Eestis mahepõllumajandust
mahepõllumajanduse seadus ja selle rakendusaktid.
Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrustes on kirjas taimeja
loomakasvatuse, vesiviljeluse, toidu ja sööda töötlemise,
turustamise ning kontrolli ja märgistamise eeskirjad. Eesti õigusaktides
täpsustatakse põhiliselt kontrolli ja märgistamisega
seotut.
Õigusaktide parema arusaadavuse huvides on koostatud
juhendmaterjal „Nõuete selgitus tootjale“, mida perioodiliselt
kaasajastatakse.
Viited ELi määrustele ja Eesti õigusaktidele ning
nendega seotud juhendid leiab Põllumajandusministeeriumi
veebilehelt www.agri.ee (Põhivaldkonnad >
Taimetervis > Mahepõllumajandus), Põllumajandusameti
veebilehelt www.pma.agri.ee (Valdkonnad >
Mahepõllumajandus) ning Veterinaar- ja Toiduameti
veebilehelt www.vet.agri.ee (Mahepõllumajandus).
Legal acts
The basic rules of organic farming are uniform in all European
Union member states. From January 1st, 2009 the new EU
Organic Farming Regulations (EC) No 834/2007 and (EC) No
889/2008 came into effect. The main purpose for updating it was
to verbalize the most important principles of organic farming
more clearly and comprehensively while at the same time
allowing greater flexibility than the current regulation for taking
into account local conditions.
Organic aquaculture is regulated by (EC) 710/2010.
On the national level organic farming is regulated by the
Estonian Organic Farming Act and ordinances associated with
it. Extensive EU organic regulation provides detailed rules
for production, processing, marketing, control and labelling.
Estonian legal acts mainly specify control and labelling.
In order to provide better understanding of legal acts,
informational material with explanation of organic rules to
producers is regularly published.
References to the EU Regulations and Estonian Legal Acts, and
also general organic farming information can be found on
the Ministry of Agriculture’s website www.agri.ee, from the
Agricultural Board’s website www.pma.agri.ee and from the
Veterinary and Food Board’s website www.vet.agri.ee.
Kontroll
Mahepõllumajanduse nõuete täitmist kontrollitakse põhjalikult,
seda teevad olenevalt riigist kas eraõiguslikud või riiklikud järelevalveasutused.
Mahepõllumajanduse algusaastatel kontrollisid Eesti mahetootjaid
eraorganisatsioonid Eesti Biodünaamika Ühing (alates
1990) ja Kagu-Eesti Bios (alates 1995) oma standardite
alusel. Mahepõllumajanduse seaduse nõuete täitmist kontrollisid
samad organisatsioonid riikliku järelevalve all aastatel
1999–2000.
2001. a kehtestati riiklik kontrollsüsteem. 2011. a kontrollis põllumajandustootjaid
Põllumajandusamet (PMA, kuni 31.12.2009
Taimetoodangu Inspektsioon), mahetoidu töötlejaid, turustajaid
ja toitlustajaid Veterinaar- ja Toiduamet (VTA).
Mahepõllumajandusega tegeleda soovija peab kõigepealt
taotlema PMAlt või VTAlt ettevõtte tunnustamist. Tunnustatud
ettevõte kantakse mahepõllumajanduse registrisse.
28 29

Põllumajandusettevõtte tunnustamiseks tuleb esitada nõuetekohane
taotlus koos vajalike dokumentidega ettevõtte
asu kohajärgses maakonnas asuvale Põllumajandusameti
maakonna keskusele ajavahemikus 10. märts kuni 10. aprill. Kui
soovitakse alustada mahepõllumajandusliku loomakasvatuse
(juhul kui taimekasvatus on juba tunnustatud), katmikkultuuride
või seenekasvatusega, sööda esmatootmisega ning seemne ja
paljundusmaterjali ettevalmistamise ja turuleviimisega, merevetikate
tootmisega või vesiviljelusloomade tootmisega, saab
taotluse esitada aasta läbi. VTAle saab tunnustamise taotluse
esitada aasta läbi.
Maheettevõtteid kontrollitakse kohapeal vähemalt üks kord aastas.
Kui avastatakse nõuete rikkumine, on võimalik teha ettekirjutus,
määrata trahv, keelata toodangu mahepõllumajandusele
viitav märgistamine, nõuda üleminekuaja uuesti alustamist, ettevõtte
tunnustamise otsuse kehtivus peatada või tunnustamise
otsus kehtetuks tunnistada.
Nii tunnustamise kui ka järelevalve eest peavad maheettevõtjad
igal aastal tasuma riigilõivu. Igal aastal väljastavad järelevalveasutused
ettevõttele tõendava dokumendi, kus on kirjas, milline
toodang on ettevõttes mahe.
must supply relevant documents to the local bureau of the
Agricultural Board between 10 March – 10 April. Applications
to the Agricultural Board for the following can be entered
year round: animal husbandry (in which case organic plant
production must have been approved already), mushroom
growing, greenhouse production, and preparation/sale
of organic seeds and propagation materials, aquaculture
production. Applications for approval can be submitted to the
Veterinary and Food Board year round.
Companies previously registered are inspected at least once
a year. When a violation of the requirements is discovered, a
precept may be issued, or a fine imposed, the requirement to
start a new conversion period may be enforced, or a decision to
revoke approval may be taken.
Organic farmers have to pay state fees for certification and the
yearly control inspection. Every year the control authorities
provide documentary evidence to operators listing the range of
their products.
Control
Organic farming has strict inspection systems. Depending on
the country, inspection systems are operated by private bodies
or state authorities. Organic farming in Estonia started with
private standards and control bodies: the Estonian Biodynamic
Association (from 1990) and South-East Estonian Bios (from
1995). In 1999–2000, under state supervision, the same
organisations inspected farms according to the requirements of
the Organic Farming Act.
Following this, the state’s inspection system was implemented
in 2001 and the supervision of organic farm production became
the responsibility of the Plant Production Inspectorate, while
food and feed processing, and marketing (incl. importing)
became the responsibility of the Veterinary and Food Board.
From 1st January 2010, the Plant Production Inspectorate has
been merged with the newly established Agricultural Board.
The basis for certification is an application submitted either to
the Agricultural Board or the Veterinary and Food Board. An
approved enterprise will be entered into the organic farming
register. An applicant wishing to register as an organic grower
30

Märgistamine
MAHETOODE
Mahetootel kasutatakse mõisteid „mahepõllumajanduslik” ja
„ökoloogiline” ning nende tuletisi või deminutiive kas eraldi või
kombineerituna.
Mahetooted märgistatakse Euroopa Liidu mahelogoga, mis on
kinnispakendis mahetoodetel kohustuslik alates 1. juulist 2011
(joonis 7). Lisaks sellele võib, aga pole kohustuslik kasutada Eesti
riiklikku ökomärki (joonis 6).
Olenevalt tooraine päritolust märgitakse tootele „Eesti põllumajandus“,
„ELi põllumajandus“, „ELi-väline põllumajandus“ või
„ELi-sisene/-väline põllumajandus“.
Märgistatud saadused on kasvatatud mahepõllumajandusele
üleminekuaja (kaks või kolm aastat) läbinud maal või pärinevad
üleminekuaja läbinud loomadelt. Töödeldud toidus on vähemalt
95% põllumajanduslikke koostisosi pärit mahepõllumajandusest
ning kasutatud on vaid selliseid tavakoostisosi, mis on kirjas
määruse (EÜ) nr 889/2008 lisas IX.
MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKKE KOOSTISOSI SISALDAV
TOODE
Kui töödeldud toidus on mahetoodangut vähem kui 95%, ei
või mahepõllumajandusele viidata selle müüginimetuses, seda
saab teha vaid koostisosade loetelus. Ühtlasi näidatakse ära
mahepõllu majanduslike koostisosade koguprotsent põllumajanduslikku
päritolu koostisosade üldkogusest. Kasutada ei
tohi ELi mahelogo ega Eesti riiklikku ökomärki.
MAHEPÕLLUMAJANDUSELE ÜLEMINEKU JÄRGUS OLEV
TOODE
Ülemineku järgus olev toode sisaldab ainult ühte põllumajanduslikku
päritolu taimset koostisosa, mis on kasvatatud maal,
kus üleminekuaeg on kestnud vähemalt 12 kuud enne koristust.
Kasutada ei tohi ELi mahelogo ega Eesti riiklikku ökomärki.
Tootel, millel on ükskõik milline eeltoodud viide mahepõllumajandusele,
peab alati olema järelevalveasutuse kood:
Põllumajandusameti kood on EE-ÖKO-01,
Veterinaar- ja Toiduameti kood on EE-ÖKO-02.
Kuni 1. juulini 2012 võib turustada ka vanade koodidega EE-TTI
ja EE-VTA märgistatud tooteid. Samuti võivad seni olla müügil
tooted, mis ei kanna ELi mahelogo.
Labelling
ORGANIC PRODUCTS
The organic product bears the Estonian terms „ökoloogiline“
(often used in the form of the prefix „öko-“) and „mahe“, which
are both legally acceptable terms in Estonian for „organic“.
Organic products are labelled with the EU organic logo, which is
compulsory on pre-packaged products since 1 July 2011 (figure 7).
In addition the Estonian organic logo (figure 6) can be used.
Labelling must include indication of the place where the agricultural
raw materials of the product have been farmed: ‘Estonian
Agriculture’ ‘EU Agriculture’, ‘non-EU Agriculture’, ‘EU/non-EU
Agriculture’.
Labelled products must originate from organic land or organic
animals. In processed products at least 95% by weight of the
ingredients of agricultural origin are organic and only those nonorganic
ingredients are used that are listed in the regulation (EC)
No 889/2008 annex IX.
PRODUCTS CONTAINING ORGANIC INGREDIENTS
For processed products where less than 95% of ingredients are
from organic farming, it is not allowed to use organic logo or
make reference to organic farming in the sales description but
only in the list of ingredients.
EU and Estonian organic logos cannot be used.
PRODUCTS UNDER CONVERSION TO ORGANIC FARMING
Food produced from in-conversion crops shall contain only one
crop ingredient of agricultural origin and a conversion period
of at least 12 months before the harvest of this crop has been
compiled with.
EU and Estonian organic logos cannot be used.
Products that bear any reference to organic farming always
include the code of the inspection authority/body:
Agricultural Board: EE-ÖKO-01,
Veterinary and Food Board: EE-ÖKO-02.
Until 1 July 2012 the products bearing earlier codes of inspection
authorities: EE-TTI and EE-VTA, also products not bearing new EU
organic logo can be sold on the market.
32 33

Joonis 6. Eesti riiklik mahepõllumajandusele viitav märk. Kasutada võib
nelja eri varianti ja mustvalgeid märke.
Figure 6. Different versions of the Estonian national organic label; each
can be used in a black and white form.
Joonis 7. Euroopa Liidu mahepõllumajanduse logo. ELi logo kasutamine
on kohustuslik alates 1. juulist 2011. Varem kehtinud märgistus võib toodetel
olla kuni 1. juulini 2012.
Figure 7. The EU organic label. The usage of EU organic label is compulsory
from 1 July 2011. The earlier used labelling can be on the products until
1 July 2012.
Mahepõllumajanduse arengukava
Mahepõllumajanduse arengukava ettevalmistamise algatas
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus. Põllumajandusministeeriumi,
mahepõllumajanduse ja teiste organisatsioonide koostöös
valmis arengukava ettepanek, mis sai lõpliku kuju ministeeriumis.
2007. a kinnitas põllumajandusminister Eesti mahepõllumajanduse
arengukava ja selle rakendusplaani aastateks
2007–2013.
Arengukava abil tahetakse tugevdada mahepõllumajanduse
konkurentsivõimet, suurendada kohalike mahetoodete turuosa
ning tagada kohaliku mahetoidu kättesaadavus tarbijale.
Eesmärk on 2013. aasta lõpuks võrreldes 2006. aastaga laiendada
mahepõllumajandusliku maa pindala 72 800 hektarilt
120 000 hektarile (eesmärk täideti 2010. a), mahepõllumajandussaadusi
tootvate ettevõtjate arv 1173-lt 2000-le, mahepõllumajandussaaduste
töötlemisega tegelevate ettevõtjate arv 14-lt
75-le ja suurendada kodumaiste mahetoodete osa Eesti toiduturul
0,15%-lt 3%-le. Arvestades, et 2011. a ilmselt ei ulatunud
kodumaise mahetoodete osa veel 1%-ni, siis jääb see eesmärk
tõenäoliselt täitmata.
Arengukavas on kirjas nende eesmärkide saavutamise meetmed,
mis jagunevad kuude rühma: tootmine; töötlemine; turustamine;
koolitus, nõustamine ja teabe levitamine; teadus- ja
rakendus uuringud ning arendustegevus; seadusandlus ja järelevalve.
Põllumajandusministeeriumi ülesanne on arengukava
vastavalt rakendusplaanile ellu viia ja hinnata selle eesmärkide
saavutamist. Vajadusel arengukava täiendatakse.
2011. a eraldas Põllumajandusministeerium oma eelarvest arengukava
tegevuste elluviimiseks 29 tuhat eurot, lisaks eraldati
riigi eelarvest 26 tuhat eurot. Suuremat osa tegevustest rahastati
siiski maaelu arengukava vahenditest.
2011. a lõpus alustati Põllumajandusministeeriumi ja maheorganisatsioonide
koostöös ka juba uue arengukava ettevalmistamisega.
Arengukava leiab Põllumajandusministeeriumi
veebilehelt www.agri.ee (Põhivaldkonnad >
Taimetervis > Mahepõllumajandus).
2011. a parima mahetoote konkursil auhinnatud tooted
Products nominated in the competition for the best organic products 2011 35

Organic farming action plan
The preparation of the Organic Farming Action Plan was initiated
by the Estonian Organic Farming Foundation. The proposal
for this plan was prepared in cooperation with the Ministry of
Agriculture organic organisations, and other stakeholders. The
final version was compiled by the Ministry.
In 2007 the Estonian Ministry of Agriculture endorsed the
Organic Farming Action Plan 2007–2013 and the plan for its
implementation.
The strategic aim of this plan is to increase the competitiveness of
organic farming and the number of products in the marketplace,
making a variety of local organic food more easily available to
the consumer.
The intention is to develop the organic agricultural area of
72 800 hectares (2006) to 120 000 hectares by 2013 (accomplished
in 2011), to grow from 1173 active organic farms (2006) to 2000
by 2013, to enlarge the number of organic processing facilities
from 14 (2006) to 75 (2013) and to increase the percentage of
Estonian grown and processed organic products in the domestic
market from 0.15% (2006) to 3% by 2013. Considering that the
share of domestic organic products in 2011 was probably under
1%, this goal is very difficult to achieve.
To meet these goals measures are planned according to six
groups: producing; processing; marketing; training, advisory
services and distribution of information; research and
development; legislation and control.
The Ministry of Agriculture is responsible for implementation of
the Action Plan and evaluates its success. The Action Plan can be
amended as needed.
The Ministry of Agriculture allocated from its budget 29 000 €
in 2011 for implementation of the activities of the Organic
Farming Action Plan. In addition 26 000 € were allocated from
state budget. The biggest share of activities was financed by the
resources of the Rural Development Plan.
The Organic Farming Action Plan 2007–2013 can be found on
the Ministry of Agriculture website www.agri.ee.
At the end of 2011 Ministry of Agriculture in co-operation with
Organic Farming Platform organisations started preparations for
the next Organic Farming Action Plan.
Mahepõllumajanduse toetus
Mahepõllumajandusliku tootmise toetust makstakse Eestis alates
2000. aastast.
Pärast liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal on toetuse aluseks
maaelu arengukava (MAK) põllumajandusliku keskkonnatoetuse
meede. Toetussummast 80% katab Euroopa Liit ning 20% jääb
Eesti riigi kanda. Toetust taotledes võtab tootja endale kohustuse
jätkata mahepõllumajandusega vähemalt viis aastat.
Toetuse eesmärgid:
säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust
ning säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti;
toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa
mahetoodangu mahu suurenemisele;
toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.
MAK mahepõllumajandusliku tootmise toetuse määrad 2011. a
olenevalt kasvatatavatest kultuuridest ja peetavatest loomadest:
teravilja, kaunvilja, õli- ja kiudtaimede, kartuli ja söödajuurvilja
kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa, mustkesa ning
kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa ja heinaseemnepõld
– 119,20 € hektari kohta;
avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja
maitsetaimede kasvatamiseks kasutatav põllumajandusmaa –
349,60 € hektari kohta;
rohumaa (v.a kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa ja
heinaseemnepõld), mille iga hektari kohta peetakse ettevõttes
vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke
karjatatavaid loomi –76,69 € hektari kohta;
karjatatava looma (veised, lambad, kitsed, hobused), kelle andmed
on pärast PMA kohapealset kontrolli kantud mahepõllumajanduse
registrisse –31,96 € ühiku kohta.
Toetust saab taotleda ka taotluse esitamise aastale eelnenud
kalendriaastal majandusüksuses mahepõllumajanduslikult peetud
kodulindude, sigade, küülikute või mesilasperede kohta.
36 37

Toetuse määrad 2011. a:
kui ettevõttes peeti taotluse esitamisele eelnenud aastal keskmisena
igast liigist vähemalt 50 kodulindu: kalkunit, hane,
parti, broilerit või üle 6 kuu vanust munakana – 6,39 € linnu
kohta;
kui ettevõttes peeti taotluse esitamisele eelnenud aastal keskmisena
vähemalt 2 ühikule vastaval hulgal sigu, 210,90 € emise
või kuldi kohta ning 127,82 € vähemalt 2 kuu vanuse nuumvõi
noorsea kohta;
kui ettevõttes peeti taotluse esitamisele eelnenud aastal keskmisena
vähemalt 50 üle 4 kuu vanust küülikut, 6,39 € küüliku
kohta;
kui ettevõttes oli taotluse esitamisele eelnenud aastal keskmisena
vähemalt 5 mesilasperet, 31,96 € pere kohta.
Organic farming support
Organic farming support has been paid in Estonia yearly from
2000. Since joining the EU in 2004, the basis for the distribution
of support money has been the agri-environment support of the
Rural Development Plan. 80% of the support money is covered
by the European Union and 20% is covered by the Estonian
government. By applying for support the applicant assumes the
duty to continue organic farming for at least five years.
The objectives of the support for organic production:
to maintain and increase biological and landscape diversity
and to maintain and improve soil fertility and water quality; to
support the development of organic farming and to contribute
to the increase in the volume of organic products; to support
and improve the competitiveness of organic farming.
The support payments for organic production are granted in
3 groups, considering the crop grown and animals kept. Payment
rates in 2011:
cereals, legumes, oil and fibre crops, potatoes and fodder
roots; black fallow; grassland used as cover crop of up to
2 years; grass seed field – 119.20 € per hectare, annually; open
area vegetables, medicinal herbs and aromatic herbs, fruit
crops and berries – 349.60 € per hectare, annually;
in the case of grasslands (except when the grassland is used as
up to 2-year cover crop and grass seed field) if at least 0.2 LU
per hectare of organically kept animals are kept – 76.69 € per
hectare, annually;
grazed animals, when data is included in the organic farming
register after on-site inspection – 31.96 € per unit, annually.
Support can be applied per average number of poultry, pigs,
rabbits and beehives kept in the year preceding submission of
the support application. Payment rates in 2011:
if in average per year at least 50 birds from relevant species
(turkeys, geese, ducks, broilers or laying hens over 6 months)
were kept in the enterprise – 6.39 € per bird;
if in average per year a number of pigs corresponding to at
least 2 units were kept in the enterprise – 210.91 € per sow or
brood pig and 127.82 € per at least 2 months old fattening pig;
if in average per year at least 50 rabbits older than 4 months
were kept in the enterprise, 6.39 € per rabbit;
if in average per year at least 5 beehives were kept in the
enterprise, 31.96 € per hive.
38 39

Koolitus
Mahepõllumajanduse eriala Eestis võimalik õppida ei ole. Põllumajanduslikes
kutseõppeasutustes ja Eesti Maaülikoolis pakutakse
vaid mõningaid õppeaineid või kursusi.
Mahetootjate jaoks tellib Põllumajandusministeerium alg- ja
täiendõppe koolitusi, mida rahastatakse MAKi vahenditest. Neil
tootjatel, kes taotlevad mahepõllumajandusliku tootmise toetust,
on kohustuslik läbida mahepõllumajandusega alustamise
esimesel aastal kaks päeva algõppe koolitust. Lisaks kehtib
kohustusliku täiendkoolituse nõue. Praegu on see kaks päeva
5-aastase kohustusperioodi jooksul. Koolitus võib olla lisaks põllumajandustootmisele
ka töötlemise või turustamise teemaline.
Põllumajandusministeerium on tellinud mahepõllumajanduse
seminaride läbiviimist ka nõustajatele, töötlejatele, toitlustajatele,
turustajatele, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajatele
ning meditsiinitöötajatele.
Lisaks Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud koolitustele
korraldatakse koolitusi, mida rahastatakse muudest allikatest.
Näiteks on mitmed organisatsioonid taotlenud mahepõllumajanduslike
koolituste korraldamiseks toetust MAK meetme 1.1
jm projektide raames.
Kokku korraldati 2011. a mahepõllumajanduse teemal ligi sada
päeva koolitust.
Mahepõllumajandusliku koolituse korraldajateks on peamiselt
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Maaülikool ja Ökoloogiliste
Tehnoloogiate Keskus. Väiksemas mahus korraldavad
koolitusi teised mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsevad
organisatsioonid, teadusasutused ja maakondlikud nõuandekeskused.
organic farming support during the 5-year contract period have
to participate in 2 additional days of training courses. Beside
training related to organic production, it is possible to choose
training related to processing and marketing.
The Ministry of Agriculture has ordered organic farming
seminars also to advisors, processors, caterers, traders, medical
staff, representatives of local governments, schools and
kindergartens.
In addition to the courses ordered by the Ministry of Agriculture,
there are also other financial resources used for organising
training, e.g. some organisations have used RDP Measure 1.1
resources or other different projects for this.
In total around hundred days of different organic farming
training were implemented in 2011.
Most of the training programs have been organised by the
Estonian Organic Farming Foundation, the Estonian University
of Life Sciences and the Centre for Ecological Engineering. Other
organic farming organisations, research institutes and county
level advisory centres have also organised some trainings.
Training
Some vocational schools and the Estonian University of Life
Sciences offer organic farming courses, but it is not possible to
obtain a degree in organic farming or to specialize in organic
farming.
Organic producers are offered basic and additional training
courses ordered by the Ministry of Agriculture and financed
from RDP. For those farmers who apply for organic farming
support it is mandatory during the first year to take part in a
2-days basic training course. In addition, all farmers applying for
40

Nõustamine
Eraldi mahenõustamissüsteemi Eestis ei ole. Peamiselt FIEdena
tegutsevad põllumajandusnõustajad kuuluvad maakondlike
nõustamiskeskuste alla. Kogu nõuandeteenistust koordineerib
Maaelu Edendamise Sihtasutuse juures asuv Nõuandeteenistuse
Koordineeriv Keskus.
MAK 2007–2013 meetmete kohaselt toetatakse põllumajandustootjate
individuaalnõuande kulu kuni 80% ulatuses teenuse
maksumusest kuni 1278 € ühe ettevõtja kohta aastas.
Esmakordselt nõustamisteenuse kasutamisel on ettevõtjal võimalik
saada kaks tundi tasuta nõuannet.
Mahepõllumajandusnõustajaid oli 2011. aastal alla 10. Enamik
neist nõustavad nii mahe- kui ka tavapõllumajandustootjaid.
Nõustamisteenuse kasutajaid on mahetootjate hulgas seni kahjuks
üsna vähe.
Mahetöötlemise nõustajaid ei ole.
Advisory work
A specialised organic farming advisory system does not exist
in Estonia. Advisors are mostly self-employed persons and are
related to county level agricultural advisory centres. Advisory
service is co-ordinated by the Coordinating Centre at the Rural
Development Foundation.
The Estonian RDP 2007–2013 includes a support measure for
agricultural advisory services. In the case of using a certified
advisor, it is possible to apply for special support from ARIB.
Support covers up to 80% of eligible expenses of an advisory
service but not more than 1278 € a year. First time users of
advisory service can apply for two hours of free service.
There are less than 10 advisors who give advice in organic
farming. Most of them are not specialized only to organic
farming, and give advice also in issues related to conventional
farming. Just a few organic farmers have reached out for help
from organic advisors.
There are no organic processing advisors.
Uuringud
Mahepõllumajanduse teadusuuringutega on Eestis tegeletud
üsna lühikest aega. Mahepõllumajanduslikke uuringuid
tehakse Jõgeva Sordiaretuse Instituudis, Eesti Maaülikoolis,
Põllumajandus uuringute Keskuses ja Eesti Maaviljeluse Instituudis.
Eesti Maaülikoolis on tehtud ka maheloomakasvatuse
uuringuid.
Muid uuringuid on teinud nt Eesti Konjunktuuriinstituut ja TNS
Emor (mahetoidu turg), Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
(majanduslikud aspektid ja turustamine), Eesti Maaülikooli
Mahekeskus (mahetoodete tarbijauuring).
Jõgeva Sordiaretuse Instituudis on alates 2004. a uuritud suviteraviljade
(nisu, oder, kaer) sortide sobivust maheviljelusse ja
võrreldud tulemusi tavatootmisega. 2010. a alustati mahekatseid
ka talinisu, -rukki ja -rüpsiga ning viidi sisse mahekülvikorrad.
Uuritakse ka teraviljade agrotehnikat. Rajatud on katsed
optimaalsete külvisenormide ja külviaegade väljaselgitamiseks.
Alustatud on katseid erinevate liblikõieliste (punane ja roosa
ristik, valge mesikas, lupiin, üheaastane ristik) sobivuse hindamiseks
mahekülvikordades. Kavandatud on katsed minimeeritud
harimise ja otsekülvi võimaluste uurimiseks maheviljeluses.
Alustatud on maheviljeluseks sobivamate teraviljasortide aretusega.
2011. a võeti sordilehte Jõgeval aretatud odrasort ‘Maali’ ja
kaerasort ‘Kalle’, mille loomisel on arvestatud maheviljeluse vajadusi.
Jätkatakse 2002. a alustatud sordivõrdluse ja agrotehnika
katseid mahetomatiga. Hinnatakse tomati, porgandi ja kaalika
kvaliteediomadusi mahetingimustes. Tehakse katseid mahetärklise
tootmiseks sobivamate kartulisortide väljaselgitamiseks.
Eesti Maaülikoolis (EMÜ) uuritakse põllukultuuride külvikorrakatses
tava- ja maheviljelust, nende mõju mulla ja toodangu
kvaliteedile ning bioloogilisele mitmekesisusele. Uuritakse ka
orgaaniliste väetiste mõju ja erinevate liblikõieliste haljasväetiste
kasutusvõimalusi mullaviljakuse parandamiseks.
Jätkub pikaajaline maheköögiviljakatse, kus uuritakse harimistehnoloogiate,
orgaaniliste väetiste ja multšide mõju mullale
ja saagi kvaliteedile. Katsetatakse bioloogilisi taimekaitsevahendeid
ning taimsetest ja loomsetest jääkidest graanulväetisi.
Uuritakse, milliste taimede abil saab ligi meelitada põllupidajale
kasulikke putukaid, samuti taimsete preparaatide mõju viinamarjade
stressitaluvusele, haiguskindlusele ja saagi kvaliteedile.
Loomakasvatuses uuritakse mahetootmisse sobivaid piimalehmade
ja lammaste söödaratsioone. EMÜ mikromeiereis saavad
mahetootjad arendada uusi tooteid.
42 43

EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuses tehakse katseid maasika,
õunapuu, musta sõstra, magusa kirsipuu ja ploomipuu sortidega.
Uuritakse erinevate kasvatustehnoloogiate (sh multšide) ja
pooke aluste mõju saagi kvaliteedile. Polli tootearenduskeskuses
ja katseköögis on mahetootjatel võimalus arendada uusi tooteid.
2011. a valmis EMÜs üle 150 teadusartikli analüüsil põhinev aruanne
mahe- ja tavatoidu kvaliteedist „Quality of Organic vs. Conventional
Food and Effects on Health“, milles antakse ülevaade
mahe- ja tavatoidu kvaliteedist, toidus olevatest ainetest, mis
võivad olla kahjulikud inimese tervisele, samuti inim- ja loomkatsete
tulemustest.
Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) teostab Kuusiku Katsekeskuses
2003. aastast mahe- ja tavataimekasvatuse ning
agrotehnoloogia uuringuid kolmes söödatootmise ja teraviljakasvatuse
külvikorras. Uuritakse erineva sügisese või kevadise
mullaharimise, künniaegade, sõnnikuga väetamise ja mitteväetamise,
külviaja ja vahekultuuride mõju kultuuride saagile, kvaliteedile,
mulla toiteelementide ja orgaanilise aine sisaldusele,
umbrohtumusele, mullaelustikule, kattetulule jm näitajatele.
PMK tegeleb ka põllumuldade toiteelementide riikliku seire ja
MAK põllumajandusliku keskkonnatoetuse püsihindamisega.
Eesti Maaviljeluse Instituudis uuritakse alates 2007. aastast
5-väljalises külvikorras (ristik, talirukis, kartul, kaer, oder ristiku
allakülviga) maheviljeluse sõnnikuga ja sõnnikuta variantide
ning tavaviljeluse mõju mulla viljakusele, elustikule, umbrohtumusele
ning põllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile.
Research
Organic farming research has been conducted in Estonia only for a
short time and there are still few studies. The Agricultural Research
Centre, the Estonian University of Life Sciences, the Jõgeva
Plant Breeding Institute and the Estonian Research Institute of
Agriculture, have all conducted research in organic farming.
Other studies have been conducted by the Estonian Institute of
Economic Research, TNS Emor (organic market), by the Centre
for Ecological Engineering (economic aspects and marketing),
and by the EULS Organic Farming Research Centre (consumer
study).
The Jõgeva Plant Breeding Institute has studied spring cereal
varieties and agro technology in comparison with conventional
farming, since 2004. In 2010 trials with winter wheat and oil
seed rape were launched and organic crop rotations were
implemented. Trials for optimal seed rate and sowing times have
been established.
Trials for testing the suitability of different leguminous plants
(red and alsike clover, annual clover, white honey lotus, lupin) in
organic crop rotation have been started.
Some new spring cereal varieties are under development and
testing in organic conditions. In 2011 varieties developed in
Jõgeva taking into account suitability for organic conditions,
barley variety ‘Maali’ and oats variety ‘Kalle’, were included in the
Variety List.
Since 2002 a tomato varieties and agro technology trial has been
conducted. The quality aspects of organic tomato, carrot and
swede are studied. Trials for potato varieties suitability for starch
production have been started.
The Estonian University of Life Sciences (EULS) has a
comparative trial of organic and conventional crop rotation, the
effect to soil and product quality is studied. The effect of organic
fertilizers and the possibilities to use different leguminous
plants as green manures for improvement of soil fertility are also
studied.
Long-term test fields are established for vegetables and field
crops to compare organic and conventional production, the
impact on the soil and product quality. Biological pesticides and
granulated fertilizers are tested. The study of plants useful in
attracting pests is also explored.
On-farm trials of different fertilizers and a trial about the effect of
plant preparations to grapes have started.
45

In animal husbandry studies on suitable fodder ratios for milking
cows and sheep are implemented. Producers can also explore
product development in the EULS micro dairy.
In the Polli Horticultural Research Centre of EULS permanent
crop trials have been established. Varieties of strawberries, black
currant, sweet cherry, plum and apple are studied. There are
trials on effects of different growing technologies, including
the use of mulches and different bases and effect on yield and
quality. There is also an experimental kitchen in which organic
producers can develop new products.
In 2011 a report „Quality of Organic vs. Conventional Food and
Effects on Health“, comparing over 150 research studies was
compiled in ELUS. This report analyses the nutritional quality of
organic and conventional food as well as the health effects of
pesticide residues, nitrates, mycotoxins and artificial additives
and gives an overview of animal and human experiments.
The Estonian Agricultural Research Centre started organic
crop rotation trials in 2003. There are three different crop
rotations, two of them for a cereal production farm and one for
an animal husbandry farm. Different techniques, fertilization,
sowing times, etc., and their influence to the yield and quality
are studied.
The Agricultural Research Centre is implementing a national soil
monitoring programme and is dealing with on-going evaluation
of agri-environmental measures.
The Estonian Research Institute of Agriculture is conducting a
study of a 5-year crop rotation since 2007. The effects of organic
farming under different fertilization regimes is compared
to conventional farming with regard to soil fertility and soil
organisms and the yield and quality of crops.
Kontaktid / Contacts
Põllumajandusministeerium, mahepõllumajanduse büroo
Ministry of Agriculture, Organic Agriculture Bureau
Tel: 625 6537, 625 6533, 625 6530, e-mail: mahe@agri.ee, www.agri.ee
Põllumajandusamet, mahepõllumajanduse osakond
Agricultural Board, Organic Agriculture Department
Tel: 671 2660, e-mail: pma@pma.agri.ee, www.pma.agri.ee
Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), jaekaubanduse,
mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo
Veterinary and Food Board, Office for retail sales,
organic farming and food of non-animal origin
Tel: 605 4757, e-mail: vet@vet.agri.ee, www.vet.agri.ee
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
Estonian Agricultural Registers and Information Board
Tel: 737 1200, e-mail: pria@pria.ee, www.pria.ee
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
Estonian Organic Farming Foundation
Tel: 522 5936, e-mail: airi.vetemaa@gmail.com
www.maheklubi.ee
SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus
Research Centre of Organic Farming, EULS
Tel: 742 5010, 5304 4003, e-mail: mahekeskus@emu.ee
mahekeskus.emu.ee
MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
Centre for Ecological Engineering
Tel: 503 9802, e-mail: merit.mikk@gmail.com
MTÜ Eesti Biodünaamika Ühing / Estonian Biodynamic Association
Tel: 509 3231, e-mail: tonu.kriisa@gmail.com
MTÜ Hiiumahe / Hiiu Organic
Tel: 5647 3322, e-mail: tiina.kattel@hot.ee
MTÜ Saare Mahe / Saare Organic
Tel: 5394 5404, e-mail: koplimaetalu@gmail.com, www.saaremahe.ee
MTÜ Läänemaa Mahetootjate Selts
Lääne County Organic Farmers’ Society
Tel: 509 3002, e-mail: lauriantsu@hot.ee
MTÜ Pärnumaa Mahe / Pärnu Organic
Tel: 526 4003, e-mail: mahe.parnu@gmail.com
MTÜ Harju Mahetootjate Ühing / Harju Organic Farmers’ Association
Tel: 5662 6716, e-mail: margus@mahetalu.ee
MTÜ Virumaa Mahetootjad / Viru County Organic Growers
Tel: 509 8734, e-mail: virumahetootjad@roela.ee
TÜ Eesti Mahe / Estonian Organic
Tel: 5656 6489, e-mail: info@eestimahe.ee, www.eestimahe.ee
TÜ Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik / South Estonian Food Network
Tel: 5695 3206, e-mail: info@let.ee, www.let.ee
46 47