halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Halliste <strong>kihelkond</strong> <strong>ja</strong> Vabaduse Risti <strong>vennad</strong><br />
tus 30. novembril 1918 Tallinnas 1. Ratsapolku ning teenis 1. eskadroni<br />
vahtmeistrina. Sai lahingus 25. aprillil 1919 vasakust reiest haavata.<br />
Demobiliseeriti aprillis 1920. Senine aukraad veltveebel (vahtmeister)<br />
nimetati juunis 1940 ümber nooremveebliks.<br />
Vabariigi Valitsuse otsusega 21. veebruarist 1920 annetati 1.<br />
Ratsapolgu vahtmeistrile Hans Koik´ile Vabaduse Risti II liigi 3. järk<br />
nr 138, “hinnates wahwust, mis [ta oli] ülesnäitanud lahingus 11. <strong>ja</strong>anuaril<br />
1919 a. Loobu mõisa waldamisel”. Lisandus 15 000 marka <strong>ja</strong><br />
Vabadussõ<strong>ja</strong> Mälestusmärk haavatulindiga.<br />
Pärast sõda tuli tagasi Halliste kanti. Sai 1921. aasta kevadel<br />
Vabadussõ<strong>ja</strong>st osavõtnuna harilikus korras rendile Uue-Kariste valla<br />
Uue-Kariste mõisa Rakitse kar<strong>ja</strong>mõisa südame suurusega 24,97 hektarit.<br />
Ostis Rakitse taluks <strong>risti</strong>tud koha mais 1929. Pidas järgnevalt talu,<br />
oli Uue-Kariste Ühispiimatalituse laekuriks ning kuulus VRVÜ Pärnu<br />
osakonda.<br />
Uue-Kariste valla perekonnaseisuametniku otsusega 7. detsembril<br />
1935 muudeti senine saksapärane eesnimi Hans eestiliku Ants kasuks.<br />
Jätkas talupidamist ka võõrvõimude valitsemise a<strong>ja</strong>l. Esimese<br />
Nõukogude okupatsiooni a<strong>ja</strong>l natsionaliseeritud Rakitse talu tagastati<br />
Saksa võimude poolt oktoobris 1943. Oli Ab<strong>ja</strong> vallavanema abi ning<br />
kuulus Omakaitsesse.<br />
Teise Nõukogude okupatsiooni algul jätkas talupidamist, mida hakkas<br />
segama järjest halvenev tervis. Suvel 1946, kui viibis Tallinnas haiglas,<br />
käisid teda kodust arreteerimise eesmärgil otsimas Nõukogude<br />
julgeolekutööta<strong>ja</strong>d.<br />
Ants Koik suri 25. septembril 1946 Ab<strong>ja</strong> vallas Rakitse talus kopsukasva<strong>ja</strong><br />
tõttu. Maetud Halliste kalmistule. Tema hauakivile on raiutud<br />
eesnimi algkujul – Hans.<br />
EELK Saarde koguduse sünnikanne nr 38/1889; Ab<strong>ja</strong> valla surmaakt nr 71/1946;<br />
Ab<strong>ja</strong> valla per reg 9: 314; ERA, f. 680, n. 3, s. 64; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 12p;<br />
ERA, f. 63, n. 14, s. 1788; EVK 1935: 156; tütar Ilse Koik´i andmed (sept 1995).<br />
184
Change language